Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Artikli analüüs (0)

1 Hindamata
Punktid
Artikli analüüs Jaanus Väljamäe
Lugesin Noam Chomsky esseed „Kas sõda oli 11. septembri järel ainuke lahendus?“. ( Postimees , 10.09.11.) Teema on aktuaalne , sest viimase kümnendi islamirünnakud sunnivad nii poliitikuid , ajaloolasi kui ka kodanikke küsima, kas lääs tegutses õigesti. Chomsky keskendub vastuolule USA ja Afpaki (Afganistani ning Pakistani) vahel ja sellele, kuidas konflikt maailma mõjutab. Ühendriigid astusid kohe pärast 11. septembri terrorirünnakut sõtta islamimaailmaga. Islamis nähti ohtu kogu maailmale, kuigi see sel ajal seda ei olnud. Ei arvestatud võimalusega võtta terrorirünnakut kui massimõrva ja asuda rahvusvahelisel tasandil süüdlasi otsima . Selle asemel, et käivitada kurjategijate tabamiseks rahvusvaheline operatsioon , astuti sõtta. Sellesse segati veel kümneid riike, kes ühinesid nii-öelda rahuoperatsiooniga vaid solidaarsusest Ühendriikide vastu. Rünnakud tegid aga olukorra vaid hullemaks: bin Ladeni soov USA sõtta meelitada täitus ning islami silmis muutus kogu maailm nende vaenlaseks. Nõustun autori seisukohaga, et USA rünnakud Afpaki vastu ei olnud õigustatud. Võib öelda, et mitte islam ei põhjustanud sõda, vaid USA lihtsalt mõtles selle välja, et rahuldada oma võidutahet. 20. sajandi lõpust alates on USA järk-järgult minetanud oma endise majandusliku ja ka sõjalise võimsuse. 11. septembri sündmused võimaldasid näidata maailmale, et USA on jätkuvalt sõjaliselt kõige tugevam suurriik . Peale selle mängiti teadmatult ka bin Ladeni reeglite alusel. Bin Laden soovis USAd oma maast eemal hoida, otsustades USA pankrotti ajada väikeste sõdadega. See on tal ka peaaegu õnnestunud. Suure tõenäosusega oli 11. septembri terrorirünnak põhjustatud sellest, et USA tahtis suurendada oma võimu Lähis-Idas. Ka varem on ajaloos nähtud, et islamlased ei poolda tihti enda hirmuvalitsejaid nagu Al Qaeda , aga nad on nõus nendega ühinema, et eemal hoida võõrvalitsejaid nagu umbes 30 aastat tagasi venelasi. Minu jaoks on muret tekitav Eesti osalemine islamivastases liikumises. Just eestlased võiksid Nõukogude okupatsiooni kogemusest teada, et pakistanlased toetavad Afganistani Talibani seetõttu, et neis nähakse vastupanujõudu maa okupatsioonile. Oleks tulnud ära kasutada olukorda, et suures osas araabia maailmas mõisteti bin Ladeni käitumine hukka. Hetkel puudub lahendus Lääne ja Ida probleemile. Üks nendest gigantidest peab hävima, kuna ei USA ega ka Afpak pole kompromissideks valmis. Maailma jaoks on küsimus selles, millised on USA ja tema liitlaste järgmised valikud, kas suudetakse ära hoida tuumarelva sattumine džihadistide kätte. Esseest jääb kõlama mõte, et peame oskama näha radikaalide provokatsioonide taga ohtu rahule.
Artikli analüüs #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Vjaanus Õppematerjali autor
Artikli analüüs

Sarnased õppematerjalid

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
176
doc

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele. Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku ohvriks, kaotanud suure osa oma territooriumist. Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm ründas NL-i, oli Soome juba Sm liitlaste hulgas. Soomlased üritasid iseendale ja välismaailmale jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideerima Talvesõja tulemus

Ajalugu
Holokaust
290
pdf

Holokaust

Vastutus tulevaste põlvede ees. Kirjutatud sõna jõud 82 Andestada või vaikida 84 Jääda inimeseks 86 Töö kronoloogiaga 89 Valik allikaid holokausti kohta 90 Fotode ja piltide analüüs 112 Ülesandeid Briti Sõjamuuseumi õppematerjalide paketist 120 Ülesandeid tööks filmikatkenditega 131 Selgitusi PowerPoint esitluse juurde 134 I. Juudivastase poliitika kujunemine ja selle tagajärjed 134 II. Holokaust – juutide süstemaatiline hävitamine natside poolt 138

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Nõukogude Liidu ajalugu
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese

Ajalugu
Eesti XX sajandi algul
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun