Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kuldvillaku mäng (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu taime hõimkonda on olemas?
Vasakule Paremale
Kuldvillaku mäng #1 Kuldvillaku mäng #2 Kuldvillaku mäng #3 Kuldvillaku mäng #4 Kuldvillaku mäng #5 Kuldvillaku mäng #6 Kuldvillaku mäng #7 Kuldvillaku mäng #8 Kuldvillaku mäng #9 Kuldvillaku mäng #10 Kuldvillaku mäng #11 Kuldvillaku mäng #12 Kuldvillaku mäng #13 Kuldvillaku mäng #14 Kuldvillaku mäng #15 Kuldvillaku mäng #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Roosakas45 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Kuldvillaku otsimine

Kuldvillaku otsimine Lugu algab Kreeka kuningaga, kelle nimi oli Athamas. Tal oli naine Nephele, aga ta tüdines temast ära ja siis abiellus teise naisega, kes oli printsess Ino. Esimene naine Nephele oli mures oma poegade saatuse pärast, eriti Phrixo pärast, sest kartis, et Ino tahaks teda tappa, et oma uut poega koos Athamasega kuningriigi pärijaks saada. Ino otsustaski Phrixost tappa ja mõtles välja plaani. Ta sai oma valdusesse kogu seemnevilja ja kõrvetas selle ära ja seetõttu vili üldse ei kasvand ja Ino rääkis Athamasele, et vili ei hakka enne kasvama, kui poeg ohvriks tuua. Siis Athamas kuulas teda ja ülejäänd rahvas ka kisendas ja surus, et Athamas juba kiiremini tegutseks ja siis viidi see poeg ohvrialtarile. Siis ilmus sinna imeelukas ­ see oli jäär, kelle villak oli puhtast kullast ja ta võttis Phrixo ja ta õe enda turjale ja sõitis minema. Möödus väinast, mis lahutab Euroopast Aasia. See tüdruk libises sinna väina ja seetõttu nimetatakse seda He

Kirjandus
thumbnail
3
docx

Kuldvillaku mütoloogia

langesid seljale. Keegi ei teadnud teda ja P-d valdas hirm. Iason vastas, et on naasnud koju ja tõsta au sisse oma perekonna iidsed õigused, et valitseda maad, mille Z andis ta isale. Peavad toimima õigluse seaduse järgi, kus ei tohi kasutada mõõku ega odasid. Pea kogu rikkus, mille P on omandanud, võib P omale jätta (loomakarjad ja põllud), aga valitsuskepi ja aujärje peaks andma I-le, et neist ei tekiks kurja taplust. P vastas lahkelt, et nõustub ja palus I-l kuldvillak väidetavalt Phrixose vaimu rahu tagamiseks tuua. I nõustus ja laskis teatada, et selline mereretk toimub. Mitmed Kr kangelased ja üllad noormehed tulid end appi pakkuma (Herakles, Opheus- musameister, Kastor oma venna Polydeukesega, Achilleuse isa Peleus jpt). Ka Hera aitas- sütitas kõigis kire ja arusaamise, et mahajäämine ja ohtusid vältides konutamine on inetu ja et isegi surma hinnaga on ülevam juua koos seltsimeestega vapruse võrratut eliksiiri.

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Kuldvillak

Seepärast oli tal hea meel, et tema aaret valvab selline peletis. Palju uljaspäid katsus kuningalt kuldvillakut röövida. Aga need, kes tulid jalgsi, surid tulipalavas liivakõrbes, mis eraldas Aietese riiki muust maailmast. Meed, kes tulid laevadega, said otsa laevaõnnetuse läbi pikal ja hädaohtlikul teekonnal. Ja need, kes kõigest hoolimata kuningriiki pärale jõudsid, ei pääsenud kiskjaliku ning valvsa lohe käest. Kuldvillak säras lakkamatultAietese maal, päeval nagu päike ja öösel nagu kuu. Tema pärast asusidki teele kangelased, keda juhtis Iason.

