Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuldvillaku mäng (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu taime hõimkonda on olemas?
Tallinna Saksa Gümnaasium
8.B klass
Janne Kristi Palits
Arvutiõpetus-Bioloogia
MÄNG Kuldvillak
Juhendaja: õpetaja Tiina
Nõges
Tallinn 2010
Mängu mängimise juhend
Teemad läbitakse järgmises järjekorras:
· Selgroogsed
· Selgrootud
· Taimed
Kui on teema 100-punktine tase
positiivselt läbitud, siis liigutakse teema
200-punktilisele tasemele ning sealt
positiivse tulemuse saamisel järgmise
teema 100-punktilisele tasemele jne.
Selgroog- Selgroo- Taimed
sed tud
100 100 100
200 200 200
Selgroog- Selgroo- Taimed
sed tud
100 100 100
200 200 200
Selgroog- Selgroo- Taimed
sed tud
100 100 100
200 200 200
Selgroog- Selgroo- Taimed
sed tud
100 100 100
200 200 200
Selgroog- Selgroo- Taimed
sed tud
100 100 100
200 200 200
Selgroog- Selgroo- Taimed
sed tud
100 100 100
200 200 200
Mis hõimkonda kuuluvad
selgroogsed?
a) Keelikloomad
b) Lülijalgsed
c) Katteseemnetaimed
Mis on selgroogsete ladinakeelne
nimetus?
a) Chordata
b) Vertebrata
c) Hemichordata
Mis aastal võeti kasutusele väljend
selgrootud?
a) 1801
b) 1857
c) 1653
Kuidas on selgrootud teise nimega?
a) Evertebraadid
b) Invertebraadid
c) Vertebraadid
Kuidas nimetatakse taimi
tavakeeles?
a) Tuumsed organismid
b) Rohelised organismid
c) Päristuumsed organismid
Mitu taime hõimkonda on olemas?
a) 10
b) 8
c) 15
d) 7
Mäng läbi!
Hästi tehtud!
Tänan
mängimast!
Vasakule Paremale
Kuldvillaku mäng #1 Kuldvillaku mäng #2 Kuldvillaku mäng #3 Kuldvillaku mäng #4 Kuldvillaku mäng #5 Kuldvillaku mäng #6 Kuldvillaku mäng #7 Kuldvillaku mäng #8 Kuldvillaku mäng #9 Kuldvillaku mäng #10 Kuldvillaku mäng #11 Kuldvillaku mäng #12 Kuldvillaku mäng #13 Kuldvillaku mäng #14 Kuldvillaku mäng #15 Kuldvillaku mäng #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Roosakas45 Õppematerjali autor
Kulvillaku mäng bioloogia teemaliste küsimustega.

Sarnased õppematerjalid

Bioloogia kontrolltöö evolutsioon2
8
docx

Bioloogia kontrolltöö evolutsioon2

Kordamisteemad kontrolltööks Evolutsioon_2 Kohastumine, kohanemine, kohastumus ehk adaptatsioon (organismirühm) ja kohanemus (üksikisend). Mimikri. Näited ehituslikest, talitluslikest (füsioloogilistest) ja käitumuslikest kohastumustest. Kohastumuste suhtelisus (nt ajas, ruumis/elupaigast sõltuv, üksikisendile kahjulik/liigile kasulik). KOHASTUMUSED- kõige väiksemad evolutsioonilised muutused (mikroevolutsioon) KOHASTUMUS- organismirühma isendite kasulik, geneetiliselt kinnistunud omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks ● NB! Indiviid/isend kohaneb. Organismirühm kohastub. KOHASTUMINE- protsess, mille tulemus on kohastumus. KOHASTUMUSED AVALDUVAD: ● ehituses (kuju, värvus jne) ● füsioloogias (fotosünteesi eripärad, ‘’antifriis’’ putukate kehavedelikes, hapnikku talletavad lihased vaaladel) ● käitumises (lõimetishool, ränded, pulmamängud) ● EHITUSLIKUD KOHASTUMUSED: lendamiseks,

Evolutsioon
Referaat Kurelised
14
doc

Referaat Kurelised

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL ­ 2kõ kaugõpe KURELISED Referaat Autor: Ulvi Klemmer. "27." mai 2010. a Juhendaja: Triin Tõrv "...." .......2008. a Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 1. KÕRGEMATE TAKSONITE ISELOOMUSTUS.....................................................2 1.1. Hõimkond.......................................................................................................................2 2. KURELISED.................................................................................................................2 2.1. Levik maailmas.....................................................................

Zooloogia
Rakendusbioloogia õppematerjalid
31
pdf

Rakendusbioloogia õppematerjalid

BIOLOOGIA ÕPPEMATERJAL II osa Koostas: Triin Põder Nimi: .............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 ­ 0,3 mikromeetri suurused. v Viiruste ehitus (HIV) § Viirus

Bioloogia
Eksami teemad
19
docx

Eksami teemad

Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased Selts-kiskjad

Bioloogia
BIOLOOGIA EKSAM-8-klass
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed ­bakter, kingloom või ka hulkraksed ­ imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma lii

Bioloogia
Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused
86
docx

Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused

1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) eest hoolitseb nomenklatuuri

Biosüstemaatika alused
Bioloogia TV 8-kl 2-osa lk 1-43
96
doc

Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43

--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid: Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39; Helle Järvalt Pt 31, 32-33. Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4; Merike Kilk Pt 24, 27. Edith Maasik Pt 20, 22. Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7; Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3; Anne Kivinukk Pt 35 ül 1-3. Retsen

Bioloogia
BIOLOOGIA UURIB ELU 12-klass
34
pdf

BIOLOOGIA UURIB ELU 12. klass

7 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. EIu omadused Koige tilciisemas kdsituses on bioloogia (kreeka k. bios - elu + lo.gos - m6iste, kiisitus) teaclus, mis uurib elu. Seet6ttu kuuluvad biotoogide huviorbiiti elu koikr,6imalikud r-ormicl ja nende elutegevusega seotud ilmingud. Esmapilgul tundub, et ei ole kuigi raske eristada elusobjekti elutust. On ju organismidel terve rida ainuomaseid tunnu- seid, mis looduse eluta osal ja inimese poolt loodud tehissiisteemidel puuduvacl. Liihemal uurimisel selgub aga, et tegelikkuses on peaaegu voimatu tommata tihest piiri elusa ja eluta looduse vahele ning leida uhte p6hitunnust, mis neid eristaks. Elu mdlratlemine on v6imalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Mil les viiljendub elu organisatoorne keerukus? Suur osa organismide koostises olevaid mole- keemilised omadr-rsed. Seetottu on molekulid kule esineb ka viiljaspool neid (niiiteks vesi). keemikut

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun