.................................................................................................5 Isiksusetüüpide kirjeldused......................................................................................................5 Eetilis-Intuitiivne ekstravert EIE............................................................................................. 5 Loogilis-intuitiivne ekstravert LIE.......................................................................................... 6 Sensoorselt-loogiline ekstravert SLE...................................................................................... 7 Sensoorselt-eetiine SEI ...........................................................................................................8 Kokkuvõte..................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.........................................................................................
Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Ta paistab rohkem silma suhtlemisoskuste ja seltsivusega, mistõttu tal on rohkesti sõpru, kellele räägib meelsasti oma mõtetest ja tunnetest. Introvertne inimene on aga tagasihoidlik ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru ei ole tal küll palju, kuid sõprus on tugev ja andunud. Pole võimalik vormida n. Loogilis-intuitiivset ekstraverti Sensoorselt-eetiliseks introverdiks. Lõpuks me ikkagi teame, et me kõik oleme erinevad. Me näeme maailma erinevalt, me tajume seda erinevalt ja muidugi on meie arusaamad erinevad. Me peame leppima sellega, millisena oleme sündinud ja sellega me ei muutu aja jooksul. Inimene võib areneda või degradeeruda, kuid ainult oma tüübi raames. Me peaksime oleme õnnelikud, et meil on olemas kindel isiksus ja et me oleme erinevad, kuna siis tunneme ennast ka siin maailmas rohkem erilisemana.
46. Sensoorika laborile esitatud nõudmised (millised ruumid peaksid olema?) 47. Nõuded, mis on esitatud sensoorse analüüsi läbiviimiseks kasutatavatele nõudele 48. Laboriruumide planeering (miinimumnõuded, maksimumnõuded) 49. Proovide ettevalmistusala (ruumi) sisustus ja seadmed 50. Mis on aluseks piimatoodete sensoorsele hindamisele? 51. Juustu sensoorne hindamine 52. Juustu kvaliteedinäitajad, mida hinnatakse sensoorselt 53. Viinerite sensoorne hindamine 54. Suitsuvorstide sensoorne hindamine 55. Jäätise organoleptilised kvaliteedinäitajad 56. Jäätise sulamisomaduste hindamine 57. Konservi "Hautatud liha" sensoorne hindamine 58. Veini organoleptilised kvaliteedinäitajad 59. Juustu vead Liiga lame, liiga kürge, koorik paks või õhuke, liiga vähe, palju või puuduv augustus, liiga kahvatu värviga, marmorjas, liiga kõva, pehme, ebapuhas, võõrmaitse, seebi maitse. 60
kerkida/küpseda.Ebaühtlase soojuse kandumine-tooted kerkivad külgedelt lõhki. · Ebaühtlase soojuse jaotus-tooted värvuvad ebaühtlaselt · Põrutused- enne ahju panekut tooteid põrutades võivad tooted alla vajuda,võivad tekkida tühmikud kooriku all ja toote sisus. · Puhastamata plaadid või ahjupõrand-Tahm,prügi jms.Kleepub toote põhja külge,ja rikub toote. Toote küpsuse määramine: · põhiliselt määratakse sensoorselt : -kooriku värvuse järgi. -toote pinna katsumise järgi -toote põhja vaatlemise/katsumise järgi. -sisu kontrolli järgi. · Küpsetamisel väheneb toote kaal ja seda nimetatakse küpsetus-e küpsetamiskaoks.Seda väljendatakse%. · Küpsetamiskadu x=(a-b) * 100 : a a - tainatüki kaal b-kuumtöödeldud toote kaal. küpsemiskadu: · Küpsetamiskaost sõltub toote väljatulek.Mida väiksem on küpsetuskadu,seda suurem on väljatulek.
25. Selgita: assessor, ekspertassessor, erialane ekspertassessor, paneel (sensoorne paneel) Assessor- iga sensoorses testis osalev isik; Valitud assessor- sensoorse testi võimekuse alusel väljavalitud assessor; Ekspert- isik, kes oma teadmiste ja kogemuste baasil on kompetentne andma hinnangut temaga konsulteeritavatest valdkondades; *ekspert-assessor- valitud assessor kõrge sensoorse tundlikkusega ja sensoorse metodoloogia kogemustega, kes on võimeline kestvalt ja korduvalt sensoorselt hindama mitmesuguseid tooteid; * erialane ekspertassessor- ekspertassessor, kellel on lisakogemusi toote ja/või protsessi ja/või turundusspetsialistina ja kes on võimeline toodet sensoorselt analüüsima ning hindama või prognoosima toormaterjalide, retseptide, tootmisprotsessi, ladustamise, säilitamise jm kõrvalekallete mõjusid; Paneel sensoorses testis osalema valitud assessorite grupp. 26. Selgita: sensoorne väsimus, sensoorne mälu
kõrgema närvitalitlusega. Refleksikaar Neuraalne teekond, mida mööda kulgeb erutuslaine ja mis kontrollib refleksi toimimist. Autonoomne refleksikaar – mõjutab siseorganeid Somaatiline refleksikaar – mõjutab lihaseid Põlverefleks 1. Ärrituse vastuvõtmine närviraku poolt 2. Erutuse liikumine seljaajju 3. Erutuse ülekanne sensoorselt närvirakult motoorsele närvirakule 4. Erutuse ülekanne motoorselt närvirakult lihasele 5. Lihase kokkutõmme Närvisüsteemi häired Närvisüsteemi kahjustatavateks teguriteks on näiteks alkohol, narkootikumid jt teised mürgid, traumad, pärilikkus, nakkused ja vananemine Kesknärvisüsteemi haigusteks on: entsefaliit .e. ajupõletik, lastehalvatus .e. poliomüeliit, Dementus, Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi, epilepsia .e. langetõbi, insult, selgroovigastused
(radix sensoria et foramen ovale jätked lahknevad kolme haruna- n opthalmicus, n nucl pontinus n trigemini V N trigeminus motoria) maxillaris, n mandibularis, mis innerveerivad (üsa), puutetundlikkus näonahast, Segatüüpi närv sensoorselt näonahka, ektodermaalsest suusopisest silmast, suu- ja ninaõõne arenenud suu- ja ninaõõne limaskesta, lihaseid jm. limaskestast Peaharud jaguneva dveel omakorda kolmeks haruks- nucl spinalis n trigemini eesmiseks e
veesidumisvõime ja selle värvus on ühtlasem. • Kõige suurem lihavedeliku nõrgumiskadu esineb sigadel, kellelt saadakse PSE (hele, pehme ja eksudatiivne) liha • Joonis. Kõige suurem lihavedeliku nõrgumiskadu esineb sigadel kellelt saadakse PSE liha LIHA KEEDUKADU • Keedukadu ja toote väljatulek (pärast soolamist, suitsutamist ja järgnevat kuutöötlemist) on tähtis tehnoloogilise kvaliteedi tunnus. • Keedukadu on ka sensoorselt määrava tähtsusega, kuna kõrgem veekadu tähendab ka väiksema mahlasusega toodet. • Keedukadu on vedelate ja lahustuvate ainete kombineeritud kadu lihast tema termilisel töötlemisel. • Temperatuuri tõustes liha veesisaldus väheneb ning rasva- ja valgusisaldus suureneb, mis viitab sellele, et põhiosa keedukaost moodustab vesi. • Mida kõrgem on küpsetustemperatuur, seda suurem on keedukadu, suurenedes 650C juures 30%- lt kuni üle 40%- ni 800C juures.
Tingimatud refleksid Tahtele allumatud Kaasasündinud Kaitserefleksid Kiired Võivad avalduda eri elu perioodidel Tingitud refleksid Õpitud, omandatud elujooksul Muutlikud Võivad kaduda Refleksikaar*- neutraalne teekond, mis kontrollib refleksitoimet. 1. Autonoomsed- mõjutavad siseorganeid 2. Somaatilised- mõjutavad lihaseid Nt põlverefleks 1. Ärrituse vastuvõtmine närvirakupoolt 2. Erutuse ülekanne sensoorselt närvirakult motoorsele närvirakule 3. Erutuse liikumine seljaajju 4. Erutuse ülekanne motoorselt närvirakult lihastele 5. Lihase kokkutõmme 3.5 Kesknärvisüsteem juhib kogu keha tööd Infotöötlus toimub närvisüsteemi keskuses Peaaju Kontrollib organismi temp. Vererõhku, südametegevust, hingamist Võtab vastu ja töötleb väliskeskkonnast tulevat infot Reageerib vastavalt infole Võimaldab reguleerida tahtelisi liigutusi
Mõtlemine kogemuse organiseerimine. On objektiivse reaalsuse vahendatud tunnetamine. Võimaldab mõista varjatud seoseid, sõltuvusi, põhjusi ja tagajärgi, üldisi printsiipe. Võimaldab korrastada ja organiseerida psüühikas kajastatud infot maailma kohta. Võimaldab siduda mineviku, oleviku ja tulevikku. Taju toimib ainult olevikus. Tegevuse organiseerimine Tegevuse programmeerimine, regulatsioon, kontrollimine. Mõtlemise ühikud Kujutlused sensoorselt vahendatud infot (pildid peas) Mõisted verbaalselt vahendatud info (sisaldab seda, mida objektist teatakse, tähistatakse sõnaga) Mõtlemise operatsioonid Analüüs ja süntees (detailid ja tervik) 6 Võrdlemine (erinevused-sarnasused, mitu asja korraga) Rühmitamine (milliste tunnuste alusel, põhjendused) Järjestamine (objektid mingi tunnuse alusel, sündmuste ajaline järgnevus)
Veisekarja võib struktureerida mitmeti. Veisekarja võib struktureerida ka lihtsamalt: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7...18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0...6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. 17. Lehmapiima kvaliteet Piima sensoorsed ehk organoleptilised näitajad Piima kvaliteeti saab hinnata ka aistingute abil ehk sensoorselt ehk organoleptiliselt nagu lõhn, maitse, värvus, konsistents. Piim peab olema peale lüpsi kohe kurnatud ja maha jahutatud. Standardi järgi peab piim olema värske, naturaalne, vee või lõssiga lahjendamata, puhas. Piimal peab olema temale omane puhas maitse, lõhn ja valge kuni kreemikas värvus. Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid. Haigete loomade piima ei tohi üldpiima hulka segada. Mingid kõrvalmaitsed ei ole lubatud. Piima füüsikalis- keemilised omadused:
Alumine haru, alalõuanärv, innerveerib alalõuga koos hammastega ning vastavat nahapiirkonda. VI Eemaldajanärv VII Näonärv on peamiselt näo lihaste motoorne närv, milles on ka sensoorseid närvikiude keele eesmise ja keskosa maitsmispungadest. VIII Esiku-teonärv on aferentne närv, mida mööda levib sisekõrvast kuulmis- ja asendiimpulsse. IX Keele-neelunärv innerveerib motoorselt neelamisrefleksis osalevaid lihaseid; sensoorselt neeluseina ja suulaemandleid ning keele tagaosa maitsmispungi. X Uitnärv koosneb parasümpaatilistest närvikiududest. Annab kiude kõigile rinna- ja kõhuõõne siseelunditele kuni jämesooleni. XI Lisanärv XII Keelealune närv innerveerib keelt motoorselt. Peaaju vaskulaarsed haigused. Ajusiseste veresoonte kahjustused (nt vaskulaarne parkinson, vaskulaarne dementsus…) Teadvusehäired. Dementsus. Teadvuse selguse häired:
V närv väljub silla ja pedunculus cerebellaris mediuse piiril sensoorse ja motoorse juurena (radix sensoria et motoria). Juured: 1. Sensoorne juur (radix sensoria): tundeganglion ganglion trigeminale, paikneb os temporale's impressio trigeminalises. (Pseudounipolaarsete) neuronite tsentraalsed jätked lõpevad V närvi tundetuumade juures (B, C, D), perifeersed lahknevad 3 haruna: n. ophthalmicus, n. maxillaris, n. mandibularis, mis innerveerivad sensoorselt näonahka, suu- ja ninaõõne limaskesta, lihaseid jm. 2. Motoorne juur (radix motoria): läheb täielikult n. mandibularise koostisse, innerveerib mälumis- ja suupõhjalihaseid. Harud: 6 1. N. ophtalmicus ja n. maxillaris: aferentsed (üsa) 2. N. mandibularis: segaiseloom (üsa, eve) N. trigeminuse peaharud jagunevad omakorda 3 haruks: eesmiseks e keskseks, lateraalseks ja mediaalseks. Eesmised ja lateraalsed:näonahk;
Bipolaarne e kahejätkeline neuron- üks dendriit ja üks neuriit Pseudounipolaarne neuron- algavad ühise tüvena kaks jätket Multipolaarne neuron- palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE ALUSEL: Aferentsed e sensoorsed e tundeneuronid- võimeline vastu võtma teatud kindlat ärritust Eferentsed e efektoorsed e motoorsed neuronid- kutsub esile mingi efekti, paneb lihase tööle Assotsiatiivsed e lülineuronid e kontaktneuronid- kontakti hoitakse sensoorselt motoorsele 139. Neurogliia liigid, nende ülesanded Makrogliiarakud: -tugifunkt -osalevad toitumises ja hapnikuga varustamises Mikrogliiarakud: -liiguvad amöboidselt -fagotsütoosi võime(haaravad endasse ja lagundavad) -oluline osa närvikoe kaitsefunkt 140. Närvikiu mõiste- tupega ümbritsetud närviraku jätke 141. Närvikiu liigid ÜMBRISE LAADI JÄRGI: - müeliinita kiud- katab neurolemm -
Bipolaarne e kahejätkeline neuron- üks dendriit ja üks neuriit Pseudounipolaarne neuron- algavad ühise tüvena kaks jätket Multipolaarne neuron- palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE ALUSEL: Aferentsed e sensoorsed e tundeneuronid- võimeline vastu võtma teatud kindlat ärritust Eferentsed e efektoorsed e motoorsed neuronid- kutsub esile mingi efekti, paneb lihase tööle Assotsiatiivsed e lülineuronid e kontaktneuronid- kontakti hoitakse sensoorselt motoorsele 139. Neurogliia liigid, nende ülesanded Makrogliiarakud: -tugifunkt -osalevad toitumises ja hapnikuga varustamises Mikrogliiarakud: -liiguvad amöboidselt -fagotsütoosi võime(haaravad endasse ja lagundavad) -oluline osa närvikoe kaitsefunkt 140. Närvikiu mõiste- tupega ümbritsetud närviraku jätke 141. Närvikiu liigid ÜMBRISE LAADI JÄRGI: - müeliinita kiud- katab neurolemm -
piirkonnas neid pole. Tsentraalne piirkond on ühenduses sensoorsete närvidega. Gammamotoneuronite fn on säilitada lihaskäävi tundlikkust hoolimata lihaspikkusest. Kui alfamotoneuronid annavad signaali, et ekstrafusaalsed kiud kokku tõmbuksid, siis gamma MN on samuti aktiveeritud. Gamma MN põhjustab kontraktsiooni mõlema intrafusaalse kiu lõpust, korrigeerib selle pikkust ja hoiab intrafusaalse kiu tsentraalset piirkonda pingul, mis on oluline, et hoida lihaskäävi sensoorselt tundlikuna. Kõõluselund ehk Golgi elund on pinge ärrituse vastuvõtja – reageerib nii lihase kokkutõmbele kui ka lõõgastusele. Moodustub 10-12 ekstrafusaalse kiu kõõluste kinnitusest, ümbritsetud sidekoelise kapsliga. Moodustub lihase üleminekukohas kõõluseks. Golgi organ hõlmab endas aferentse sensoorse neuroni lõppe, mis on seondunud kollageensete kiududega kõõluses. Kui lihas tekitab jõudu, siis sensoorsed lõpud on kokku surutud. See deformeerib
Keskajus asub pupillirefleksi keskus. Mustaine kaudu reguleeritakse neelmas- ja mälumisliigutusi. Punatuum seostub punatuuma-seljaaju kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade nind väikeaju kaudu seljaaju eessarvede motoorsete rakkudega, mille abil korrigeeritakse lihastoonust. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Vaheajju kuluvad talamused ja hüpotalamused, sellesse piirkonda jääb ka kolmas ajuvatsake. Talamusse koonduvad aferentsed implusid kogu sensoorselt süsteemilt. Need on ,,väravateks", mille kaudu kulgeb meeeelunditelt saadud info kõrgematesse ajuosadesse. Talamuste taga paiknevad põlvikkehad, millest külgmist läbib nägemis- ja mediaalset kuulmismeele tee. Peale nimetatud keskmuste asuvad talamustes veel piirkonnad, mis on seotud ajukoore assotsiatsiooniväljadega. Talamse kaudu mõjutatakse ka tahtmatuid, emotsioone väljendavaid liigutusi. Hüpotalamus asub talamusest allpool ja on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks
3 mustaine reguleerib mälumise-neelamiseliigutusi, punatuum seostub aga punatuuma-seljaaju kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade ja väikeaju kaudu seljaaju eesservade motoorsete rakkudega, mille abil korrigeeritakse lihastoonust. Sellel on positiivne mõju vereringele. Vaheaju, kuhu kuuluvad talamused ja hüpotalamused ning kolmas ajuvatsake. Siisa koonuvad aferentsed(sensoorsed) impulsid kogu sensoorselt süsteemilt. Talamus ühendub põlvikkehade kaudu nägemis ja kuulmismeeleteega ning seostub ajukoore assotsiatsiooniväljadega. Talamuse kaudu mõjutatakse tahtmatuid, emotsioone väljendavaid liigutusi. Hüpotalamus on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks, mille kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist(janu-, nälja-, ja küllastustunnet.) Siin asuvad osmootse rõhu suhtes tundlike sensorite vahendusel hoitakse tasakaalus organismi
Pretsentraalkäär - Primaarse motoorse kontrolli ala, moodustab BA 4 Motoorne homunkulus - Käte ja näolihaste liigutamine on kõige olulisem Premotoorne koor - Suur osa kuidas liigutused toimima hakkavad kodeeritakse seal - Premotoorsed alad aktiveeruvad kui algatatakse uusi motoorseid programme või muudetakse õpitud motoorseid programme. Neuronid siin hakkavad laenglema liigutuse ootusel – harjutamine, kavatsuslikkus. Oluline struktuur sensoorselt tingitud motoorsel õppimisel - Parem hemisfäär osaleb empaatiliste näoväljenduste loomisel ja mõistmisel, kuidas oskame otsustada teiste liigutuste kavatsuste üle Motoorne lisa-ala - SMA komplekts aktiveerub enne primaarset motoorset ala (mingi tegevuse ette kujutamine või kavandamine) - SMA kompleks liidab motoorsete tegevuste järgnevused motoorseks plaaniks - Aktivatsioon suurem, kui sooritatakse uudseid ülesandeid Frontaalsed silma väljad
Kõige parem on eristada selleks et ajukahjustusega patsiente ravida – mõista kuidas mälu töötab. Lisaks erineva unusamise efekt (vabal meenutamisel esinevad eri järjekorra efektid: esmasuse ja värskuse efekt). Kõikidel mäluoidlatel on erinev töötlusaeg, suurus ja unustamisemehhanismid. Kolmekomponendilise mudeli kriitika! Mis on mudeli peamised puudused? Modaalse teooria kohaselt peab mällu salvestamiseks materjal läbima kõik staadiumid. Mudelis tagab ülemineku sensoorselt pikaajalisse võimalikult rohke kordamine – tegelikult ei pruugi see seda tagada, mõned asjad jäävad ka kordamiseta meelde. Modaalne mudel eeldab et lühi- ja pikaajaline mälu on unitaarsed, tegelikult ei tööta nad alati ühesuguse skeemi kohaselt: mõlemal on allsüsteemid. Mille poolest erineb töömälu uuem kontseptsioon lühimälust hoidlamudelis? Lühimälu koosneb lühikestest pikaajalise mälu aktivatsioonidest. Töömälu keskendub rohkem mälu
erinevalt kodeeritud infot ja kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevad töötlusreeglid, struktuurireeglid ja töötluse kindlad ajalis-ruumilised piirangud. Mälu on lahutamatu tajust, kujutlusest, mõtlemisest, otsuse vastuvõtmisest. Mõned mudelid on keerulised, teised lihtsamad, mõned konkreetsemad, teised üldisemad. Info mida esialgu töödeldakse ja säilitatakse sensoorselt, kodeeritakse seejärel kahes suunas: verbaalsesse lühimällu ja visuaalsesse lühimällu vastusreaktsioonid. Tasemed on omavahel ,,tõlkesuhtes" saama kuuldut joonistada. Info sisendatakse alguses esmasesse mällu, kus ta püsib kaua tänu kordamistele edasi läheb info teisesesse mällu, võib säilitada ka kordamata eri funktsioonid ülises mälusüsteemis. Info liigub ka lühimälust püsimällu. Püsimälust on ka tagasitee- oluline on nn kontrolliprotsesside
Kuna veiselt saadakse aastas ainult 1 (või 2) järglane, siis põhikarja osatähtsus on konstantne ja seda vähendada ei saa. Kõik kulud tuleb katta veiseliha realiseerimisest saadud sissetuleku arvelt. sõltuvad realiseerimishinnast.. lihaveisekasvatust on stimuleeritud mitmetes riikides sellega, et lihaveistel saadava liha eest makstakse kõrgemat hinda, kuna see on kvaliteetsem. 30. PIIMA SENSOORSED EHK ORGANOLEPTILISED NÄITAJAD kvaliteeti saab hinnata ka aistingute abil ehk sensoorselt ehk organoleptiliselt nagu lõhn, maitse, värvus, konsistents. . Standardi järgi peab piim olema värske, naturaalne, vee või lõssiga lahjendamata, puhas. Piimal peab olema temale omane puhas maitse, lõhn ja valge kuni kreemikas värvus. Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid. kõrvalmaitsed ei ole lubatud. Piim väga kergesti seob erinevaid lõhnu - laudalõhn, silolõhn, jms. Piimale mitteomane lõhn ja kõrvalmaitse võivad kanduda piimasse ka läbi
Kuna veiselt saadakse aastas ainult 1 (või 2) järglane, siis põhikarja osatähtsus on konstantne ja seda vähendada ei saa. Kõik kulud tuleb katta veiseliha realiseerimisest saadud sissetuleku arvelt. sõltuvad realiseerimishinnast.. lihaveisekasvatust on stimuleeritud mitmetes riikides sellega, et lihaveistel saadava liha eest makstakse kõrgemat hinda, kuna see on kvaliteetsem. 30. PIIMA SENSOORSED EHK ORGANOLEPTILISED NÄITAJAD kvaliteeti saab hinnata ka aistingute abil ehk sensoorselt ehk organoleptiliselt nagu lõhn, maitse, värvus, konsistents. . Standardi järgi peab piim olema värske, naturaalne, vee või lõssiga lahjendamata, puhas. Piimal peab olema temale omane puhas maitse, lõhn ja valge kuni kreemikas värvus. Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid. kõrvalmaitsed ei ole lubatud. Piim väga kergesti seob erinevaid lõhnu - laudalõhn, silolõhn, jms. Piimale mitteomane lõhn ja kõrvalmaitse võivad
võimaldab mõista varjatud seoseid, sõltuvusi, põhjusi ja tagajärgi, üldisi printsiipe; võimaldab korrastada ja organiseerida psüühikas kajastatud infot maailma kohta; võimaldab siduda mineviku, oleviku ja tuleviku (taju toimib ainult olevikus). o Tegevuse organiseerimine täidesaatvad funktsioonid on tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontrollimine. Lapsed tegelevad reguleerimisega. Mõtlemise ühikud - Kujutlused sensoorselt vahendatud info (pildid peas). - Mõisted verbaalselt vahendatud info (sisaldab seda, mida objektist teatakse, tähistatakse sõnaga). o Tavamõisted luuakse kogemustele toetudes, ka tajuväliseid nähtusi tõlgendatakse tajukogemuse analoogia alusel. Mõistete loomise aluseid ega mõtlemise seaduspärasusi ei teadvustata. Süsteem puudub, oluline roll autoriteetidel. Õun kollakas-punane, ümmargune ja söödav.
Selles on ka sensoorseid närvikiude keele eesmise ja keskosa maitsmispungadest ning parasümp. kiude pisaranäärmesse, lõuaalusesse ja keelealusesse süljenäärmesse. VIII Esiku-teonärv (S) Selle kaudu levib sisekõrvast kuulmis-, asendi- ja motoorseid impulsse. See on peamiselt aferentne närv, ent sisaldab ka eferentseid kiude. IX Keele-neelunärv (MS) Innerveerib motoorselt neelamisrefleksis osalevaid lihaseid, sensoorselt neeluseina ja suulaemandleid ning keele tagaosa maitsmispungi. Kõrvasüljenäärmesse suudnuvad parasümpaatilised kiud saavad alguse keele-neelunärvist. X Uitnärv (MS) Peamiselt parasümpaatilistest kiududest innerveerivad pea kogu vegetatiivset osa. Motoorsed innerveerivad kõri, neelu alumisi lihaseid. Sensoorsed toovad erutusi välisest kuulmekäigust, neelust, kõrist. XI Lisanärv (M)
2. K121 , kus kandja on ikooniline, objekt kannab endas viidet, t~olgen- damine on endiselt aistinguline. 3. K221 , kus nii kandja ja objekt viitavad millelegi muule, subjekt toimib endiselt aistinguliselt. 4. K222 , kus nii kandja, objekt kui subjekt toimivad viiteliselt. 5. K311 , kus kandja on s¨ umbol, objekt on f¨ uu¨siline ja subjekt toimib sensoorselt. 6. K321 , kus kandja on s¨ umbol, objekt osutav, t~olgendamine toimub kehaliselt. 7. K322 , kus kandja on s¨ umbol, objekt ja t~olgendaja on osutavad; 31 Siin on sobilik meelde tuletada k¨aesoleva t¨oo¨ p¨ uu¨et diakroonsusele, mis sisuliselt t¨ahendabki ajamuutuja sissetoomise vajadust. 32 8
Kokkuostetavale piimale on kehtestatud ranged kvaliteedinõuded. 1995.a. jaanuarist hakkas Eesti piimatootjatelt kokkuostetavale piimale kehtima uus standard EVS 594:1994 "Piim ja piimatooted. Kokkuostunõuded". Sellega tahetakse viia toorpiima hügieeninõuded kooskõlla Euroopa Liidu EL soovitustega (92/46/EEC). 3.10.1. PIIMA SENSOORSED EHK ORGANOLEPTILISED NÄITAJAD Piima kvaliteeti saab hinnata ka aistingute abil ehk sensoorselt ehk organoleptiliselt nagu lõhn, maitse, värvus, konsistents. Piim peab olema peale lüpsi kohe kurnatud ja maha jahutatud. Standardi järgi peab piim olema värske, naturaalne, vee või lõssiga lahjendamata, puhas. Piimal peab olema temale omane puhas maitse, lõhn ja valge kuni kreemikas värvus. Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid. Haigete loomade piima ei tohi üldpiima hulka segada. Mingid kõrvalmaitsed ei ole lubatud.
annaabi.ee 
