või ilma nendeta; III – külgsuunas ja ristisuunas liikumised; IV – kehrring ja wendering ehk pöördega ringid; V – mahahüpe. Rõngad – Rings I – uppasendist hood, tõusud ja hooelemendid; II – kätelseisu tõusmiseks sooritatavad hooelemendid; III – staatilisse jõuelementi jõudmiseks sooritatavad hooelemendid; IV – jõuelement ja staatiline jõuelement; V – mahahüpe. Toenghüpe – Vault Hüpete nimetused ja alghinded on antud sellekohases tabelis. 5 Rööbaspuud – Parallel Bars I – toengus mõlemal rööpal sooritatavad hooelemendid; II – õlavarstoengus sooritatavad hooelemendid; III – rippes mõlemal rööpal sooritatavad hooelemendid; IV – jõu-, püsi- ning jalahooelemendid ja külgsuunas ühel rööpal sooritavad elemendid; V – mahahüpe. Kang – High Bar I – suured ripphood ja pöörded; II – lendelemendid;
- kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse; - tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepingugamääratud tööde või ametikohustuste hulka; - kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks. Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja. Töötaja sissejuhatav, esma- või täiendjuhendamine, välaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse: - juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus; - juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet; - struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati; - täiendjuhendamise põhjus; - töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused; - iseseisvale tööle lubamise kuupäev. Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga. Töötaja kohustused ja õigused. Töötaja on kohustatud:
tööõnnetuse; - tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka; - kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; - kui tööinspektor peab seda vajalikuks. Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja. Töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse: - juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus; - juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet; - struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati; - täiendjuhendamise põhjus; - töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused; - iseseisvale tööle lubamise kuupäev. Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga. Töötaja kohustused ja õigused. Töötaja on kohustatud:
isik, erandjuhtudel alates 13-aastaseks saamisest. Ainult füüsiline isik seega ja võib olla ka välismaalane, kui tal on elamisluba. Tuleb kõrvale vaadata TsÜSi, kus alates 18a on teovõimelisus, 15-18 on piiratud teovõimelisus ning siis on vaja kehtivate tehingute tegemiseks vanema luba. 13- ja 14-aastaste töötamise puhul on vajalik ka tööinspektori luba ning nad tohivad töötada ainult nendes ametites, mis on Vabariigi Valitsuse poolt välja antud sellekohases määruses kirjas. Töölepingu tähtaeg: Tööleping sõlmitakse: · määramata ajaks; · määratud ajaks kas lepingutähtaja kalendaarse kindlaksmääramisega või töö lõppemisega, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Töölepingu vorm: Tööleping sõlmitakse kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt.
teovõimeline füüsiline isik, erandjuhtudel alates 13-aastaseks saamisest. Ainult füüsiline isik seega ja võib olla ka välismaalane, kui tal on elamisluba. Tuleb kõrvale vaadata TsÜSi, kus alates 18a on teovõimelisus ja enne on piiratud ka võimalik ning siis on vaja kehtivate tehingute tegemiseks vanema luba. 13- ja 14-aastaste töötamise puhul on vajalik ka tööinspektori luba ning nad tohivad töötada ainult nendes ametites, mis on Vabariigi Valitsuse poolt välja antud sellekohases määruses kirjas. 8. Töölepingu tähtaeg. Tööleping sõlmitakse: määramata ajaks; määratud ajaks kas lepingutähtaja kalendaarse kindlaksmääramisega või töö lõppemisega, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. 9. Töölepingu vorm. Tööleping sõlmitakse kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. 10
kirjutatakse see järgneva sõnaga kokku. Nt töötasime igaüks eri alal (= igaüks omaette, erineval alal), aga tuli valida endale mõni teine eriala (= spetsiaalala); igaühele neist anti eri ülesanne (= erisugune, teistest erinev ülesanne), aga talle anti eriülesanne (= mingi eriline, spetsiaalülesanne); selle kohta ilmus mitu eri teadet (= mitu üksikut teadet), aga kõigepealt kuulsime sellest päevauudiste eriteates (= sellekohases spetsiaalteates). Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus: kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti rääkimine, kaelakuti kõndijad. Siiski võib ta nimisõnaga mõningatel juhtudel liituda ja moodustada liitnimisõna: allüürnik, eeskoda, koostöö, kõrvalhoone, otsetabamus, pealkiri, püstiasend, tagahoov, tänapäev, vastukaja, poolthääl. Kokku kirjutatakse ka niisugused kolme- või enamatüvelised omaette
tööõnnetuse; - tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka; - kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; - kui tööinspektor peab seda vajalikuks. Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja. Töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse: - juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus; - juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet; - struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati; - täiendjuhendamise põhjus; - töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused; - iseseisvale tööle lubamise kuupäev. Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga. Töötaja kohustused ja õigused
tööõnnetuse; - tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka; - kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; - kui tööinspektor peab seda vajalikuks. Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja. Töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse: - juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus; - juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet; - struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati; - täiendjuhendamise põhjus; - töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused; - iseseisvale tööle lubamise kuupäev. Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga. Töötaja kohustused ja õigused
tööõnnetuse; - tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka; - kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; - kui tööinspektor peab seda vajalikuks. Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja. Töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse: - juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus; - juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet; - struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati; - täiendjuhendamise põhjus; - töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused; - iseseisvale tööle lubamise kuupäev. Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga. Töötaja kohustused ja õigused
tööõnnetuse; - tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka; - kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; - kui tööinspektor peab seda vajalikuks. Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja. Töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse: - juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus; - juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet; - struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati; - täiendjuhendamise põhjus; - töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused; - iseseisvale tööle lubamise kuupäev. Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga. Töötaja kohustused ja õigused
tööõnnetuse; - tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka; - kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; - kui tööinspektor peab seda vajalikuks. Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja. Töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse: - juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus; - juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet; - struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati; - täiendjuhendamise põhjus; - töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused; - iseseisvale tööle lubamise kuupäev. Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga. Töötaja kohustused ja õigused 1
- tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka; - kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; - kui tööinspektor peab seda vajalikuks. Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja. Töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse: - juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus; - juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet; - struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati; - täiendjuhendamise põhjus; - töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused; - iseseisvale tööle lubamise kuupäev. Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga. Töötaja kohustused ja õigused. Töötaja on kohustatud:
6. Tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka 7. Kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks 8. Kui tööinspektor peab seda vajalikuks Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja. Juhendamise, väljaõppe ja iseseisvale tööle lubamise registreerimine Töötaja sissejuhatava, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe nig töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse: 1) Juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus 2) Juhendava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet 3) Struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati 4) Täiendjuhendamise põhjus 5) Töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused 6) Iseseisvale tööle lubamise kuupäev Töötaja kinnitab sissejuhatavat juhendamist, esmajuhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga
kirjutatakse see järgneva sõnaga kokku. Nt töötasime igaüks eri alal (= igaüks omaette, erineval alal), aga tuli valida endale mõni teine eriala (= spetsiaalala); igaühele neist anti eri ülesanne (= erisugune, teistest erinev ülesanne), aga talle anti eriülesanne (= mingi eriline, spetsiaalülesanne); selle kohta ilmus mitu eri teadet (= mitu üksikut teadet), aga kõigepealt kuulsime sellest päevauudiste eriteates (= sellekohases spetsiaalteates). Kohanimede kokku ja lahkukirjutamine KOKKU LAHKU Kohanimedes kirjutatakse liigisõna kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nimetuumaga kokku Nt. Emajõgi, nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta Nt. Põhjalaht, Supilinn (Tartus), Rannavärav, Tartu linn = Tartu, Aakre küla = Aakre, Hirvepark, Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Volga jõgi = Volga,Kihnu saar = Kihnu, Alpi
kasutusmugavuse kui esitatud nõuetele vastavuse poolest. Tagasiside põhjal on plaanis veebisaiti pidevalt täiustada ning lisaks antud hetkeks mittetäidetud nõuete realiseerimisele lisada ka uut soovitud funktsionaalsust. Kokkuvõte Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli realiseerida Idamaise Tantsutrupi Hessa veebirakendus, mis lihtsustaks ja kiirendaks info liikumist Interneti keskkonnas ning annaks võimaluse tantsutrupil vahetada olulist infot sellekohases kalendris. Töö käigus selgitas autor välja probleemi, võrdles olemasolevaid lahendusi, määratles rakenduse loomiseks vajalikud arendusvahendid ning realiseeris veebirakenduse. Töö analüüsi peatükis antakse kõigepealt ülevaade Hessa tegevusvaldkonnast. Järgmiseks kirjeldatakse töö alustamise hetkel kasutatud meetodeid veebirakenduse koostamiseks ning sõnastatakse probleem: Hessal puudub kergesti kasutatav veebisait ning treeningute ja muu info avaldamise meetod ning rakendus
9 (vii) kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; (viii) kui tööinspektor peab seda vajalikuks. Lõppeb sellega, et töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, mille kinnitab oma allkirjaga. 12.1. Isikukaitsevahendite väljastamise põhimõtted Enne isikukaitsevahendite valimist peab tegema töökeskkonna riskianalüüsi, et selgitada need ohutegurid, mille mõju ei saa vältida või vähendada muul moel kui isikukaitsevahendit kasutades. Peale seda hinnatakse kaitsevajaduse suurust ning määratakse kindlaks isikukaitsevahendi nõutavad kaitseomadused. Seejärel väljastab tööandja
ametikohustuste hulka; kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; kui tööinspektor peab seda vajalikuks. Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja. Juhendamise, väljaõppe ja iseseisval tööle lubamise registreerimine Töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse: juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus; juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet; struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati; täiendjuhendamise põhjus; töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused; iseseisvale tööle lubamise kuupäev. Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga.
tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja oskab neid praktikas rakendada. - Tööandja võib töötajale väljaõpet mitte korraldada, kui töötaja on töötanud eelnevalt samalaadsel tööl, tunneb ohutuid töövõtteid või kui tema töö laad seda ei nõua. Juhendamise, väljaõppe ja iseseisvale tööle lubamise registreerimine: Töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse: 1) juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus; 2) juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet; 3) struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati; 4) täiendjuhendamise põhjus; 5) töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused; 6) iseseisvale tööle lubamise kuupäev. Töötaja kinnitab lõikes 1 nimetatud juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga.
(kehtestamise) kellaaeg nt."jõustub kell 12.00 päeval..." või "komandanditund jõustub südaööl ..." või "loetletud karantiiniabinõud jõustuvad kolmapäeval 16.30.... maakonnas... jne. Võimalik, et territoriaalselt või subjektide ringi osas võib üht ja sama õigusakti jõustada (kehtestada) mitmest ajahetkest (tähtajast), nt.viiakse objektid või paikkonnad sõjareziimile üle järk-järgult eri aegadel. Jõustamine (kehtestamine) võib olla sätestatud omaette jõustamiskorras (sellekohases seaduses) või vastavas jõustatavas seaduses (õigusaktis) endas.Viimasel juhul peab aga selline erand olema lubatud kehtivas õiguskorras. Jõustumine Jõustumine tähendab, et füüsilised ja juriidilised isikud, sh. riigiametnikud, on kohustatud seda täitma asuma. Jõustumise ja avaldamise tähtaeg ning kord on olulise tähtsusega uue õiguse kohaldamise seisukohalt, eriti tähtaegade lugemise osas. Varasemad õigused ja kohutused ning
tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka; kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; kui tööinspektor peab seda vajalikuks. Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja. Juhendamise, väljaõppe ja iseseisvale tööle lubamise registreerimine Töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse: juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus; juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet; struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati; täiendjuhendamise põhjus; töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused; iseseisvale tööle lubamise kuupäev. Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga.
Pöördumise psühholoogilistes käsitlustes on palju tähelepanu pööratud emotsioonidele. (Ullman (1982) uuris erinevaid usulisi gruppe (ortodokssed juudid, roomakatoliiklased, hare krishnalased ja bahailased) ja leidis, et pöördunud olid võrreldes oma eakaaslastega kogenud lapsepõlves vähem emotsionaalset mõistmist ja olid tundnud ennast lapsepõlves suhteliselt õnnetumana.) Pöördumise mõiste on aja jooksul teisenenud. Ühes sellekohases käsitluses võrdles Richardson (1985) pöördumiste kirjeldusi varajastes 19. saj lõpus läbiviidud ja 20. saj lõpus. Ta nimetas neid klassikaliseks ja kaasaegseks pöördumise paradigmaks. Need kaks paradigmat erinevad teineteisest erinevate tunnuste poolest. Klassikaline pöördumine oli kiire, samas kui kaasaegne on pikaajaline. Klassikaline pöördumine toimus teismeliseeas, kaasaegne hiliseteismelise- või varases täiskasvanueas.
Kui tulemas on vihmane sügissuvi, vis- kavat vanalind seda ette teades muna pesast välja, kui kuiv sügissuvi, siis poja. Toonekurge on arvatud pessa toovat ka imettegevat kivi, millega selle endale hankinud inimene saab kõik lukud lahti teha (kaarnakivi analoogia). Kagu-Eestis, Räpinas ning Lutsi eestlaste seas peeti kevadel kahe toonekure koosnä- gemist abieluendeks. Uuemas uskumuste kihistuses on toonekurg ehk titekurg kogu maal laste ning lasteõnne tooja (varasemas sellekohases pärimuses seletati laste saamist veest leidmisega). 20. sajandi viimastel kümnenditel muutus populaarseks komme peatuda pul- marongiga teeäärse elektriliiniposti või puu otsa ehitatud toonekurepesa juures ning ühiselt kinnitada posti külge võimalikult kõrgele siidilinte see toovat noorpaarile head lasteõnne. Omameisterdatud toonekure katuseleviimine või kinnitamine noorpaari auto kapotile kuu- lub pulmanaljade hulka.
endale mõni teine eriala (= spetsiaalala); igaühele neist anti eri ülesanne (= erisugune, 29 teistest erinev ülesanne), aga talle anti eriülesanne (= mingi eriline, spetsiaalülesanne); selle kohta ilmus mitu eri teadet (= mitu üksikut teadet), aga kõigepealt kuulsime sellest päevauudiste eriteates (= sellekohases spetsiaalteates). Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus: kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti rääkimine, kaelakuti kõndijad. Siiski võib ta nimisõnaga mõningatel juhtudel liituda ja moodustada liitnimisõna: allüürnik, eeskoda, koostöö, kõrvalhoone, otsetabamus, pealkiri, püstiasend, tagahoov, tänapäev, vastukaja, poolthääl. Kokku kirjutatakse ka niisugused kolme- või enamatüvelised omaette tähendusega ühendid
5) Allakirjutamise päevast; (või hetkest); 6) Avaldamise päevast: publitseerimise kaudu ametlikes ning mitteametlikes trükiväljaannetes (RT, ametlik müürileht jms; ajalehed, ajakirjad jms), samuti elektroonilise pressi (raadio, TV, Internet); 7) Väljakuulutamise päevast (hetkest); Eriolukordades võidakse kõikidel eespool nimetatud juhtudel määrata ka jõustumise kellaja. Jõustamine võib olla sätestatud omaette jõustamiskorras (sellekohases seaduses) või vastavas jõustavas seaduses (õigusaktis) endas. Viimasel juhul peab aga selline erand olema lubatud kehtivas õiguskorras. Jõustumine: Mis momendist peab hakkama seda järgima. Jõustumine tähendab, et füüsilised ja juriidilised isikud, sh riigiametnikud, on kohustatud seda täitma asuma. Jõustumise ja avaldamise tähtaeg ning kord on olulise tähtsusega uue õiguse kohaldamise seisukohalt, eriti tähtaegade lugemise osas. Varasemad õigused ja kohustused
B. 169). Rahulepingus määratakse tuleviku jaoks muu seas paganuse ohvrite eest karistused, niihästi sellele, kes ohverdab, kui ka sellele, kes teist laseb enese eest ohverdada (si quis ritu gentili immolavit et qui immolari fecit). 1255. a. rahulepingus nimetatakse rahulepingule eelnevat aega ärataganemisajaks (tempus apostasiae, U. B. 285). Pärast Durbeni lahingu kaotust (1260. a.) kutsub ordu asemeister Saksamaalt inimesi igast seisusest Kuramaale vasallideks ja teatab oma sellekohases kirjas lüübeklastele a. 1261, et Liivimaal üldse on ristiusk hädaohus, et paljud, kes paganusest olid lahkunud ja Issanda nime kummardasid, nüüd jälle vanu ebajumalaid teenivad. Eriti nimetatakse ärataganenud kurelasi (Curones apostatae, U. B. 362). Ka paavst nimetab kirjas 15. V. 1265, et suur hulk vastristituid on vanale eksitusele andunud (U. B. 385). 1299. a. 7. I. kirjas, milles Bonifatius VIII kutsub enese ette Liivi ordumeistri kaebealusena, loeme, et ordu hirmuvalitsuse
ametikohustuste hulka; 7) kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; 8) kui tööinspektor peab seda vajalikuks. (2) Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja. §8. Juhendamise, väljaõppe ja iseseisvale tööle lubamise registreerimine (1) Töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse: 1) juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus; 2) juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet; 90 3) struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati;
..jõustub kell 12.00 päeval..." või "...komandanditund jõustub südaööl..." või "...loetletud karantiiniabinõud jõustuvad kolmapäeval kell 16.30 ... maakonnas..." jne. Võimalik, et territoriaalselt või subjektide ringi osas võib ühte ja sama õigusakti jõustada (kehtestada) erinevast ajahetkest (tähtajast) - nt viiakse objektid või eri paikkonnad sõjaaja re?iimile üle järk-järgult eri aegadel. Jõustamine (kehtestamine) võib olla sätestatud omaette jõustamise korras (sellekohases seaduses) või vastavas jõustatavas seaduses (õigusaktis) endas. Viimane juhtum peab aga vastama sellise erandi lubatavusele kehtivas õiguskorras. JÕUSTUMINE. Jõustumine tähendab, et kodanikud ja teised isikud ning riigiametnikud on kohustatud seda täitma asuma. Jõustumise ja avaldamise tähtajal ning korral on oluline tähtsus uue õiguse kohaldamise seisukohalt, eriti tähtaegade arvutamise osas. Varasemad õigused ja
annaabi.ee 
