Sissejuhatus ,,Sefiirist lossi" autorist ei ole ma praegu veel midagi kuulnud. Mina arven, et ta on üpriski noor, sest on tänapäeva noorte probleemidega hästi kursis. Selle referaadi käigus soovin temast rohkem teada saada. Ketlin Priilinn Ketlin Priilind, päris nimega Ketlin Rauk sündis 31. märtsil 1982. aastal. Praegu on ta eesti kirjanik, tõlkija ning ka vabakutseline ajakirjanik. Abiellus ta 2010. aastal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Ketlin_Priilinn) Pärit on Ketlin Tallinna lähedalt Lehola külast. Ta on ainuke autor, kes esineb oma enda ristinime all. Ta unistas kirjanikuks saamisest juba lapsena. (http://www.epl.ee/news/kultuur/ketlin-priilinn-minu-kiiks-on-see-et-armastan- onnelikke-loppe.d?id=51103691) Põhiline hobi tal on lugemine, sest arvab ,,see kes ei loe, ei saa olla ka kirjanik." Kõige rohkem meelldib talle kirjutada oma kodus või Pierre Chocolateries( restoran Tallinnas).( http://www.hot.ee/ketlinpriilinn/) Haridus
"sefiirist loss" räägib sallimatusest meie ühiskonnas, raamatu probleemideks on homoseksuaalsus, koolivägivald, ahistamine ning kõrvalseisjate ükskõiksus. · Tõeline sõprus · Toetus · Inga-kerstin ja uus kool · Jakob · Saladus · Koolikiusamise ohver · Kaila · Sõda · Traagilised tagajärjed · Jakobi surm ,, Sefiirist loss" on lugu tõelistest sõpradest, kes toetavad üksteist ka kõige hullemas, ning inimelust, mis on habras sõprade toest hoolimata. IngaKerstin sõbruneb uues koolis argliku ja omaette hoidva Jakobiga, kes näib varjavat mingit saladust. Kui saladus ilmsiks tuleb, saab Jakobist koolikiusamise ohver. Ühes hea sõbra Kailaga moodustavad IngaKerstin ja Jakob tagakiusajate vastase grupi, kuid kahe grupi vahelisel sõjal on traagilised tagajärjed, milleks on Jakobi surm
,,Sefiirist Loss" Ketlin Priilinn S IS UKO RD Autori tutvustus Põhisündmused Tegelaste tutvustus Meelejäävaim sündmus Meeldejäävaim lõik Soovitus Autori sõnum Mõtted, tunded AUTOR KETLIN PRIILINN sündinud 31. märtsil 1982 eesti kirjanik, tõlkija ning vabakutseline ajakirjanik tõlkinud neli teost inglise keelest eesti keelde teinud kaastööd ajalehele Äripäev 2004. aastal lõpetas ta Eesti- Ameerika Äriakadeemia rahvusvahelise turismi juhtimise PÕHIS ÜNDM US ED Inga-Kerstin läheb uude kooli Tutvub uute klassikaaslastega (ja ka J akobiga) J akob ja Inga-Kerstin hakkavad rohkem suhtlema Inga-Kerstin avastab J akobi saladuse
...........................................................................................................12 1.1.4.1.Kerli Altmart.......................................................................................................13 1.1.5. Kristel Kriisa ,,Neetud" LIIGNE PIDUTSEMINE (alkohol, narkootikumid)......13 1.1.5.1 Kristel Kriisa........................................................................................................15 1.1.6. Ketlin Priilinn ,,Sefiirist loss" SOOLINE IDENTITEET JA SEKSUAALNE ENESEMÄÄRATLUS........................................................................................................15 1.1.6.1. Ketlin Priiilinn....................................................................................................16 1.1.7. Margit Sarapik ,,Vaarao leidmine" KUIDAS JÄÄDA ISEENDAKS KOOLIS?. 17 1.1.7.1. Margit Sarapik........................................................................
• Ene Sepp: Medaljon (2009) • Kristi Rebane: Minu oma (2009) Sõltuvusest 2.Psüühiline sõltuvus (mängu- ja arvutisõltuvus, ostusõltuvus, sõltuvus iluideaalidest > buliimia, anoreksia; rämpstoit ja ülekaalulisus): • Susanne Fülscher: Ilusad tüdrukud ei kuku taevast (ek 1998) • Sofi Oksanen: Stalini lehmad (ek 2004) • Christine Nöstlinger: Greteke Sackmeieri lood (ek 2001- 2002); • Vahetuslaps (ek 1992), • Andreas Schlüter: Laste linn (ek 2005) Vägivallast 1.Füüsiline vägivald (teiste või enda vastu) • Jan Guillou: Kurjus (ek 2000) • Katrin Reimus: Eilset pole olemas (2002) • Diana Leesalu: Mängult on päriselt (2006) • Sass Henno: Mina olin siin. Esimene arest (2005) • Mare Sabolotny: Kirjaklambritest vöö (2007) • Chaneldior: Kontrolli alt väljas (2008) • Mikk Pärnits: Hundikutsikaeetika (2009) Vägivalllast 2
ainult mingite nähtamatute seoste, mingi nähtamatu maailma mõistaandmine?" · "Igal rahval on oma loomalikkuse- ja barbaarsuseaeg, enne kui ta jõuab tsivilisatsiooni juurde, ja enne, kui see omakorda mandub inimolemuse pahelisuse toimel uueks barbaarsuseks." 5) Kavapunktid 1. Jakob hakkab päevikut pidama. Alustab aastast 1827, kui Timotheust oodatakse vanglast tagasi. 2. Jakob jutustab varasemast: Eeva mehelesaamine. Eeva ja Jakobi harimine. Timo ja Eeva abielluvad Peterburis. 3. Jakob kirjeldab elu Võisikul koos Eeva, Timo ja doktoriga. Jakob hakkab Jettele järeleaitamistunde andma. 4. Eeva, Timo ja Jakob külastavad krahv Pahlenot, et arutada välismaale põgenemist. 5. Jakobil ja Jettel tekivad teineteise vastu tunded. 6. Timot vahistatakse, kuna Jette isa (=nuhk) oli ta reetnud. Jakob lõpetab suhted Jettega. 7
ainult mingite nähtamatute seoste, mingi nähtamatu maailma mõistaandmine?" "Igal rahval on oma loomalikkuse- ja barbaarsuseaeg, enne kui ta jõuab tsivilisatsiooni juurde, ja enne, kui see omakorda mandub inimolemuse pahelisuse toimel uueks barbaarsuseks." 5) Kavapunktid 1. Jakob hakkab päevikut pidama. Alustab aastast 1827, kui Timotheust oodatakse vanglast tagasi. 2. Jakob jutustab varasemast: Eeva mehelesaamine. Eeva ja Jakobi harimine. Timo ja Eeva abielluvad Peterburis. 3. Jakob kirjeldab elu Võisikul koos Eeva, Timo ja doktoriga. Jakob hakkab Jettele järeleaitamistunde andma. 4. Eeva, Timo ja Jakob külastavad krahv Pahlenot, et arutada välismaale põgenemist. 5. Jakobil ja Jettel tekivad teineteise vastu tunded. 6. Timot vahistatakse, kuna Jette isa (=nuhk) oli ta reetnud. Jakob lõpetab suhted Jettega. 7
Jõgeva Ühisgümnaasium Kirjanduse õpetus Rühmatöö Jaan Kross ,,Wikmani poisid" Eisi Kõiv, Kadi Margens, Marinanne Milinevis, Sirle Erimäe Juhendaja: Inga Reinumägi Jõgeva 2010 Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 2 ÕPETAJAD......................................................................................................................... 3 Hr. Markson.....................................................................................................................3 Hr
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjaniku
Sündis 27.juulil 1925.aastal Tallinnas. Tema isa Arnold Susi tegutses advokaadina, ema Ella Susi õpetas ajalugu ja kodanikuõpetust Elfriede Lenderi tütarlastegümnaasiumis, täites samal ajal ka kooli inspektrissi kohuseid. Perekonnas valitses kindel rahvuslik ja demokraatlik vaim ja ustavus Eesti Vabariigile, mis lõi aluse kirjaniku maailmavaatele kogu eluks. 1933.aastal asus Heino Susi õppima Jakob Westholmi gümnaasiumi, mille viimasest klassist ta 1943.a. sügisel põgenes saksa okupatsioonivõimude poolt väljakuulutatud mobilisatsiooni eest Soome. Soomes teenis ta eesti vabatahtlikest moodustatud rügemendis J R 200. Koos suurema osaga selle rügemendi koosseisust naasis ta 1944.a. augustis kodumaale. Pärast rinde lagunemist ja väeosade laialiminekul püüdis H. S. pääseda läände, sattus aga sakslaste kätte ja teenis kuni sõja lõpuni eesti diviisi koosseisus Sileesia rindel. Sõja lõppedes elas ta läbi palju
Ilmar avab selle kuulsa kasti, mida nad alati enesega kaasas tassisid ja leiab selle põhjast raudristi, mille Jüri oli lasknud endale teha. Ilmar ei suuda üksi seda valu südames kanda ja kutsub kõik kunagised Jüri tuttavad matustele. Ilmar saab aru, miks tema vanaisa oli olnud rauast südamega, nagu temagi, oli ta olnud üksi terve oma elu ja unistanud asjadest, mis kunagi ei teostunud. Nüüd mõistis Ilmar vanaisa , aga oli juba hilja talle seda öelda. Ellen loodab, et Ilmar hakkab nüüd ka inimese moodi tundma ja armastama. Ilmar vaatab oma poega ja läheb eluga edasi, lootuses, et väikesest Jürist saab tubli ja aus töömees. Alfred Laasmann- Jüri töökaaslane, venemeelne. Reeberg- u. 60 aastates mees, sai vennalt suure päranduse, tahab metallivabriku ehitada Harry Bellis Sevell Hermani uus nimi Ameerikas Mary Bellis- tema naine George, Mabel, Evelyn- Hermani lapsed Barbaara- väljamõeldud pruut Ilmarile ta klassikaaslaste poolt
13. Maalisin plakatit ja käisin ka õel lasteaias järel. 14. 27. septembril armusin ma Sveni. Me läksime koos koolist koju. Sven lahutas kaks kaklevat poissi. 15. Ühel õhtul nägi Sven, et mu ema on joodik ja me läksime minu pärast lahku, Sven tegelikult ei tahtnud lahku minna. Annika võrgutas Sveni, aga Sven ajas ta ära. 16. Esimesel vahetunnil jooksin ruttu klassist välja, aga Sven tõmbas mind varrukast ja küsis, mis mul lahti on. Ma jooksin kooli tagaküljele nutma, klassikaaslased tulid sinna ja ma jooksin koju. 17. Panime kunstinäituse pilte üles, meil jäi esimene tund ära. Riks sodis piltide teistele pooltele teatud kehaosi, aga me jõudsime veel uued pildid panna. Triin andis Riksile õppetunni. 18. Argo sai Jürgenilt peksa
On veel mõningad ilusad tüdrukuid, kuid enamus on ikka õlipatsid ja vinninäod. Tiina meeldib oma klassivennale Villele, kes on samuti Eestist pärit, õigemini tema vanemad on aga Ville ise pole kunagi Eestis käinud. Tiinale tekivad külmavärinad, sest Ville ei hakkaks talle elusees meeldima.Ükskord aga ühel peol nende vahel tekkis midagi. Tiina klassis käib ka üks tuupur, kellel on kõik viied ja kodused tööd on alati tehtud, kuid ta ei suhtle klassist mitte kellegagi ja ei aita kedagi, just seepärast kõik teda põlgavadki. Ta nimi on nimelt Sven Allan. Sven on väikest kasvu ja tal on suured prillid. Svenile meeldib oma klassiõde, kes elab ta vastas, vahel õnnestub tal Ingridiga ühel ajal koos kooli minna. Sven Allani isa on poja üle väga uhke ja uhkustab kõigi ees, Sven on sellest aga väsinud ja ta ei taha enam nii tark ja eeskujulik olla. Ühel hetkel hakkavad Sveniga imelikud asjad juhtuma.
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
raamatus Mini-Martiniks kuna ta oli väiksem kui teine Martin. Tal polnud vanemaid ja ta elas orbudekodus. Ta oli oma vanuse kohta väga julge ja ta armastas jäätist (ma tunnetasin ta pettumustunnet päris tugevalt, kui ta avastas, et Defolt saadud jäätis maitses samamoodi kui ahjukana ja praekartulid ja tatrapuder). Muud väiksemad tegelased (nendest ei saa väga pikka juttu, aga nad olid loos tähtsal kohal): 16 Mia: Tüdruk Joonase klassist kelle kadumise tagajärjel sattusid poisid maa-alusesse kuningriiki. Defo: Mees, kes aitas poistel algselt ruuterite käest põgeneda ja andis neile algsed juhtnöörid oma maale tagasi saamiseks. Lõpus tuli välja, et ta juhtnöörid olid valed ja ta rääkis valet sellepärast, et ta soovis endale kuningatrooni. Simmu: Poiss kes käis igal pool Florianaga kaasas ja oli ta „parem käsi“. Ta röövis maalt lapsi Floriana lossi. Kuninganna Floriana: Kuningriigi, kuhu
RAKKE GÜMNAASIUM REFERAAT ,,2 GRAMMI HÄMARUSENI" DIANA LEESALU Liisi Remmet 9.klass Rakkes 2008 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Ümberjutustus 5-7 Mõtted ja tsitaadid 8 Kasutatud kirjandus 9 3 Sissejuhatus Tegelikult valisin ma selle raamatu juhuslikult. Olin kuulnud, et see on väga hea raamat ning mõtlesin, et võiks kunagi selle läbi lugeda. Kuna see oli ka üks kohustuslikkudest raamatutest, oli põhjus seda raamatukogust küsida. Olen väga rõõmus, et
Juhuluule- tähtpäevaks kirjutatud luule. Esilagu oli see õpetlaste (kirjutasid võõrastes keeltes: ladina jt) erahobi. Vahel võeti kasutusele ka eesti keel. See tähendas, et senini alaväärtuslikuks peetud maakeel (eesti keel undeutch), võeti kasutusele pulmalauludes. Nõudlikus eesti keeles. Carmen Aleksandrinus - esimene eesti keelne juhuluuletus. Ladusas eesti keeles. Värsirida koosneb 12 v 13 silbist, vahel on paus: su õnnis on see mees, kes isa peale loodab. Brockman, sündinud 17. Sajandi alguses. Tuli siia 1634 - Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professoriks. Tuli Saksamaalt sõjapakku, kolm aastat hiljem kirjutab pika ja ladusa eesti keelse pulmalaulu. Hämmastavalt ruttu oli õppinud ära eesti keele. Hiljem saab temast Kadrina kirikuõpetaja. Juhuluulet avaldati mõneleheliste trükitud lehtedena. Juhuluuletused pulmadeks lasti trükkida. Ilmusid väikeses tiraazis. Trükituna oli neil eeldusi läbi aegade säilida
Vahest loodeti, et selline hulk venelasi ei jää saarele kauaks. Kuid venelased jäid ja saare väikeste mõõtmete tõttu ei saanud ruhnulased end kaua varjata. Miilitsamees Trei läks nüüd uuesti üle oma endiste peremeeste poole ja asus aktiivsemaid ruhnulasi venelaste kätte toimetama. Ka endine valla täitevkomitee esimees Dtrömfeldt asus uuesti ametisse, ähvardades saareelanikke. Vahistati ruhnulased Toomas ja Juhan Östermann, Mats Falk, Andres Nee ja Andreas Björg, kes olid vallategelased. Mitteruhnulastest vahistati koolijuhataja Tants ja pärast mitmepäevast otsimist ka tuletornivaht Merend. Vahistatud pandi peaaegu kaheks nädalaks tuletorni maja all olevasse kottpimedasse keldrisse. Hiljem A.Nee ja M.Falk siiski vabastati, ülejäänud viis meest viidi Kuressaarde. Seal vabastati üks Östermani vendadest, neli meest aga mõrvati. Need olid tuletornivaht Merend, kiilijuhataja Tants ja Ruhnu vallategelased Björg ning Österman.
Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete tulemusena, tema aga on lihtsalt 20 min direktoriga rääkinu- isegi tunnistust ei esitanud- ütles, et neljad viied, aga tegelikult oli matem kolm. Kartust tekitab veel praktiliselt olematu vene keele oskus ja siinses rootsi keele tunnis ainult rootsi keeles rääkimine
kirjeldatakse viie poisi käekäiku aastatel 1939 1950. Golden Five, nagu viisik end ise kutsub, käib selle aja jooksul läbi väga erinevaid radu; 1950. aastaks on neist järele jäänud vaid üks lapsena invaliidistunud Hendrik, kellest raamatu lõpus on saanud õpetaja. Metsavahi poeg Paul langeb bandiitide kuuli läbi, jaamaülema poeg Peeter saab otsa Pitka kompaniis, advokaadi poeg Heiti sureb omaenda kaaslaste käe läbi, Teadusemeheks kutsutud Andreas aga hukkub ihuüksi sakslaste vastu minnes. Raamatu pealkiri pärineb Whitmani luuletusest, mille poiste inglise keele õpetaja neile viimases tunnis ette luges. 7. "Suurte arvude seadus" (1978, trükiarv 32 000) Tegelasteks KEKi ehitusbrigaadi mehed, kes on sunnitud taotlema kommunistliku töö brigaadi nime. Idee taga on nende fanaatiline brigadir Tõnis Praost, kes on sama vankri ette rakendanud ka oma perekonna. Loomulikult toob see kaasa hulga konflikte
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
püstitub intriig - Peetri ja Ennu vastutegutsemine Märdi ja ennast kõrgklassile lähedal, lasi Emma Charlesil pidevalt hea Maie paariminekule. Kure Aadu tuleb Märdi kosjatulekut ette koguse raha raisata naisele, et too saaks kõik, mis ta tahab. Kuigi valmistama. Nüüd jagunevad tegelased vastasleeridesse. Enn see rahuldas Emma vajadusi vaid mingiks ajaks. Ta leiab pidevalt annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu müüa tangu ja Peeter loodab oma mehes vigu ja ei saa enam aru, kuidas ta sellise mehega suurt rahalist kasu. Peeter teatab oma naisele Annele äriplaanist ja abielluda sai. Ka oma tütre vastu käitub Emma mitte-emalikult, kindlast otsusest Maie Ennule naiseks anda. Anne on nõutu ja vähese ema-instinkti tõttu. Et elu põnevamaks teha, on raamatu jooksul Emmal kaks afääri teiste meestega abielu kõrval. Need mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin
Helsingi Ü audoktor. Abielus, lapsed, 3x Nobelile nimetatud. Looming: Vm.lt naastes hakkas luuletama: "Söekaevaja": kogumik, tõi E kirjandusse vabavärsi; poeem "Tuule Juku": suunatud "tuulelippude" vastu; "Kivist viiulid". Üldiselt ühiskonna kajastaja, aga on kirjutanud ka romantilisi luuletusi: "Vihm teeb toredaid asju", "Voog ja kolmpii". Proosa: ajalooline romaan on tema leib, seda soositi ja pop ka mujal Eur.s. Kõikides romaanide keegi päritolult eestlane oma klassist lahkunud, ta on olulin persoon. Peategelase puhul on põhiprobleemix kompromissile minek, vaja teha tähitis otsus, mis on enda jaox halb (põhimõtete vastu). Alustab 16.saj.st ja jõuab tänapäeva. Pingelised, psühholoogilised romaanid, põnevad suhted, pikad sisemonoloogid. "Michelsoni immatrikuleerimine"; "Taeva kiri": Masing, Peterson, tegevus M juures 1 päeva
Veelgi enam - narkomaani (olgugi et endist) ei tahtvat keegi näha oma töötajana. "Ja loomulikult ei hakka ühelgi tööandjal hale viirusekandjast." Nende linnake on karm linn. Seal on ka normaalsetel inimestel väga raske tööd leida. Kuidas siis end elatada kavatseb? "Praegu on olud mõneti paranenud, emal on üsna palju tööd." On pidanud emaga plaani arendada oma ettevõtlust. "Nüüd on mul palju aega ees siin istuda. Tahan läbi lugeda hulga raamatuid ettevõtluse kohta." Nii loodab ehk ka emale kasulik olla. "Ideid mul jagub." (Räägib mõningatest oma mõtetest, mis vähemasti esmapilgul ei kuulu fantaasia valdkonda). Probleemi näeb ka selles, kuidas vabaduse tingimusis mitte lasta end ahvatleda doosi võimalikkusest. Teab, et pärast HIV + sokki, mis nende linna tabas, on heroiin hakanud linnast kaduma. See tähendavat ka juba palju. Ka on ta teadlik sellest, et kui süstimist jätkab, siis on suur tõenäosus kiiresti siit ilmast lahkuda.
Ta viiakse esimeses osas tema esimesele ballile. Tal on palju kosilasi, kuid paljud neist on ka ärakasutajad. Lõpuks langetab Natasa õige otsuse. Veel üks kangelane on Pierre Bezzuhov. Ta on ühe krahvi vallaspoeg, kes saab pärides suured rikkused ja esialgu oma lihtsa olekuga elab elu nautides. Hiljem hakkab ta tahtma midagi sügavat ja sisulisemat. Algul võtab tühise truudusetu naise, kuid lahutab temast. Püüab ühiskonda parandada, tegeleb põllumajandusega, loodab leida vaimset tuge ja ideaali vabamüürluses, aga pettub. Tal on ka hull idee tappa Napoleoni, kuid ta võetakse sõjavangi. Seal leiab ta ühe lihtsa talupoja sõjamehe, kes oma eheda loomuliku olemusega hoolitseb tema eest ja pakub moraalset tuge ning kõrgemaid väärtusi. Hiljem abiellub Pierre Natasaga. Venemaa võitis sõja. Elu läheb edasi. Romaan kujutab elu igikestust. 6. Scott (1771-1832) Walter Scott on ajaloolise romaani rajaja ja tähtsaim viljeleja
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen. Oma essees "Ibsenismi olemus" (1891) nõudis ta, et teater peab etendama ühiskonnas olulist rolli. Tema arvates pidi pearõhu asetama kaasaja probleeme käsitlevatele näidenditele. Liitunud "Sõltumatu Teatriga", otsustas Shaw hakata ise näidendeid kirjutama. · "Ebameeldivad näidendid" Esimene näidend "Leskmeeste majad" (1892) kuulus koos
Miina Härma Gümnaasium Naispeategelased ja armastuse käsitlus Paulo Coelho teostes Uurimustöö Tartu 2006 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Paulo Coelho elulugu.............................................................................................4 2. ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" saamislood.................................6 2.1 ,,Üksteist minutit" saamislugu................................................................................6 2.2 ,,Veronika otsustab surra" saamislugu....................................................................7 3. Romaanide ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" naispeategelased.......8 3.1 ,,Üksteist minutit" sisututvustus................................................................
Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf!
Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Pro
kodust. Isa kohtleb teda äärmiselt toorelt ja ebainimlikult, nii et Dimitris peaaegu kõik inimlikud iseloomuomadused on kadunud. Ta on nautlev, liiderlik, ohjeldamau ja toores. Kuid tal on siiski ka häid külgi. Lõpuks mõistetakse ta sunnitööle kahtlustatuna isatapmises, mida ta aga tegelikult ei teinud. Ta jääb aga rahule kohtuotsusega, sest ta on hinges soovinud isa surma ja õelnud, et miks selline inimene üldse elab. Ta loodab karistusest puhastamist ja uuestisündi (A.Meiessaar 1935:15). Vana Karamazov on rikas kaupmees, koletislik kuju, kel pole ühtegi head iseloomujoont. Ta ei usu, ei tunnista kõlblust, ei ole peaaegu võimeline kedagi armastama. Ühtlasi on ta arg ja kõlvatu. Varem on ta ise talunud alandusi, nüüd piinab ja häbistab teisi, olles äärmine ihnuskoi ja egoist. Oma poegi ja teenreid kohtleb ta võikalt, eriti Dimitrit ja Smerdjakovi. Lõpuks tapab viimane tema metsikul kombel (A
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda - linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi Indrekule pikaks ajaks meelde - rentis endale võõrastemajas toa, mees, kes puhvetis oli ja toa rendile andis, teadis rääkida, et Maurus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
