Kuna aga Alfens andis Carusele käsu laenata raha, teadis ka Theodoros käsust. Theodoros aga ei teadnud, et nii Alfens ja Carus on mõlemad omakorda Afiliuse võimu all. Seega jättis Carus vaba mulje ning võlanõue on kehtiv. Argumendid D. 14.6.14 Iulianus 12 Dig. 8 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 141 4 Filium habeo et ex eo nepotem: nepoti meo creditum est iussu patris eius: quaesitum est, an contra senatus consultum fieret. dixi, etiamsi verbis senatus consulti filii continerentur, tamen et in persona nepotis idem servari debere: iussum autem huius patris non efficere, quo minus contra senatus consultum creditum existimaretur, cum ipse in ea causa esset, ut pecuniam mutuam invito patre suo accipere non possit. Mu pojal on poeg, kelle ta volitab võtma laenu ja kes on minu lapselaps. Kas siis on üle astutud senatus consultum'i võimust? Nõuanne on, et olgugi, et senatus consultum'i võim
Iudex õigusemõistja, kohtumõistja, kohtunik, otsustaja, hindaja. Ius gentium Ius honorarium preetorite ametiõigus. Ius quiritium rooma kodanikuõigus. M Mancipatio kindla vormi kohane ja pidulik ost, vara omandiõiguse üleminekutehing. Manus absoluutne koduvõim. P Patria potestas isa võim. Peregrinus välismaine, võõras. Plebiscita rahvakoosoleku otsus. Praetor peregrinus võõramaalaste kohtunik, preetor. Praetor urbanus linnakohtunik. S Senatus consultum ultimum erakordne senatiotsus. Sui iuris iseenda õigus, privileeg, eesõigus. T Tribuni plebis rahvatribuunid. V Vindex kaitsja; kättemaksja, karistaja. 1
Patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas, kes võttis vaesama roomlase kliendina oma kaitse alla Proletaar vaene Rooma kodanik, kes oli vabastatud sõjaväekohustustest Klient ennast patrooni kaitse alla andnud inimene Vana-Roomas ja Itaalias, vastutasuks tüotas patrooni ustavalt teenid Plebei lihtrahva liige, vabariigi algul olid riigivõimust kõrvale jäetud, aja jooksul võitsid patriitsidega võrdsed õigused SPQR rooma ametlik nimi, senatus populusque romanus Senat aristokraatlik vanemate nõukogue, kes juhtis rooma riigi poliitikat Konsul vabariigi kõrgeim riigiametnik, valiti igal aastal, ül oli juhtida sõjaväge Rahvakoosolek lihtrahva võimalus osaleda riigiasjades Magistraat - riigiametnik Provints rooma allutatud alad väljaspool itaaliat Munitsiipium linna staatus, elanikud said rooma kodakondsuse Foorum turu- ja koosolekuplats Veto riigipea õigus senati suhtes Pontifix preester
Rahvusliku protsessid Sildade ja teede majanduse võrgustik. allakäik. Kultuuri allakäik. Kõrgeimat 7 kuningat Rahvakoosolekud Pärilik keisrivõim. Keisrivõim. võimu kandvad 100 senaatorit ja Senat, Princeps senatus- ametnikud e senati juht. ametiisikud magistraadid. Nimetas ametisse senaatoreid. Rahvatribuun. Peapreester. Eluaegne konsul-
Poliitika - riigivalitsemiskunst Prokurör jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine Proportsionaalne tulumaks üksikisiku tulumaks on kõigile maksumaksjatele võrdse protsendiga Progressiivne tulumaks - vt diferentseeritud tulumaks Rahvus - ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel Ratifitseerima parlamendi poolt (välislepingut) heaks kiitma Senat (ladina senatus) - parlamentaarse riigikorra puhul 2-kojalise parlamendi ülemkoda. Süütuse presumptsioon - vahistatud ja kohtuliku uurimise all olevat isikut tuleb kohelda kui süütut niikaua, kuni kohus pole teinud süüdimõistvat otsust Teokraatia kreeka k theos `jumal', kratos valitsus. Valitsusvorm, mille puhul valitsejat peetakse kas jumalaks või jumala asemikuks maa peal. Tolerantsus - sallivus Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks või rohkem kodakondust (Eesti seadused
alal) 65. princeps, cipis m.- juht, valitseja, imperaator 66. privatus, a, um- era-, privaatne 67. publicus, a, um- avalik, riiklik 68. regula, ae f.- juhis, norm, reegel 69. repudium, ii n- abielu lahutamine 70. res, rei f.- asi, ese; olukord; omand; riik 71. reus, i m.- kostja (kohtus); kohtualune, süüdlane 72. rex, regis m.- kuningas, valitseja 73. Romanus, a, um- rooma, Roomast pärinev, Roomaga seotud 74. senatusconsultum, i n.- senati otsus 75. senatus, us m.- senat 76. servus, i m.- ori 77. sine + abl.- ilma, -ta 78. status, us m.- seisund, olukord 79. testamentarius, a, um- testamentlik, testamendijärgne 80. testamentum, i n.- testament 81. tutela, ae f.- eestkoste 82. urbs, urbis f.- linn; Rooma 83. usus, us m.- kasutamine, tarvitamine; komme 84. uxor, oris f.- (abielu)naine, abikaasa 85. vir, viri m.- mees; abikaasa 86. vis,- f.- jõud, võim, vägivald VÄLJENDID: 1. personae sui iuris- iseseisvad, vabad isikud 2
õigusemõistmise alal) 65. princeps, cipis m.- juht, valitseja, imperaator 66. privatus, a, um- era-, privaatne 67. publicus, a, um- avalik, riiklik 68. regula, ae f.- juhis, norm, reegel 69. repudium, ii n- abielu lahutamine 70. res, rei f.- asi, ese; olukord; omand; riik 71. reus, i m.- kostja (kohtus); kohtualune, süüdlane 72. rex, regis m.- kuningas, valitseja 73. Romanus, a, um- rooma, Roomast pärinev, Roomaga seotud 74. senatusconsultum, i n.- senati otsus 75. senatus, us m.- senat 76. servus, i m.- ori 78. status, us m.- seisund, olukord 79. testamentarius, a, um- testamentlik, testamendijärgne 80. testamentum, i n.- testament 81. tutela, ae f.- eestkoste 82. urbs, urbis f.- linn; Rooma 83. usus, us m.- kasutamine, tarvitamine; komme 84. uxor, oris f.- (abielu)naine, abikaasa 85. vir, viri m.- mees; abikaasa 86. vis,- f.- jõud, võim, vägivald VÄLJENDID: 1. personae sui iuris- iseseisvad, vabad isikud 2. personae alieni iuris- mitteiseseisvad e
S.P.Q.R- "Senatus populusque Romanus" ("Rooma senat ja rahvas") ja oli Rooma valitsuse ametlikuks signatuuriks ning Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümboliks Akvedukt- sildveejuhe on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Gladiaator- elukutseline võitleja, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitles teiste gladiaatorite või metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale Kolooniad- asumaa on mingist poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. RES PUBLICA- Vana-Rooma riigikord, kus valitsemisest võttis osa peaaegu kogu rahvas Apenniini poolsaar- saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Romulus ja Remus- Rooma mütoloogias kaksikvennad, Rooma linna asutajad, Rhea Silvia ja Marsi pojad. Imikutena hüljatud vennad kasvatas üles Kapitooliumimäel elanud emahunt. Konsulid- Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Igaks aastaks valiti kaks konsulit. 12 Tahvli seadus-Vana-Rooma vanim...
Väljaku ehitamine kulges siiski väga aeglaselt ning lõpuks jäi Michelangelo kontseptsiooni tesostamine teiste, hilisemate arhitektide ülesandeks, Täielikult valmis Kapitooliumi väljak alles 17. sajandil. Septiumius Severuse võidukaar See võimas 20,88 meetri kõrgune ja 23,27 meetri laiune kolme läbikäiguga võidukaar on üks paremini säilinud mälestisi foorumil. Atikakorrusele raiutud pühenduse kohaselt püstitasid selle ,,senat ja Rooma rahvas" (nagu osutab lühend SPQR: senatus populusque Romanus) 203. aastal pKr ülistamaks keiser Septimius Severust ja tema poega Caracallat keisri ametisse astumise kümnenda aastapäeva puhul. Algselt mainis raidkivi ka Septimius Severuse teist poega Getat, kelle aga vend Caracalla pärast nende isa surma mõrvas ning lasi eemaldada ta nime kõigilt riiklikelt monumentidelt protseduuriga, mida nimetatakse damnatio memoriae (ladina keeles 'mälestuse äraneedmine').
Võim personaalne. Pärast Aleksander Suure surma impeerium lagunes. Hiljem tundi Aleksander Suurt kui maailmavallutajat, temast sai imperiaalse võimu sümbol. 2) Rooma impeerium. Saavutas palju sellest, millest Aleksander Suur unistas. Kestis sajandeid. Mudeliks hilisematele, isegi USA, valitsetakse ,,Kapitooliumilt". ,,Kapitoolium" valitsemisvõimu sümboliks. Rooma ideoloogia poolest vabariiklik impeerium. Lõpuni SPQR (Senatus Populisque Romanus). Sisuliselt Rooma vabariik ei olnud, sest keisritel siiski küllalt suur pärandatav võim. 3ndaks sajandiks Rooma suurriik suutnud allutada endale pea terve Makedoonia impeeriumi, seejärel Sitsiilia, Kartaago (Tuneesia). Mesopotaamia tähedab praegust Iraaki. Tiitlite pärandumine Caesar (100/102 ekr -44 ekr) dictator perpetuus, pater patriae Octavianus imperator Augustius 27 ekr Saksa-Rooma keisririik
1668 Kolomenskoje tsaaripalee antiikne pildiprogramm (Caesar, Aleksander Suur, Dareios pro ikoonid). Vürst Kurbski (1528-1583): Cicero Stoikute paradoksid IV ja VI raamatu tõlge vene keelde. 27. Tuua näiteid eluvaldkondadest, milles antiik avaldus 17.-19. sajandi Venemaal ja USAs. Vastus: USA: 1. Rooma oli eeskujuks oma riigi loomisel (18. sajand): - Rooma vabariigi konstitutsioon (3-1.saj eKr) - Riikliku sümboolika eeskuju - Riiklike institutsioonide nimetused (senatus>senat) - Föderatiivsuse alused Kreeka demos'te liidu eeskujul. 2. Arhitektuuris (18.-19. saj) - Neoklassitsism (1780-1820) - Kreeka templi stiil (1820-1860) 3. Inglise haridussüsteem ja koos sellega antiikautorite tundmaõppimine alates 17. sajandist (1636 esimene kolledz Harvardis) - Fookuses olid proosaautorid: a) moraalifilosoofid (Cato "Distihhonid", Aisopose valmid, Cicero kirjatööd) b) ajalooteosed (nt Liviuse "Linna rajamisest alates").
plebeisid. Nõutud vanus oli 46 aastat, hiljem langes 30ni. Senaatorid võivad kanda laia punase vööga tuunikat, punase äärisega valget toogat, kuldsõrmust ja spets jalanõusid.enamasti pärinevad senaatorid kõige vanematest ja rikkamatest perekondadest, sest neil on keelatud tegeleda kaubanduslike aladega. Istungid toimuvad kuurias, kuid vüib pidada ka pühistetud paikades, nt templis. Need on publikule keelatud.senati arvamus on kohustuseks: senatus consultus. Senati volitusteks on kontrollida magistraatide tegevust, hääletada sõjavögede värbamise, valvata rooma rahva hüvede üle ja jälgib et säiliks usukultus ning juhib välispoliitikat. Keisririigi ajal- senatorite arv 600 juures, ametisse nim imperaator, kes valib nad endiste magistraatide hulgast. Keiser samut ijuhatab istungeid ja koosolekuid. nyydsest senat valib magistrate(keiser esitab kandidaadid), valib keisrit, senatus consultusel
Augustus toetus erivolitustele nagu oli vabariigi ajal. Tal oli pidevalt sisemine kui ka välimine pealesunnitud vajadus õigustada oma võimu. Võttis erinevaid vabariiklikke funktsioone. Lasi end valida rahvatribuuniks, see kindlustas talle isikupuutumatuse ja andis vetoõiguse. Intertsessiooniõigus e vahelesegamisõigus. Oli sõjaväe ülemjuhataja. Lasi end valida pontifex maximus´eks e ülempreestriks. Sellega oli tema kätte koondunud kogu võim. Oli ka senati eesistuja. Princeps Senatus. Isiku- ja varapuutumatus. Anti ka aunimi pater patriae- isamaa isa. Aunimi divi filius- jumaliku poeg. Jumaliku all mõeldakse Caesarit. Rahuaeg oli kasulik ja tervendav. Kehtestati Pax Romana e rooma rahu. Ühel suurel territooriumil on sõjategevus soikunud. Hilisemad keisrid on ennast nimetanud keisrina. 117 keiser traianuse surm. See aasta tähistab rooma riigi kõige suuremat ulatust. Alates mesopotaamiast hispaaniani. Põhjas briti saared kuni śotimaa
