Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Segaarvud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirjutasin, murd, nimetajas, segaarvu, liigmurruks, seitse, mahub, tervet, murdosa, vastuseks, esiteks, jääk, kolmandaks, jagatav, teisendaminem n e d m u rd m urd L ih tm u rd S e g a rvu d L ig m u rd Harilikud murrud Harilik murd näitab, mitmeks osaks on tervik jaotatud ja mitu osa tervest on võetud. Terviku jaotamine osadeks Harilik murd Tervet võib osadeks jaotada mitmeti. Millest koosneb harilik murd? a Murru lugeja Murrujoon Murru nimetaja b Harilik murd koosneb lugejast ja nimetajast.
n e d m u rd m urd L ih tm u rd S e g a rvu d L ig m u rd Harilikud murrud Harilik murd näitab, mitmeks osaks on tervik jaotatud ja mitu osa tervest on võetud. Terviku jaotamine osadeks Harilik murd Tervet võib osadeks jaotada mitmeti. Millest koosneb harilik murd? a Murru lugeja Murrujoon Murru nimetaja b Harilik murd koosneb lugejast ja nimetajast.
Tehted harilike murdudega © T. Lepikult, 2010 Hariliku murru mõiste Harilikuks murruks nimetatakse kahe naturaalarvu a ja b jagatist kujul a , b kus b 0. murru lugeja a Harilik murd: murrujoon b murru nimetaja Murrujoonel on jagamismärgi tähendus. Horisontaaljoone asemel kasutatakse murrujoonena ka kaldkriipsu. 1 Näited = 1/ 2 = 1: 2 = 0,5 Loe: "kaks koma kolm perioodis" 2 7 = 7 / 3 = 7 : 3 = 2,333... = 2, (3) 3 Liht- ja liigmurd
1. Harilik murd kui jagatis Harilik murd näitab, mitmeks võrdseks osaks on mingi tervik jaotatud ja kui mitu sellist osa on kokku võetud. 4 Näiteks: tähendab, et tervik on jaotatud viieks võrdseks osaks, millest on võetud 4 5 osa. Harilikku murdu võib aga vaadata ka kui kahe naturaalarvu jagatist. Jagatavaks on murru lugeja ja jagajaks nimetaja. Seega on murrujoonel jagamismärgi tähendus. 4 Näiteks: =4:5 5
ristsõnu. Ristsõna number 1 on arvutamine hariliku murruga Ristsõna number 2 on reeglid hariliku murdude kohta. Ristsõna number 3 on protsentide ristsõna, mis kordab arvutamist protsentidega. Ristsõna number 4 on arvutusristsõna, mis kordab arvutamist ja ka kolmnurga nurkade leidmist. Ristsõna number 5 tuletab meelde õpitud valemeid. Lisaks on kaks sudokut ja üks maagiline ruut. . 1. Ristsõna hariliku murru kohta Arvuta ning kirjuta vastused ruutudesse. Vastuseks saad viiekohalise arvu, mille moodustavad arvu pii viis esimest kümnendkohta. (Lahendus: diagonaalselt ülevalt alla ) F B C H A I G D J E
Harilike murdude liitmisel liidetakse murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks. (Liigmurrud teisendame segaarvuks juhul, kui vastuseks on liigmurd.) 2. Kuidas korrutada harilikke murdusid? Harilike murdude korrutamisel korrutame lugeja lugejaga ning nimetaja nimetajaga. 3. Kuidas jagada harilikke murdusid? Selleks, et jagada harilikku murdu hariliku murruga tuleb jagatav korrutada jagaja pöördarvuga. 4. Kuidas teisendada segaarv kümnendmurruks? Selleks tuleb segaarv teisendada liigmurruks (nimetaja * täisosa + lugeja) ning seejärel teisendada liigmurd kümnendmurruks (lugeja / nimetaja) 5. Kuidas teisendada kümnendmurd segaarvuks? Täisosa jääb samaks, murdosast saab lugeja ning nimetaja valitakse vastavalt sellele, mitu numbrit on peale koma. 6. Kuidas liita negatiivseid arve? Selleks, et liita kaht negatiivset arvu on vaja: 1) liita nende arvude absoluutväärtused 2) saadud arvu ette kirjutada miinusmärk 7. Kuidas liita erimärgilisi arve?
Ratsionaalarvu esitamine kümnendmurruna Iga ratsionaalarv esitub kas lõpliku või (lõpmatu) perioodilise kümnendmurruna Näiteks: 2 = 2, (0); 1 - = -0,25; 4 2 - = -0,181818... = -0, (18). 11 Kümnendmurrud Kümnendmurd on kümnendsüsteemis koma abil kirjutatud murdarv, kus komast vasakul paiknevad täisosa numbrid ning komast paremal murdosa numbrid. Iga lõpliku või perioodilise kümnendmurru saab esitada harilike murdude summana, lõpmatu mitteperioodilise kümnendmurru aga vastava rea (e. lõpmatu summa) abil. Näited: täisosa murdosa 7 7 1) 3,7 = 3 + = 3 ; 10 10 Näited kümnendmurdudest 3 1 5 9 2) - 15,3159 = -(15,3159) = -15 + + + + =
flickr.com/photos/foxtwo/20274219980 Leidsin kuus pilti, mis vastavad päringule. Täpselt see sõnastus või fraas: Hera temple Pildi värvid: mustvalge Faili tüüp: JPG failid Pildi suurus: suurem kui 400x300 Kasutamisõigused: piiranguteta kasutatav või jagatav 3. Leidke videoid teadlaste öö festivali kohta 2013. aastal, mis on kvaliteetsed ja pikkusega 4-20 minutit. Palju ja mida leiate? Hinnake päringule vastavust. Vastuseks tuli palju videosid, neist 3 videot vastasid päringule kõige paremini. Teised videod ei olnud väga teemakohased. Kõik need sõnad: teadlaste öö 2013 Kestus: keskmine (4-20 min) Kvaliteet: ainult kvaliteetsed 4. Leidke veebilehele www.welcometoestonia.com sarnaseid lehekülgi. Tooge 3 näidet. http://www.visitestonia.com/ http://estonia.eu/ http://www.puhkaeestis.ee/et Otsingusse kirjutasin: welcome to estonia
Samuti tahtsin saada ülevaadet, kuidas xxx Keskkooli õpilaste hulgas esineb. SLAID 3 Töö uurimisküsimuseks seadsin... Lisaks sellele püstitasin uurimistöös hüpoteesi, et .... SLAID 4 Uurimistöö jaotasin kaheks osaks: 1) Teoreetiline osa, milles kirjutasin xxx,xxx,xxx Kuna trükitud materjali leidus vähe ja see oli raskesti kättesaadav, kasutasin 18 internetiallikat. 2) Praktiline osa, milles viisin läbi küsitluse xxx Keskkooli õpilaste seas Facebooki vahendusel. Sellele vastasid 73 õpilast, kes jagunesid kolme rühma: a) 6.- 7. klass; b) 8.-9.klass; c) 10.-12. klass SLAID 5 Esitasin õpilastele küsimuse, kas xxx. 46% vastanutest vastas, et xxx
CCCV 442. CDXLII 500. DA 695. DCXCV 1000 M 1910. MCMX 1995. MCMXCV 1999. MCMXCIX Murrud 1. Seda, mis on murrujoonest allpool nimetatakse murru lugejaks, ning seda mis on murrujoonest üleval pool nimetatakse nimetajaks. 2. Murrujoon on jagamismärk. 3. Kui jagame murru lugejat ja nimetajat ühe ja sama nullist erineva naturaalarvuga, siis ütleme, et me taandame murdu. 4. Kui kahel murrul on lugejad võrdsed, siis on suurem see murd, mille nimetaja on väiksem. 5. Kui kahel murrul on nimetajad võrdsed, siis on suurem see murd, mille lugeja on suurem. 6. Ühenimeliste murdude liitmisel liidetakse nende murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks. 7. Ühenimeliste murdude lahutamisel lahutatakse nende murdude lugejad, nimetaja jääb samaks. 8. Hariliku murru korrutamiseks naturaalarvuga korrutame selle arvuga murru lugejat, murru nimetaja aga jääb endiseks. Võimaluse korral
t . . . . 103 102 101 100 10-1 10-2 10- 3 . . . . |____________________________________________________________________________________ | u . . . . 100 10 1 0.1 0.01 . . . . u täisosa murdosa Mõiste "arvu väärtus" on eranditult seotud ainult 10ndsüsteemiga. i t 10ndsüsteem on kõigi teiste arvusüsteemidega võrreldes tähtsas eristaatuses, t kõrgemad järgud madalamad järgud s
Näitekirjanikuks sunniviisiliselt Virve Osila on kirjutanud nii näidendeid kui luuletusi. Mõlemad on rahva seas väga populaarseks saanud. Näitekirjandusega tegi Virve algust olude sunnil - esimese näidendi kirjutas ta näiteringi juhataja tungival nõudmisel. "Ta oli nii kange naine. Ütles, et ei lõpeta seda juttu enne kui ma kirjutan," meenutab Osila ja selgitab, et näidendites elas ta välja reaalse elu. "Näidendite kirjutamisel ma midagi eriti välja ei mõelnud. Kirjutasin otse elust maha, segades kokku mitme kandi ja sealsete inimese lood. Inimeste äratundmisega näidendis on aga toredaid lugusid juhtunud. Olin kord ühe naise peale natuke kiivas. Panin ta näidendisse ta oma nimega ja kirjutasin ta oma teksti suhu. Tema ei tundnud end ära. Tuli pärast etendust minu juurde ja ütles: "Mõtle, kui vastik inimene see oli, kuidas ta teisi kogu aja kiusas." Ta ei saanudki aru, et see on tema ise.
Niipalju võin öelda selle töö kohta, et ma väga üritan niipalju kui saan, ja ma väga loodan, et see teile meeldib, sest tahaks ka kellegi teise heakskiitu, mitte ainult enda oma. Eks lõppus näete siis kokkuvõttet. Töö käik Loovtööd alustasin ma 7. juunil. Kui ma tegin, siis alguses ma mõtlesin rohkem luuletustele, kui teooriale. Vanu luuletusi pole sisse võetud, kuna kõik luuletused on ära põletatud. Viimase luuletuse kirjutasin ,,Laste luuletus" aga muutsin nime ,,Lapsed ja teemanded", kuna nimi alguses oli liiga lihtne. Järjekord on nii nagu kirjutasin, kuna mulle meeldib nimodi paremini, siis on sihuke sega luuletuskogu. Nendest kõigist luuletustest on minu lemmik ,,Kummistuste loss" kuna selle inspiratsiooni sain muusika videost. See luuletus on rohkem nalja oma kui õudses stiilis. Kõik stiilid mis mul luuletused on näiteks kooliteema ,,Koolipäev", jõuluteema ,,Jõuluvana", argielu kirjeldav
Ajaleht Sirp, 14. oktoober 2005 aasta, lk. 17, ,,Vene mängufilm kapitalismiajastul." 3. Teleajakiri Nädal, 14. november 2005 aasta, lk. 74, ,,Vägivald sünnitab vägivalda." 4. Eesti Ekspressi kultuurilisa Areen, 29. september 2005. aasta, lk. B11, ,,Seks ja vägivald ehk oodid idiootsusele." Võtsin eesmärgiks artiklitest leida kõik kinematograafia terminid, võõrsõnad, tsitaatsõnad ja omadussõnad. Sedeldasin 211 näitelauset, kusjuures kirjutasin teadlikult välja ka kõik korduvad sõnad, et oleks võimalik jälgida ka seda, missugused on need sõnad, mis filmidest ja kinost rääkivates artiklites rohkem korduvad. Iga sõna rühmitasin ainult ühte alarühma, mis ei välista seda, et omadussõna või termin on ühtlasi võõrsõna. Raskusi ja ebajärjekindlust tekitasid korduvad sõnad ja see, et ka terminite hulgas on võõrsõna tunnusega laensõnu. Seepärast otsustasingi võõrsõnade
üles.“ – See on üks mu unistustest, mida kindlasti soovin ka teha. Miks? Vot seda ma ei oska eriti öelda. Võib olla, et kätte saada adrenaliinilaks. 17) „...mille vesi võis olla isegi kuni 50 °C...“ – Vot sellises vees tahaks ise isegi supelda. Võib ainult mõttemaailma jääda, kui hea, mõnus ning soe seal olla võib. Samas kindlalt ka kõrvetavalt kuum. 18) „See onsen, kuhu meie läksime suusatades...“ - Selle kirjutasin just selle sõna onsen pärast välja. Alguses lugesin selle sõna välja kui nonsens, ning lõigu lõppu jõudes, tundus kõik kuidagi imelik ning kui uuesti lugesin, siis alles sain sõna õigesti loetud. 19) „Yübari melonid ehk kas valge on parem kui kollane?“ – Selle lause kirjutasin koheselt välja kui seda lugesin. See tõstatas ka minus küsimust, kuid ega ma eriti ei teadnud ega ka siiamaani tea, mida see Yübari melon üldsegi on, kuid see tundus päris
mängitakse mänge ja süüakse toitu, mis algavad tähtedega ,,pi'', mängitakse sõnamänge, pandes tähed ,, pi'' sõnade vahele, vaadetakse filme ja peetakse võistluseid. Mõndades koolides tähistatakse ka päeva. Sellel päeval, matemaatika tundides, lahendatakse ülesandeid, arvutatakse komakohti ja luuletatakse luuletusi ning laule. 3. PI PÕHIKOOLI MATEMAATIKAS 3.1. Matemaatika 6.klassile I raamat Uurimistööks uurisin matemaatika õpikut 6.klassile. Käesolevast raamatust kirjutasin välja arvutamise valemid, lühike ajalugu, info taskuarvuti kasutamise kohta ja näiteülesanded. Esimest korda mainitakse koolimatemaatikas arvu 6.klassis. Antud õpikus vajatakse arvu ringjoone pikkuse ehk ringi ümbermõõdu ja ringi pindala leidmiseks. Kasutatakse ligikaudset väärtust 3, 14. Selles õpikus on juurde lisatud ka lühike info taskuarvutite kohta. Kalkulaatoril peaks olema konstandi jaoks eraldi nupp. Sellele vajutades ilmub ekraanile ligikaudne väärtus, tavaliselt 7
mille võib viia tasakaalukonstandi sisse. Nii sisaldab järgmise reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis vaid CO2 osarõhku CaO(s) + CO2(g) CaCO3(s) 1 Kp = pCO2 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: katseklaaside komplekt Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl Kasutatud uurimis- ja analüüsmeetodid ning metoodikat: Kirjutasin välja tasakaalukonstandi raud(III)kloriid ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile. FeCl3(aq)+3NH4SCN(aq) FE(SCN)3(aq)+3NH4Cl(aq) K [ C ] c [ D ] d [ Fe( SCn) 3 ] [ NH 4 Cl ] 1 3 Ko = 1 = = K 2 [ A] a [ B ] b [ FeCl 3 ] 1 [ NH 4 SCN ] 3
Naturaalarvude hulk N N = {0; 1; 2; 3; 4; ...}. Väikseim = 0, suurim puudub. Naturaalarvude hulk on järjestatud hulk ja ta on kinnine liitmise ja korrutamise suhtes (tulemus ei välju hulgast). * (N1 = {1; 2; 3...}, see märgib naturaalarve alates ühest.) Negatiivsete täisarvude hulk z Z - = {-1; -2; -3...}. Hulk on kinnine liitmise suhtes. Täisarvude hulk Z Z = {0; ±1; ±2; ±3...} z = z N. Hulk on kinnine liitmise, lahutamise ja korrutamise suhtes. Murdarvude hulk Harilik murd lihtmurd + liitmurd Kümnendmurd lõplik kümnendmurd + lõpmatu (perioodiline) kümnendmurd + lõpmatu mitteperioodiline murd (viimane ei kuulu ratsionaalarvude hulka). 2 Kui periood algab kohe peale koma, on see puhtperioodiline murd, nt. = 0,(2) 9 5
teised kirurgilised protseduurid. 4. Situatsioonikartus tekitavad suletud kohad, liftid, tunnelid, lennukid või teised transpordivahendid, sildade ületamine jne. 5. Teised hirmud tekitavad väga mitmesugused stimulaatorid, mis ei kuulu ülalmainitud alagruppide alla. Spetsiifiliste hirmude kategooria on kolmest hirmudekategooriast kõige arvukam ja kõige levinum nende all kannatab umbes seitse protsenti naistest ja neli protsenti meestest ning viis protsenti lastest. Kannatajate tegelik arv võib olla isegi suurem, sest paljud oskavad vältida oma foobiat, ei otsi arstiabi ega tunnista oma hirmu olemasolu. Spetsiifilist hirmu saab ravida käitumis- ja tunnetusteraapiaga, ravimid pole tõhusad. (Haiguslikud... 2002: 34-38) 7 1.4. Erinevaid foobiaid
25 + 0.125 = 5.375D 123.48O = 1*82 + 2*81 + 3*80 + 4*8-1 + 8*8-2 = = 64 + 16 + 3 + 0.5 + 0.125 = 83.625D 1FA.CEH = 1*162 + 15*161 + 10*160 + 12*16-1 + 14*16-2 = 256 + 240 + 10 + 0.75 + 0.0546875 = 506.8046875D Kümnendarv mõnda teise süsteemi: TÄISOSA: Do (until tulemus = 0) 1. Jaga kümnendnumber numbrisüsteemi baasiga (2, 8, 16) 2. Kirjuta üles jääk. Esimene jääk on parempoolseim number ehk vastus loe „alt üles“. MURDOSA: Do (until murdosa sammus 2 saadud tulemis = 0) OR STOP when „loop“ 1. Korruta kümnendpunktist paremale jääv osa numbrisüsteemi baasiga (2, 8, 16) 2. Kirjuta üles saadud täisosa kui number (isegi kui see on 0) ning lahuta see maha. Tulemus loe „üleval alla“. PS! Murdarv ei tarvitse täpselt koonduda! 10. Leia binaararvu esimene ja teine komplement. • Binaararvu komplement – kõik ühed muudetakse nullideks ja vastupidi.
15. Räpinast väljus Võrru liinibuss kiirusega 50 km/h. Samal ajal väljus Võrust liinibussile vastu sõiduauto, mille kiirus oli 80 km/h. Kumb sõidukitest on nende kohtumise momendil Võrust kaugemal? 16. Lennuk lendab linnast A linna B 1 tunni ja 20 minutiga. Tagasitee võtab aega kõigest 80 minutit. Kuidas asja seletada? 17. On teada, et vorstilõigu üks pool praeb 3 minutit. Milline on minimaalne aeg, et praadida 3 vorstilõiku, kui pannile mahub korraga 2 vorstilõiku? 18. Arvu mõistatamine. Mõtle üks arv, korruta see 2-ga, tulemus korruta 5-ga, liida 10 ja korruta 10-ga. Ütle mulle tulemus ja ma ütlen, millise arvu sa mõtlesid. Tulemusest lahutada 350 ning jagada 100-ga. 19. Sünnipäeva mõistatamine. Korruta oma sünnikuupäev 2-ga, korruta saadud arv 10-ga, liida 73, korruta 5-ga ja lõpuks liida sünnikuu (kuu järjekorranumbrit näitav arv). Ütle
Elementaarne on vastus saada 24h jooskul. Samuti ka see viimane mail oli üleolev. 2. EMT ja handsfree Ostsin teenindusest omale handfree. See on ju kohustulik ei saa ostmatta jätta. Nädala pärast see aga ei töödanud, pidevalt öeldi mulle, et ma ragisen jubedalt. Läksin esindusse, saadeti remonti/garantisse. Tuleb tagasi et kõik on nüüd korras. Nädala pärast mina aga uuesti ukse taga et ei ei ole korras. Pikka aega ootasin ja tatsusin uuesti kohale, tuli vastuseks vahetame ümber aga karp peab alles olema. Mul oli nalja teete? Seaduses on kirjas et mingit karpi olema ja ei pea ja.... teenindaja lubas uurida. 2 nädalat vaikust. Võtsin kätte ja kirjutasin EMT Suurkliendihaldurile, kes siis meie firma muredega tegelema peaks. Seletasin olukorra ja et minu meelest pole see õige. Taaskord pidin vastust ootama nädala ja kui siis uuesti kirjutasin oli neil juba kibekiire. Keegi oli kellestki mööda rääkinud ja tegelikult oleks ma pidanud koheselt
Digitaaltehnika konspekt 1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 2 Arvusüsteemid..................................................................................................................... 4 2.1 Kahend-, kaheksand-, kuueteistkümnendarvude teisendamine kümnendarvudeks.......4 2.2 Teiste arvsüsteemide arvude murdosa teisendamine kümnendarvu murdosaks...........5 2.3 Ülesanne 1.................................................................................................................... 5 2.4 Ülesanne 1a.................................................................................................................. 6 2.5 Ülesanne 1b.................................................................................................................. 6
a-m pn pn-1 pn-2 ... p1 p0 , p-1 p-2 p-3 ... p-m Kui alus on p, siis pi = pi. Igal järgul on kaal pi , mis arvutab arvusüsteemi aluse p täisarvastmena: pi = pi. Arvu järk on ai : ... a2 a1 a0 a-1 a-2 ... ai ... Kui alus p = 10, siis on kümnendsüsteem, kus järkude kaaludeks on: ... 102 101 100 10-1 10-2 ... ... 100 10 1 . 0,1 0,01 ... täisosa murdosa kõrgemad järgud madalamad järgud täisarvulised murdarvulised järgukaalud järgukaalud Igal kümnendnumbril on tema traditsiooniline väärtus 0 ... 9. Järgu väärtus on selles arvujärgus asuva numbri väärtus. Arv koosneb numbritest. Näide: arv 1024 koosneb neljast numbrist: `1` `0` `2` `4`. 4. Mida näitab koma?
Tihti jätan asjad viimasele minutile, mille tõttu võib töö tõsiselt kannatada. Proovin alati tähtaegadest kinni pidada ja soovin kellaajaliselt õigel ajal esitada, kuid seejuures võin tehtud töö pealiskaudselt läbi lugeda ja mitte märgata rumalaid vigu. Kiirustamise tagajärjel võivad mul tekkida väga pikad liitlaused. See teeb lugejale lause mõttest arusaamine keeruliseks ning lause alguses esitatud mõte võib ära kaduda. Näiteks 12ndas klassi kirjandis kirjutasin: ,,Kui praeguste 14-22-aastaste inimeste vanemad olid samas vanuses iseseisvamad, egoistlikumad ning üritasid ise eesmärke saavutada, siis 2009.aastal tehtud uuring 15-29-vanuste seas näitas teistsuguseid tulemusi, mida võib pidada tänapäeva noorte üheks suurimaks probleemiks." Arvan, et korrektselt peaks seda lauset kindlasti poolitama, lõpetades esimest lauset sõnaga tulemusi. Kahjuks sellist tüüpi vead tekkisid ka teises kodutöös ning refereerija ei saanud minu tööst aru.
21 1197 ⋅100 57 6) 1,197: = = . 100 1000 ⋅ 21 10 57 Vastus. . 10 7 Näide 3. Leida x, kui 4 3 15 3 − 1 = 5,625. (5,5 + x) : 21 7 3 8 Lahendus. Esimese tehtega arvutame tundmatut x sisaldava murru väärtuse. Teises tehtes leiame selle murru nimetaja väärtuse. Nimetajas on jagatis, mille jagatava 5,5+x väärtuse arvutame kolmanda tehtega. Neljanda tehtega saame tundmatu x väärtuse. 4 3 15 3 3 5 1) = 1 + 5, 625 = 1 + 5 = 7; (5,5 + x) : 21 37 8 8 8 4 49 7 2) (5,5 + x ) : 21 73 = 3 : 7 = = ; 15 15 ⋅ 7 15 3 7 150 ⋅ 7
Teise katsena viisin läbi kirjavahetuse pubiga, Interneti vahendusel, e-maili teel. Mul oli üllatussünnipäeva planeerimine plaanis ning kuna tegu oli suurejoonelise üritusega, siis selle tarveks oli vaja paljude tuttavatega suhelda, kellaegu paika panna jne. Mõtlesin pidada väikese koosoleku, et arutada kõiki vajalikke detaile, otsustasin, et Nõmme Pubi on sobiv koht. Seega saatsin kirja, uurides kas umbes 10 inimest on piisava suurusega grupp, et reserveerida laud ning kirjutasin ka, et tegu on lihtsalt kerge koosviibimisega, mistõttu pole erilist menüüd tarvis, vaid kõik tellivad ise koha peal. Vastuseks sain väga formaalse sõnastusega kirja, mis jättis mulje, et neil on justkui automaatvastaja. Vastus oli lühike konkreetne ning sain oma küsimustele vastuse, kuid kogu see suhtlus jättis väga ebapersonaalse mulje, et ma justkui ei ole nende jaoks oluline klient. Viimaks uurisin kuidas toimub telefoni kaudu suhtlemine. Helistasin päevasel ajal
uurisin 15-16 aastasi õpilasi. Selles vanuses peaks juba iga inimene taipama, mis on tervislik ja mis mitte. Kuulduste järgi, aga selles vanuses õpilased ei olevat teadlikud tervislikust eluviisist. Selle uurimuse üks eesmärke oligi teada saada, palju teavad noored tervislikust toitumisest ja kui oluline on see nende jaoks. Küsitluses osales 20 õpilast. Esimeses peatükis on juttu tervislikest eluviisidest ja mõned nõuded tervislikust toitumisest. Teises peatükis kirjutasin noorte toitumishajumustest ja uurisin, kas nad hommikuti ikka söövad. Kolmandas peatükis on kirjutatud rämpstoidu kahjulikkusest ja selle mõjust tervisele. Neljandas informeerin lugejaid vitamiinide vajalikkusest, millistes toiduainetes, mis vitamiinid on. Viimastest peatükkides räägin täpsemalt uuritavast objektist ja analüüsin oma uurimust. 3 1. TERVISLIKUD ELUVIISID
vaid 17-aastane, kui Vikerkaares ilmus noorteelu kirjeldav jutustus "Let`s go", mis tolle aja kohta küllalt räigetes värvides oli. Pseudonüüm Kerttu Rakke pärinebki juba tollest ajast. Nimi Kerttu Rakke tundus Kadi Kuusile mõnus ja dünaamiline, sellise õige rütmiga. Pseudonüümi võtmist põhjendab Rakke alaväärsuskompleksiga: "Varjunimi tuleb hirmust, et asja, mida sa ise heaks pead, ei pea teised heaks. Aga vanemaks saades tuleb julgust juurde. Nüüd ütlen jah, et mina kirjutasin kõik need asjad." (Areen 25. jaanuar 2001). Looming Tema looming on dünaamiliselt särtsuv ja otsekohene, siin leidub palju kõnekeelt, zargooni, ka ebatsensuurseid väljendeid, samas on see kõik esitatud tõetruult. Rakke naistegelased on ülbed ja sageli käituvad skandaalselt, ent sisimas on vägagi haavatavad. Rakke pilab kõiki oma tegelasi, tuues kiretu aususega välja inimlikke nõrkusi. Kõnekeelsed väljendid on vahend tegelaste tõetruumaks muutmiseks. Rakke
58. 3 lilleõie eest küsiti turul 7 krooni. Mitu lilleõit Ene ostis, kui talle 25 kroonist 4 krooni tagasi anti? Vastus: 9 ( 25 4 = 21 krooni eest ostis lilli; 3 tk maksis 7 krooni, järelikult saab 9 õit 21 krooni eest) 59. Tiina tükeldas õunu tükkideks. Kui temalt küsiti, mitu õuna on juba tükeldatud, vastas ta, et on saanud 26 veerandit ja 11 poolt õuna. Mitu õuna oli Tiinal tükeldatud? Vastus: 12 ( 26 : 4 = 6 tervet õuna ja 2 veerandit; 11 : 2 = 5 tervet õuna ja 1 pool; 2 veerandit ja 1 pool on kokku terve õun; järelikult 6 + 5 + 1 = 12) 60. Reas kasvab 24 vesiroosilehte. Esimese lehe peal istus 2 konna suur ja väike. Suur konn hüppas igale kolmandale, väike aga igale ülejärgmisele lehele. Kui palju on nende 24 lehe seas selliseid, millele ei sattunud kumbki konn? Vastus: 8 61. Rohutirts hüppab mööda arvtelge
Hesburgeris on pidevalt probleeme töötajatega, kes ei oska piisavalt hästi eesti keelt, sest selle takistue tõttu võib juhtuda äpardusi. Toidu saime kiirelt kätte. Kuna 5 ilmselt oli juba tööpäeva lõpp siis teenindja eriti reibas ei olnud, piisavalt passiivne, ei küsinud juurde midagi, et meile veel midagi juurde müüa. Lõpetuseks soovis siiski kenasti ilusat õhtut ning meie talle ka. 1.2. Elisa külastused 1) 28. oktoobril Kirjutasin ja helistasin Elisa klienditeenindusse küsimusega osta uus telefon. E-mail vastava hinnakirjaga tuli koheselt ning küsimusele oli ilusti vastatud. Telefonis oli teenindaja neiu, kes oli väga pädev ning oskas kõigile küsimustele vastata. Läbi tema broneerisin endale meelepärase telefoni ning sain sellele järgmine päev juba järele minna. Teenindaja oli sõbralik ja otsekohene. Oskas kõikvõimalikele tehnilistele küsimustele vastata. Häälest oli tunda, et teenindaja on siiras
taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse. Runnel on veel kirjutanud väga palju teoseid. 2009. Aastal andis ta välja ''Videviku'', mis on väga kuulus noorte seas. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Hando Runnel ise on öelnud : "Kirjanikuks saamise mõte sündis mul üsna varakult, olin seitsme- kaheksa-aastane, käisin teises klassis, juba siis mõtlesin sellest tõsiselt. [...] Kirjutasin oma esimesed luuleread algkooliklassides, sihipäraselt kirjutama ja harjutama hakkasin kahekümneselt. [...] Nood olid diletandi värsid. Ma olin värsse kirjutav külapoiss või põllumees või asjaarmastaja. [...] Kui olin saanud paari värsiraamatu autoriks, tundsin, et tegelikult peaks vist kõik olema üks: sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule."Runneli luules on tähtsal kohal armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja inimese
a. Ta sõitis Balti ketti osalema koos oma sõpradega. Teatud kella ajal võeti kätest kinni. Inimesed olid kõik väga emotsioonaalsed ja positiivsed. Kõik soovisid Balti ketist osavõtta ja oma panus anda. Inimesed olid kõik väga sõbralikud ja lahked. Õhtul koguneti kokku ja tähistati Balti keti õnnestumist. Hiljem läksid kõik lajali. 9 Kokkuvõte Ma kirjutasin Balti ketist. Balti keti idee käis välja Edgar Savisaar. Algul olid paljud inimesed selle idee vastu kuna kartsid, kas inimesi tuleb nii palju kokku, aga hiljem olid nõus ka teised. Nii algaski Balti keti ettevalmistused. Balti keti töötoimkonna juhiks valiti Andrus Öövel. Kett pidi algama Tallinast ja lõppema Vilniuses. Tööd oli palju teha, kuid lõpuks oli töö valmis. Oli ainult ära oodata viimane õhtu. Üritus jälgis koguaeg raadio saade
annaabi.ee 
