Hoffmeyer tsiteerib Sheets-Jonstone'i:''kuna kõige lihtsamini formuleeritavad, pidevalt kasutatavad ja hõlpsasti mõistetavad signaalid on need, mis sarnanevad kehaliste käitumiste ja kogemustega, mis on kõigil mingi liigi isenditel ühised.''(Sheets-Johnstone 1999:126, viidatud Hoffmeyer 2014:435). 5 Inimene ja loom Teose autor märgib, et biosemiootika ei tunnista mingit essentsialistlikku vahetegemist inimolendite ja kõigi muude olendite vahel. Kõik olendid on semiootilised olendid, peamine erinevus pole see , et inimesed on semiootilised olendid vaid see, kuidas nad semiootilised on. (Hoffmeyer 2014:442-443) Kokkuvõte Jesper Hoffmeyer oma raamatu `'Biosemiootika. Uurimus elu märkidest ja märkide elust'' kaheksandas peatükis seletas välja, kuidas inimesed ja loomad on semiootiliselt seotud ning võttis abiks ka John Deely ja Maxine Sheet-Johnstone'i teese ja arvamusi. Teose autor jõudis
Platon 5-4 saj ekr kirjutas esimese semiootilise traktaadi"Kratilos". Kratilos(keskendub ühele semiootilisele probleemile) loomuse järgi, Hermogenes kokkuleppe järgi agoonia võitlus.. tõde sünnib vaidluses,me vaidleme läbi tõde ei ole olemas me nimetame asju vastavalt nende loomustele..vastavalt nende sisemestele parameetritele inimene onseaduse ees subjekt seadusandja annab seaduseid vastavalt loomusele.. semiootilised traditsioonid jätkusid nii antiigiajal kui keskajal pärast platonit tuleb nimetada aristotelest(samuti 4-5saj). aristotelese tähtsaim semiootiline traktaat on tõlgendamise kunst muutus pärast 19 saj filosoofiliseks nn alaks. aristotelesel on teine semiootiline vaatenurk kuidas me saame mingisugusest märkide kogust sisu loogika väljendub keeles, grammatikas. me suudame aru saada asjadest sp et oskame loogiliselt mõelda.
Abiootilised ja biootilised ökoloogilised (populatsioonivälised) tegurid Abiootilised: geoloogilised, geograafilised, hüdroloogilised, klimatoloogilised Enamik elusolendeid tunneb ennast hästi abiootiliste faktorite teatud optimaalses vahemikus (teatavad aknad), nii vähesus kui ka ülehulk hakkavad organismi kasvu pidurdama Kuna abiootilised keskkonnategurid mõjutavad elusolendeid, siis on paljudel liikidel arenenud semiootilised oskused keskkonnaerinevusi (toitainegradiendid, vee keemiline koostis, keskkonna temperatuurierinevused) ära tunda ja kasutada Taju võib olla nii ajaliselt (nt millal minna rändele) kui ruumiliselt organiseeritud Biootilised tegurid väljendavad teiste liikide isendite mõju vaatlusalusele populatsioonile Juhul kui säärased liikidevahelised suhted on püsivad, nimetatakse neid ökoloogilisteks suheteks
Kultuuri ja semiootika ühendamisel püüavad ameerika traditsiooni järgijad võtta mõlemaid kui loomulikke asju: kultuuri kui uurimisobjekti ja kultuurisemiootikat kui uurimisvahendit. Tartu-Moskva koolkonna jaoks on kultuur ja semiootika teineteisest lahutamatud - semiootika tekib alati kultuuris. Kultuur on semiootika primaarne objekt, kõik teised tekivad selle taustal. Õigupoolest on semiootika aluseks kõigile kultuuriuuringutele. Kõik kultuurid on oma olemuselt semiootilised ja eelkõige seotud märkide tootmise, tõlgendamise, edastamisega. Ka ajalugu on lihtsalt rajatud faktide interpreteerimine. Faktid ei ole kommentaaridest sõltumatud ega eelne nendele. Neid fabritseeritakse, mitte ei tuvastata. Fakt on semiootilise analüüsi tulemus ja alati seotud väärtussüsteemidega. Kultuuri vertikaalse dimensiooni aluseks on kujutlus mikro- ja makroisomorfismist. Universum on vertikaalselt hierarhiline, igas selle osas peegeldub tervik
universaalsetest keelesüsteemidest globaalsust ja võib tõepoolest saavutada valitseva seisundi, ei hävi seejuures kultuuri kahepooluseline ülesehitus, vaid võtab keerulisemad ja sekundaarsed vormid. … Kultuur — indiviidiülene intellekt — kujutab endast mehhanismi, mis korvab individuaalse teadvuse puudujääke ja on selles mõttes tema vältimatuks täienduseks. … On selge, et seesama suhete süsteem, mis seob eri keeled (semiootilised struktuurid) kõrgemasse ühtsusesse, seob ka erinevad individuaalsused mõtlevasse tervikusse. Nende kahe, struktuurilt ühetüübiliste mehhanismide kogum moodustabki indiviidiülese intellekti — Kultuuri. (Kultuuri fenomen. 1978) Greimas/Courtes KULTUUR (77-78) 1. Semiootilisest vaatepunktist saab kontsepte kultuur ja semantiline* universum* vaadelda kooseksisteerivatena kui nad on ühendatud antud sotsiosemiootilises ühtsuses. Kultuurisemiootikal (näiteks J
Loomade liigispetsiifiline ruumitaju: territooriumi suurus ja jaotus (pesa, kodusfäär) Kui loom ei saa põgeneda ja ületatakse kriitiline distants, siis ta ründab, isegi kui muidu rohusööja või leplik loom. Tsirkustes püütakse vältida teatud looma käitumist või vastupidi, seda esile kutsuda – nt lähenedes teatud suunast põgenemisdistantsile, on võimalik loom panna soovitud suunas liikuma Distantsid ei ole instinktiivsed, vaid semiootilised, seal on tõlgendusvõimalus, kui loom harjub või dressuuri puhul võib distants muutuda. Võib jälgida kajakaid õrrel: 70-80 cm sotsiaalne distants Peter Marler Õppimisinstinkt: püüab ühendada eristust õppimise ja instinktide vahel; on olemas teatud eluetapil väga tugev õppimisvalmidus Nüüdisaegne zoosemiootika Süsteemibioloogia – püüab ökoloogilisi süsteeme vaadelda eri tasandeid võimalikult kompleksselt suhestatuna
muudetud. 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. Tartu-Moskva semiootikakoolkond on Juri Lotmani ja peamiselt tema Moskvas töötanud mõttekaaslaste (Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov, Mihhail Gasparov, Boriss Jegorov,Aleksandr Pjatigorski, Vladimir Toporov, Boriss Uspenski jt) loodud semiootikakoolkond.[1] Koolkond kujunes 1960. aastatel, mil Tartu Ülikooli Kääriku spordibaasis peeti rida suvekoole teiseste modelleerivate süsteemide alal. Koolkonna vaate kohaselt on semiootilised süsteemid ühtlasi modelleerivad süsteemid. Koolkonna üheks manifest-artikliks on 1973. aastal ilmunud "Kultuurisemiootika teesid"[2] Koolkonna väljaandeks on olnud ajakiri "Töid märgisüsteemide alalt" . Lotmani põhiküsimus: kuidas süsteemid toimuvad? mis nende toimimist mõjutab? kuidas nad teisenevad? ruumilisus, protsessuaalsus. kuidas süsteemid funktsioneerivad sisemiselt ja suuremates süsteemides.
Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse need kaks arenguliini on paralleelsed, arenevad paralleelselt kogu elu. Loomulikus arengus mõjutab protsesse ainult keskkond Kultuurilises arengus loome ise endale stiimulid, mis meie käitumist suunavad/mõjutavad. · Sümboliliselt vahendatud kognitiivsed protsessid on "kõrgemad" bioloogilise baasiga protsessidest Arengu mõistmise võtmeks tuleb mõista, et sotsiaalset suhtlemist vahendavad semiootilised süsteemid, millest kõige olulisem on keel. Kuidas laps omandab kognitiivsete protsesside arengus inimestevaheliseks suhtlemiseks kasutavad märgisüsteemid? Märgisüsteemid on nt: keel, mnemotehnilised võtted, loendamise võtted, algebra sümbolid, kunst, kirjutamine, skeemid, diagrammid, kaardid, joonised ja muud kokkulepitud märgid Arengu allikaks ei ole ei laps ise, ega ka kultuurilised vahendid vaid lapse ja vahendite kasutamise vaheline interaktsioon.
Iga teksti võib vaadelda kui mingisuguse ajastu ideoloogia poolt vormistatud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust. Kirjandussemiootika (Kadri Tüüri loeng). Sarnasused strukturalistliku ja lingvistilise uurimisega. Teksti mõiste kultuurisemiootikas. Mida tähendab, et kirjandusteos on „sekundaarne modelleeriv süsteem“? Binaarsed opositsioonid. Kummastusefekt. • Kirjandusteos on „sekundaarne modelleeriv süsteem“: Niisugused semiootilised süsteemid, millede abil konstrueeritakse maailma või selle fragmentide mudeleid. Need süsteemid on sekundaarsed primaarse loomuliku keele suhtes, mille kohale nad asetuvad. • Binaarsed opositsioonid: nähtuste vastandumine, vastandlikud paarid. Ökokriitika (Kadri Tüüri loeng). Selle lähtekohad. Ökokriitika kolm peamist arenguetappi (-suunda). Looduskirjandus kui žanr.
Jutustus Tegevus Proosa Luule Kultuur ei saa olla ühestruktuurne ja ükskeelne Sõnalis-diskreetsed Ikoonilised Märgilised ühikud Adiskreetsus, ruumiline (kontinuaalne) Süntagmaatiline järgnevus elementide organiseeritus Tekst on märgi suhtes sekundaarne Tekst on esmane Käitumisest sõltumatud vahetult seotud semiootilised ühikud püüdlevad on orienteeritud semiootika-välisele autonoomsusele ümbritsevast reaalsusele ja tihedalt sellega seotud mittesemiootilisest reaalsusest ja omandavad tähenduse suhestatuna üksteisega Bipolaarsus Kõikidel mõtleva mehhanismi tasanditel -- alates inimaju kahepoolkeralisest struktuurist kuni kultuurini igal tema organiseerituse tasandil -- võime me leida bipolaarsuse kui semiootilise organisatsiooni minimaalse struktuuri
o 1940-1980 Nõuk Vene teadusruum o 1990. aastad USA, vähemal määral Euroopa, Skandinaavia. Folkloristika kesksemad suunad 20. saj Teemad Strukturalism Kommunikatsiooni-uuringud Süzeed Semiootika (et mismoodi siis on pärimus Nende levik Vene strukturaal- pärimuskeskkonnas olemas) (Eesti, Soome) semiootilised uuringud 3. Rahvaluuleteaduse kujunemise eellugu valgustusajastul ja selle mõju edasisele folkloristika arengule Rahvaluuleteaduse kujunemise algus valgustus, 18. saj II pool. Valgustusega kaasnesid drastilised muudatused: kiri saab valdavaks teadmistele tuginev teadmine seisuslikkus taandub, haritlaskonna esiletõus, industrialiseerumine poliitiline huvi rahva vastu sotsiaalne eneseteadvuse tõus
Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse need kaks arenguliini on paralleelsed, arenevad paralleelselt kogu elu.Loomulikus arengus mõjutab protsesse ainult keskkond.Kultuurilises arengus loome ise endale stiimulid, mis meie käitumist suunavad/mõjutavad. ! Sümboliliselt vahendatud kognitiivsed protsessid on "kõrgemad" bioloogilise baasiga protsessidest. Arengu mõistmise võtmeks tuleb mõista, et sotsiaalset suhtlemist vahendavad semiootilised süsteemid, millest kõige olulisem on keel. Arengu allikaks ei ole ei laps ise, ega ka kultuurilised vahendid vaid lapse ja vahendite kasutamise vaheline interaktsioon. Kultuuriliste vahendajate kasutuselevõtt ei muuda tegutsemist kergemaks vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi nt keelatud värvide mäng. · Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda esmalt kasutatakse neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel
Protestandi ja puritaani usuvoolud seisavad toidule tähelepanu osutamise vastu, kuna tegemist on siiski materiaalse asjaga. Religioon ja usk on seotud vaimu ja hingega. Tegelikult järgitakse reegleid lähtudes kõrgemale autoriteedile meditsiinile. Tervisliku toitumise diskursus on Itaalias ja Prantsusmaal suhteliselt puudulik. Semiootika uurib märgisüsteeme üldiselt, lingvistika keelega seotud märgisüsteeme. Klassikaline lingvistika rõhutab tekstide seotust teatud kontekstis, semiootilised vaatlused märkavad kuidas ühes tekstis võivad olla erinevad tekstid on omavahel interaktsioonis, ei saa vaadata tekste täielikult üksteisest eraldi. Nt reklaam ühendab kuuldava ja nähtava (pesupulber ja Mozarti muusika). Semiootika avastas, et iga tekst peab olema vähemalt kahekordselt kodeeritud, et teda mõista. 1. loomulik keel 2. läbivam või vähem läbiv kodeeritus (nt juriidiline keel), seega me peame
aistingutega, peab eristuma taustast, olema meeltega tajutav. Tähendus see objekt, milleni viib Ch. W. Morris. Semioos (semioosis) : M-D-I-T-K M (märk), D (tähendus), I (interpretaator), T (tõlgendus), K (kontekst) Semioos märgi saamise protsess Semiootika lätted: - Diagnoos - Prognoos - Ennustamine Meil on märgid, tuvastame haigust. 1 esimesi, kes kasutas sõna "semootika" oli antiigiajal Galen Claudius Galenus, oli 5 keisri ihuarst Eelmine kord: kuidas semiootilised ideed hakkasid kasvama loogikasse/matemaatikasse Strukturalism Suuna rajajaks peetakse Ferdinard de Saussuret, kuigi sarnaseid ideid olid väljendanud mitmed keeleteadlased. Franz Bopp "Tõde ei ole ilus" mudel resoneerib hästi meie intonatsiooniga. Ainult julged inimesed nagu romantilised kunstnikud julgevad seda väljendada. Tõde ei ole üleüldine, vaid see on selle ajastu oma. William Jones 1776 The Sanscrit language vana india keel, vanimad tekstid maailmas
Süntaktikal on morfoloogia (sisestruktuur), süntaks (märkidevahelised suhted). Need kaks ei ole üheselt mõistetavad. IC-grammatika S (lause) (nimisõna fraas) NP VP (tegusõna fraas) Adj. No V D Poor John ran away Grammatikad kirjeldavad ja defineerivad. Grammatika: definitsioon. Tähestik (1) 1+1+1........+1 Reeglid + Kitsas mõiste: Loomulikud Reeglid Laiem: Semiootilised keeled (LK + TK) (Tehis)keeled Nende struktuur on lihtsam kui LK-l LK Loomulikud keeled ei pretendeeri universaalsusele. Tehiskeeled on orienteeritud mingitele kindlatele ülesannetele. Matemaatiline keel Semiootiline k. LK Tähestik: A={a;b}a ab abaab ahelad tähtedest Silbid Tähestiku 4 elementi: · E (eksplosiit. G, B, D, K, P, T kõige vähem helisisust)
Süntaktikal on morfoloogia (sisestruktuur), süntaks (märkidevahelised suhted). Need kaks ei ole üheselt mõistetavad. IC-grammatika S (lause) (nimisõna fraas) NP VP (tegusõna fraas) Adj. No V D Poor John ran away Grammatikad kirjeldavad ja defineerivad. Grammatika: definitsioon. Tähestik (1) 1+1+1........+1 Reeglid + Kitsas mõiste: Loomulikud Reeglid Laiem: Semiootilised keeled (LK + TK) (Tehis)keeled Nende struktuur on lihtsam kui LK-l LK Loomulikud keeled ei pretendeeri universaalsusele. Tehiskeeled on orienteeritud mingitele kindlatele ülesannetele. Matemaatiline keel Semiootiline k. LK Tähestik: 15 A={a;b}a ab abaab ahelad tähtedest Silbid Tähestiku 4 elementi: · E (eksplosiit
· Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse need kaks arenguliini on paralleelsed, arenevad paralleelselt kogu elu. · Loomulikus arengus mõjutab protsesse ainult keskkond · Kultuurilises arengus loome ise endale stiimulid, mis meie käitumist suunavad/mõjutavad. ! Sümboliliselt vahendatud kognitiivsed protsessid on "kõrgemad" bioloogilise baasiga protsessidest Vahendatud tunnetus · Arengu mõistmise võtmeks tuleb mõista, et sotsiaalset suhtlemist vahendavad semiootilised süsteemid, millest kõige olulisem on keel. · Kuidas laps omandab kognitiivsete protsesside arengus inimestevaheliseks suhtlemiseks kasutavad märgisüsteemid? · Märgisüsteemid on: keel, mnemotehnilised võtted, loendamise võtted, algebra sümbolid, kunst, kirjutamine, skeemid, diagrammid, kaardid, joonised ja muud kokkulepitud märgid · Arengu allikaks ei ole ei laps ise, ega ka kultuurilised vahendid vaid lapse ja vahendite kasutamise vaheline interaktsioon.
Rahvuseks kujunesid eestlased kõigepealt kultuurilise iseseisvuse saavutamise kaudu, jäädes samal ajal avatuks erisuunalistele mõjutustele. Tähtsa kultuuritegurina tuleb arvestada seda, et isegi Vene impeeriumis avanes Eesti itta, kuid jäi avatuks ka läände. On ilmne, et eesti kultuuri tekkimine ja areng kahe tsivilisatsiooni piirialal ühelt poolt kiirendab kultuuri innovaatiliste protsesside omaksvõttu, sest semiosfääri piirialal toimuvad semiootilised (märgitähenduslikud) protsessid kiiremini kui selle keskmes, teiselt poolt leiab aset võitlus piiri valdamise pärast selle muutmiseks ükskeelseks. Geokultuuriliselt kujutab eesti kultuur vene kultuuri jaoks üleminekupurret läänekristlike mõjudega kultuuri, Eesti poolt vaadatuna on vene kultuur maailmakultuuri avaldumisvõimalusi ja vorme. 11.Kultuur kui loovus. Kaunite kunstide osast eesti kultuuris. Rahvuslikud tüvitekstid, sümbolmärgid ja stiililine mitmekesisus:
Keeledidaktika võõrkeele õppimise ja õpetamise teooria ja praktika. Konstraktiivne keeleuurimine, selle suuna tähelepanu all on keelte struktuuride võrdlemine ning eesmärgiks on välja selgitada sellised nähtused, mis keelte õppimisel võõrkeelena raskusi võivad valmistada. Tõlketeadus. Semiootika Ivici järgi: keeleteadlastest oli esimeseks suureks semiootikuks de Saussure, filosoofide tähelepanu äratasid semiootilised nähtused palju varem, ent kaasaegse semiootika alused rajati alles 20. saj esimesel poolel, alustades Charles Peirce'i töödest. Uue teaduse tegeliku ulatuse tõi esile teine Ameerika teadlane C.W.Morris. Morrise järgi on semiootika ülesandeks välja töötada teaduslike teooriate ühine keel. Kolmeks osaks jagamine: pragmaatika, semantika ja süntaks. Ivici järgi võib kutsutakse semiootiliste probleemidega
Erinevus selle vahel, mida laps on võimeline probleemide lahendamisel saavutama üksinda ning mida täiskasvanute või eakaaslaste abiga. Lapse teadmised arenevad keerukamate lahenduste suunas täiskasvanu juhendamise kogemuse kaudu Mängus võtab laps sageli üle sotsiaalsed rollid, mida tal igapäevaelus veel ei ole – mängimise kaudu õpib rolle mõistma. Arengu mõistmise võtmeks tuleb mõista, et sotsiaalset suhtlemist vahendavad semiootilised süsteemid, millest kõige olulisem on keel Kuidas laps omandab kognitiivsete protsesside arengus inimestevaheliseks suhtlemiseks kasutavad märgisüsteemid? Märgisüsteemid on: keel, mnemotehnilised võtted, loendamise võtted, algebra sümbolid, kunst, kirjutamine, skeemid, diagrammid, kaardid, joonised ja muud kokkulepitud märgid Arengu allikaks ei ole ei laps ise, ega ka kultuurilised vahendid vaid lapse ja vahendite kasutamise vaheline interaktsioon.
Teoloogia ja filosoofia ühendamine. Luuakse spekulatiivseid illusioone, mis teeniksid impeeriumi võimu. Kristlust üritatakse domineerivale kultuurile arusaadavaks teha. AQUINO THOMAS (1225 - 1274) toob sisse SKOLASTIKA - jumala tõestused. Aristotelesest alguse saanud formaal loogiline meetod tõestada empiirilise vaatlusega asjade olemust. Vaieldi realismi ja nominalismi üle. Kuidas on omavahel seotud sõnad ja reaalsed asjad? Kas üldmõisted on tegelikult olemas? Semiootilised probleemid. Teadmised millestki jõuavad meieni alati läbi teiste mõistete ja kokkuleppeliste sõnade kaudu. Sõnad ei ütle aga otseselt meile mingi asja olemuse kohta midagi. 10 12). Laidre, Margus 1990. Keskaja kaitseks. Akadeemia 12 (KÜSIMUS: Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond.) 14. Sajandil nimetas pimedaks keskaega teadaolevalt esimesena luuletaja PETRARCA. Sellele
minevikus), mille olulisema tulemused on usutavasti alles ees. Semiootika kultuuriajalugu Semiootika panus kultuuriajalukku Uued teemad: kultuuri märgilised protsessid (nt. rõivastus, aumärgid, zestid, eristavad märgid jne); sümboolne käitumine (rituaalid, duell, salongid jne), jm. Uued meetodid ja mõisted: semiootilise analüüsikeele kasutamine kultuuriajaloos "argikäitumise poeetika"; "semiosfäär"; "tähistamispraktikad" jne. Verbaalse ja visuaalse teabe semiootilised analüüsimeetodid. Kõige üldisemalt uus arusaam kultuurist: kultuur kui kogukondlik tähendustesüsteem, mis annab inimesele vahendid tõlkimaks oma tunge, vajadusi ja muid kalduvusi representatsioonilisteks ja kommunikatiivseteks struktuurideks. Tartu Moskva koolkond & ajalugu Tartu semiootikute kasvav huvi ajaloo vastu, eriti alates 1980. aastate algusest, eeskätt Juri Lotman ja Boriss Uspenski. Varasema huvi
Spetsiaalne semiootika -- see on üksiku märgisüsteemi "grammatika", mis kirjeldab antud kommunikatiivse fenomeni valda kui midagi, mida valitseb tähenduste süsteem. Iga süsteemi võib vaadelda semantilisest, süntaktilisest ja pragmaatilisest vaatepunktist. Üldsemiootika (võrdub keeleF.)uurib inimese märgistava/oznachivajushaja tegevuse terviklikkust, tema ülesandeks on üldise kontseptuaalse karkassi arendamine. Põhitähelepanu on märgil ja semioosisel. Kui Eco semiootilised huvid on Peirce märgisemiootika ja Saussure keelesemiootika vahel, siis tema filosoofilised vaated on seotud eelkõige kultuuri poststrukturalistlike ja postmodernistlike versioonidega. Eco loob dekonstruktsiooni semiootilise variandi, millele on iseloomulik ettekujutus Kaose ja Korra võrdõiguslikkust eksistentsist ("Kaosmose esteetika"), mittestabiilsuse, pluralismi ideaal. Solidariseerub postrukturalistidega küsimuses semioloogia eesmärgist: selle objektiks on keel, mille
Tantsus me ei saa jutustada lugu vaid ühe liikumise, fraasi, hüppe või kostüümiga, kuna tantsukunst nõuab AEGA, et mingi idee, sõnum, lugu vaatajani jõuaks. N: Cunninghami "Beach Birds" Refereering on juba pealkirjas Must.valged kostüümid -taas refereering Kolmas, ajastamine töö sündmuste käigus, mis viitavad pesa ehutamisele, haudumisele, koorumisele. Neljas, paiguti terevad pealiigutused Viies, tiiba meenutav varrukas kostüümis, mis varjab käelabasid ja sõrmi Need semiootilised märgid ei ilmu korraga, vaid aeg-ajalt tantsustruktuuri arenedes. Lugu ei jutustata, kuid järk-järgult areneb linnu kujund koreograafias. Selles töös huvitab koreograafi siiski midagi enamat, kui lihtsalt lindude elu kujutamine. Ei juhtuks midagi, kui jääks märkamata "pesa punumise "osa, hoopis tähtsam on esteetiline funktsioon, mis seda tööd hoiab ja edasi kannab. Seda kannavad tema loodud liikumised, liigutused, joonised ja need toimivad
kognitiivse protsesside arengu teooria: Sotsiaalsed vahendid väljenduvad indiviidi psüühikas Loomulik areng on seotud bioloogilise arenguga ja reaktsioonidega keskkondlikele tingimustele Kultuuriline areng on seotud märgiliste ja/või kunstlike stiimulite omandamisega Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse; mõlemad protsessid arenevad paralleelselt kogu elu. Sotsiaalset suhtlemist vahendavad semiootilised süsteemid. Märgisüsteemid: keel; mnemotehnilised võtted, loendamise võtte; algebra sümbolid, kunst, kirjutamine; skeemid, diagrammid, kaardid, joonised; ja muud kokkulepitud märgid. Kuidas laps omandab kognitiivsete protsesside arengus inimestevaheliseks suhtlemiseks kasutatavad märgisüsteemid? Arengu allikaks ei ole laps ise ega kultuurilised vahendid, vaid interaktsioon lapse ja vahendite kasutamise vahel
annaabi.ee 