1) tasakaalustatud segavalitsuse Macchiavelli idee? 2) Rooma konstitutsioon 3. sajandist USA: Franklin (1784) 13 USA eKr põhivoorust (Polybiose ajalooteose 6. raamatu (mõõdukus, rahulikkus, kord, alusel) otsustavus, viljakus, hoolsus, 3) ühiskondlike institutsioonide avameelsus, õiglus, tasakaalukus, nimetustest puhtus, rahumeelsus, vagadus, nimetus 'senat' (lad. senatus), alandlikkus) 4) föderalismi teoreetilised ja Seneca, Cicero, praktilised vanasõnakogumikud 25 5. ANTIIKKULTUURI II. ANTIIGIRETSEPTSIOON RETSEPTSIOONI HÕBEDANE VENEMAAL: AJASTU (1790-1830) 1. BÜTSANTSI KAUDU 9. SAJANDIL 1) professionaliseerumine: Alates 9.saj pKr: Konstantinoopoli
Ph=f : philosophus Th=t: theatrum Rh=r: rhetor Qu=kv: aqua, quis Ngu vokaalis ees=ngv: lingua, sanguis Sua=sva: suavis Sue=sve: consuetudo ti vokaali ees=tsi: restitutio, actio Vältus (kvantiteet) Vokaalis võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed; kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk: Pikad vokaaid- : non (noon), senatus(senaatus) Lühikesed vokaalid : mare, servus Rõhk Viimasele silbile rõhku ei ole 2-silbilistele sõnadel on rõhk alati esimesel silbil: mater, meus 3- ja enamasilbilistel sõnadel on rõhk tagant teisel (eelviimasel) silbil, kui see silp on pikk: natura Kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant kolmandal silbil: imperium, corpora Esse (olema) Sg singularis 1.(ego) sum 2.(tu) es 3. est Pl pluralis 1
rahvatribuuni ameti, millega kaasnes vetoõigus ja võim Rooma sees. kujuneb välja keisri isiklik ametnikkond ja bürokraatia erinevate eluvaldkondade funktsioonidega: prefektid, kuraatorid, prokuraatorid (keisriprovintsides legati’de käe all) jm. Veel keisrist: - suur eraomand: näit. Egiptus - pontifex maximus kuni +4. saj. lõpuni - vägede ülemjuhataja - princeps senatus - rahvatribuun Etruskid 1) Teooriad päritolu kohta Võib arvata, et etruskid on Vahemere basseini indo-euroopa rahvaste eelse nn proto-asustuse jäänuk nagu tänapäeval baskid. Seadsid end sisse Toscanas vähemalt alates VIII saj. eKr. 2) Etruskide ekspansioon Itaalias Etruskide tsivilisatsioon oli kõige säravam Vanas-Itaalias selle põlisasukate seas. Põhiline asuala Türreeni mere, Tiberise ja Arno jõe
· Otsustati sõja ja rahu küsimused Rahvakoosolekuid käisid koos üks kuni kaks korda aastas, kuna nende korraldamine oli väga vaevarikas. Rahvakoosolekute vahepeal oli samuti vajalik otsusi vastu võtta. Selleks moodustati väikesearvuline senat. Senat koosnes magistraatidest ja nad valiti üheks aastaks. Senatis oli 300 kuni 600 inimest. Senati liikmed jagunesid ka seisuste järgi ja selle järgi valiti ka neile ameteid. Senatit juhtis senati vanem ehk princeps Senatus. Senati amet oli eluaegne. Senat ei saanud oma algatusel töötada vaid teda kutsus kokku konsul. Senati ülesanded: · Kinnitas seaduseelnõud · Kinnitas valimistähtajad · Kontrollis ametnike tööd · Juhtis välispoliitikat · Tegeles sõjandusega ja sellega seotud probleemidega · Tegeles riigi rahandusega · Kontrollis usu kultuse järgimist Senatil puudus seadusandlik ja täidesaatev võim. Kuid tegelikult hakkas senat üha enam riiki juhtima
Rex’ide ajastu roomlased olid talupojad, kes asustasid Latiumi künka ümbrust. Sel perioodil oli Rooma vaid väheste elanikega linnriik. Neid valitses absoluutse võimuga kuningas, kelle käes oli nii ülempreestri amet kui ka poliitiline ja militaarne võim. Samas ei olnud kuningaamet päritav, vaid kuningas valiti rahvakoosolekul. Nö vanade suguvõsade (gentes) pead moodustasid kuningat nõustava organi, mida kutsuti senatus ehk senat. Meie teadmised sellest ajast põhinevad suuresti legendidel, arheoloogilistel leidudel ning muudel mittekirjalikel allikatel. See oli arhailise õiguse, suures osas tavaõiguse aeg. Kuningas kui ülempreester pidi kindlustama ja taastama rahu, ka õigusrahu. Kuningat abistasid õigusrahu taastamisel, ja ka õigusmõistmisel preestrid, sest õigus oli osa jumalate tahtest. Selle rikkumise korral tuli rahu ja endine olukord taastada ning süüdlast karistada.
seadus. 4. Iustitia distributiva – jaotav õiglus Iustitia communativa – võrdsustav õiglus 5. Casus omissus – vahele jäetud juhtum 6. Interpretatio extensiva – laiendav seletus Interpretatio restrictiva – kitsendav seletus 7. Iuris prudentia est divinarum atque humanaruim rerum notitia, iusti atque iniusti scientia. (Inst.) - Õiguse tarkus on jumalike ja inimlike asjade teadmine, õiglase ja ebaõiglase tundmine. 8. Senatus populusque Romanus (S.P.Q.R.) - Senat ja Rooma rahvas. 9. Persona grata – soovitav isik Persona non grata – ebasoovitav isik. 10. Personae alieni iuris aut in potestate aut in manu aut in mancipio sunt. (Gaius) – Isikud, kes kuuluvad kellegi teise võimu all: isavõimu või mehevõimu või võlavõimu all. 11. Per aspera ad astra – Läbi raskuste tähtede poole. 12. Mens sana in corpore sano (Iuv.) - Terves kehas terve vaim 13
sellega teisele poolele õiguse) ning Gentililt suveräänide universaalse karistusõiguse idee (keegi maailmas peab korrarikkumisi ära hoidma). Kuid ennetava eneskaitse osas vaidles Gentilile vastu ning ütles, et peame reageerima ikkagi konkreetselt õigusrikkumisele. Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia Rooma oli ideoloogia poolest algusest kuni lõpuni vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium – tegemist oli Rooma rahva impeeriumiga, mitte keisrite omandiga (SPQR – Senatus populusque Romanus). Rooma ideed: Cicero jaoks kõrgeim sõjatüüp oli sõda gloria nimel – Rooma kodanikud võitlesid impeeriumi ja au eest. Cicero ütles, et see peaks olema vähem vägivaldne kui kaitsesõda, sest eesmärgiks on valitsemine mitte ellujäämine. Üllas tahe oma head valitsemist, tsivilisatsiooni teistele laiendada. (Selle mõtte taustal oli tema idee inimkonnast kui ühtsest kogukonnast. Kui inimkond on ühtne kogukond, siis võiks ideaalis olla ka ühtne valitseja
30 vallutas Octavianus Egiptuse ja tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. Varane keisririik ehk printsipaat 30 eKr 235 pKr Augustus (30 eKr 14 pKr). 27 eKr pani Octavianus maha talle Antoniuse vastu võitluseks antud erakorralised volitused ja "taastas vabariigi", mis sisuliselt tähendas tema, kui ainuvalitseja positsiooni seadustamist vabariiklike institutsioonide raames. Senat andis talle tiitli Augustus (suursugune), ta oli princeps senatus (esimene senaator) ja sai hiljem tiitli pater patriae (isamaa isa). Augustuse võim tugines eelkõige kahele juriidilisele alusele: - õigusele valitseda prokonsuli ja imperaatorina olulisemaid provintse ning käsutada sealseid Rooma vägesid; - eluaegsele tribuunivõimule, mis tagas talle vetoõiguse kõigis riigiasjades. Sai ka pontifex maximuse ameti. Teostas suurejoonelisi ehitustöid Roomas, mille silmapaistvaim ilming oli Rahu altari
teoloogid. ,,Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda ja seega lubatud.) Teoloogidelt: õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Gentili'lt: suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumine) Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia Rooma impeerium oli mõeldud olema vabariiklik, mitte monarhistlik. See oli ,,Rooma rahva impeerium" - lõpuni `SPQR' `Senatus populusque Romanus'. Selline ideoloogia oli mudeliks hilisematele võimuvormidele, näiteks USA Kapitooliumile. Tegelikeks valitsejateks olid siiski keisrid. Rooma keisririik (printsipiaat) oli militaarriik, mille kodanikud olid orienteeritud sõjale. Samas ei püsinud riik vaid relvade jõul. Ideoloogia alustaladeks olid ka: · Pax romana, tsivilisatsioon. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus · Õigus: roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus
· Gentili'lt: suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas · Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumine) Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia · Rooma impeerium: Saavutas palju sellest, millest Aleksander unistas Mudeliks hilisematele. Isegi USA valitsetakse "Kapitooliumilt" Rooma: vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium. "Rooma rahva" impeerium. Lõpuni `SPQR' `Senatus populusque Romanus' 272 eKr Apenniini poolsaar vallutatud, seejärel Sitsiilia, Kartaago (Tuneesia) Kuni 1. saj. eKr suurem osa Aleksandri impeeriumi jäänustest (Väike-Aasia, Makedoonia, Süüria, Egiptus), Gallia, Hispaania Kuni 1. saj. pKr Armeenia, Mesopotaamia, Inglismaa 25 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani 3
amatöörjuristidest eliit. Võisid muuta õigustegevuse oma kutseks. Tõde seisnes isade kogemustes ja praktikas järeleproovitud tulemustes. Läbikäimisel võõrastega kujunes välja ius gentium. Võõramaalste jaoks seati roomas sisse preetoriamet. Praetorum peregrinus võis ius gentiumi edasi arendada. Edictum perpetuum-preetori edikt. Preetori ametiõigus- ius honorarium. Ius civil juurde kuulus ka tavaõigus. XII tahvli seadused ja rahvakoosolekute õigus, senati otsused(senatus consulta), ius gentium, ediktid(ius honorarium), vabariigieelne preestriõigus. 5.Isamaa isa Augustus- Pater patriae Augustus Tuli kriis, talupoja keskklass käis alla, suurmaaomanikest rikas kiht.Võimu kandjaks sai sõjavägi. Suured väjuhid võitlesid võimu pärast. Caesaril ei õnnestunud võimu haarata, tema uuendused ebaõnnestusid. Ta tahtis diktatuuri, mis ei vastanud Rooma traditsioonile ja viis keisri surma-senatis. Gaius Octavianus- pani aluse riigi
