Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Seened". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seen, hüüf, soodne, samblik, mükoloog, heterotroofid, viljakeha, seeneriik, mükoloogia, seeneteadus, vetikas, seeneniit, mütseel, seeneniidistik, elutingimused, sugurakud, eoseline, samblikud, sõnajalad, vegetatiivne, pooldumine, pungumine, vakuoolid, rakukest, loomadega, glükogeen, toitumis, seeneraku, kestades, kitiin, kübarseened, jalastIV töö - seened · Hüüf- seenerakk · Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. · Seeni on ca 1,5milj liiki. · Seened koosnevad seenerakkudest. On olemas hiidrakud ja hulgirakud. · Seenehüüfide kogum moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. · Evolutsiooniliselt vanematel seentel puudub rakuvahesein. Hilisematel seentel on rakuvaheseinad. · Kogu mütseel on üks harunenud paljutuumne seenerakk. · Seeneraku ehitus: õhuke kitiinist kest, membraan, raku organellid nagu loomarakulgi(plastiide pole,
Seened · päristuumsed organismid · nii ainu- kui hulkraksed · mikroskoopilised · heterotroofid ei tooda ise toitaineid · ei sisalda klorofülli => ei fotosünteesi · ~1,5 miljonit liiki · ei ole ei loomad ega taimed => eraldi liik: seened · mükoloogia teadusharu, mis uurib seeni Välisehitus: · koosnevad hüüfidest e. seeneniitidest (pikad torujad rakud) · mütseel e. seeneniidistik harunenud ja omavahel põimunud hüüfide kogum; headel kasvutingimustel tekib substraat (puu, muld...) · viljakeha tihedalt pakitud ja läbipõimunud hüüfide kogum sugulise paljunemise organ, kus asuvad eosed koosneb kübarast ja jalast
12. erineva kasvuvormiga samblikud: puutüvel (harilik seinakorp), kividel (kaartsamblik), maapinnal (Alpi-põdrasamblik) 13. samblike tähtsus looduses: 1) samblikud loovad elutingimusi taimedele, kuna nad murendavad kive ja tekitavad esmast mullakihti 2) toiduks põhjapõtradele samblike tähtsus inimesele: 1)kasutatakse rahvameditsiinis ja ravimite valmistamisel 2) õhtupuhastuse hindamisel 14. samblike paljunemine vegetatiivselt ja eostega 18. 19. hüüf e. seeneniidid mütseel e. seeneniidistik antibiootikum ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid käärimine protsess: pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskonnas tekib süsihappegaas ja alkohol tallus samblike keha kübarseen seen, kelle viljakeha koosneb kübarast ja jalast mükoriisa seente ja taimejuurte vastastikku kasulik kooselu
romoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja l eukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning s isaldab mitmesuguseid aineid, nt. a roomaineid ja mürkaineid. 5. Seeneriigi üldiseloomustus seente üldised tunnused. Hüüf, mütseel. Seened koos bakteritega on looduses aineringes lagundajad.Mükoloogia on teadus seentest. Heterotroofne eluviis - nad toituvad valmis orgaanilisest ainest. Seened ei sisalda klorofülli ega suuda päikeseenergia abil anorgaanilisi aineid orgaanilisteks sünteesida. Seened pole kunagi olnud autotroofid* ega kuulunud taimeriiki. Omapärane esinemiskuju - nende olelusvormiks on seeneniidid ehk hüüfid, mis moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli
SEENED. * 1,5 miljonit liiki * eukarüoodid * heterotroofsed * seenteteadus = mükoloogia. * seene keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. - hüüfid jagunevad rakuvaheseintega paljudeks osadeks (rakkudeks); igas rakus on oma tuum rakkude vahel olevad kestad on suurte pooridega * evolutsiooniliselt vanematel seentel rakuvaheseinad puuduvad, seega moodustub üks suur paljurakne hüüf * hüüfide liitumisel = seeneniidistik ehk mütseel. * seenerakkudel puuduvad kloroplastid, pole taim. * kand- ja kottseentel moodustavad seeneniidid väga tiheda mütseeli (viljakeha), mis on palja silmaga nähtav Seene, taime, looma võrdlus. OMADUS seen taim loom LIIKUMINE - - üldjuhul
Seened -1,5 miljonit liiki Teadus, mis tegeleb seentega on mükoloogia. Seened on eukareütsed (tuumaga) ja heterotroofsed (ainevahetusega): Evolutsioonliliselt vanematel seentel puuduvad rakuvaheseinad -> seenerakud ehk hüüfid (nad on niitjad). Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan, mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen). Võrdlus:
orgaanilisest ainest. 5) Millised kohastumused aitavad seentel edukalt uusi elupaiku hõivata?- Nende seeneniididtik kasvab kiiresti ja korraga vabaneb palju eoseid. 6) Selgita, mida tähendab väide, et seeneniidistik on kohastunud rakuväliseks toitumiseks?- Kuidas võivad hallitusseened olla inimesele kahjulikud?- Nad toodavad mürke, mida inimene võib alla neelata või sisse hingata. Millest koosneb tüüpilise kübarseene viljakeha?- Seenekübarast ja seenejalast. Moodustub paljunemiseks. Miks ei tohi korjata söögiseeni linnast?- Seened koguvad endasse raskemetalle mida autod heitgaasidega õhku paiskavad. Milliseid seeni kupatatakse ja miks?- Kupatatakse siini mille mürk vees lahustub, selleks, et neid saaks süüa. 1) Kuidas vältida hallitusseente levikut eluruumides?- Tuleb koristada ja vältida niiskust. 5) Mille poolest erinevad arusampinjon ja valge kärpseseen?- Arusampinjonil on roosakad
Eos idaneb jas ellest hakkab kasvama seeneniit, kui on piisavalt toitu, niiskust ja soojust. Paljud sümbiondid aga vajavad idanemiseks sobiva peremehe lähedust. Miks on seenele vaja seeneniite? Erinevalt loomadest lõhustavad seened toidu väljaspool keha, seeneniidistiku lähiümbruses. Seeneniidistiku ehitus ongi kohastunud selliseks toitumiseks, sest peened niidid kasvavad kiiresti just sinna, kus toitu on palju. Mida suuremaks kasvab seeneniidistik, seda suuremaks läheb pind, mille kaudu seen toitub. Seeneniidistiku sees liigub toitainete lahus edasi ja jõuab viljakehadesse, Eoste ja viljakehade moodustamiseks ning seente omaveheliseks konkureerimiseks kulub suur osa saadud toitainestest. Seente mitmekesisus Seened on ehituselt väga mitmesuguseid ja mitmekesised on ka nende kasvukohad ja eluviis. Mõned seened on kübara ja jalaga, suur osa seeni on mikroskoopilised. Rohkelt on neid mullas ja maapinnal kõdus. Paljud seened on roht- ja puittaimede
Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus. Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel
Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: · Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf · Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides · Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) · Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisrakud tekivad spets. eoslates, spets. hüüfidel ( erinevus vegetatiivsest): A. Rakusese tekkega eoslad (sporangiumid) enamasti ümarad: · Eosed viburitega: zoospoorid levivad veekeskkonnas · Aplanospoorid levivad tuulega B. Hüüfi tipmise tekkega eoslad
Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisrakud tekivad spets. eoslates, spets. hüüfidel ( erinevus vegetatiivsest): A. Rakusese tekkega eoslad (sporangiumid) enamasti ümarad: Eosed viburitega: zoospoorid levivad veekeskkonnas Aplanospoorid levivad tuulega B
kohta kirjutada- sümbioosis kõikiide fotosünteesivate eukarüootidega. Ja milline sümbioos on äärmuslikuks kujunenud (mis organell on nii tekkinud?)-kloroplast. Bakteri raku ehituslik omapära Väga lihtne struktuur, ei ole membraaniga organelle. Näide bakteri kooselust teise organismiga. Elavad näiteks suurte loomade seedekulglas(inimesed, lehmad, termiidid) ja aitavad neil seedida asju milleks suured loomad ise võimelised ei ole. Näiteks kooselu seenega- samblik. Näiteks kooselu taimega- liblikõielisete juuremügarad- bakterid seovad õhulämmastiku. Raku sisene sümbioos- mitokonder ja kloroplast. Bakterite tähtsus Toiduainete, biotehnoloogiliste ravimite valmistamisel. Reovete puhastamine. Inimese nahal ja sees. Head naha peal- kasutavad seda, mis pole elus. Kui head eemaldada, siis tulevad halvad, kes ei soka vahet teha elusrakkudel ja eritistel. Mida on ühist seentel (eluvorm) ja heterotroofsetel bakteritel? Toimub rakuväline seedimine.
Sissejuhatus mükoloogiasse Mükoloogia – seeneteadus Jäämees, Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi Ta kasutas seeni: Piptoporus betulinus-kasekäsn, Fomes fomentarius-tuletael keskaegsed teadmised seentest, -seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem: -taimede ja pinnase eritised(exanthema) -seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon (1761-1836) kui termini mükoloogia looja, Elias Fries (1794-1876), - Laiahaardeline seente süsteem Anton de Bary (1831-1888) (jt mükoloogia rajajad) - Eksperimentaalne mükoloogia, Seente ontogenees, morfoloogia, füsioloogia Hans Kniep - Tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel Alexander Flemming (1881-1955) penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 7000 liigi. Seente iseloomustus
lk 56-58 iseloomusta tsütoplasmat (lüh. küsimus) lk 53 iseloomusta rakutuuma(pikem). kromosoomid ja tuumakesed jne. lk 54-55 iseloomusta raku organelle, ehitus, talitlus, ülesanded. (tsütoplasma võrgustik , ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid, kolgi kompleks) lk 58-61 iseloomusta tsütoskeletti ja tsentrosoome. iseloomusta taimeraku spetsiifilisi ehituslikke osasid, lk 64.68( kloroplastid, kesta, plastiide, vakuoole) SEENERAKK Seeneteadus ehk mükoloogia Seenerakud on eukarüoodsed ehk päristuumsed. Seenerakud on heterotroofsed- toituvad valmis orgaanilisest ainest. Rakud on püsiva kujuga, st rakku ümbritseb kest. Seened on rakulise ehituse alusel nii ainuraksed kui hulkraksed (u. 1,5 milj. liiki) Raku kuju on väga mitmekesine. Võivad olla ümmargused, hargnenud, või pikad niitjad ehk hüüfid (kõrgematel seentel). SEENERAKU EHITUS Ehituslikult sarnane loomarakuga. Lisaks on seenerakul ümber kitiinist kest (elastne) ning esineb vakuoole
juuresolekul. Kui mullas ei ole õhku, siis loomulikku mulla lämmastikuga rikastamist ei toimu. Sümbiontsed lämmastikku siduvad bakterid on liblikõielistel ja näiteks lepal, astelpajul, porsal. SEENED 12/10/09 Seened on heterotroofsed päristuumsed organismid. Loomadest erinevad seedimise järgi seedimine on kehaväline. Bakteritest erinevad sellega, et suudavad tegeleda mitme asjaga korraga. Miks ei saa seen seedida kehasiseselt? Loom sööb kvaliteeti (vähesest kraamist kiirelt palju vajalike aineid), seen lepib madalakvaliteediga. Kuna seene toit on raskesti lagundatav ja võtab palju aega, siis ei saa seda sisse võtta. Sellega kaasneb parasitism. Umbes pool seente liikidest on parasiidid. Seened on põhiliselt maismaaorganismid. Primaarseid veeseeni on vähe sest vees ei jätku neile toitu, kuna bakterid jõuavad neist ette
juures.) Reproduktiivses faasis paljunevad suguliselt või suguta. Suguta paljunemine toimub koniidiatega (ka spoorid e. eosed), suguline nõuab keeruliste rakustruktuuride olemasolu. Seente hôimkonnad. Nende hôimkonnasisene mitmekesisus, tähtsus ja kasutamine. Seened kui polüfüleetiline organismirühm. Hõimkond seened- Mycophyta. Seeni on üle 100 000 liigi. See on sugulusorganismide rühm, mida segeli käsitletakse eraldi riigina. Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. Seente päritolu pole veel lõplikult selgitatud. Arvatakse, et nad on tekkinud polüfüleetiliselt. Ühed rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised vetikatest. Ehitus. Seente tallust nim mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mütseel koosneb peenetst harunevatset niitidest hüüfidest. Enamikul seentel on hüüfide kestad keerulisema koostisega: algelisematel koosnevad nad pektiinainetest, kõrgematel arenenutel tselluloosi
Bioloogia on otsetõlkes ELUteadus. Kõige suuremad elusorganismide rühmad on riigid ja kokku on neid viis. 1. Loomad 2. Taimed 3. Bakterid 4. Seened 5. Protistid ( algloomad, vetikad ) Elu omadused 1.Rakuline ehitus -> ainuraksed näide amööb -> hulkraksed näide inimene Ainevahetus ( organism vajab keskkonnast toitu ja hapnik ja eraldab keskkonda tagasi jääkained ) Autotroobid ( taimed, vetikad ) [ toodavad toitaineid ise ] Heterotroofid ( kasutavad valmis toitu ) Paljunemine Kasvamine ja arenemine Reageerimine keskkonnatingimustele Keeruline ehitus Elu organiseerituse tase 1. Molekulaarne tase. · Biomolekulid = orgaanilised ained, näiteks: Valgud, DNA 2. Rakuline tase. · Rakk on väikseim üksus millel on elu omadused. 3. Koe tase · Kude on sarnase ehitusega ja talitusega rakud koos vaheainega. - Lihaskude - Sidekude - Epiteelkude ehk kattekude - Närvikude 4
Bakter on väikseim iseseisev ja rakulise ehitusega organism. Looduses: 1.Bakterid on looduse aineringes tähtsad lagundajad. 2.Mügarbakterid elavad sümbioosis liblikaõieliste taimede ja leppade juurtega ning nad seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavaks. 3.Heitvee puhastamine Inimesele: 1.Piimatoodete valmistamine (piimhappebakterid) 2.Äädikas (äädikhappebakerid) 3.Veini tootmine 4.Salaamivorst 5.Hapendatud kurk, kapsas, seen 6.Kohvi, kakao ubade töötlemisel 7.Ravimite tootmine 8.Silo, bakteriväetised 9.Inimese kehas on kahjutud bakterid (ei tee nii head, kui halba), vajalikud bakterid (kasulikud, elavad seal, kuhu tahaks elama minna halvad bakterid), tõvestavad bakterid (paljunevad kiiresti ning põhjustavad mitmesuguseid bakterhaigusi, nt katk, koolera, tüüfus). 10.Rikuvad toitu. Kaitsmine: Vaakum pakend, Külmutamine, Kuumutamine, Soolamine, Hapendamine, Äädika kasutamine, Säilitusained, Steriilimine.
Pärisimetajad on kõik teised imetajad. Toiduvaruks nimetatakse toitu, mille loom paneb kõrvale ja sööb kunagi hiljem ära. Talveuni loom magab terve talve ja on ülejäänud aastaajad üleval. Taliuinak ärkavad mõnikord üles, aga üldiselt magavad kogu talve. Bakterid Eeltuumne organism on organis, millel puudub rakutuum. Bakterid paljunevad pooldudes. Toitumise poolest jagunevad bakterid kaheks: autotroofid (valmistavad ise toitu) ja heterotroofid (toituvad valmis ainetest). Hingamise järgi jaotatakse bakterid kaheks: aeroobsed (vajavad hapnikku) ja anaeroobsed (ei vaja hapnikku). Bakterite tähtsus looduses ja inimese elus anorgaanilised ained rohelised taimed orgaanilised ained bakterid laibad, väljaheited inimesed, loomad Bakterite halvad küljed: paljud toitained riknevad bakterite elutegevuse tõttu, osad bakterid põhjustavad haigusi.
- lüütilised ensüümid lõhustavad raku kesta - spoor pääseb keskkonda. 5. Nimeta bakteri pooldumise etapid ja kirjelda neid lühidalt. - rakk pikeneb ja toimub DN replikatsiooni - rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma - moodustub kahte tütarrakku eraldav vahesein - tütarakud eralduvad 6. Too välja erinevaid bakteri toitumistüüpe ja näiteid. Millises keskkonnas sellised bakterid elavad? Autotroofid ja heterotroofid. Autotroofsed toodavad ise orgaanilist ainet, heterotroofsed võtavad selle väliskeskkonnast. 7. Kirjelda kemolitotroofsete bakterite toitumist? Nad saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonist ja kasutavad süsinikallikana süsihappegaasi. 8. Kirjelda bakteriaalset fotosünteesi purpur- ja rohebakteritel? - Nad kasutavad vee asemel väävelvesinikku ja nende fotosünteesil ei eraldu hapnikku.
aeroobsed bakterid, lämmastiku siduvad bakterid. Bakterid on head biotehnoloogiliste ravimite ja toiduainete valmistamisel, reovee puhastamisel, nahal ja seedimises (kasutavad seda, mis pole elus aga kui need eemaldada, tulevad asemele need, mis ei tee elusal ja surnud koel vahet). Tähtsus: jääkainete ja surnud org lagundajad (kujundavad mulda), piima hapendamiseks, seenhaiguste tõrjeks. SEENED: Seened: Üle 100 000 liigi, uurimisega tegeleb mükoloogia, päritolu pole selge. Osad rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised vetikatest. Seente ehitus: Tallus e mütseel e seeneniidistik koosneb hüüfidest (peened niidid). Hüüfide kestad arenenumatel (enamustel) tselluloosi sarnastest süsivesikutest ja kitiini taolisest lämmastikku sisaldavatest ainetest, algelisemal pektiinainetest. Plektenhüümist (hüüfidest põimik) moodustuvad eoseid kandvad viljakehad. Plastiidid puuduvad, varuaineteks glükogeen ja rasvad
taimeraku organell, mis Ligimeelitav. sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplastid Värvusetu. Talletab varuaineid. 6) Taimeraku ja seeneraku iseärasused. Taimeraku iseärasused plastiidide esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid. Seeneraku iseärasused seeneniit ehk hüüf, seeneniidistik ehk mütseel. Viljakeha koosneb hüüfidest. Taimerakus on plastiidid, neid on 3. (kloroplastid võtab osa fotosünteesimisest; kromoplastiidid põhjustavad taimeorganite värvumise; leukoplastiidid värvusetud ja sisaldavad varutoitaineid.) NT: tärklist kartulites. 7) Seente ja bakterite positiivne ja negatiivne roll looduses ja inimese elus. Näited. · Seente positiivne roll looduses
..................................................................................................................7 4.SEENED INIMESE TERVISE JA ELUKESKKONNA OHUSTAJATENA...............................8 KOKKUVÕTE...........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................10 SISSEJUHATUS Enamik seen koosneb pikkadest silinderjatest seeneniidtest ehk hüüfidest. Mullas, puidus ja muudel kasvupindadel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku ehk mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab vilakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Enamasti jagunevad seened vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu.
Mittesuguline Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) Vegetatiivne erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid Autotroofid ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) Heterotroofid kasutavad valmis orgaanilist ainet METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON(süntees) +DISSIMILATSIOON(lagundamine) 4. Kasvamine ja areng Kasvamine mõõtmete muutumine Areng uuete tunnuste, omaduste omamine VAEMOONE JA TÄISMOONE putukatel moondega areng Otsene areng silmaga nähtav, järglased sarnased Moondega areng ei sarnane vanematega (kanad, konnad) Vaemoone Muna vastnevalmik (nt prussakas, putukas) Täismoone
eoste, vegetatiivne, suguline 11. Nimeta üks parasiitseen. Millist mõju avaldab ta peremees organismile? Nahaseen. Seened saavad kasu (suhkrud, valgud) 12. Kirjelda puujuure ja seeneniidistiku kooselu. Millist mõju avaldavad nad üksteisele? Kuidas sellist kooselu nimetatakse? puujuur+seeneniiditik=mükoriisa. Puujuur annab org. ainet ja seeneniidstik vett ja (seal lahustuvaid) mineraalaineid. 13. Milles seisneb seene ja vetika kooselu samblikus? Vetikas org. ainet ja seen vett ja min. aineid Selgita, mis on mükoriisa? Mis on ektomükoriisa ja arbuskulaarse mükoriisa peamised erinevused? Mükoriisa on kas vetika ja seen või seene ja taimejuure(puujuure) sümbioosi (vastastik kasu) tulemusel tekiv seenejuur. MÕISTED: metaboliit - vaheprodukt haustor muundunud hüüfid(seeneniidid) sporangium eoslad, leivad pinnal tekivad spetsiaalsed hüüfid, millel arenevad eoseid kandvad eoslad
2. Tsütohistokeemia 3. Diferentseeriv tsentrifuugimine Rakustruktuuride eraldamine tsentrifuugimise teel, preparaatide valmistamiseks 4. Värvumine Rakkude mitmekesisus Rakuorganellid Rakkude jaotus tuuma ehituse alusel: Sarnased struktuurid looma-, taime- ja seenerakul: 1. Päristuumsed rakud e. eukarüoodid 1. Tsütoplasma Taime-, looma- ja seeneriik Poolvedel aine, põhiliseks koostisosaks on vesi (60-90%), kus on Protistid lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained Poolvedelas tsütoplasmas leidub arvukaltmitmesuguseid organelle Osalevad reaktsioonides, tagavad püsiva pH taseme 2. Eeltuumsed rakud e
- Värvuseta Plastiidide üleminek Kloroplast Kromoplast viljade valmimisel, enne lehtede lagunemist Kromoplast kloroplast- porgandi säilitusjuur muutub roheliseks Kloroplast leukoplast- pimeduse korral Seened Seened on iseseisev riik. Nad on hulkraksed organismid kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid moodustavad kasvades üksteise vahelt läbi põimudes seeneniidistiku ehk mütseeli.Mütseelist võib areneda viljakeha.Seenerakk omab kõiki põhi organelle, kuid tal võib olla mitu tuuma. Kitiinist rakukest- vaheseinad rakkude vahel võivad taandareneda Mittesuguline paljunemine suguline paljunemine *eosed arenevad hüüfide otstes *Eosed arenevad viljakehadel *efektiivne paljunemisviis *mandunud paljunemisviis *pärmseened punguvad Eoste arenemine 1)Eoslehekestel (lamellidel) eosed on liigile iseloomuliku kujuga 2)Eostorukesed
• Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel • Rakul on olemas kõik elu tunnused • Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas 4. Seened a) Toitumine • Ei suuda ise toota orgaanilist ainet. Saavad toitaineid surnud organsime lagundades või tehes koostööd mõne teise organismiga b) Kübarseene ehitus • Koosneb – kübar, jalg, eostorukesed või -lehekesed, krae, tupp c) Mükoriisa, samblik – osapooled; kasu kummalegi poolele • Mükoriisa – sümbioos – taime juured ja seeneniidistik– taim saab vett ja seen orgaanilist ainet (glükoos) • Samblik – sümbioos – mükobiont (seen) ja fotobiont (tsüanobakter või vetikas) - fotobiont saab vett ja seen orgaanilist ainet d) Mõisted – hüüf, mütseel, mükoos, mükotoksiin • Hüüf – seeneniit • Mütseel – seeneniidistik • Mükoos – seenhaiguse üldnimetus
o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatemperatuur sõltub ainult väliskeskkonnast. · Püsisoojased puudub otsene sõltuvus väliskeskkonnast. Samas väliskeskkond
-) Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust. -) Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust. -) Füsioloogia teadus, mis uurib organismide talitlusi ja regulatsioone. -) Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist. -) Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ning organismide ja keskkonna vahelisi seoseid. -) Botaanika teadus, mis uurib taimi. -) Zooloogia teadus, mis uurib loomi. -) Mükoloogia teadus, mis uurib seeni. -) Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. * Elu omadused: -) 1. Kõigil elusorganismid on rakulise ehitusega; *) Rakk on kõige väiksem ja kõige lihtsam üksus, millel on olemas kõik elu omadused. -) 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid; -) 3. Metabolism ehk rakuhingamine organismis toimiv aine energia vahetus kokku; -) 4. Homöostaas organismi stabiilne sisekeskkond(, mis tagatakse metabolismiga); -) 5
Lisa nr. 1 Eukarüootsete rakkude võrdlus. Lisa nr. 2 Kevadkorgits. Lisa nr. 3 Kollapii mliudik. Lisa nr. 4 Bakterid: Bakterid. Bakterite üldiseloo mustus. Bakterite ehitus. Bakterite ainevahetus ja toitumine. Bakterite paljune mine. Bakterite kasutamine, tähtsus. Lisa nr. 5 Prokürootsete ja eukarootse... Lisa nr. 6 Bakterhaigused SEENED SEENED, NENDE PALJUNEMINE Se ened m o odustavad tänapäeval o maette riigi ja see on SEENERIIK. Se ened heideti taimeriigist välja, sest: 1. Nad on loo ms e toitumistüübiga, see tähendab heterotroofsed. 2. Se ened, nagu loo madki sisaldavad varuaineid (gl ükoge en). Se ened on taimede ga sarnased järg miste tunnuste poolest: 1. Neil on sa muti rakukest. Se ente rakukest koosneb p õhiliselt kitiinist. 2. Se entel on vakuoolid. 3. Se ened kasvavad piiramatult nagu taimedki. 4. Se ened on piiramatu jagune mise ga. Se eni võib jaotada ka nii: 1. S öö giseened (ka tindikud)
• Munasseened - seenetaoline, Nt: Vähikatk (ongi vähkidel), ebajahukasted (nt marjapõõsastel), kartuli lehemädanik (kartuli taimel) • Algloomad - üherakulised rakutuumaga organismid, kes toitumistüübilt sarnanevad enamasti loomadega. Põhjustavad koduloomadele ja inimestele haigusi. Liigilise koostise ja arvukuse alusel saab hinnata vesikeskkonna seisundit. Nt: amööb, kingloom, silmviburlane. III. SEENERIIK Seened. 1. Kus seened elavad? Nad elavad niidistikuna varjatult mullas, puidus, juurtel, lehtedes jm. Kõige liigirikkamad on seened parasvöötme ja troopika metsakooslustes. Seente mitmekesisus: nende kasvukohad ja eluviis on mitmekesised. Mõni seen on kübara ja jalaga, mis kindlal ajal mullast välja trügib. Suur osa seeni on aga mikroskoopilised (neid on rohkelt mullas ja maapinnal kõdus). Paljud seened on roht- ja puittaimede parasiidid, osal on
b. Lülistunud eoskandjatega ehk koniidikandjatega eripäraks: teoreetiliselt vabanevad eosed järk-järgult vastavalt nende valmimisele, see paljunemine on omane kõrgematele hallikutele, kelle hüüfid on hulkraksed. Näiteks pintselhallik. Pintselhallikute abil tehakse hallitusjuuste. 2) Kübarseened a. Kottseened eosed asetsevad eoskotis ja ühes kotis on 4-8 eost ning eoskotid paigutuvad viljakeha eri piirkonda sõltuvalt liigist. Võivad olla kas pealispinnal (karikseened), või viljakeha alumises pooles (kogritsad, mürklid) b. Kandseened eosed tekivad rakuväliselt spetsiaalsetel rakkudel (eoskandadel), ühel eoskannal moodustub tavaliselt 4 eost. Eoskannad koonduvad ja moodustavad seenekübara all paikneva eoslava. Eoslava 3 tüüpi: 1. Eoslava eoslehekestel (kärbseseened ja sirmikud), 2. Esineb
annaabi.ee 
