Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

IP-telefoni teenused (2)

3 HALB
Punktid

Lõik failist


IP-telefoni
teenused
Labori võrguskeem
Arvutitesse peab
olema installeeritud vastav tarkvara kõnede vastuvõtmiseks ja nende
tegemiseks. Juhul kui vastuvõtja pole VOIP telefon, siis on telefoni
ja interneti vahele vaja VOIP modemit.

1. IP-telefoni ja arvutitelefoni seadistamine


Joonis – Töökoha 1 telefoni seadistused

1.1 IP-telefoni seadistamine ja 1.2
Arvutitelefoni seadistamine



Seadetes määratakse
nii arvutil kui ka telefonil kasutajanimi, telefoninumber ja
kõneposti kuulamise seaded ning ka server mille kaudu teenust
kasutatakse.

2. Kellaaja teadasaamine. IP- telefonil oma numbri
tuvastamine


Valida
klahvikombinatsioon *65
ja kuulata teksti. - IP-telefoni oma numbri tuvastamine
Valida
klahvikombinatsioon *60
ja kuulata teksti. – kellaaja teadasaamine

3. IP-telefoni seadistamine olekusse „mitte
segada“


Vastatakse,
et helistatav "is on the phone " ning antakse siis valida
IP-telefoni teenused #1 IP-telefoni teenused #2 IP-telefoni teenused #3 IP-telefoni teenused #4 IP-telefoni teenused #5 IP-telefoni teenused #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 75 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Bixter Õppematerjali autor
Side labor 5

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
docx

Side eksami jaoks küsimused

Side ülesanded 1. Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks olla marsruuteri ARP tabeli (aadressisidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v. 4? 6 Etherneti baiti + 4 IP v. 4 baiti = 10 baiti 10 arvutit on, järelikult kokku 10 * 10 = 100 baiti 2. Kuidas jaotada GSM 900 kasutatav sagedusvahemik kolme GSM võrguoperaatori vahel, eeldades võrdset jaotust? Igaüks saab ülesse (915 – 890) / 3 MHz = 25/3 MHz ja alla (960 – 935) / 3 = 25/3 MHz ühendusest. Sagedused saab GSM tabelist võtta. 3. Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalist, tagamaks start/stopp meetodil järjestikliidese kaudu failiülekande, milles on 1000 sümbolit ning ülekandeaeg 1 sekund. 1 startbitt, 2 stoppbitti, paarsuskontroll even, sümbolis 7 bitti. 1+2+1 + 7 = 11 bits 1000 * 11 = 11000 b/s 4. Riigis X jaotatakse 3G FDD sagedusala 5

Side
thumbnail
110
ppt

ISDN

ISDN Peep Kuulme ISDN on akronüüm sõnadest Integrated Services Digital Network, mis tähendab integraalteenuste digitaalvõrku. Idee on juba paarkümmend aastat vana, kuid tema praktiline ellurakendamine on sedavõrd kaua veninud, et akronüümi on juba tõlgendatud, kui It still Does Nothing ("see ikka veel ei tee midagi"). Alles 1988 võeti ISDN laiemalt kasutusele Jaapanis, seejärel ka Saksamaal ning mujal. Viimastel aastatel on huvi ISDN- võrkude vastu tunduvalt kasvanud seoses Interneti kiire levikuga. ISDNi modemid koos vastavate sideliinidega võimaldavad üheaegselt andmesidega edastada ka digitaalset kõnet. Maksmimaalselt võib andmevahetuskiirus küündida 128 kilobitini sekundis. Andmevahetuskiiruse suurenedes tekib juurde ka rakendusi. Võimalikuks on saanud interaktiivne video kaugkonverentside pidamiseks, kaugvõrgud ning suuremahuliste andmemassiivide transportimine pika maa taha. Lääne-Euroopas on juba praeguseks ISD

Arvutiõpetus
thumbnail
1
doc

Side- spikker eksamiks

ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. ­ 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. ­ 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait ­ pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. ­P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes pak

Side
thumbnail
122
docx

Side

1. Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik.  Shannon-Weaveri mudel: Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline). AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder võtab vigadega ko

Side
thumbnail
42
pdf

Side Eksam 2016

Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel 
 TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid s

Side
thumbnail
144
docx

Arvutivõrkude eksami konspekt

Postisüsteemi huvitab ainult mis on kirja peal, mitte sisu. 2 kihti omavahel seotud liidesepunktide abil. Kirja kirjutajat ei huvita kuidas kirju sorteeritakse (pole vajalik info) ja sorteerijal on ükskõik mis seal kirja sees on seega teineteisest sõltumatud. Postkontoritel on ka oma protokoll kuidas neid kirju peab pakkima nt nööriga, kotti etc. Juures on ka legit teenuse edastamise süsteem. Ülemine kiht pakub teenust alumisele. Igal kihil on omad protokollid (reeglid) ja teenused. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide Kihilist arhitektuuri kasutatakse, sest nii on võimalik eraldada arvutivõrk ja riistvara konkreetsest rakendusest, kõik komponendid on iseseisvad ja neid saab asendada. Kihtidel ei ole vaja teada kuidas mingi teine kiht töötab, aga oluline on mis teenuseid pakub üks kiht teisele (alumine pakub teenuseid ülemisele [kui nilbe saab olla?]) Kihte on kokku kolm, kõige alumine on võrgukiht

Arvutivõrgud
thumbnail
24
docx

Side teooria

algselt sidekanalit ,mille ribalaius oli suurem kui VPN (virtuaalne privaatvork) virtual private standardsetel kõnekanalitel ,hiljem hakati network ­ on lairibaühendusi kutsuma T1 (usa) , E1 (eur) turvaline uhendus labi uldkasutatavate vorkude vastavalt nende kiirustele ,põhimõtteliselt on tegu (internet) suurte magistraalliinidega,mille külge läbi naiteks ligipaasuks mingi firma andmebaasi. juurdepääsuvõrgu ühendatakse erinevad teenused. Ülesanne Lairiba liinide kaudu edastatakse samaaegselt P ­võimsus mitu signaali. Lairibaülekannet kasutatakse K ­ülekandetegur näiteks kaabeltelevisioonis ,kus kasutajani jõuab I ­vool läbi koaksiaalkaabli sadu teleprogramme ja sama U ­pinge kaablit saab kasutada veel ka andmesideks R ­takistus (koormus) (internet). P= U /R 2 BWA on traadita lairibaühendus ehk suure P= I * R

Side
thumbnail
25
docx

Eksami küsimuste põhjalikud vastused

etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on. ////////// EHK Kirja saatja ­ postkontor ­ sorteerimine ­ transport ­ sorteerimine ­ postkontor ­ adressaat.// Allikas ­ andmete genereerija. Saatja ­ teisendab andmed transpordiks sobivale kujule. Edastaja ­ transpordib signaali ühest kohast teise. Vastuvõtja ­ võtab signaali vastu ja teisendab arusaadavale kujule. Adressaat ­ kasutab saadud andmeid. 4. KIHID, TEENUSED, PROTOKOLLID JA ANDMETE LIIKUMINE LÄBI KIHTIDE Mitmekihiline arhitektuur võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks kiht ei pea täpselt teadma, kuidas teine kiht töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile. Kõige madalam on võrgukiht. /// Rakenduskiht > transpordikiht > võrgukiht

Arvutivõrgud




Meedia

Kommentaarid (2)

jyyrks profiilipilt
jyyrks: suht lahja, väheselt abiks
16:27 03-12-2013
thl profiilipilt
thl: Oli abiks ikka
23:36 15-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun