Juri Lotman Juri Lotman oli juudi päritolu Eesti semiootik, kirjandusteadlane ja kulturoloog. Maailmakuulsa Taru-Moskva semiootikakoolkonna üks asustajaid, pikaaegne Tartu Ülikooli professor. Lotman on andnud suure panuse humanitaar- ja sotsiaalteaduste arengusse. Tema teos ,,Hirm ja segadus" on Mihhail Lotmani koostatud esseekogu Juri Lotmani hilisloomingust, mille põhieesmärgiks on semiootiliselt analüüsida hirmu- ja segadusmehhanismide toimimist kultuuris. Mis on üldse semiootika? Semiootika on põhimõtteliselt teadus märkidest. Uurib, kuidas mis tahes märk (verbaalne või nonverbaalne) kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk võib olla nt. Rahvuslipp kui terve riigi sümbol vms. Või näiteks kui loeme läbi mõne teose ning õpetaja küsib mida tahtis autor sellega öelda? -
ta tigedaks vanameheks, kes hooldusõele roppusi karjus. Helene Vannari esituses Cissy oli ääretult soe, sõbralik ning siiras vanadaam oma väikeste humoorikate veidrustega, mis taas vürtsitasid etendust. Wilfi osas oli näitleja Raivo Rüütel, kes lustis laval vaimukalt, jäädes seejuures ise dzentelmenlikult hoolivaks. Lisaks oli endise primadonna Jeani rollis Lii Tedre, kes oma väärikuse ning pirtsakate ja häbematute väljaütlemistega oli kirsiks tordil. Semiootiliselt analüüsides täheldasin, et nii keelekasutuse, helitehnika ja valguskujunduse semiootikad olid üsna klassikalised ning argised. Vesteldi nii otse ja elavalt kui üldse võimalik. Helitehnika ei mänginud suurt rolli, taustamuusikat kasutati vaid etenduse lõpul, mil kvartett esines. Ka valguskujundus oli väga tavapärane. Ainult hetkeks kustutati lavavalgus, et lavakujundust muuta. Ei mingit enneolematut valgusmängu, kõik oli lihtne ning maitsekas, nagu ka etendus tervikuna.
5 Inimene ja loom Teose autor märgib, et biosemiootika ei tunnista mingit essentsialistlikku vahetegemist inimolendite ja kõigi muude olendite vahel. Kõik olendid on semiootilised olendid, peamine erinevus pole see , et inimesed on semiootilised olendid vaid see, kuidas nad semiootilised on. (Hoffmeyer 2014:442-443) Kokkuvõte Jesper Hoffmeyer oma raamatu `'Biosemiootika. Uurimus elu märkidest ja märkide elust'' kaheksandas peatükis seletas välja, kuidas inimesed ja loomad on semiootiliselt seotud ning võttis abiks ka John Deely ja Maxine Sheet-Johnstone'i teese ja arvamusi. Teose autor jõudis siiski järelduseni, et inimesed ja loomad pole üldse nii erinevad omavahel. Kasutatud kirjandus Hoffmeyer, Jesper 2014. Biosemiootika. Uurimus elu märkidest ja märkide elust
Rändav mõiste on selline mõiste, mis liigub ühest distsipliinist teise, see tähendab seda ei kasutata ainult ühes, vaid mitmetes distsipliinides või teadustes. Mõiste pragmaatilise, rakendusliku ulatuse laienemisega kaasneb sageli mõiste semantilise, tähendusliku ulatuse laienemine. Mõiste traditsioonilised, kitsamad tähenduspiirid nihkuvad. Keel kui rändav mõiste Keele mõiste semiootikas Keel on mistahes märgisüsteem. Visuaalne, verbaalne, lõhn, värvid... Keel (semiootiliselt) kui organisatsiooni looja ja organisatsioon kui keel (sellisel kujul küsimus ei tule) Üldtuntud organisatsiooni näitel kuidas märgisüsteeme kasutatakse. Miks on mistahes kommunikatsiooniakt semiootiline fenomen? Põhjus on selles, et mis tahes sõnum, mida kommunikatsiooniaktis edastatakse, on alati märkide poolt vahendatud ja pakub semiootikule huvi just oma märgilisuse tõttu. Isiklik kommunikatsioon, massikommunikatsioon, autokommunikatsioon.
edastamisega. Ka ajalugu on lihtsalt rajatud faktide interpreteerimine. Faktid ei ole kommentaaridest sõltumatud ega eelne nendele. Neid fabritseeritakse, mitte ei tuvastata. Fakt on semiootilise analüüsi tulemus ja alati seotud väärtussüsteemidega. Kultuuri vertikaalse dimensiooni aluseks on kujutlus mikro- ja makroisomorfismist. Universum on vertikaalselt hierarhiline, igas selle osas peegeldub tervik. (Sellel uskumusel põhineb ennustamine.) Kultuur sisaldab semiootiliselt endas kõik. Nietzsche eristab oma essees "Tragöödia sünd muusika vaimust" Apolloni ja Dionysose kunsti. Tegelikult on ka Apollon duaalne ja sisaldab endas htoonilist alget. Dionüsoslik Apollonlik Kuum Külm Kollektivistlik Individuaalne Pessimistlik Optimistlik Pimedus Valgus, selgus Kaos Harmoonia
hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused. Süstemaatilised subkultuuri uurimused said alguse 20 sajandi kahekümnendatel, Chicago koolkonnas, peale 1945 aastat andsid suurima panuse kriminoloogid ning subkultuure defineeriti eelkõige kui deviantseid rühmitusi, mis koondavad sarnastele isiklikele probleemidele ühiseid lahendusi otsivaid inimesi. 70ndatel lähenes Birminghami koolkond subkultuuridele semiootiliselt lähtudes varasest Roland Barthesist, võttes samas aluseks marksistliku maailmavaate ja Gramsci hegemooniteooria. Subkultuuri käsitleti kui imaginaarset lahendust vastuoludele vanemate töölisklassikultuuri ja pealetungiva massikultuuri vahel. Kaasaegsed subkultuuriteooriad keskenduvad enam subjektiivsetele tähendustele, mida noored oma tegevusele annavad. Üks paljudest subkultuuri vormidest on rastafari, mida kutsutakse veel rastafarianismiks, rastafariaanluseks ning rastaks
hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused. Süstemaatilised subkultuuri uurimused said alguse 20 sajandi kahekümnendatel, Chicago koolkonnas, peale 1945 aastat andsid suurima panuse kriminoloogid ning subkultuure defineeriti eelkõige kui deviantseid rühmitusi, mis koondavad sarnastele isiklikele probleemidele ühiseid lahendusi otsivaid inimesi. 70ndatel lähenes Birminghami koolkond subkultuuridele semiootiliselt lähtudes varasest Roland Barthesist, võttes samas aluseks marksistliku maailmavaate ja Gramsci hegemooniteooria. Subkultuuri käsitleti kui imaginaarset lahendust vastuoludele vanemate töölisklassikultuuri ja pealetungiva massikultuuri vahel. Kaasaegsed subkultuuriteooriad keskenduvad enam subjektiivsetele tähendustele, mida noored oma tegevusele annavad. Üks paljudest subkultuuri vormidest on rastafari, mida kutsutakse veel rastafarianismiks, rastafariaanluseks ning rastaks
Keele funktsioonid: * suhtlemine * kogemuse mittebioloogiline säilitamine * mõtlemine Keel sümboli tähendus areneb * Sünkreedid: subjektiivne, isiklik seos sõna ja osutatava vahel * Kompleksid e. tavamõisted: kokkulepitud, üldised seosed igapäevase kogemuse raamides * Teaduslikud mõisted: formaal-loogilised, keelesisesed hierarhilised, väljuvad tavakogemuse piiridest seos vaimse arenguga semiootiliselt vahendatud mõtlemise arenguga Keel loomadel? jah, kuid ilma semiootiliselt vahendatud mõtlemiseta.
Keele funktsioonid: * suhtlemine * kogemuse mittebioloogiline säilitamine * mõtlemine Keel – sümboli tähendus – areneb; Võgotski j. * Sünkreedid: sõnal isiklik seos osutatavaga * Tavamõisted: kokkulepitud, üldised seosed igapäevase kogemuse raamides * “Teaduslikud” mõisted: formaal-loogilised, keelesisesed hierarhilised, väljuvad tavakogemuse piiridest * Sümboli tähenduse areng on seotud üldise vaimse arenguga – semiootiliselt vahendatud mõtlemise arenguga; keeles saame mõelda mõtteid, mis ilma keeleta pole võimalikud * Keel loomadel? – jah, kuid ilma semiootiliselt vahendatud mõtlemiseta. Loomadel teadaolevalt ei ole omandatud keel sümboliline siinses tähenduses – nad ei kasuta omandatud “sõnu” teisiti kui nende osutatavat
reageering- see pole minukogemus. Meil pole lihtsalt maailma kohta uudne teadmine tekiks. Ongi vastuolus. nägemisakt, vaid me kogeme seda minana- see olen Nii teise meeleorgani kui teise meelelise tunnusega mina, kes näeb. sama meeleorgani piires. Nii saame meelelise teadmise V Mina ja ülemeeleline maailm. maailmast. Ülemeelelist nii ei saa. Meil on vaja lisaks Kõne ja semiootiliselt vahendatud mõtlemine teist, mittemeelelist mehhanismi, mis töötleb sama Probleem: kuidas me saame teadmisi selle kohta, mille välise keskkonna muutumist. Kusjuures see muutus on kohta teadmisi saada ei ole võimalik mitte- või kogetav ikka ainult meeltega. ülemeelelisest maailmast? Meil on sellised teadmised, * Ülemeeleline kogemus põhineb meelelisel. Pole aga meeli nende jaoks ei ole
Seosed lapse tundeelu arengu ning motivatsioonilise arengu ja enesehinnangu vahel? Kodu ja lasteaia roll lapse emotsionaalses arengus, enesehinnangu ja mina-pildi kujunemisel. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 92-103 7. Loovuse areng. Erinevate kasvatusstiilide mõju lapse arngule. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 238-246. Laps ja lasteaed, lk.117-121. Loengumaterjalid ja Katrin Kaljula ettekande refereering. 8. Õppimisprotsess. Õppimise erinevad viisid. Otsene ja semiootiliselt vahendatud õppimine. Mõistete kujunemine lastel. Õppimine analoogia alusel. Õppimine läbi tegevuste (vaatlus, täskasvanutega ja eakaaslastega tegutsedes, mängides). Mängu tähtsus lapse arengus. Erinevad mängu liigid. Mängu tähtsus õppimisel. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 104-137 9. Lapse arengu hindamine. Lapse arengu hindamise põhimõtted. Lapse arengu hindamisel kasutatavad meetodid (vaatlus, intervjueerimine, testid).
Kuidas ma tean, et on minu Mina? Ainuke viis midagi kogeda on retseptorite vahendatud infot töödeldes. Enesekogemus. Meil on eraldi: mina kuulsin, mina katsusin, mina nägin. erinevatest kohtadest jõuavad närviimpulsid ajju. See ei ole ainult reageering- see pole minukogemus. Meil pole lihtsalt nägemisakt, vaid me kogeme seda minana- see olen mina, kes näeb. JA NÜÜD ALGAB ALLES KURSUS ISE!!! V Mina ja ülemeeleline maailm. Kõne ja semiootiliselt vahendatud mõtlemine Probleem: kuidas me saame teadmisi selle kohta, mille kohta teadmisi saada ei ole võimalik mitte- või ülemeelelisest maailmast? Meil on sellised teadmised, aga meeli nende jaoks ei ole. Probleem on üldisem: kuidas põhimõtteliselt saab uudset infot? Meie probleemi lahendab Juri Lotman (1922-1993), kelle tööde keskseks teemaks oli küsimus, kuidas tekivad tähendused. Tuleb teha vahet tekkinud võimalusel ja uudsel nähtusel. Keskkonnas
tunnustega. Nt 2 tooli ja lauda - klass Illusionistlik lava – kopeerib tegelikkust, koht peab olema äratuntav Simultaanlava – mitu tegevuspaika samal ajal, mitu tegevust korraga Tegelase siseruum – e tegevus toimub kellegi peas Fragmentariseerumine e killustumine – publik vaatab seda, mida tahab 10. Teatrisemiootika Teatrit mõistetakse kui teksti, tekst on eksplitsiitne e koosneb kindlatest märkidest, piiritletud, struktueeritud. Etenduse tekst on semiootiliselt heterogeenne märgikooslus, mis realiseerib laval Ikoon – nt pilt, objektiga sarnane kujutis, nt ka laval tuleb kõlarist et vihm sajab Indeks – osutab objektile, sarnasus puudub, nt lavale tuleb märja mantliga mees, järeldame, et vihma on sadanud Sümbol – seos objektiga kokkuleppeline, nt liiklusmärk Märgitasandid: etenduse algelemendid e aatomid, loosungid, žestid märgikooslused e liitmärgid, mitmest üksikmärgist koosnev üksus alatekstid e allstruktuurid
Keele funktsioonid: * suhtlemine * kogemuse mittebioloogiline säilitamine * mõtlemine Keel – sümboli tähendus – areneb; Võgotski j. * Sünkreedid: sõnal isiklik seos osutatavaga * Tavamõisted: kokkulepitud, üldised seosed igapäevase kogemuse raamides * Teaduslikud mõisted: formaal-loogilised, keelesisesed hierarhilised, väljuvad tavakogemuse piiridest 128 * Sümboli tähenduse areng on seotud üldise vaimse arenguga – semiootiliselt vahendatud mõtlemise arenguga; keeles saame mõelda mõtteid, mis ilma keeleta pole võimalikud * Keel loomadel? – jah, kuid ilma semiootiliselt vahendatud mõtlemiseta. Loomadel teadaolevalt ei ole omandatud keel sümboliline siinses tähenduses – nad ei kasuta omandatud “sõnu” teisiti kui nende osutatavat 129 See kursus on nüüd (peaaegu) otsas – vaja veel vaid ainult õigesse kohta ringikesi joonistada, et asi ühele poole saaks.
ainult rõõmsameelseid, lastelt lausa vaimustunud märkusi meie hüljeste basseini kohta. Tõepoolest, peaaegu eranditult, on lapsed vanuseni 10 eluaastat vastanud küsimusele, mis on kõige kihvtim koht loomaaias, nagu ühest suust: ,,Hüljeste bassein!" Tõsi küll, kui küsida kes on kõige toredam loom loomaaias, siis reeglina saab vastuseks: ,,See kiisu, kellele ma sain pai teha!" Minu jaoks on mõlemad hinnangud, nii hüljeste kui ka kiisu kohta omavahel semiootiliselt seotud. Ärge vaadake trelle! Inimene on mittevabadusmärkide suhtes ülitundlik olend. Väga paljud külastajad näevad loomaaias eeskätt trelle, võrke, aedu ja aedikuid, lukke, takistuskraave ning hoiatus- ja keelumärke. Nii mõnigi külastaja vaatab loomi kui vange, omistades neile kõiki inimesele omaseid, enamasti romantilisi tundeid ja emotsioone -- seoses just nimelt vabadust piiravate asjaoludega. Õnneks
· Depressiivseid lapsi ei märgata! · Abistavad psühholoogid · Kognitiiv-käitumisteraapia · Töö negatiivsete skeemida ja atributsioonidega · Enesetunnetuse arendamine, enesehinnangu tõstmine · Sotsiaalsete oskuste arendamine Õpiraskustega lapsed Spetsiifilised õpiraskused · 6-tunni õpiraskused Kasvatuse-õpetuse osa Madalam SES Perekondlik taust ühiskonna "keskmisest" erinev Semiootiliselt vahendatud õppimine · Vajavad eriabi koolis, siis tulevad toime · Praegu: IQ-toimetuleku (üldvõimekus vs kooliedukus) mittevastavus pole defineerimisel piisav · Tuleb uurida võimete profiili · Palju erinevaid häireid, põhjused multidimensionaalsed · Kombinatsioon akadeemilistest, kognitiivsetest, käitumuslikest, motivatsioonilistest ja sotsiaalsetest häiretest. Spetsiifilised õpiraskused õpivilumuste häired · RHK-10 klassifikatsioonis psühholoogilise arengu
tegelikku süsteemi kas struktuuri, käitumise või mõlema mõningate omaduste suhtes. Mudeli lihtsusaste võib olla erinev, tähtis on soovitud omaduste vastavuse säilitamine vajalikes piires. Mudeli koostamine algab reeglina oluliste muutujate valikust ning seoste kirjeldamise detailsusastme kindlaks-määramisest. Süsteemi võib kirjeldada väga erinevate mudelite abil: sõnaliselt, matemaatiliselt, deskriptiiv-graafiliselt, semiootiliselt, formaalkeelega, materiaalse objektina, aparatuurse analoogmudelina, muudetud mastaapidega natuurobjektina jne. Kujutusviiside paljususe tingib mudelite erinev kasutusmugavus, paindlikkus või vastavuse täpsus. Insenerialadel kasutatakse tehniliste süsteemide loomise algetappidel reeglina matemaatilisi mudeleid, mis võimaldavad loodava süsteemi omadusi nii teoreetiliselt kui ka arvutuslikult uurida ka ebanormaalsetes või ohtlikes olukordades
tegelikku süsteemi kas struktuuri, käitumise või mõlema mõningate omaduste suhtes. Mudeli lihtsustusaste võib olla erinev, tähtis on soovitud omaduste vastavuse säilimine vajalikes piires. Mudeli koostamine algab reeglina oluliste muutujate valikust ning seoste kirjeldamise detailsusastme kindlaks-määramisest. Süsteemi võib kirjeldada väga erinevate mudelite abil: sõnaliselt, matemaatiliselt, deskriptiiv-graafiliselt, semiootiliselt, formaalkeelega, materiaalse objektina, aparatuurse analoogmudelina, muudetud mastaapidega natuurobjektina jne. Kujutusviiside paljususe tingib mudelite erinev kasutusmugavus, paindlikkus või vastavuse täpsus. Insenerialadel kasutatakse tehniliste süsteemide loomise algetappidel reeglina matemaatilisi mudeleid, mis võimaldavad loodava süsteemi omadusi nii teoreetiliselt kui ka arvutuslikult uurida ka ebanormaalsetes või ohtlikes olukordades. Mudeli valiku määrab
Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused.Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. Süsteeme kirjeldatakse väga mitmesuguste mudelite abil - sõnaliselt, formaalkeelega, deskriptiivgraafiliselt, matemaatiliselt, semiootiliselt jne. 1.2 Süsteemimudel - Süsteemimudel on süsteemi käitumise ja/või struktuuri idealiseeritud kirjeldus. Süsteemimudelit võib kirjeldada verbaalselt, formaalkeeles, matemaatiliselt võrrandina või võrrandite süsteemina, programmina, riistvaralise seadmena. Kasutatav mudeli esitusvorm sõltub rakendusest. Tehnikaaladel kasutatakse reeglina matemaatilisi mudeleid