Võisid muuta õigustegevuse oma kutseks. Tõde seisnes isade kogemustes ja praktikas järeleproovitud tulemustes. Läbikäimisel võõrastega kujunes välja ius gentium. Võõramaalste jaoks seati roomas sisse preetoriamet. Praetorum peregrinus võis ius gentiumi edasi arendada. Edictum perpetuum-preetori edikt. Preetori ametiõigus- ius honorarium. Ius civil juurde kuulus ka tavaõigus. XII tahvli seadused ja rahvakoosolekute õigus, senati otsused(senatus consulta), ius gentium, ediktid(ius honorarium), vabariigieelne preestriõigus. 5.Isamaa isa Augustus- Pater patriae Augustus Tuli kriis, talupoja keskklass käis alla, suurmaaomanikest rikas kiht.Võimu kandjaks sai sõjavägi. Suured väjuhid võitlesid võimu pärast. Caesaril ei õnnestunud võimu haarata, tema uuendused ebaõnnestusid. Ta tahtis diktatuuri, mis ei vastanud Rooma traditsioonile ja viis keisri surma-senatis
sellega teisele poolele õiguse) ning Gentililt suveräänide universaalse karistusõiguse idee (keegi maailmas peab korrarikkumisi ära hoidma). Kuid ennetava eneskaitse osas vaidles Gentilile vastu ning ütles, et peame reageerima ikkagi konkreetselt õigusrikkumisele. Impeerium 56. Rooma imperiaalne ideoloogia Rooma oli ideoloogia poolest algusest kuni lõpuni vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium tegemist oli Rooma rahva impeeriumiga, mitte keisrite omandiga (SPQR Senatus populusque Romanus). Rooma ideed: Cicero jaoks kõrgeim sõjatüüp oli sõda au (gloria) nimel Rooma kodanikud võitlesid impeeriumi ja au eest. Cicero ütles, et see peaks olema vähem vägivaldne kui kaitsesõda, sest eesmärgiks on valitsemine mitte ellujäämine. Üllas tahe oma head valitsemist, tsivilisatsiooni teistele laiendada. (Selle mõtte taustal oli tema idee inimkonnast kui ühtsest kogukonnast. Kui inimkond on ühtne kogukond, siis võiks ideaalis olla ka ühtne valitseja
Poliitika - riigivalitsemiskunst Prokurör jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine Proportsionaalne tulumaks üksikisiku tulumaks on kõigile maksumaksjatele võrdse protsendiga Progressiivne tulumaks - vt diferentseeritud tulumaks Rahvus - ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel Ratifitseerima parlamendi poolt (välislepingut) heaks kiitma Senat (ladina senatus) - parlamentaarse riigikorra puhul 2-kojalise parlamendi ülemkoda. Süütuse presumptsioon - vahistatud ja kohtuliku uurimise all olevat isikut tuleb kohelda kui süütut niikaua, kuni kohus pole teinud süüdimõistvat otsust Teokraatia kreeka k theos `jumal', kratos valitsus. Valitsusvorm, mille puhul valitsejat peetakse kas jumalaks või jumala asemikuks maa peal. Tolerantsus - sallivus
Peamiseltkasutatigi kohtupidamises. -lex(seadus) = rahvakoosoleku otsusHiljem tähendas lex ka keisri korraldus ning lepingut, põhikirja -edikt = magistrandi poolt tema võimuvolituse piires välja antudNende alusel kujuneb välja uus Rooma õigus. Olulisena märgitakse ära preetorite edikte, kuna needolid pikaajalised ja tähtajalised 125 maj anti välja iganeve edikt = edictum perpetuum, mida preetor enam muuta ei saa (ainult keiser) -senatus consultum= senati otsus = “vastus” preetori küsimusele, nõuanneKeisririigi ajal senati otsus astub lex’i asemele Järk-järgult tekkis preetoritel vajadus edikte edasi arendada. Hakkas kujunema ius honorarium (juristide poolttehtud). Eelmised ediktid hakkavad muutuma järgmistele kohustuslikuks. Preetor ei olnud ise kohustuslikult jurist, neid abistas juristide konsiilium. Sedaüsteemi on peetud läbi aegade parimaks õiguse üleskirjutamisesüsteemiks.1.saj
plebeidele ja patriitsidele täielikult võrdsed õigused. Ajajooksul paranes ka endiste plebeide majanduslik olukord. Sellele aitas kaasa ka see kui 366eKr tühistati võlaorjus. Plebeide nõudmiste rahuldamine siiski ei toonud kaasa täielikku võrdsust, nt ametnikeks sai endiselt väike hulk plebeidest (ametisse saamine põhines varakusel). Alguse sai uus aristokraatia nobiliteet. Riigi ülesehitus vabariigi perioodil Rooma riigi ametlik sümbol oli juba vabariigi algul S.P.Q.R (Senatus Populus que Romanus senat ja rooma rahvas). See sümbol pidi tähistama võimu ja Rooma rahva suhet. Senat kinnitas seaduseelnõud, mis olid esitatud rahvakoosoleku poolt. Senat valis ka ametitesse määramise tähtajad. Senati ülesandeks oli ka magistraatide suunamine, välispoliitika ja sõjanduse ning raha juhtimine. Senati liikmeteks olid endised magistraadid. Endiste ametite järgi jagati senati liikmed
Ühendas kõik alad suhteliselt stabiilseks ja edukalt toimivaks tervikuks. Tsivilisatsioon kanti üle üle riigi osade, tehnilised saavutused (teedeehitus, amfiteatrid jmt). Pikk aega oli rahumeelne. Rooma võttis väiksemad linnad või riigid oma kaitse alla ja rajas kaitsevalle barbarite vastu. · Mudeliks hilisematele. Isegi USA valitsetakse "Kapitooliumilt" · Rooma: vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium. "Rooma rahva" impeerium. Lõpuni `SPQR' `Senatus populusque Romanus' (Rooma senat ja rahvas) Tiitlite pärandumine · Rooma: · Caesar (100/102 eKr-44 eKr) 48 "dictator perpetuus", "pater patriae" (alaline diktaator; isamaa isa). Need tiitlid võttis üle · Octavianus 27 eKr Imperator Augustus · Saksa-Rooma keisririik 9621806 (Sacrum imperium romanorum): · Otto I keiser 982 "Romanorum imperator augustus" nagu vahepeal polekski
see kahjustab rahva huve. Vetoõigust pärssis, et nad said ka oma vetot vetostada, seega pidid nad olema üksmeelsed. Nad valiti plebeide hulgast, kes olid samas ka nobiliteedid. Senat Umbes 300 liikmeline, sinna pääsesid aeilis, praector, consul ja hiljem ka quaestor. Sisuliselt kogu Rooma poliitiline eliit oligi koondatud senatisse, kes olid nobiliteedi hulgas. Tal ei olnud käsuõigust, ainult autoriteet. Senat ei andnud välja seadusi, vaid otsuseid, senatus consultus, see oli juriidiliselt nõuandev ja seaduse jaoks oli see vajalik rahvakoosolekule viia. Aga sisuliselt nad ikka otsustasid selle asja. Otsustai päevapoliitikat, sh sõda ja rahu, lepingud, sõjakäikudele minekud jne. Seadusprojektid arutati läbi, et panna koosolekule kinnitamiseks. Keskmine vabariik on senati aristokraatia tipphetk, kus tegelikult senat juhtis riiki. Kõnejärjekord oli vastavalt vanusele. Esimees oli princeps, ja sealt läks sõna edasi. Rahvakoosolek
Isis, kellest sai kõige austatum kreeka jumalus. Kõik need kultused levisid ka roomas. Rooma keskmine vabariik 264 (Puunia)- 133 lõpp(Pergamoni riik langes roomlaste võimu all ja vallutati ka vendade Gtacchuste poolt lõhkusid poliitilise stabiilsuse) Ajajärk mil roomlased võitlesid Kartaagoga, alistas selle ja alistasid ka Kreeka. Rooma aristokraatia hiigelaeg, kui ülemvõim koosnes nobiliteedidle ( Patriitsid ja plebeid) Rooma riigi ametlik nimetus oli Senatus Popmulusque Romanus (SPQR) – Senat ja rooma rahvas. Teine rermin oli res publica- käis avaliku sfääri kohta. ( Vabariigi tähenduses) Riik Toimis: Rooma oli jätkuvalt linnriik, mis valitses Itaaliat liitlaste üle domineerides. Liitlastega sõlmiti liidulepped kõikide liitlastega erladi ja erinevate tingimustega , arvestades kohalike oludega. Poliitika mida nim Jaga ja valitse – divide et impera. Otstarbekas, kohalike olude mõistmine ja pani