Ilus õun, uss sees. Välimuse järgi hindamine on suhteliselt naiivne, kuna mitmed esemed ja ka inimesed tunduvad välisel vaatamisel väga kaunid ning ahvatlevad, kuid lähemalt uurima hakates võib juhtuda, et pettutakse rängalt. Nagu on öeldud, pole head ilma halvata. Seega peaks olema alati valmis ka läbikukkumisteks. Läbi elu on enamikel inimestel juhtivaks mõtteks ütlus, et mida rohkem, seda uhkem. Kuid kõik see, mida on suurtes kogustes ei pruugi olla sama kvaliteetne ja väärtuslik, kui see, mida alati natuke liiga vähe on. Alatasa tundub parem ju see, mida endal ei ole. Tihti soovitakse enamat, kui omatakse, ilma et väärtustataks piisavalt seda, mis on juba olemas. Miski justkui sunniks inimest otsima paremat elu. Pidev pürgimine lihtsuse ja mugavuse poole kaotab ka kergete tegevuste võlu ja naudingu. Tänapäeval on olemas isegi raamatud salvestatud lindile, mida saab kuulata ,,jooksu pealt". Kuid mõnusam on ju seada end sisse p...
The traveler sees what he sees, the tourist sees what he has come to see To most people, the words tourist and traveler have the same meaning - a person visiting a foreign country to see what it has to offer. However, for people in the travel community these titles may have vastly different meanings. For many, when hearing the word tourist, a stereotypical picture comes to mind: a person with cargo shorts, a hawaiian shirt, a huge hat and sunglasses with a camera around their neck and map in hand
kõike suvalisel ajal. Pole mõtet küsida rohkem, sest see tähendab kadusid ja see ei meeldi Maatriksile. A: Ja kuidas see toimub? Istutad seemne ja mõtled sellest, millal see valmib? D: Umbes nii. Istutad seemne, kastad seda vee-taolisega, täidad selle valguse ja armastusega ja seejärel palud selle ühendust universaalse Maatriksiga, millelt seeme saab kõik vajalikud andmed selleks, kuidas valmida tähtajaks mida sul vaja on. Sellel momendil süttib seemne sees valgus ja hakkab voolama väljapoole helenduva niidina, mis ühendub Maatriksiga. Nii algab protsess. A: Mis juhtub taimega siis, kui sa oled viljad ära korjanud? D: Ta jääb, kuid tulevasi vilju kasutatakse ainult kui seemneid. Hiljem see kuivab ja sa palud, et ta laguneks kiiresti algelementideks, millest loodud oli, et mitte tekitada ballasti planeedile. A: Tuleb välja, et neil ei ole prügi? D: Peaaegu mitte. Neil pole prügi, sest pole pakendeid ja majapidamisjäätmeid. Kui
rütmist välja lüüa. Samuti on soovitatud astuda väikeste sammudega siis, kui äikest lööb. Äike tekitab sammuti pingeid inimese ja maa vahel. Elusorganismidest on kõige suurem pinge allikas elektriangerjas, Lõuna-Ameerikas elavad kalad tekitavad oma saaki rünnates kuni 600 V. Need kalad kasutavad pingeimpulsse ka ruumis orienteerumisel, kuid siis on pinge palju väiksem. Väga väiksed pinged tekivad ka meie endi sees. Närvirakkude kiududes on väliskeskkonna suhtes negatiivsed laengud suurusega -70mV. Kui närv saab puudutuse või muud sellist väliskeskkonnast, siis suureneb laeng 70mV ja saavutab suuruse 40mV. Võrreldes väliskeskkonnaga on need pinged väga väiksed kuid nad on meile väga vajalikud. Närvikiud koguvad ja saadavad infot ajju. Seal saadud info defineeritakse ja vastav lahendus saadetakse mööda närvikiudusid tagasi. Selle abil saame me vahet teha soojal ja külmal ning
Objektiivsus minu sees ja ümber. Sõna objektiivsus minu jaoks tähendab ausust, ausat suhtumist endasse kui ka oma kaaslastesse. Ootame ju kõik endasse ausat suhtumist ja peame ka andma teistele inimestele nende käitumisest tagasisidena objektiivseid hinnanguid. Objektiivne suhtumine on heade suhete aluseks. Kuid arvan, et liigne kriitiline objektiivsus alati , igal olukorral, ei tule kasuks. Mõnikord võib see olla solvav. Objektiivsuse puhul ei kaasne isiklikku arvamust või suhtumine eelarvamusega. Objektiivne suhtumine on eelkõige erapooletu. Otsuste langetamisel erapooletu suhtumine. Tegelik olukord. Objektiivsus on reaalsuses eksisteeriv tõde. Ei saa vaielda, meil on erinevad objektiivsed suhtumised. On olukordi ja seisundeid, kus inimene ei ole võimeline objektiivselt mõtlema, ega hindama oma olukorda. Ebameeldivate sündmuste puhul järelduste tegemine ja reageerimine. Lähenemine olukorrale ilma emotsioonide...
Katioonid: UO22+ dioksouraan(2+)ioon, ka uranüül(2+)katioon; [Al(H2O)4]3+ tetraakvaalumiinium(3+)ioon. Anioonid; lõpp -iid, mitmeaatomilistel aat. CN- tsüaniidioon, SCN- tiotsüanaatioon, NCO- tsüanaatioon. Binaarsed ühendid: Rn Xe Kr Ar Ne He B Si C Sb As P N H Te Se S At I Br Cl O F. Hüdriidid vesinikuühendid metallidega, milles vesiniku o-a on -1. Vesinikuühendid mittemetallidega (vesiniku o-a 1). BH3 boraan, SiH4 silaan, AsH3 arsaan, NH3 asaan (trad. ammoniaak), N2H4 diasaan (trad. Hüdrasiin), PH3 fosfaan. Happed: H3BO3 boorhape boraat BO33-; H3AsO4 arseenhape arsenaat AsO43-; HONC fulmiinhape fulminaat ONC-. Madalama o-a korral kasut. -is ja -us liidet, aniooni nimetuse lõpuks on sel juhul -it. Mitu hapet, kus oksüdatsiooniaste on sama, väiksema H ja O meta-, suurema orto-. Hapnikuta hapete vesinik, mittemetall lõpuga -iid hape. Tiohapped tekivad O aatomi asendusel S aatomiga. Oksiidid: Rühma O-O sisaldavad oksiidid on peroksiidi...
Milleks meile aktiivne kodanik? Kodanikkond on riigi üheks peamiseks tunnuseks. Põhiseadusega on aga määratud kodanike kohustused, õigused ja vabadused. Seega on kodanikel kohustused oma riigi ees, mida tuleb täita. Tähtis on, et kodanikud tunnetaksid seda, et igaühest sõltub meie igapäeva elu, et igal häälel on tegelikult vastukaja. Kui inimene seda mõistaks, siis julgetaks olla ka aktiivsed ühiskonnaliikmed. Milleks muidu on meil selline ilus ütlus ,,kus viga näed laita, seal tule ja aita", see kehtib küll vaieldamatult igal tasandil. Kodanik peaks enam pühenduma ühiskonna arengu üle muretsemisele. Ometi on ainsaks aktiivsuse märgiks meie kodanikel: pass taskus. Enamik meie riigi kaasvõitlejatest on passiivseks muutunud: ei käida enam valimistel, ega üldse ei huvituta riigi toimimisest. Tuues paralleele Eesti ärkamisajaga - kas ekisteeriks praegusel kujul üldse meie riiki, kui ei oleks tollal olnud nii aktiivseid kodanikke nagu Hurt...
Piirid meie ümber ja meie sees Inimene on saladus kaitsva väliskesta all peitub mitmekesine sisemus, mis omakorda koosneb sadadest väikestest iseärasustest, muutes igaühe ainulaadseks. Üldtunnustatud moraalinõuded seavad käitumisele teatud piirid, mis on vajalikud ühiskonnaliikmete edukaks kooseluks. Teiselt poolt kitsendavad need normid võimalust avalikustada oma mõtteid ja ideid. Lisaks sellele hoiab
Maa ja suurte liinide vahele võib jääda kuni miljon volti. Kui inimene satub kõrgepingeliinide alla ei ole tal soovitatud käia väga pika sammuga kuna iga sammu astumisel olenevalt tema suurusest tekib jalgade kauguse vahele pinge, mis võib tekitada inimesele südamehäireid. Elektriväli meie ümber. Elusorganismidest on kõige suurema elektrivälja omaja elektriangerjas. Lõuna-Ameerikas elavad kalad tekitavad oma saaki rünnates kuni 600 V. Elektriväljad meie sees. Väga väiksed pinged tekivad ka meie endi sees. Närvirakkude kiududes on väliskeskkonna suhtes negatiivsed laengud. Kasutatud kirjandus: www.neti.ee www.google.ee www.wikipedia.org www.miksike.ee
näpuga, vaid aitab inimesel endal toimunust aru saada, võtta seda õppetunnina, et järgmine kord targem olla. Usalduslik vestlus kui niisugune on uus asi. See on senise määrustiku terminoloogiline nõrkus, sest pihile saab tulla ainult kiriku liige, ja seega määrustikku sõnasõnalt järgides ei ole kaplanil teoreetiliselt mingit vaikimiskohustust. Seepärast on ette valmistamisel uued eeskirjad, kus on sees usalduslik vestlus kui ametlik termin (vaikimisi on kogu aeg olemas olnud), ja selle raames kaplanile teatavaks saav informatsioon on juba konfidentsiaalne, mida võib asjassepuutuvale kolmandale poolele teatavaks teha üksnes väga põhjendatud juhul. See tähendab umbes seda, et kui te tulete ja tunnistate, et 12
docstxt/1366878434905.txt
Kaup Kogus Hind Müüja jahu 4960 7,50 Kask manna 580 6,00 Paju riis 2136 12,00 Saar suhkur 3977 9,00 Tamm sool 2782 6,00 tatar 1854 10,00 kaer 1486 8,00 hernes 796 7,00 hirsihelbed 1098 11,00 Nr Kaup Kogus Hind Maksumus Makstud Müüja Kuupäev 1 jahu 10 7,5 75 68,5 Kask 23.04.2005 2 riis 20 12 240 240 Paju 23.04.2005 3 hernes 1 7 7 7 Saar 23.04.2005 4 suhkur 10 9 90 81 Tamm 23.04.2005 5 hirsihelbed 2 11 22 22 Kask 23.04.2005 6 sool 10 6 60 60 Tamm 23.04.2005 7 tatar 20 10 200 200 Paju 23.04.20...
Nr Tegevus Ülikool Teaduskond Õppevaldkond Õppimise liik 1 Õpin TTÜ Majandus Rahvamajandus bakalaureuseõppe 2 Õpin TTÜ Majandus Ärindus magistriõppe 3 Õpin ja töötan TTÜ Humanitaar Inglise keel doktoriõppe Täpsustus õppimise liigile Staaz Väga meeldib :)) 1 6 3 Õpin Õpin ja töötan Töötan TTÜ Tartu Ülikool Tallinna Ülikool Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool Eesti Mereakadeemia Eesti Muusikaakadeemia bakalaureuseõppe magistriõppe doktoriõppe muu, palun täpsustage
Tudengi nimi Matemaatika Informaatika Füüsika 3 4 5 3 4 5 Anu Kuusk 5 3 2 Anu Kuusk 3 3 2 Anu Kuusk 2 3 4 Anu Kuusk 2 4 1 Anu Kuusk 2 4 1 Vello Tamm 2 4 3 Ants Kask 4 5 6 Keskmine hinne 4 4 3,3333333333 2,6666666667 3 2,3333333333 2,3333333333 3 5 Nimi Anu Kuusk Tõnu Saar Ants Kask Maie Kuusk Vello Tamm Valdo Sepp Heiki Vaher
Nr Elukoht Tegevus Ülikool 1 Tallinn Õpin TTÜ 2 Tartu Õpin ja töötan Tartu Ülikool 3 Pärnu Töötan Tallinna Ülikool 4 Haapsalu Eesti Kunstiakadeemia Viljandi Eesti Maaülikool Eesti Mereakadeemia Eesti Muusikaakadeemia Nr Elukoht Tegevus Ülikool Asutus Töö algus Vanus
How to keep Estonians in Estonia? In my opinion the first thing to do would be changing out politicians. I feel like the only thing they want is to make teir lives better, not the average person's. Whatever it is that they change it only drives Estonians away. I think that if everyone could get higher education for free they wouldn't have to get a student loan which they are not able to pay back after graduating. They have to get a well-paid job. But here in Estonia you can't get a great job unless you have a relative who's a top executive. Because of this many people go to a foreign country for a short time. At least that's what they say. Most of my friends and relatives who have gone abroad years ago are sure they are never coming back to live in Estonia. I'm not sure if it would help to keep Estonians in Estonia if kids would have a normal childhood but it really makes me angry that they have to be able to read at the ag...
Sõda ja rahu tänapäeva maailmas Nüüdisaja ühiskonnas on enamusele jäänud mulje, et elatakse rahuajastul ning sõda on minevikuteema. Tegelikkus on see ,et sõjapidamine pole kuhugi kadunud,lihtsalt muutunud mitmekülgesemaks ja vähemkajastatuks. Konfliktide põhjuseks on enamasti raha. Vahenditena kasutatakse massimeediat, luureinfot ja lepinguid,mis on kasulikud ühele osapoolele ning millest mitte kinni pidamisele järgnevad suured rahatrahvid ja isegi ähvardused. Millises maailmas me tegelikult elame? Millised ohud meid ähvardavad? Raha on üheks suurimaks motivaatoriks ning ühe väga ilmeka näite saab tuua lähiajaloost. Iraagi sõja ettekäändeks oli, et minnakse hävitama massihävitusrelvi, kuigi esitati raporte relvade leidmiste kohta, on selgunud, et tegemist oli valeraportitega. Praeguseks on selge, et Iraagist pole leitud ühtegi keemiarelva ega selleks vajalikke tooraineid. Leitud on vaid kloori...
TUBAKATOOTED SUITSETAMINE HARJUMUS, NAUDING VÕI NARKOMAANIA MIS ON SUITSETAMINE? Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja ja demokratiseerus 20. sajandi algul. Enne seda tubakat nuusati või näriti. Tänapäeval seostatakse terminit tubaka suitsetamine sigarettide, sigarite või piipudega. Suitsetamisest tekib tubaka sõltuvus, millest on raske loobuda sellest saab harjumus. SUITSETAMISE AJALUGU Suitsetamine on ilmselt sama vana tegevus kui tule kasutamine. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Algul suitsetati mitmesuguseid eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi: lavendlit, paiselehte jt. Tubakas oli Ameerika mandri asukas ja teda Vanas Maailmas ei tuntud. 1492. avastati Amee...
Vanuse tõttu on piiratud uurimismetoodikad ja lapse interpreteerimine on tihti läbi vanemate, mis siis neid tulemusi mõjutab. Samuti võib mõjutada uurijate enda uskumused/ideaalid. Näiteks ema-lapse filmimine mõjutab ema käitumist kõvasti. Kasutatakse erinevate projektiivseid arvamusi nähtuse enda kohta või areneva organismi kohta andmetena selle organismi enda kohta. Projektiivne - ma projitseerin sulle selle omaduse. Näiteks vanem vastab imiku kohta, seal on palju asju sees, ei ole objektiivne. Arengupsühholoogilistes uurimistes tuleb silmas pidada kõike seda - võimalikke projektsooone, uskumise, metoodikate vigu, jne jne jne. Arengupsühholoogia uuringuid tehes peab silmas pidama arvamuste andjate orienteeritust ja eelistusi erinevate arenguaspektide hindamisel ning mitte käsitlema neid hinnanguid ekvivalendina tegelikule arengule. Representatiivne valim - idee oleks võtta nii suur kui võimalik. Homogeensus vs heterogeensus.
Akadeemiline enesejuhtimine TSITAAT Ajakirja viide kasutatud kirjandus: Aab, M. (2006). Elu. Journal of life, 4(6): 6-12. teksti sees: (Mets, 2010: 3). (punkt lause lõpus, peale viidet) [sic!] (tähendab nähtud viga) REFEREERING „Sika [sic!] lendab“ (Mets, 2010: 3). Mets (2010: 3) on öelnud, et siga lendab. Inglise keelest eesti keelde sõna sõnalt tõlkimine on tsitaat! Teksti ära jätmine: „Sika, nagu teisedki loomad, lendab“ „Sika … lendab“ /---/
Kehakeel 07.11.10. Võime mõista inimeste sees toimuvat ilma sõnadeta Ma arvan, et iga inimene on kord soovinud endale võimet teiste mõtteid lugeda. Seda iha peetakse müstiliseks. Tegelikult on see aga võimalik- kehakeele abil. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad zestid ja poosid on meile harjumuseks saanud. On kindlaks tehtud, et inimeste vahelises suhtluses sõnadega antakse teabest edasi
OSA A 1. Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmiseks 2. Mõõteriista valik. Vajatav täpsustase 5 m Valin: Digitaalne indikaatorkell (täpsus 1m) rakisega + pikkusplaat OSA B Tabel 1. Algandmed A1 42 74 20 15 52 87 25 1 A2 32 93 33 55 50 24 3 56 A3 47 54 62 46 41 71 79 55 A4 51 40 71 66 32 82 96 49 A5 60 80 25 41 74 85 22 55 C6 50 28 75 65 59 46 51 44 C7 45 61 65 71 27 53 41 64 C8 71 76 46 48 44 57 23 6 C9 82 ...
Kala siseehitus 1. Luustik ehk skelett *kolju *selgroog *roided *uimeluud 2. Hingamine *lõpused 3. Seedimine *suu *neel *söögitoru *magu *sooltoru *pärak *sapipõis *maks 4. Närvisüsteem *peaaju *seljaaju *närvid 5. Vereringe *süda *veresooned *arterid 6. Eritamine *neerud Fakte kalade kohta: *kalad on kõigusoojased, sest nende keha temperatuur sõltub väliskeskonnast *kalad näevad halvasti *kala maitseb suu ja keha pinnaga *kalad haistavad halvasti *kalad kombivad kehapinnaga
! Elementaarrakk kristallvõre väikseim osake, mis suudab iseloomustada võre struktuuri iseärasusi. Tal on omadus kasvada ruumis igas suunas. Kui kasv igas suunas ei ole takistatud, siis saadakse monokristall, mille kuju vastab võre tüübile (kuupvõrega kuubik). Kui monokristalli kasv mõnes suunas on takistatud, avaldab kristall kasvamisel takistusele teatud rõhku. Selle rõhu mõjul võib takistus puruneda ja kui kasvamine toimub materjali sees, siis materjal hävib. Kui pooorsetes materjalides (punane tellis, betoon, poorsed paekivid) on soolad ja on tingimused monokristallide kasvamiseks, siis need materjalid hakkavad murenema. Võre parameetrid sidemete pikkused a, b ja c ja nende vahelised nurgad , , . ). Võre klassifitseerimine sõlmpunktides olevate osakeste järgi · aatom (teemant) võre sõlmpunktides neutraalsed aatomid, mis on üksteisega seotud kovalentsete sidemetega;
Karu ja Jänese pidutsemine Elasid korda karu ja jänes. Nad olid väga head sõbrad. Karu elas sügaval metsa sees, suure puu all. Jänes aga metsa ääres. Talle meeldis seal elada, kuna seal oli nii mets kui põld. Hommikuti ta käis põllul süüa noppimas ja õhtul jalutas metsas. Karu aga oli kogu aeg metsa sees, välja ta ei tulnud kunagi. Kuigi vahel ta ikka tuli välja, kui tahtis jänesele külla minna. Ühel õhtul aga hakkas karul nii igav, et ta ei suutnud enam kodus passida. Kuna telekast ka ei tulnud midagi, otsustas ta minna jänese juure. Mõeldud tehtud. Karu pani oma kasuka selga, kalossid jalga ja hakkas minema. Kuna sügavalt metsast metsa äärde on pikk tee ja jänese juurde jõudmine võtab kaua aega, mõtles karu tee peal luuletuse. Jänes on lahe kutt, mina olen Karu Ott.
Diagrammid Tutvumine diagrammide koostamisega ja nende liigitusega. Mõeldud iseseisvaks tööks koos vastava juhendmaterjaliga. Kirjandus 1. Roomets, S. Arvjoonised. Tln, TPÜ Kirjastus, 1999. 2. Aarma, A. Mis on arvjoonis ja millist valida?// "Arvutimaailm" nr. 10, 1996 lk. 37-39. 3. Mereste, U., Saarepera, M. Arvjoonised. Tln, Valgus, Tln.1981. 4. Microsoft Excel. Tln, Külim, 1998. Leht Seletus Diagramm Diagrammi komponendid Intervall Nominaal- ja intervallskaala võrdlus Jaotised Skaalajaotiste muutmine erinevuste väljatoomiseks Logaritmskaala Logaritmskaala kasutamine 2 skaalat Erinevate mõõtühikutega suurused ühel diagrammil Aktsia Aktsia tehingute maht, maksimaalne, minimaalne ja sulgemishind Legend Legendi vajalikkus Liitdiagramm Liht-ja liitdiagramm Lint Lintdiagramm, rahvastikupüramiid Sektor ...
❆❧❣❡❜r❛ ■ ❡❦s❛♠✐❦s ❦♦r❞❛♠✐♥❡ ✾✳ ❥✉✉❧✐ ✷✵✶✺✳ ❛✳ ❑❡❡r✉❧✐s❡♠❛❞ ❦üs✐♠✉s❡❞ ✶✳ ❚⑦õ❡st❛❞❛✱ ❡t ❦✉✐ ❆ ♦♥ r✉✉t♠❛❛tr✐❦s ü❧❡ ❦♦r♣✉s❡ ❑ ❥❛ s❡❧❧❡ ♠❛❛tr✐❦s✐ ♠✐♥❣✐❧❡ r❡❛❧❡ ❧✐✐t❛ ❑ s✉✈❛❧✐s❡ ❡❧❡♠❡♥❞✐❣❛ ❦♦rr✉t❛t✉❞ t❡✐♥❡ r✐❞❛✱ s✐✐s ❆ ❞❡✲ t❡r♠✐♥❛♥t ❡✐ ♠✉✉t✉✳ ❚õ❡st✉s ❖❧❣✉ A = (aij ) ∈ M atn ❥❛ ♦❧❣✉ B ♠❛❛tr✐❦s✱ ♠✐s ♦♥ s❛❛❞✉❞ ♠❛❛t✲ r✐❦s✐st A s❡❧❧❡ k✲♥❞❛❧❡ r❡❛❧❡ ❛r✈✉❣❛ c ❦♦rr✉t❛t✉❞ l✲♥❞❛ r❡❛ ❧✐✐t♠✐s❡❧✱ ❦✉s k = l✳ P❡❛♠❡ ♥ä✐t❛♠❛✱ ❡t |A| = |B|✳ ❊❡❧❞❛♠❡✱ ❡t k < l✳ ▼❛❛tr✐❦s✐ B k ✲s r✐❞❛ ❦♦♦s♥❡❜ ❡❧❡♠❡♥t✐❞❡st ak1 + cal1 , ak2 + cal2 , . . . , akn + caln ❑õ✐❦ ü❧❡❥ää♥✉❞ A ❡❧❡♠❡♥❞✐❞ ♦♥ s❛♠❛❞✱ s❡❡❣❛ ❞❡t❡r♠✐♥❛♥t ♦♥ ✈õr❞♥❡ s✉♠✲ ♠❛❣❛✳ |B| = sign(σ)a1σ(1) . . . ak−1,σ(k−1) (akσ(k) + calσ(k) )ak+1,σ(k+1) . . . alσ(l) . . . anσ(n) σ∈Sn ❑❛s✉t❛❞❡s r❡❛❛❧❛r✈✉❞❡ ❞✐str✐❜✉t✐✐✈s✉s❡ ❥❛ s✉♠♠❛ ♦♠❛❞✉s✐ ✈õ✐♠❡ s❡❧❧❡ ❦✐r✲ ❥✉t❛❞❛ ...
Konfliktid 1920 aastatel 1. Konflikt 1923 Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Põhjuseks oli see, et Prantsusmaa viis oma väed Ruhri tööstuspiirkonda. Ruhri kivisöebasseinid. 1922 oli selge, et Saksamaa ei suuda maksta reparatsioone. Metallurgias tekkisid rahutused. Sekkus Rahvasteliit. Prantsusmaa toob väed välja, tööstus vähenes. 2. Konflikt 1923 Soome ja Rootsi vahel, konflikt ei läinud sõjaliseks. Konflikti põhjuseks oli Ahvenamaa. Tahtsid ühineda Rootsi kuningriigiga. Hakati arutama seda Rahvasteliidus. Ahvenamaa sai autonoomia. Konflikt lahenes. 3. Konflikt 1924 Poola ja Leedu vahel, põhjuseks oli Vilniuse linn. Linn kuulus Poolale ja Leedukad tahtsid seda endale. Sõjaline konflikt. Vilniusest sai Kaunase asemel uus pealinn. Saksamaa 1920 aastatel Majandusolukord oli peale sõda väga kehv. Saksamaal oli kart...
INIMKEHA KUI ENERGIALLIKAS INIMENE-ELEKTRIJAAM · Luigi Galvani "Traktaadid elektrienergia võimsuse kohta lihaste liikumisel"(1791) · ühe hingamisega inim keha tooab 1 vatti · rahuliku jalutuskäiguga saab vabalt toita elektri pirni. Seoses maailma rahvaarvu suurenemisega ja majandus arenguga vajadus elektienergias pidevalt suureneb. Keskmiselt iga 15aastat energia kulu kasab topelt. Nõue kasvamisega, ja ka seos ökoloogiaga vajadus alternatiivses energia allikaga kasvab. Suuremat huvi pakkub uuringud inimese oraganismi nagu energia generaatorit erinevat tüüpi energiat. Aktuaalsus selle juurdemineku on põhjustatud rajade tegureid. Esiteks keskkonnahoidlik. Kasutatakse ainult soojusenergiat või liikumise kineetilist energiat, mida inimene toodab igapäevastes tingimustes. Teiseks, säästes aega ja ressursse energia säilitamiseks ja ülekandmiseks kasulikuks kasutamiseks. Inimene nagu elektrijaam. Esim...
01.09.1939 algab II maailmasõda 03.09.1939 prantsusmaa ja inglismaa kuulutavad saksamaale sõja 17.09.1939 stalini punaarmee vallutas poole idaosa (lääne-ukraina ja lääne-valgevene alad), septembri lõpuks andsis poolakad alla 22.06.1941 saksamaa koos liitlastega tungib nõukogude liidu aladele (venemaal nimetatakse seda suureks isamaasõjaks), lõppes sõprus saksamaa ja nõukogude liidu vahel 07.12.1941 jaapan ründas ootamatult usa mereväebaasi pearl harborit ja kuulutas usa-le sõja keda vallutas saksamaa? norra,taani,holland,belgia,luksemburg,prantsusmaa millal oli suur murrang II maailmasõjas ehk teine rinne? 06.06.1944 normandia dessant 08.05.1945 sõlmiti saksamaa kapitulatsioonileping 02.09.1945 lõppeb II maailmasõda kuidas lõppes talvesõda? Soome säilitas iseseisvuse, pidi venemaale loovutama viiburi ja karjala teherani konverents toimus 1943 aasta lõpus. Otsustati, et usa ja suurbritannia avavad prantsusmaal teise ri...
Marss Evelina Oratse Üldised andmed Neljas planeet päikesest Kaugus Maast: 55400 mln km Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi Gravitatsioon: u 40% Maa omast Kaks kuud Phobos ja Deimos Atmosfäär koosneb süsihappegaasist 95,7%, lämmastikust 2,7%, argoonist 1,6%, happnikust ja veest. Kanalid Giovanni Virginio Schiaparelli(1835 1910) oli kanalite avastaja Arvati, et seal on vesi 1964 a "Mariner 4" tegi 22 pilt, kanaleid ei avastatud Nix Olympica Päikesesüsteemi kõrgeim mägi Kõrgus 21 km Mäe jalam on u 600 km Kustunud vulkaan Kraateri läbimõõt 85 x 60 x 3 km Marsi kaaslased Phobos ja Deimos Nimed said nad kreeka mütoloogiast Mõlemad on asteroidid, kuid asuvad kindlal orbiidil, mis on väga haruldane Marss ja vesi On leit...
Rahvastiku(elanikkond) moodustavad kõik riigis alaliselt elavad inimesed. Varasemate aegade rahvaarvu kohta on ajaloolased saanud teha ainult oletusi ajalooallikate põhjal. Rahvaloendusega saab täpselt kindlaks teha kus kui palju inimesi elab. Rahvaloendusi korraldatakse 10 aasta tagant. Vahepealne arvestatakse perekonnaseisuasutuste järgi. Eestis on rahvastikuregister kust rikk saab vajalikku infot leida. Viimane rahvaloendus 2000.a. muudatusi rahvastikus jälgib statistikaamet. Loomulik iive sündide ja surmade vahe Imikusuremus mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimust mõjutavad rahvastiku vanuselise koosseisu muutumine, pereplaneerimine, linnaline eluviis, ühiskonna suhtumine lastega peredesse, toetused lasterikastele peredele. Beebibuum sündimus kasvab hüppeliselt ja ootamatult ja siis normaliseerub jälle. Eesti rahvaarv väheneb, sest suremus ületab sündimuse ja sisseränne s...
MONOLOGUE: preparation time 3 minutes, uninterrupted monologue time 2 minutes ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- EDUCATION AND JOBS A5 MONOLOGUE Topic A5.2 Read the topic below and prepare to speak about it. Use the questions given to help to plan your monologue. Some people think that all school-children should wear school uniforms. Why do you think they say that? Do you agree? Give reasons. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- You are expected to structure your monologue and present it speaking fluently with appropriate pronunciation and intonation and only natural pauses. You are expected to express yourself confidently, clearly and politely. Interact naturally with appropriate openings, fillers and amplifications. Be logical and clear, paraphrase successfully. Your vocabulary...
mälupulk - mäluseade andmete salvestamiseks (analoogiline mälukaardiga), ühendatakse USB- porti kiipkaardilugeja - andmevahetuseks arvuti ja kiipkaartid (nt ID-kaart) vahel projektor - arvuti ekraanipildi näitamiseks suurelt seinale (ekraanile) nt estluste tegemisel või õppetundides UPS (katkematu toitepinge allikas) - kaitseb arvutit ootamatu voolukõikumiste ja -katkestuste eest hiirematt - vajalik hiire paremaks/täpsemaks liikumiseks (oluline rulliga hiirte puhul) Mis on kasti sees? toiteblokk - muundab elekrivoolu arvutile sobivaks (madaldab pinget: 220V -> 5V, 12V, 3.3V) emaplaat (MotherBoard) - ühendab arvuti korpuses erinevaid komponente (protsessor, mälud, lisakaardid) protsessor (CPU) - arvuti keskne andmetöötlus üksus (töötleb läbi etteantud ülesanded ja väljastab tulemused) mälu (memory) - seade andmete ja programmidega töötamiseks (andmete (ajutine) hoiukoht) Mälu jaguneb: püsimälu (ROM) info arvuti alglaadimise kohta
Kodune töö Tööohutusnõuded lihtsaega lõikamises ja esmaabi kapi sisu Haabsalu kutseharidus keskus Carola Liiv MR14 02.10.2014 1.SISSEJUHATUS.....................................................................................LK 2 2.ESMAABIKAPI SISU............................................................................LK 3 2.1. Miinimumnõuded esmaabivahenditele väikeettevõttes või ettevõtte eraldiasetsevates struktuuriüksus................................................................LK 3 2.2. Miinimumnõuded esmaabivahenditele ettevõttes või ettevõtte eraldiseisvates struktuuriüksustes töötajate arvuga üle 25..........................LK 4 3. ÜLDNÕUDED LINTSAELE..................................................................L...
docstxt/12698479632075.txt
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus-ärikoolitus LM 31 Getter Klaas MEDIATO AS Praktika aruanne Juhendas: Kaido Paju PAIDE 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 2.ÜLDANDMED PRAKTIKAETTEVÕTTE KOHTA................................................4 2.1Tegevuse analüüs..................................................................................................4 2.2Töötajaskond.........................................................................................................5 3.PRAKTIKAL KÄIK...................................................................................................6 3.1 Eneseanalüüs..............................................................................
Piirid meie ümber ja meie sees- kuidas seada piir alkoholile? Alkoholism on tõsine probleem Euroopa rahvastiku seas, sest siin on alkoholi tarbimine maailma kõige kõrgem. Alkoholi tarbimine on 12% meeste ja 2% naiste enneaegse surma ja invaliidsuse põhjus Euroopa Liidus. See põhjustab vägivalda, huligaansust, kuritegevust, pere- ning tööprobleeme. Eestis on olukord veel hullem. Selge on see, et alkoholi tarbimisele tuleb seada piir. Alkoholi tarbimine sõltub eelkõige kodusest kasvatusest. Kui perekonnas lapsevanemad joovad pidevalt suurtes kogustes alkohoolseid jooke ja lubavad seda teha ka oma lastel, siis lastel saab alkohoolsete jookide tarvitamine harjumuseks. Nendest kasvavadki inimesed, kes ei käi tööl ja ainult joovad. Nendes perekondades, kus taunitakse alkoholi tarbimist ja õpetatakse seda ka oma lastele, ei tahagi nad alkoholi tarbida ja tegelevad neile meelepäraste tegevustega. Sõbrad mõjutavad ...
Peipsi järv Eesti idaosas lainetav hiiglaslik Peipsi on oma 3555 km suuruse pindalaga Euroopa looduslike järvede hulgas suuruselt 5. kohal. Pikkuseks on Peipsi järvel mõõdetud 143 km ja laiuseks 48 km. Peipsi järv koosneb kolmest selgesti eristatavast osast. Põhjapoolne osa on kõige suurem ja sügavam. Lõunapoolse osa nimi on Pihkva järv. Neid ühendav väin on Lämmijärv. Kõige sügavam koht on Lämmijärve väga kitsal alal Mehikoorma sadama lähedal, kus sügavuseks on mõõdetud 15, 3 meetrit. Peipsis tervikuna ei ole palju saari. Seal on loendatud 29 saart. Peipsi põhjapoolne osa on väheliigestatud kaldajoonega. Lõunaosa kaldajoon on aga enam liigestatud. Lõuna pool asuvad paljud lahed nagu Zeltsa , Värska, Kruppi. Pika ajavahemiku jooksul on Peipsi järve järkjärgulisel taandumisel selle põhjarannikule tekkinud omapärased luited, mida ääristavad kaunid männimetsad. Ainult edelaosas, Lohusuu ümbruses on üleka...
Konna siseehitus Luustik ehk skelett *kolju *rinnaluu *eesjäsemeluud *tagajäsemeluud *selgroog *üks kaelalüli Seedeelundkond *suu *neel *maks *magu *kloaak *sooltoru Hingamine *nahk *kopsud Vereringe *kops *süda *veri kannab hapniku kehasse *kopsu veri rikastub hapnikuga Eritamine *neerud
Matemaatilised valemid ja joonistus – MS Word 2003 Jüri Kormik ditest (vastasel korral kaotad märgistuse ja pead siis uuesti märgistama) ning vali menüüst Rühmitamine > Rühmita (ingl. Grouping > Group). Nüüd kui soovid selles grupis teha muudatusi, siis tuleb rühmitus ära lõhkuda; selleks tee parem klikk ja vali Rühmitamine > Tühista rühmitamine (ingl. Grouping > Ungroup). Tekstikast ja tekstid kujundite sees Tekstikast (ingl. Text Box) lubab paigutada teksti dokumendi suvalisse kohta. Selle lisamiseks kliki nupul Tekstiboks ja joonista (lohista hiirega) soovitud kohta dokumendis. Pärast kasti ilmumist on võimalik teksti kohe sisestada ja seda vormindada. Tekstikast luuakse alati risküliku sisse. Aga juhul kui on soovi teksti näiteks ringi või kolm- nurga sisse lisada, siis tee parem klikk joonistusobjektil ja vali kohtmenüüst Lisa tekst (ingl. Add Text).
pärinevad Russell Kelferi luulest. Sama mõtet kannab edasi piibelgi, raamat, kus on kirjas elutõed. Kristlased, kaasa arvatud ka mina, usuvad, et meid on loodud just selliseks nagu me oleme Jumala eesmärgi jaoks. Tema on see, kes paneb paika meie rahvuse, väliumse, perekonna. Tema annab meile eluks vaja minevad võimalused ja oskused. Jumala soovib meilt vastu kõigest oma elu eesmärgi ära tundmist ja selle täitmist. Ta on andnud meile kõik vajalikud vahendid ju selleks. Kui meie sees on võimalused siis, kas me haarame neist ikka alati kinni? Mis takistab meid neid kasutamast? Kui need on määratud, siis kelle poolt? Me kõik oleme erinevad. Igaüks meist on andekas ja omamoodi eriline. Mõni inimene on väga musikaalne, teisel on jälle rohkem loogilist mõtlemist, kolmandal on hoopiski väga hea eneseväljendusoskus. Need oskused ja võimed on enamasti inimesele geneetiliselt kaasa antud. Neid saab küll arendada, aga päris muusikut ikka igaühest ei saa
Guatemala Guatemala on riik mis asub Kesk-Ameerikas. PiirnebMehhiko, Belize'i, El Salvadori ja Hondurasega. Omab väljapääsu Vaiksele ookeanile ja Atlandi ookeanile (kariibi merele). Guatemala põlisrahvas on stabiilselt seal alles alates 1996. aastast. Ametlik keel - Hispaania keel. Pealinn Guatemala President Alvaro Colom Caballeros Asepresident Rafael Espada Riigikord-konstitutsiooniline demokraatlik vabariik Religioon Rooma Katolik, kohalikud usundid Staatus - iseseisev riik Pindala 108 890 km Rahvastiku tihedus 12,7 inimest/km Iseseisvus 15. september 1821 Rahaühik quetzal, USA dollar Valuuta lühendGTQ, USD Valuutakurss1 GTQ = 1,32613 EEK; 1 USD = 9,91358 EEK (18.03.2008) Ajavöönd Maailaaeg -6h Riigihümn Guatemala Feliz Üladomeen - .gt Maakood 502 Konsulaarabi - puudub Transpordikorraldus - Parempoolne liiklus. Bussiliiklus on odav ja töötab suuremate linnade v...
72 Kiiresti tuld levitavaks ja suurel hulgal suitsu tekitavaks pinnakihiks loetakse niisugust pinnakihti, mis ei vasta eeltoodud nõuetele. Pinnakihi omaduste süttimistundlikkuse ja tule leviku klassid iseloomustavad hoone seinte, lagede (kaasa arvatud ripplagede), torustiku, isolatsioonikihi pealispinna ja tarindi sees olevate õõnsuste ja kanalite pinnakihte. Klassinäitajad esitatakse koos, eraldatuna teineteisest kaldkriipsuga (nt V1/I) ja nende vastupanu tulele alaneb järjekorras: V1/I; V1/II; V1/; V2/ ja /. Vastavalt EVS 620-9:2003 Katusekattematerjalid. Põlevus jagatakse klassidesse K1 ja K2 selle järgi, kuidas nad väldivad või aeglustavad süttimist ja tule levimist katuse pealispinnal ning samaaegselt kaitsevad alustarindit süttimise eest. Klassi K1 kuuluvad katted, mis ei sütti ning
Amazonase vihmametsad Üldinfo Asukoht: Lõuna- Ameerika, Amazonase madalik (7 mln km²) Pindala: 5.5 mln km² Hõlmab kaheksat riiki Vihmametsa läbib ka Amazonase jõgi (pildil) Elustik Amazonase vihmametsas on ligikaudu: 2.5 mln liiki putukaid 40 000 liiki taimi 3 000 liiki kalu 1 300 liiki linde 430 liiki imetajaid ja kahepaikseid 380 liiki roomajaid Punasilmne puukonn (Agalychnis callidryas) 55-75mm pikk Pealt roheline, kõhualune valge. Küljed kas lillakad või sinakad, valgete triipudega. Varbad oranzid. Kullesed võimelised värvi muutma. Abiootilised tegurid Sademed Päikesekiirgus Temperatuur Toitainete sisaldus mullas Kliima soojenemine Toid...
Ettevõtja ja palgatöötaja võrdlus Suur erinevus on olla ettevõtja või palgatöötaja. Kumb oleks parem olla? Tooksin järgnevalt võrdluse nende kahe vägagi erineva nn. ametikoha näol. Ettevõtja suured plussid on ise otsustada ja olla iseenda nö. peremees. Vabadus ise tegutseda ja mõelda. Aga see toob kaasa ka suuri vastutusi ning kohustusi. Põhiline miks hakatakse ettevõtjaks on muidugi raha, teenid ju kogu kasumi endale. Muidugi summa oleneb sellest kui ettevõtlik ja töökas ollakse ja kas klientuuri on ning millega tegeletakse. Suureks plussiks on veel töögraafiku paindlikus, ise ju otsustad millal ja kuidas. Aga samas on see ka miinuseks, kuna selle ise-otsustamisega võib kaasneda ka laisklus (nt. ,,Ah täna ma tööd ei tee, kui viitsin teen homme''). Keegi ju otseselt ei sunni sind tegema, ikka sina ise. Edukus oleneb suuresti ettevõtja iseloomust, iga üks sellel alal läbi ei löö ja põrub. See on ka jälle miinuseks...
Ettevõtte nimi..................................................... Aadress............................................................... Töötaja................................................................. Isikukood............................................................. Amet..................................................................... Raamatupidamisele AVALDUS Kuupäev........................................ Palun rakendada minu töötasu/tööettevõtlustasu arvestamisel EV seadusandlusega kehtestatud tulumaksuvaba miinimumi. Allkiri..............................................................................
Venemaa ja NSVL Sisepoliitika: · Riigikorralt absolutistlik monarhia (Nikolai II 1894-1917). · Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: o Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. o isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. o Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse ...
Merkuur Tutvustus Merkuur on päikesele kõige lähemal olev planeet.Ta on ka kõige väiksem planeet päikesesüsteemis. Nimi Merkuur on tulnud vanarooma kaubanduse,reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil. Läbimõõt ekvaatori kohalt on 4 879 km kaugus päikesest on 57,9 miljon km Pinna temperatuur on +350C Pöörlemisperiood on 58,65 päeva Tiirlemis periood on 87,97 päeva kaaslasi Merkuuril ei ole. Merkuur on päikesele kõige lähemal, ta on ka kõige väiksem neist. Pinnavorm Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga.Seal on tervate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikkem. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuul, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam kraater Merkuuril on palavuse nõgu, mille läbimõõt on umbes 1550km.Kraater tekkis...
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Ne...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