Näitleja väljendusvahendid: hääl, nägu, keha, liikumine · Paralingvistilised vahendid · Miimika ehk näoliigutused · Zestid ehk keha liigutused ja poosid · Kineesika keha liikumine ruumis · Prokseemika ruumilised suhted tegelastel omavahel ning tegelaste ja vaatajate vahel. Näitlejaga seotud väljendusvahendid: · grimm (neutraalne, ajalooline, fantaasia- või karaktergrimm) · mask ehk näokate (tugev rituaalne jõud, semiootiliselt paljutähenduslik) · karvlisandid (habe, vuntsid) · kehagrimm (kehakuju muutmine, nt rasedus või küür) · juuksed (soeng, parukas, peakate) · kostüüm (avab tegelaskuju, annab edasi tegevusaega ja kohta, on osa lavastuse visuaalsest kontseptsioonist, märgiline viide sugu, vanus, positsioon) · rekvisiidid lavaruumis olevad esemed, millega näitleja manipuleerib
(Täielik) E-hoiaku teooria sisaldab reeglina vastuseid neljale küsimusele: 1.Definitsioonilisele (mis?) 2.Ontoloogilisele (mille suhtes?) 3.Normatiivsele (miks?) 4.Ajaloolisele (millal?) 3. Selgitage (oma näidetega) E-hoiaku erinevust mitte-esteetilistest hoiakutest. Kuidas erineb teistest hoiakutest ? 1)Otstarbe kaudu – kogemine ilma edasise eesmärgita 2)Tähelepanu kaudu – tähelepanu asja kvalitatiivsele individuaalsusele 3)Uskumise kaudu – objekti eksistents pole oluline 4)Semiootiliselt – objekt ei funktsioneeri märgina 5)Mõistelise kaudu – mõisteta kaemine E-hoiakut on iseloomustatud kui “mitte-praktilist”, “mitte-tunnetuslikku”, “mitte-isiklikku”. Näiteks: ’’Kas pensionärid jõuavad õigel ajal rongi peale ?’’ (isiklik, sh moraalne) 4. Iseloomustage Stolnitzi E-hoiaku teooria põhimõisteid. 1) Mis on huvitus? Huvitu- st igasuguste muude eesmärkide puudumine objekti suhtes. -Me ei vaata objekti mingit edasise otstarbe pärast.
sündmusahelate hulk ning variatiivsus. Neil põhjustel ei kohta inimene looduskeskkonnas kunagi täpselt sedasama, mida ta varem on kogenud, vaid pigem talle satuvad ette nendega sarnased sündmused ja teemad eri variatsioonides. Ka kirjandusteose ja keskkonna suhte puhul ei ole keskkond kindlapiiriline, vaid pigem võimaluste ja variatsioonide ruum, s.t kirjanduse ja keskkonna suhe pole suhe ainulise ja ainulise vahel ega ka mitmetise ja ainulise vahel, vaid suhe kahe struktuurselt ja semiootiliselt keeruka mitmekeelse terviku vahel. Seega tuleks ka looduskeskkonna ja kirjandusteose suhet kirjeldada mitmetisena ning mitte taandada seda üksühesel sarnasusel põhinevaks mimeetilis-realistlikuks suhteks. Wilderness – inimene silmitsi metsiku loodusega. Üleva puutumatu looduse idee. Pastoraal - maaelu maalilisust kujutav karjaselaul või kirjandusteos, lamburielu kajastav lühiooper, ballett või pantomiim.
kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos? Esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunstiteost kunsti ei eksisteerinud. 16.-17. ESTEETILINE 1. Millised on E-hoiaku teooria definitsioonilised, normatiivsed ja ontoloogilised küsimused? Definitsiooniline aspekt: mis on esteetiline hoiak? Mis on tüpoloogiline iseloomustus? .. otstarbe kaudu / .. tähelepanu kaudu / .. uskumise kaudu / .. semiootiliselt / .. mõistelise kaudu Ontoloogiline aspekt: käsitleb esteetilise hoiaku objekte. .. Mille suhtes võetakse e-hoiaku? .. Mille suhtes üldse saab võtta e-hoiaku? .. Mille suhtes peaks võtma e-hoiaku? Normatiivne aspekt: e-hoiaku õigustamise küsimused: .. Miks peaks objekte kogema e-hoiakust lähtuvalt? .. Miks me soovime vaadata (kuulata) esteetiliselt? .. Mis on e-hoiakust tolku? 2. Iseloomustage Stolnitzi E-hoiaku teooria keskseid mõisteid.
. Vastus sõltub e-hoiaku määratlusest. Filosoofilise e-hoiaku teooria raames pole seda küsimust reeglina käsitletud pigem antropoloogia ja bio-esteetika küsimus. 3. Selgitage (oma näidetega) E-hoiaku erinevust mitte-esteetilistest hoiakutest. Kuidas erineb teistest hoiakutest? Otstarbe kaudu kogemine ilma edasise eesmärgita Tähelepanu kaudu tähelepanu asja kvalitatiivsele individuaalsusele Uskumise kaudu objekti eksistents pole oluline Semiootiliselt objekt ei funktsioneeri märgina Mõistelise kaudu mõisteta kaemine e-hoiakut on iseloomustatud kui mitte-praktilist, mitte-tunnetuslikku, mitte-isiklikku. 4. Iseloomustage Stolnitzi E-hoiaku teooria põhimõisteid. Huvitu tähelepanu teooria. Esteetiline hoiak on ükskõik millisele objektile ainult tema enda pärast osutatav huvitu ja sümpaatiline tähelepanu. Huvitu igasuguste muude eesmärkide puudumine objekti suhtes. Me ei vaata objekti mingit
janduse viljelejaid. Ehkki nõukogude perioodil oli ligipääs Lääne-Eesti saarestikule piiratud ja range kontrolli all, õnnestus laidude loodust kirjel- davaid teoseid avaldada siiski mitmetel autoritel. Esileküündivaim neist on Fred Jüssi 1966. aastal ilmunud "Kajakad kutsuvad. Saaremaa, Vilsandi ja Vaika saarte linnuriigist ja loodusest" – üks varasemaid katsetusi meie looduskirjanduses lõimida tekst ja must-valged fotod semiootiliselt üht- seks tervikuks. Jüssi on sõna-ja-pildi-malli looduse kujutamisel edasi aren- danud ka oma järgnevates raamatutes, nagu "Merest sündinud" (1972), 256 Kadri Tüür, Timo Maran "Jäälõhkuja" (1986) ning "Sügis" (1995). "Kajakad kutsuvad…" on üles ehi- tatud retke kirjeldusena ornitoloogist sõbra juurde, kes töötas Vilsandi looduskaitseala juhatajana. Nii otsesõnu kui varjatult annab raamat sõnas
harjutamisele ja katsetamisele, suudavad end kehtestada, reguleerida, oskavad riske hinnata Kui antakse võimalus eksida, siis enesetõhusus paraneb Mõjutavad: Sotsiaalmajanduslik olukord määrab väga suurel määral kasutatava stiili, vanemate enda oskused oma eluga hakkama saada, lapse iseloom, arengu kiirus, kuidas lapsevanem on planeerinud lapse sotsialiseerimise, millised keskkonnad ja mis vanuses. Mida kiiremini ja püsivamalt autoriteetset kasutada, seda parem enesetõhusus lapsel. Semiootiliselt vahendatud õppimine Lev Võgotski (1896-1934) – teooriad, läbi keele mõtlemise kujundamine, sisekõned, väliskõned Jerome Seymour Bruner (sünd.1915) – kaugem eesmärk see, et õpetada inimene iseseisvaks (oskab probleemidega hakkama saada, alternatiive leida), tõi õppimise peamisteks tunnusjoonteks uudishimu, mis põhineb õppimise eelsoodumusel, õpitavatel asjadel peab olema süsteem, struktuur (mitte ristlõige, läbilõige), mis loob mõistetavuse
annaabi.ee 