Ajalugu
thumbnail
8
ppt

Kuldvillak

Kui Phrixos oli toodud ohvrialtari juurde, laskis Nephele jäära lahti. See tormas altari juurde, haaras ohvriks määratud poissi ja tema õe ning kandis lapsed läbi õhu minema. Helle meri Jäär lendas kirdesse üle Egeuse mere. Kohal, kus Euroopat eraldab Aasiast kitsas väin, kukkus Helle jäära seljast merre ja uppus. Seda väina hakkasid kreeklased kutsuma Hellespontoseks ehk Helle mereks. ( tänapäeva nimetus on Dardanellid) Kuldvillak Jäär lendas edasi piki Külalislahkusetu mere ( Musta mere) lõunarannikut, kuni jõudis Kolchisesse. Phrixos jäi Kolchisesse elama ja sealne kuningas Aietes andis talle oma tütre Chalkiope naiseks. Tänutäheks ohverdas Phrixos jäära Zeusile( on ka versiooon, et Poseidonile) ning jäära naha (ehk kuldvillaku) kinkis Aietesele. Hiljem jäärast sai tähtkuju. Aietes riputas selle Arese hiide (pühapaik), kus seda valvas lohe. Kasutatud allikad

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Bioloogia - Selgroogsed, selgrootud, käsnad, ainuõõssed

Tunnus Selgroogsed Selgrootud Toes Skelett paikeb kehas, Toes pakineb keha pinnal. koosneb: lüliline selgroog, Kas kitiin-, räni- või jäsemete- ja koljuluud. lubiainest või lihastikust ja Jäsemeid asendavad luulise epiteelist moodusutunud toesega uimed. nahklihasmõik. Lihastik Tugev ja massiivne, annab Pakineb kihtidena, ümbritseb kuju. keha või on keha sisemuses. Närvisüsteem Keha selgmisel poolel peaaju Peaaju ja närviväädid ja seljaaju. kõhtmisel poolel. Need lähtuvad peaajust. Süda, vereringesüsteem Süda k�

Bioloogia
thumbnail
4
docx

Selgroogsed, selgrootud, käsnad, peajalgsed, ussid, limused, karbid, ainuõõssed, usside mitmekesisus

SELGROOGSED Toes: toes ehk skelett paikneb keha sisemuses, on enamikul luuline ja koosneb järgmistest osadest: lüliline selgroog, jäsemeteluud ja koljuluud. Kaladel asendavad jäsemeid luulise toesega uimed. Lihastik: lihastik on tugev ja massiivne, moodustab siseelundite kaitseks polstri ja annab loomale iseloomuliku kehakuju. Närvisüsteem: närvisüsteemi kesksed osad on peaaju ja seljaaju, mis paiknevad keha selgmisel poolel. Peaaju on suhteliselt suur, keerulise ehitusega ja kaitstud koljuluudega. Süda ja vereringesüsteem: süda paikneb kõhtmiselt poolel ning on kahe- kuni neljaosaline. Veresoontes voolab veri, mille paneb ringlema süda. Vereringesüsteem on suletud: veri ringleb oma teel ainult veresoontes. Selgroogsed ­ organismid, kellel toese põhiosaks on keha sisemuses paiknev luuline selgroog ja sisemised skeletiluud. SELGROOTUD Toes: Toes paikneb keha pinnal. See võib olla kas kiritiin, räni

Bioloogia
thumbnail
10
docx

Põhikooli bioloogia: selgrootud

Selgrootud käsnad, korallid, ussid, teos, putukad, õmblikud, vähid pole selgroogu suurem osa veeloomad Toes paiknb keha pinnal: 1.Kitiin(vähid, putukad), räni(tigu, koda) või lubiainest(karbid) 2. Lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik Kiireline sümmeetria- sümmeetria telg mitmest suunast läbi keskpunkti Kahekülgne sümmeetria- üks sümmeetriatelg okasnahksetel on plaadikesed Enamikel moodustavad koed elundeid ja elundkondi(va ainuõõssed ja käsnad): Närvisüsteem: kogub keskkonnast infot ja juhib looma elutegevust, lihtsaim närvisüsteem ainuõõssetel(närvivõrgustik). Arengu käigus keerukam, aju, mis juhib ns. Ussidel, mõned nrkogumikud algeline aju, putukatel suurem nr kogumik. Mida keerukam ns, seda arenenumad meeleelundid, putukatel silmad, ussiel silmatäpid jne. Vereringe: varustab kõiki rakke toitainete ja hapnikuga, vabastab rakud jääkainetest. Väiksematel, õhematel loomadel, ained rakust rakku(difusiooni teel),

Bioloogia
thumbnail
34
docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede ja seente puhul moodustatakse

Bioloogia



Lisainfo

Kulvillaku mäng bioloogia teemaliste küsimustega.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun