56 B-C 1005.489793 1005.49 C-Mk2 30.47731287 - Tabel 3. Arvutatud ja mõõdetud nurgad teodoliitkäigus Arvutatud ( Mõõdetud ( ° ) ° ) Nurk sekundites (ρ= 206264,8’’). See on vajalik selleks, et maatriksiga K oleks ühikuline vastavus. Prototüüpvõrrand nurga BIF (Backsight-Instrument-Foresight) on: Maatriksi J esimene rida kujuneb , teine rida ja kolmanda rea elemendid võrrandiosa järgi. Viimased kaks rida maatriskis on joonelised elemendid. Need tulenevad jone IJ prototüüpvõrrandist: Tabel 4. Maatriks J - 103.33 113.84
korral. Amplituudi ja hälve ühik on üks meeter (1m). Periood T, ühik üks sekund (1s): 1) Võnkumine- Võnkeperiood on ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks. 2) Laine- Laine periood on laine levimise tsükli ajaline kestus, ehk aeg, mis kulub ühe laine liikumiseks. 1 t Perioodi arvutame: T= f = n , ühik üks sekund (1s), kus f on sagedus, t on aeg sekundites, n võngete arv (ühikut ei kasutata). Tsükkel, ühik üks meeter (1m): TSÜKKEL EI TULE TÖÖSSE 1) Võnkumise korral on tsükkel kaks amplituudi, ühik üks meeter. 2) Laine korral on tsükkel ühe täisvõnke tegemiseks kulunud lainepikkus (lambda), ühik üks meeter. Lainepikkus- a) laineharja vahelist kaugust, b) lainepõhja vahelist kaugust või c) laine analoogiliste punktide vaheline kaugus. · - mõõtühik on üks meeter (1m)
osakesed tekitavad liikumise tulemusel magnetvälja või vastupidi. 2. Elekrtomagnetilise induktsiooni nähtus seisneb osakeste liikumises ehk elektrivoolus. 3. Lenzi reegel on reegel induktsioonivoolu suuna määramiseks. 4. Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. 5. Ajavahemikku, mille vältel muutuv suurus teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused, nimetatakse perioodiks, mida tähistatakse tähega T ja mõõdetakse sekundites. Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks ja tähistatakse tähega f. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz) saksa füüsiku Heinrich Hertzi (1857-1894) auks. f=1/T f- sagedus hertsides (Hz) T- periood sekundites (s) 6. Vahelduvvooluga töötavad elektriseadmed ehk elektrienergia tarvitid on omavahel ühendatud rööbiti. 7. Faasijuhe on maandamata juhe ehk siis plussjuhe. Pinge faasijuhtme ja nulljuhtme vahel on
57rad 45°= 45°* /180° =/4 rad = 0.785rad Joonkiirus näitab ringliikumisel ajaühikus läbitud teepikkust. Valem: v= s/t v Kiirus(1 m/s) s teepikkus(1m) t aeg(1s) Nurkkiirus näitab ajaühikus läbitud pöördenurka. Valem: = /t ; = l/r. Nukkiiruse seos joon kiirusega avaldub valemiga. = v/r Näidis ülesanne 1)Arvuti kõvaketas teeb ühe pöörde 20 ms jooksul arvuta nurkkiirus. Kuna üks pööre on 360° siis = 360°=2rad=6.28rad. Kuna aeg peab olema sekundites siis teisendame 20ms sekunditeks, mis on t=0,02s ja vormistame ülesande järgmiselt Andmed: =360°=2rad=6,28rad. t =20ms=0,02s. =? = /t = 6,28/0,02=314(rad/s) Vastus: 314rad/s 2) Jalgratta ratas raadiusega 25 cm pöörleb nurkkiirusega 10 rad/s. Milline on ratta äärmiste punktide joon kiirus? Kui kiiresti liigub jalgratas edasi? Kuna raadius peab olema meetrites siis teisendame 25cm meetriteks mis on r = 25cm = 0,25m Andmed: r = 25cm = 0,25m = 10rad/s v=? v=r*
(Canon-Fenske, Ubbelohde, Sil, Saybolt, Pinkevitch jt). Viskosimeeter on seadis vedelike viskoosssuse mõõtmiseks. Kinematilist viskoossust ei mõõdeta otseselt, vaid määratakse aeg, mis kulub kindla vedelikukoguse voolamiseks läbi kapillaarviskosimeetri. Joonis 1.4. Pinkevich tüüpi kapillaarviskosimeeter. Mõõtmiste tulemuste põhjal arvutatakse kinemaatiline viskoossus [mm2/s], [cSt] ühikuteks: kus t - vedeliku voolamise aeg sekundites läbi viskosimeetri kapillaari ja C - viskosimeetri konstant (passist). Kuna viskoossus sõltub temperatuurist, siis tema väärtust ei anta ilma temperatuurita, vaid alati tuuakse ära temperatuur, mille juures ta on määratud. Standardite ja tehniliste tingimustega on erinevate naftaproduktide kinemaatiline viskoossus normeeritud erinevatel temperatuuridel: 20oC, 40oC, 50oC, 80oC, 100oC juures. Kinemaatilise viskoossuse mõõtühik SI-süsteemis on ruutmeeter sekundi kohta (m2/s)
pikk, et ulatub Päikeseni. Missuguse aja pärast tunneks siis inimene põletust? Antud: m v = 50 s s = 15 1010 m Lahendus: Arvutame kiiruse aastates. Saame s 15 1010 m t= = = 3 10 9 s 100 v m 50 s Vastus: Inimene tunneks põletust umbes 100 aasta pärast. 3. Punkt liigub mööda x-telge vastavalt seadusele x = 2 + 5t. x mõõdetakse siin meetrites ja t sekundites. Kui suur on selle punkti kiirus? Antud: x = 2 + 5t Leida: v=? Lahendus: Liikumisvõrrandi üldkuju ühtlasel liikumisel on x = x0 + v t , kus x0 on algkoordinaat, x on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist meetrites ja t on aeg sekundites ja v on kiirus. Aja t jooksul läbitud teepikkus avaldub x x0 = 5t Kiirus on aga Koostas Kristiina Paunel (Kasutatud kirjandus: B. Kogan. Ülesandeid füüsikast. Tln, 1976.) Tööd asuvad keskkonnas www.kool
Elektrivoolu töö Elektrivool teeb väga mitmesuguseid töid, töö seisneb laetud osakeste ümberpaigutamises elektriväljas. Kokkuleppeliselt öeldakse, et tööd teeb elektriväli. Voolutöö , antud vooluringi osas on võrdne voolutugevuse, pinge ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega. A=IUT Kuna soojushulk on võrdne tööga siis võib kirjutada ka Q=IUT Veel mõningaid valemeid: I Voolutugevus (amprites ) U Pinge ( voltides) T Aeg ( sekundites ) Q Laengu suurus R Takistus A Töö A=QU A=RT ( jadaühenduse korral) A=( rööpühenduse korral ) Kui elektrijuhti läbib vool, siis juht soojeneb ja seega eraldab ümbritsevasse keskkonda teatud hulga soojust ( Q ). Seda katseliselt Joul ja Lenz , teineteisest sõltumata, saades ühesugused järeldused ja seega sõnastatud: JOUL-LENZI reegel Soojushulk mis on võrdne vooluga juhist on võrdne Q= Elektrivoolu võimsus
nähtusetega. Leangu mõiste on sisse toodud kuna leang mõjutab kehade vastastikmõju. Laetud kehade vaheline vastastik mõju on kahe suunaga a)tõmbumine b)tõukumine + ja +;- ja - tõukuvad, + ja tõmbuvad Laengujäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on laengute summa väärtus jääv. q i = const ehk qi = q1 + q 2 + q3 + q n Tähis: q Laengu ühik: 1 C ( üks kulon) q=I*t >>> 1c=1A*1s q I = I voolutugevus amprites t aeg sekundites t 1 kulon on selline laeng, mis läbib juhi ristlõiget ühe sekundi jooksul, kui voolutugevus juhis on üks amper . Elementaarilaeng (tähis- e ) väikseim looduses esinev laeng e =1,6 * 10 -19 q=N*e N- elementaarlaengute arv Vähem kui ühe elementaar laenguga keha laengut ei ole võimalik mõõta. Punktlaeng selline laetud keha mille mõõtmetega võib mitte arvestada. Columbi'i seadus:
Tund h 1 h = 60 min = 3600 s nimetus seos teiste ajaühikute ja ajavahemikega ööpäev 1 ööpäev = 24 tundi nädal 1 nädal = 7 ööpäeva kuu ühes kuus on 28, 29, 30 või 31 ööpäeva aasta 1 aasta = 12 kuud sajand 1 sajand = 100 aastat Teepikkus, aeg ja Kiirus Teepikkus s s=vt Teepikkust mõõdame tavaliselt sentimeetrites, meetrites, kilomeetrites jne Aeg t t=s:v Aega mõõdame tavaliselt sekundites, minutites, tundides jne kiirus v v=s:t Kiirust mõõdame tavaliselt km/h (loe kilomeetrit tunnis), m/s (loe meetrit sekundis) jne. massiühikuid Nimetus Tähis Seos teiste massiühikutega gramm g 1 g = 1 g kilogramm kg 1 kg = 1000 g tsentner ts 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 10 ts = 1000 kg = 1 000 tonn t 000 g MAHUÜHIKUD liiter l
Kraana tehnilise (tunni-) tootlikkus leitakse: 3600 × Gkts Ph = i , (19) Ttsi kus Phi kraana tunnitootlikkus vastava laadimis-lossimisvariandi korral; Gkts ühe töötsükliga ümberpaigutatav kauba mass, t; Ttsi kraana töötsükli kestus sekundites antud laadimis-lossimisvariandil. Erinevatel laadimis-lossimisvariantidel võivad töötsüklid ja korraga ümberpaigutatav kauba mass olla erinevad sest töötingimused ei ole samad. Kraana tootlikkus vahetuse jooksul leitakse: Pvi = Phi ×top , (20) kus top kraana töö operatiivaeg vahetuse kestel antud laadimis-lossimisvariandi puhul tundides
Kesknurk on kahe raadiuse poolt moodustatud nurk. Joonkiiruse valem: v=2πr/T Joonkiirus on suunatud mööda puutujat ning on risti raadiusega. 360O=2π*rad ==> 1 rad=360O/2π=360O/6,28=57O18I Nurkkiiruse valem: w=2π/T (rad/s) Nurkkiirus näitab millise nurga võrra pöördub raadius. Valemitest v=2πr/T ja w=2π/T järeldus nurkkiiruse ja joonkiiruse vaheline seos v=wr Periood (T) on ühe pöörde sooritamise aeg (sekundites). Pöörleval liikumisel on sagedus. Sagedus (f) on ühes ajaühikus sooritatud päärete arv (Hz). Periood ja sagedus on teineteise pöördväärtused. T=1/f f=1/T T=2π/w f=w/2π Kesktõmbekiirendus on suunatud mööda raadiust ringjoone keskpunkti poole, seega risti joonkiirusega. Valem a=v2/r (m/s2) Kiirendust tekitab kesktõmbejõud F=ma (Newtoni II seadus!) F=mv2/r (nöör, hõõrdumine, gravitatsioonijõud)
Vahelduvvool kui laengu-kandjate võnkumine Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Tavaliselt muutub seejuures ka voolu suund. Vahelduvvool muudab oma suunda sujuvalt lainetena. Perioodiks nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul sool teeb läbi kõik oma muutused. Perioodi mõõdetakse sekundites. [T] = 1s Muutuste arvu ühes sekundis nimetatakse sageduseks. Voolutugevuse perioodiliste muutuste sageudseks (f) on Euroopa riikides valitud 50 hertsi. Seega saab arvutada valemiga kaudu perioodi. T= 20 ms See tähendab, et voolutugevuse mistahes väärtus kordub iga 20 ms tagant. Voolutugevuse hetkväärtuseks nimetatakse voolutugevuse väärtust antud ajahetkel. [i] = A (amper) Voolutugevuse hetkväärtus jaguneb positiivseteks ja negatiivseteks.
10 kuul P 11.20 600m P 11.30 600m T 11.45 600m P U16 09.30 kuul P 10.00 kuul T 10.35 60m P 10.50 60m T 11.00 60m finaal P 11.05 60m finaal T 11.15 kaugus P, T 12.15 600m T 12.25 600m P ▪ Tulemuste arvestamine. jooksude puhul arvestatakse aegade paremuse järgi (sekundites ja minutites), kaugushüppes ja kuulitõukes parema tulemuse järgi (meetrites). ▪ Autasustamine. Iga ala 3 parimat saab auhinna. Autasustamine toimub vahetult pärast ala lõppemist. ▪ Majandamine - üritus on tasuta vastava grupi osalejatele. ▪ Võistlusteks registreerumine. Võistlusteks registreerumine toimub samal päeval alates kell 8.00 võistluste sekretariaadis. Võistlust aitavad läbi viia 5 kogenud kergejõustiku kohtunikku, kes saavad tasu selle eest.
Sisendid Nimi Kontaktide tüüp Arv Suitsuandurid I1 Sulguvad kontaktid 4 Klaasi purunemisandurid I2 Avanevad kontaktid 4 Uste avaoleku andurid I3 Avanevad kontaktid 1 Liikumisandurid I4 Sulguvad kontaktid 2 Surveandurid I5 Sulguvad kontaktid 3 Uste avamisel käivitub ohusignaal viivitusega. Viivitus sekundites on 20 s. Sulguvate kontaktidega andurid tuleb asendada VÕI (OR) loogikaelemendiga, avanevate kontaktiga andurid siis on vaja asendada JA (AND) elemendiga. JA elemendi järgi on vaja panna EI (NOT) elemendi, sest püsireziimil avanevate kontaktidega anduri väljundil on signal 1. Tuleb teha sellest 0. Uste avamisel käivitub ohusignaal viivitusega 20 sekundit. Viivituse saamiseks on vaja DELAY- relee
Töölehele väljastatakse tehtud sammu millimeetrites (1pt ~ 25.4/72 mm) ja a Ülesanne 2 Koostage programm Tagasi, mis paigu keskpunkti. Sub paus(pp) Programmi algus ' pp - pausi kestvus sekundites ... Dim t ' juhuarvude generaatori algväärtustamine t = Timer + pp Randomize Do ... DoEvents 'arv - tekkiv arv vahemikus [a,b] Loop Until Timer > t 'a - vahemiku algus, b - vahemiku lõpp End Sub arv = RND * (b-a) + a ... Programmi lõpp Joonis 1
4/72 mm) Ülesanne 2 Koostage programm Tagasi, mis p keskpunkti. Keskele Lenda Sub paus(pp) Programmi algus ' pp - pausi kestvus sekundites ... Dim t ' juhuarvude generaatori algväärtustamine t = Timer + pp Randomize Do ... DoEvents 'arv - tekkiv arv vahemikus [a,b] Loop Until Timer > t 'a - vahemiku algus, b - vahemiku lõpp End Sub arv = RND * (b-a) + a ... Programmi lõpp Joonis 1
s I µA Tabeli koostamisel arvestage, et kondensaatori tühjenemine võib kesta 5-10 minutit. Töö on soovitatav organiseerida nii, et üks õpilastest jälgib kogu aeg mikroampermeetri näitu, teine aga kella ja registreerib aja ja voolutugevuse väärtused tabelisse. 4. Koostage tabeli andmete põhjal graafik, mis näitab kondensaatori tühjenemisvoolu sõltuvust ajast. Horisontaalteljele kanda aeg sekundites ja vertikaalteljele voolutugevus mikroamprites. 5. Tehke kindlaks, kui suur laeng vastab vihiku ruutu pindalale graafikul. Selleks leidke, mitu sekundit vastab ruudu pikkusele horisontaalteljel ja mitu amprit (mitte mikroamprit!) ruudu kõrgusele vertikaalteljel. Korrutades need arvud, saategi laengu q o kulonites. qo = 6. Määrake ruutude arv n graafiku alla jäävas kujundis. Täisruutude arv n1 loendage
· Staatika tasakaalutingimuste määratlemine Kulgliikumine Lihtsustamaks tegelikust tuuakse sisse punktmassi mõiste Punktmass võimaldab meil terve keha asukohta kirjeldada ühtede koordinaatidega (keha mõõtmed pole olulised) Liikumise põhitõed Oluline nii ruumiline kui ajaline asukoht Asukoha muutuse kirjeldamiseks võetakse kasutusele kiiruse mõiste asukoha muutus ajas Kiirus on teepikkuse ( e asukoha muutus ajaühikus) Asukohta mõõdetakse SIs meetrites, aega sekundites, seega ühikuks tuleb m/s Erinevad kiirused · Hetkkiirus, matemaatilised mõttes ülilühikese ajavahemiku kiirus · Keskmine kiirus · Maksimaalne- minimaalne kiirus jne Newtoni 1.seadus Vaba keha säilitab oma kiiruse s.t. seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha teiste kehade mõjutused puuduvad või need kompenseerivad üksteist. Kehade omadust säilitada oma kiirust nimetatakse inertsiks, inertsi mõõduks on massiks nimetatav füüsikaline suurus
lakata vereringe ning aju verevarustus. Kui aju ei saa umbes 5 minutit verd, võib järgneda surm. Ohtlikkus sõltub voolu suurusest ja kestusest. Kõige ohtlikumaks peetakse voolu läbi parema käe ja vasaku jala, sest see läbib südame piirkonda. Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (IEC International Electrotechnical Commission) loeb inimsüdant läbiva voolu ohutuks kestuseks aega 10 t< I 10 t voolu ohutu kestus sekundites (s) I voolu efektiivväärtus milliamprites (mA) 130 Alla 10 mA voolu loetakse igal juhul ohutuks, ükskõik kui kaua ta kestab. Rahvusvahelises standardis IEC 479-1 on joonis, mis selgitab 15...100 Hz sagedusega vahelduvvoolu toimet sõltuvalt voolu suurusest (rõhttelg) ja kestusest (püsttelg). Sellel on neli piirkonda. ! (püstsirgeni a) alla 0,5 mA voolu toime on tavaliselt märkamatu " (sirge a ja kõvera b vahel) voolu toime on tavaliselt kahjutu
kantav niiskus on oluline varjatud soojuse kandja. Kui kaugel välgutab? Sageli on küsitud, kas sekundite loendamise teel saab välgu kaugust kindlaks teha. Saab küll, sest välk tekitab lööklaine, mis küll transformeerub väga kiiresti tavaliseks helilaineks, kuid heli kiirus on ju teada: ligikaudu kolmandik km/s. Seega läbib heli kolme sekundiga umbes ühe kilomeetri ning kauguse saame teada, kui jagame välgu nägemise ja müristamise kuulmise vahelise aja sekundites kolmega. Kahjuks jäetakse üpris sageli kolmega jagamata ja välgu kauguseks loetakse nii mitu kilomeetrit, kui mitu sekundit kulus müristamise kuulmiseks pärast välgulööki. Kes päris täpselt välgu kaugust tahab teada, see peab arvutamisel arvesse võtma temperatuuriparandi, sest heli kiirus sõltub küllaktki palju keskkonnatemperatuurist - mida madalam see on, seda aeglasemalt heli levib. Vahel arvatakse, et kui äike on teatud kaugusel, siis on see ohutu ja õues võib julgelt
Joonkiirus näitab punktiliikumise kiirust ringjoonel. 1 toll- 2,54 cm Auto liigub kiirusega 54km/h rataste diameter on 50 cm, arvuta rataste nurkkiirus. Andmed v- 54 km/h D- 50 cm r- 25 cm- o,25m v-? Lahendus V -v/r v- 15:0,25= 60 rad/s Mootori võll teeb 2400 pööret minutis. Leia võlli pöörlemissagedus. 2400/60= 40 pöörest ühes sekundis Sagedus on 40 hrz Leia pöörlemisperiood. (T) Periood näitab aega mis kulub ühe täisringi tegemiseks ja mõõdetakse seda sekundites. F= 1/40= 0,025 sek. Ketas teeb 2 minutiga 40 pööret. Arvuta pöörlemisperiood. Andmed: n= 20 t= 2 min. Leida: f-? T-? Lahendus: F= 20:60= 1/3 T= 1: 1/3? 1: 1/3= 3 sek. Kesktõmbe kiirendus. a =v2:r Arvutage autokaal, kui ta liigub üle kumera silla kiirusega 90 km/h .Silla kumerusraadius r=300 m, automass 2tonni. Andmed: m= 2t r= 300m g=10 Leian a. a= v2:r a= 25*2: 300= 625:300= 2,1 m/s2 P= m(g+-a) Pa= 2000(9,8+2,1)_23800N Pb= 2000(9,8-2,1)= 12400N Füüsika 26.11.12
video OK ehk ei jäänud eriti maha 10. Koodekite uurimine Arvutile helistades kasutab H264 koodekit ning siis IP telefonil pilt puudb (video ei tööta). Kui aga helistada IP telefonilt naaber IP telefonile, siis video töötab ehk on pilt. 11.Individuaalülesanded Individuaalülesanne 1 Abonentide arv N = 200 Välisliinide arv L = 20 Ühe abonendi poolt tunnis linna tehtava kõnede kesmine arv n = 7 Ühe kõne keskmine kestus sekundites t = 120 Kõnede arv ühe tunni jooksul on =N * n = 200 * 7 = 1400. Ühe abonendi kõne kestab 120s. Ühe tunni jooksul suudab üks liin teenindada = 3600 s/ 120 s = 30 kõnet. Taandatud intensiivsus: =/µ= 1400/30 = 46.7 = 47 erlangi. Ehk kõikide kõnede tagamiseks on vaja 47 teenindajat. Kõik liinid on hõivatud tõenäosusega : P=(4720/20!)/(SUM(k=0...20) 47k/k!)= 0.588574 ehk 58.9% Individuaalülesanne 2 Sisendite arv n = 4 Sisendi läbilaskevõime S (kbps) = 64
Funktsiooni tuletis Rühmatöö Sirgjoonelise liikumise teepikkus s (meetites) sõltub liikumise ajast t (sekundites) järgmiselt: s = 0,3t 2 + t Leida funktsiooni muut. Mida võimaldab see valem arvutada? Leitud valemi abil arvutada ajavahemikul 3 t 5 läbitud teepikkus. Leida funktsiooni muudu ja argumendi muudu suhe. Mida võimaldab see valem arvutada? Leitud valemi abil arvutada keskmine kiirus lõigus 3 t 5 s Leida piirväärtus lim Mida võimaldab see valem arvutada? t 0 t Leitud valemi abil arvutada hetkeline kiirus momendil t = 5
Kiirus on alati vektor. V= s/t V-kiirus s-aeg t-teepikkus 1.näide: temperatuuri liikumine, kui suvi tuleb liigub temp kiiresti soojaks, aga kui kui talv tuleb läheb temp kiiresti külmemaks. See kiirus väljendub seal, kui kaua soojast-külma v vastupidi temperatuur liigub. 2.näide: Järvele jää tulemise kiirus. Kui tuleb talv siis hakkab vesi jäätuma. Kiirus väljendub seal, kui kiiresti jäätub üks järv , oja,jõgi vms. Seda saab panna kirja panna sekundites, tundides kui ka kuudes. Kiirendus- Kiirendus (tähis ) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.Kiirendus võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Negatiivset kiirendust nimetatakse kõnekeeles aeglustumiseks. Kiirendust mõõdetakse aktseleromeetri ehk kiirendusmõõturiga. Võimsus- Võimsus on füüsikaline suurus , mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust. Tähis N
kinnituskohast kuni pendli tsentrini. Viisime pendlid (1-5) tasakaalusasendist välja ja lasime teha N=15 v võnget. Pendlid võnkusid ilma keerdvõnkumiseta ning võnkumise nurkamplituud oli piisavalt väike. Mõõtsime sekundimõõtjaga iga (1-5) pendli 15 täisvõnke tegemiseks kulunud aja (T). Kuuendal pendlil mõõtsime samuti õla pikkuse ning lasime teha 15 täisvõnget, aega mõõtsime fotoväravaga ühendatud taimeriga(sekundites). Avaldasime valemist pendli raskuskiirendusegi, g ja absoluutse vea ∆k ja täitsime tabeli. Katse nr. l,m N t,s T,s T2,s2 gi, m/s2 g=(g1-gi), m/s2 1 0,391 15 19,19 1,279 9,44 0,20 2 0,703 15 25,64 1,709 9,50 0,14 3 0,803 15 27,16 1,811 9,67 0,03
Head traditsioonid, küllaldased võistlemisvõimalused, ühtlustatud treeningumetoodika, asjatundlik ja innukas treenerite kaader ning tihedad sidemed üleliidulise ja rahvusvahelise mitmevõistlusega on meie kümnevõistlejate edu peamine alus. Eesti kümnevõistluse legendid on peale Aleksander Klumbergi veel Hans-Heinrich Sievert, Heino Lipp, Toomas Berendsen, Tõnu Kaukis, Valter Külvet. Mitmevõistlejate paremusjärjestuse selgitamiseks tuleb igal üksikala sentimeetrites ja sekundites saavutatud tagajärjed hinnata punktides ja siis kokku arvestada. Punktitabeli koostamisel lähtutakse põhimõttest, et võrdse tasemega tagajärjed erinevatel aladel saaksid ühepalju punkte. Raske on leida kriteeriumi, mille põhjal võiks tagajärgi eksimatult võrdseks lugeda. Esimestel, 1912. ja 1920. aastal Rootslaste poolt koostatud ja rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt kehtestatud tabelitel olid aluseks olümpiarekordid
Taustsüsteemi on võimalik fikseerida lähtudes taustkehadest, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteemi valikust sõltub ka see, kas tegemist on liikumise või paigalseisuga. Paigalseisu vaadeldakse füüsikas liikumise erijuhuna. Liikumise kiirus Kiiruse absoluutväärtuse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundis. Kiirust mõõdetakse ning liikumist iseloomustatakse osalt selle kaudu, kui suur (SI-süsteemis meetrites mõõdetav) vahemaa läbitakse kindla (SI- süsteemis sekundites mõõdetava) ajavahemiku jooksul. Et liikumine võib toimuda eri suundades ning liikumise suund võib muutuda, siis on liikumise iseloomustamiseks tarvis teada ka liikumise suunda. Sellepärast on kiirus mehaanikas vektoriaalne suurus, mis on iseloomustatav kolme koordinaadiga. oleks skalaariga. Et liikumise kiirus üldjuhul muutub, siis iseloomustatakse seda kas keskmise kiirusega või hetkkiiruse kaudu. Kiirust iseloomustatakse kiirusvektoriga, mis ristkoordinaadistikus lahutub
AutoKiirus(HetkeKiirus, Sõiduk) - Funktsioon, mis annab väärtused sõidukite liikumiste jaoks. Kontrollib kas auto kontrollib, kas auto on ületanud finishijoone. Kui jah, siis hakkab autot pidurdama, mitte lubades seda mänguvälj kas auto saab veel kiirendada või ei. Parameeter Sõiduk on vajalik, et kindlaks teha antud sõduki makimum kiiru Paus(pp) - protseduur, mis aitab määrata pausi. Parameeter pp on pausi pikkus sekundites. Panustamine_Click() - protseduur, mis alustab mängu. Seab objektid vastavusse programmi muutujatega ning a UusSõit() - protseduur, kud leitakse sõdu alustamiseks vajaliku andmed. Leitakse uued autode omadused ja uus võidukoefitsendid. Selles protseduuris kontrollitakse, kas mängijal on veel raha, et mängu jätkata. ValiRada() - protseduur, milles leitakse juhuslikuse meetodiga sõidu toimumiskoht ning pannaks paika stardi- ja f
A = CTyr * 103 * V1 * V2 * 2 / t * 181 * V3 * g CTyr - türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus (mg/ml) t - hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik (s) V1 - reaktsioonisegu (substraat + ensüüm) üldmaht (ml) V2 - valmistatud ensüümilahuse üldmaht (ml) 2 - TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus V3 - ensüümi maht hüdrolüüsisegus (ml) g - proteaasi preparaadi kaalutis (g) 181 - türosiini molekulmass Katseandmed: Katseklaa Aeg t (sekundites) D280 CTyr (mg/ml) s nr. 1 30 0,225 0,0355 2 300 0,270 0,043 3 600 0,290 0,046 4 900 0,345 0,055 CTyr = 0,055 - 0,0355 = 0,0195 t = 900 - 30 = 870 V1 = 26 ml V2 = 5 ml V3 = 1 ml g = 0,0075 g Aktiivus on seega:
lahti, kuid unustas kinni keerata. Leida reservuaari tühjenemise kiirust kirjeldav funktsioon. Mitme minuti pärast on paak tühi? Lahendus. V(t)=400-40t+t² 1) Kiirus V´(t)=-40+2t 2) V=0 t=? 0=400-40t+t² t=(40±0):2= x1=20 ja x2=20 V: Tühi on 20 minuti pärast 5. (5p) Andi läks kelguga mäele tegema vastlaliugu. Mäest alla liikumist kirjeldab seos s (t ) t 2 24t 120 , kus s on teepikkus meetrites ja t aeg sekundites. Mitme sekundi pärast kelk seiskub? Kui pika vastlaliu Andi sai? Lahendus. (s-teepikkus; t- aeg) S(t)=-t²+24t-120 V´=-2t+24 Ülesande ülesehitus jäi veidi keeruliseks 6. (10p) Ruudukujulisest plekitahvlist, mille serva pikkus on 60 cm, x x soovitakse valmistada võimalikult suure ruumalaga kaaneta kast. Selleks
V3 ensüümi maht hüdrolüüsisegus (ml), g proteaasi preparaadi kaalutis (g), 181 türosiini molekulmass. =900(sek) Järeldus: Katse näitas,et Türosiini kontsentratsioon kasvab reaktsiooni aega suurendamisel.Mida kauem reaktsioon toimub,seda suurem on Türosiini kontsentratsioon.Ensüümipreparaadi proteolüütiline aktiivsus on 44,689kat/g. Aeg peab olema sekundites, mitte minutites. Kui hüdrolüüsisegu maht on 25+1=26ml, siis kuidas saab ensüümi maht hüdrolüüsisegus olla 3ml?
vaadeldakse. Taustsüsteemi valikust sõltub ka see, kas tegemist on liikumise või paigalseisuga. Paigalseisu vaadeldakse füüsikas liikumise erijuhuna. Liikumise kiirus Pikemalt artiklis Kiirus Kiiruse absoluutväärtuse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundis. Kiirust mõõdetakse ning liikumist iseloomustatakse osalt selle kaudu, kui suur (SI-süsteemis meetrites mõõdetav) vahemaa läbitakse kindla (SI-süsteemis sekundites mõõdetava) ajavahemiku jooksul. Et liikumine võib toimuda eri suundades ning liikumise suund võib muutuda, siis on liikumise iseloomustamiseks tarvis teada ka liikumise suunda. Sellepärast on kiirus mehhaanikas vektoriaalne suurus, mis on iseloomustatav kolme koordinaadiga. Sirgjoonelise liikumise puhul võib piirduda ühe koordinaadiga, nagu tegemist oleks skalaariga. Et liikumise kiirus üldjuhul muutub, siis iseloomustatakse seda kas keskmise kiiruse või hetkkiiruse kaudu.
lihtsama konstruktsiooniga mootor ja generaator kerge muundada alalisvooluks kerge muuta pinget trafoga Vahelduvvoolu iseloomustavad suurused Hetkväärtus muutuva suuruse mingi hetke väärtus. Tähistatakse väiketähega: pinge u vool i emj e Maksimaalväärtus suurim hetkväärtus Tähistatakse suure tähega koos indeksiga m: pinge Um vool Im emj Em Vahelduvvoolu iseloomustavad suurused Periood aeg, mille vältel muutuv suurus teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused (sekundites) Sagedus perioodide arv sekundis Hz Üks herts tähendab ühte perioodi sekundis. Tööstusliku vahelduvvoolu sageduseks on Eestis ja enamikus Euroopa maades 50 Hz. Kui pikk on tööstussagedusliku voolu periood? Vahelduvvoolu ja -pinge keskväärtus Vahelduvvoolu ja -pinge hetkväärtus muutub pidevalt. Vahelduvvoolu väärtuse hindamine on võimalik, kui lähtuda mingist keskmisest väärtusest. Siinussuuruste keskmine väärtus perioodi kohta on null, sest üks
Graafikult on näha, et türosiini kontsertatsioon kasvab ajas. Sirge ei läbi y-telje nullpunkti, sest kaseiin sisaldab TKÄ-ga mittesadenevaid kompenente, mistõttu on türosiini vähesel määral ka 0-proovis. Graafiku järgi on sellele ajavahemikule vastav kontsentratsiooni muut C = 0,13080,0601 = 0,0707 mg/ml. C 10 3 V1 2 V2 A= t 181 V3 g mg C türosiini kontsentratsiooni muut ml = 0,0707 t hüdrolüüsi kestus sekundites 900 s V1 hüdrolüüsisegu üldmaht ml 25 ml kaseiini + 1 ml ensüümipreparaati = 26 ml 2 TKÄ lahusest tingitud lahjendus V2 ensüümilahuse üldmaht ml 5 ml V3 ensüümi maht hüdrolüüsisegus ml 1 ml g proteaasi kaalutis grammides - g = 0,0075 181 türosiini molekulmass 0,0707 103 26 2 5 A= = 15,05 900 181 1 0,0075 Kokkuvõte: Alkanaasi aktiivsuseks sain 15,05 kat /g.
täpsed arvud 24;3600;86400 ligikaudu ligikaudsed arvud 0,49;0,31;0,80;108000; 0,49 s ja igale kokkutõmbele järgneb puhkus 52920;14,7;15;33480;9,3;9 0,31 s. Mitu tundi ööpäevas süda töötab ja mitu ümardamisel ei ole vaja jälgida täpseid arve tundi puhkab? Lahendus: 1)ööpäev sekundites 2)üks tsükkel 3)ööpäevas tsükleid 4)kokkutõmmete aeg ööpäevas 5) puhkuse aeg ööpäevas ööpäev as 15h ja puhkab 9h. 35
Elektrotehnika kordamisküsimuste vastused TTK (2/2) Vahelduvvoolu periood. Ajavahemikku, mille vältel muutuv suurus teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused, nimetatakse perioodiks, tähistatakse tähega T ja mõõdetakse sekundites. Vahelduvvoolu sagedus. Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks ja tähistatakse tähega f. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz) Vahelduvvoolu nurksagedus. juhtmekeeru pöörlemissagedus ehk nurksagedus = / t on võrdne täisvõngete arvuga 2 sekundi jooksul. ALALISVOOLU ELEKTRIMASINAD 2,5-8 kahtlane! ! ! http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?id=6555 Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb alalisvoolu elektrimootori töö?
· parafiini - muudab hapraks olev väiksem bituumeni anum, mille põhjas kuulklapiga suletav standartne ava (10 mm või 5 mm). · (asfalteeni) Mõõdetakse aeg sekundites 50 cm3 bituumeni läbivoolamiseks. · (karbeene) · (karboide) Bituumenid jagunevad: · looduslik bituumen - tekkinud naftast; puhtal kujul harva, segunenud savi/liivaga (looduslik asfalt) või imbunud kivimisse; kätte saab keetes või lahustades; kõige kvaliteetsem · looduslik asfalt · naftabituumen - saadakse madala väävlisisaldusega nafta destilleerimisel; kõige vedelam masuut,
Vastavalt alltoodud tabelile möödetakse katseklaasidesse 2%-list naatriumtiosulfaadi lahust. Esimesele naatriumtiosulfaadi lahusele (katseklaas 1) valatakse varem välja möödetud kogus (6 cm3) väävelhappe lahust, katseklaas suletakse korgiga ja segatakse katseklaasi kiiresti, seda kahel korral ümber pöörates. Möödetakse aeg lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni. Hägu ilmumiseks kulunud aeg (sekundites) kantakse tabelisse. Samuti tuleb toimida teiste naatriumtiosulfaadi lahustega (katseklaasid 2, 3, 4). Katse andmete põhjal koostada graafik. Ordinaat teljele märgitakse reaktsiooni kiirus (v) möödetuna aja pöördväärtusena (1/t) ja abtsiss teljele naatriumtiosulfaadi konsentratsioon. Soovitatav mastaap: minimaalne Na 2S2O3 sisaldud lahuses 3 cm ja maksimaalne kiirus 8 cm. Katseklaasi Na2S2O3 lahus cm3 H2O Na2S2O3 lahuses Aeg Kiirus
Kõvema materjali katsetamisel saadakse suurem põrkekõrgus. Meetodit käsutatakse lakk-katete, kileisolatsioonmaterjalide ja mineraalsete dielektriliste materjalide pinnakõvaduse määramisel. Kuznetsovi pendelmeetod Pendelkatseseadme kangide abil surutakse teraskuulid katsetatava materjali pinnale ja pannakse seal edasi-tagasi veerema pendli võnkumise toimel.Pendli võnkumine sumbub kiiremini pehmete materjalide pindade purunemise tõttu kuulide veeremisel. Pendli võnkumise kestus sekundites võimaldab võrrelda materjalide suhtelist pinnakõvadust. Meetodit käsutatakse elektrotehnikas habraste dielektriliste materjalide (klaasi, keraamika) pinnakõvaduse määramiseks.
Fenske, Ubbelohde, Sil, Saybolt, Pinkevitch jt). Viskosimeeter on seadis vedelike viskoosssuse mõõtmiseks. Kinematilist viskoossust ei mõõdeta otseselt, vaid määratakse aeg, mis kulub kindla vedelikukoguse voolamiseks läbi kapillaarviskosimeetri. Joonis 1.4. Pinkevich tüüpi kapillaarviskosimeeter. Mõõtmiste tulemuste põhjal arvutatakse kinemaatiline viskoossus [mm2/s], [cSt] ühikuteks: kus t - vedeliku voolamise aeg sekundites läbi viskosimeetri kapillaari ja C - viskosimeetri konstant (passist). Kuna viskoossus sõltub temperatuurist, siis tema väärtust ei anta ilma temperatuurita, vaid alati tuuakse ära temperatuur, mille juures ta on määratud. Standardite ja tehniliste tingimustega on erinevate naftaproduktide kinemaatiline viskoossus normeeritud erinevatel temperatuuridel: 20oC, 40oC, 50oC, 80oC, 100oC juures. Kinemaatilise viskoossuse mõõtühik SI-süsteemis on ruutmeeter sekundi kohta (m2/s)
Voolu tekkimise tingimused: Vabad laengukandjad Neile mõjuvad elektrijõud Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatud liikumist Alalisvool Alalisvooluks nim elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Voolutugevus Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus, tähis I ja ühik üks amper (1A – SI-süsteemi ühik) Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega. I = q/t I – voolutugevus amprites q – laengu suurus kulonites t – aeg sekundites Voolutugevust määravad suurused Voolutugevus I sõltub elektronide suunatud liikumise kiirusest v ja laengukandjate kontsentratsioonist n. Laengukandjate kontsentratsiooniks n nim laengukandjate arvu ruumalaühikus n = N/V Kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. vk = s/t = l/t l=v*t Vaatleme silindrikujulist elektrijuhti ruumalaga V = ls Saame n = nV = nls Kui iga laengukandja laeng on q, siis läbib aja t jooksul pindala S kogulaeng Q = qN = qnvtS, kuna teepikkus l = vt
a) millised suurused on mingile teljele märgitud; b) milliste mõõtühikutega on tegemist (sellest sõltub ka vastus); c) kui suur on ühe jaotise väärtus kummalgi teljel? Harjutamiseks sobivaid jooniseid saab teha näiteks GeoGebraga või Wirisega (neid programme saavad kasutada ka õpilased kodutööde tegemisel). Joonisel 1 on kaks liikumise graafikut (koostatud GeoGebra abil). Horisontaalteljel on keha liikumise aeg sekundites ja vertikaalteljel kiirus kilomeetrites tunni kohta. Joonisele võib vajadusel lisada teksti või pilte. Eeldades, et tegemist on ühtlase liikumisega, saab leida mõlema keha liikumiskiiruse. Joonte lõikepunktis on kehade kiirused võrdsed, õpilastelt võib küsida, kui palju aega kulus selle kiiruse saavutamiseks kummalgi kehal. Joonis 1 1.5. Funktsiooni defineerimine Funktsiooni mõiste määratlus peab olema antud nii, et 7
väiketähega. Seega on i voolu hetkväärtuse tähis, u pinge hetkväärtuse tähis jne. Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks ehk amplituudiks ja tähistatakse suurtähega koos indeksiga m. Vooluamplituudi tähis on siis Im ja pingeamplituudil Um. Ajavahemikku, mille vältel muutuv suurus teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused, nimetatakse perioodiks, tähistatakse tähega T ja mõõdetakse sekundites. Poolperioodi vältel kulgeb vool ühes (positiivses) suunas ja järgmise poolperioodi vältel vastassuunas (negatiivses suunas). 71 Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks ja tähistatakse tähega f. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz) saksa füüsiku Heinrich Hertzi (1857-1894) auks. 1 f= T f sagedus hertsides (Hz)
allikapingega. Seejärel vool katkeb, sest kondensaatori dielektrik alalisvoolu läbi ei lase. Kui laetud kondensaator nüüd ümberlülitiga lahutada vooluallikast ja ta jääb järjestikku takistiga R, tekib tühjenemisvool iC. Laadimis- ja tühjenemisvoolu kestus sõltub kondensaatori mahtuvusest ja vooluringi takistusest. Mahtuvus ja takistus määravad vooluringi ajakonstandi (kreeka väiketäht tau) = RC vooluringi ajakonstant sekundites (s) R vooluringi aktiivtakistus oomides () C vooluringi mahtuvus faradites (F) Kontrollime mõõtühikut: V As · F = =s A V 67 Kondensaatori täislaadimiseks kulub aega praktiliselt viis ajakonstanti: t = 5 see on viis ajakonstanti. Esimese ajakonstandi lõpuks on kondensaatori pinge saavutanud 63% toitepingest. Samamoodi kulgeb tühjakslaadimine. Esimese
allikas silmi on nägemine hea, juukseid pestes kasvavad need kiiremini. Allikasse visati hea õnne tagamiseks hõbe- ja kuldmünte. 2.2. Allika vooluhulk Allikast väljub metalltoru, millest voolab konstantselt vett (foto 2). Mina tahtsin teada selle allika tähtust järvele ning mõõtsin ära vooluhulga. Kasutasin 1 dm3 anumat ning stopperit. Kõigepealt märkisin suurel anumal ära 10 dm3 joone ning mõõtsin aja, mis näitab 10 dm3 täitumist. Kolmel katsel olid need vastavad sekundites: 16,72; 16,52; 16, 68. Keskmiseks võtan 16, 6 sekundit. Vooluhulga saamiseks teisendan 10 dm3 = 0,01 m3. Sellest saan võtta ristkorrutise, kus 0,01 m3 = 16,6 sek, x m3=1 sek. Arutusest saan tulemuse 0,00060241 m3/sek. Qallikas = 0,00060241 m3/sek (0,6 l/sek) 2.3. Veetemperatuurid Allika vesi tundub alati külm. Mina tahtsin teada järvevee ja allika temperatuuride erinevusi. Allika puhul panin kraadiklaasi otse torust tulevasse vette, järves pinnavette
allikapingega. Seejärel vool katkeb, sest kondensaatori dielektrik alalisvoolu läbi ei lase. Kui laetud kondensaator nüüd ümberlülitiga lahutada vooluallikast ja ta jääb järjestikku takistiga R, tekib tühjenemisvool iC. Laadimis- ja tühjenemisvoolu kestus sõltub kondensaatori mahtuvusest ja vooluringi takistusest. Mahtuvus ja takistus määravad vooluringi ajakonstandi τ (kreeka väiketäht tau) τ = RC τ vooluringi ajakonstant sekundites (s) R vooluringi aktiivtakistus oomides (Ω) C vooluringi mahtuvus faradites (F) Kontrollime mõõtühikut: V As Ω· F = ∙ =s A V 67 Kondensaatori täislaadimiseks kulub aega praktiliselt viis ajakonstanti: t = 5τ see on viis ajakonstanti. Esimese ajakonstandi lõpuks on kondensaatori pinge saavutanud 63% toitepingest. Samamoodi kulgeb tühjakslaadimine. Esimese
tan Vab= S ∆ - Kaldenurk on arctan kuna saame väga väikese arvu arvatavasti, siis S et saada ilus arv siis peame vajutama taskuarvutil kraadide nuppu, mis annab arvu kraadides, minutites ja sekundites, kui meil ei ole arvutit, siis nt arv 0,22= 0kraadi; 0,22x60= 13.2 ehk 13 minutit ja 13.2-13=0,2, 0,2x 60= 12 sekundit. - Pikiprofiili koostamise näida labor 3. 4. Horisontaalnurkade mõõtmistulemuste töötlemine ühes mõõdetud punktis. Leida keskmine horisontaalnurk ja keskmine joone pikkus. (Laboratoorne töö nr 4, ja 5).
katseklaasidesse 2%-list naatriumtiosulfaadi lahust ja vett erinevates vahekordades, saadi niiviisi neli eirneva kontsentratsiooniga naatriumtiosulfaadi lahust. Esimesele naatriumtiosulfaadi lahusele (katseklaas 1) valati varem väljamöödetud kogus (6 cm 3) väävelhappe lahust, katseklaas suleti korgiga ja segati katseklaasi kiiresti, seda kahel korral ümber pöörates. Möödeti aeg lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni. Hägu ilmumiseks kulunud aeg (sekundites) kanti tabelisse. Samuti toimiti teiste naatriumtiosulfaadi lahustega (katseklaasid 2, 3, 4). Katse andmete põhjal koostati graafik. Ordinaat teljele märgiti reaktsiooni kiirus (v) möödetuna aja pöördväärtusena (1/t) ja abtsissteljele naatriumtiosulfaadi konsentratsioon. Soovitatav mastaap: minimaalne Na2S2O3 sisaldud lahuses 3 cm ja maksimaalne kiirus 8 cm. Saadud tulemuste põhjal koostati järeldus reaktsiooni sõltuvuse kohta reageerivate ainete kontsentratsioonist.
B2 Tõmme plokil vastu kõhtu, lai pealthoie 4x10; 3011; 60s D1 Prantsuse surumine kangiga lamades 3x10; 3010; 60s D2 Küünarvarte kõverdamine selili kaldpingil 3x10; 3010; 60s Märkused: 1. alakeha treening: A1, B, C, D1; 2. alakeha treening: A2, B, C, D2; 1. ülakeha treening: A1, B1, C1; 2. ülakeha treening: A2, B2, C2. Seeria: seeriad x kordused (nt 4x8); sooritus-paus-(tagasi)sooritus-paus sekundites ehk soorituse rütm (nt 4010); puhkus sekundites seeriate vahel (nt 90s). 17 Treeningkavad naistele Algaja kava: 1. päev - Üldfüüsilise vormi parandamine Seeria Jala sirutus ette trenazööril 3 x 12 - 15 Jalgade kõverdamine trenazööril istudes 3 x 12 - 15
· kinnise suuga hääldatud eitusüneem: mqm; · lahtise suuga hääldatud eitusüneem: õqõ või äqä; Intonatsioon Langev intonatsioon punkt. Poollangev intonatsioon - koma. Tõusev intonatsioon - küsimärk. NB! Küsimärk ei tähista küsimust! Tasase intonatsiooni korral ei kasutata mingit märki. Lausungid algavad väikese tähega. Pausid (.) - mikropaus: 0,2 sekundit või lühem (...) - pikem paus (1.2) - pausi pikkus sekundites P: teie ikka `esinete seal=võ. (...) T: jaa (...) P: meie=`ka? Poolelijäänud sõnad si- kol- kolmapäeval Pealerääkimised V: .hh ahaa et sõidad minu juurest ´läbi võtad [sel-] H: [võt-] võtan sul selle `massina `ära. A: ma tahtsin [seekord] veel natuke rohkem B: [mhmh] Ebaselgused {või} - loogeliste sulgude sees on halvasti kuuldud tekstilõik või kõneleja nimi {-} - ebaselgeks jäänud sõna või kõneleja
annaabi.ee 
