Suguhaigused Süüfilis>bakter Treponema pallidum>tekib 1-4 nädala jooksul välissuguelundite piirkonda,lümfisõlmede suurenemine, mittesügelev nahalööve, haavandid suguelunditel ja/või suus, juuste väljalangus, harva lihasvalu ja palavik,närvisüsteemi ja südant, põhjustades invaliidistumist>põhjustab arenguhäireid lootele, kui seda põeb last ootav ema Gonorröa e. tripper>bakter Neisseria gonorrhoeae>1 nädal pärast nakatumist valu alakõhus, kehatemperatuuri tõus, urineerimise sagenemine ja valulikkus,halvalõhnaline voolus, meestel esineb põletav valu urineerimisel ja mädaeritus kusitist>seesmiste suguelundite põletikke, mis on sagedasti hilisema lastetuse põhjuseks Klamüdioos>bakter Chlamydia trachomatis>1-2 nädalat pärast nakatumist tekib klaasjas voolus ja valulik urineerimine,haigustekitajad võivad olla mitteaktiivsed ka pikemat aega, kuid hiljem akvideerudes põletikku põhjustada> Vastsündi...
заболевания), Emakamüoom (миома шейки матки), Viljatus (бесплодие). 4 MEHE SUGUELUNDKONNA HAIGUSED. Herpes(герпес), Tsüst (киста), Munandivähk (рак яичка), Sügihaigluset(AIDS,Hiv,süüfilis jn.) (венерические заболевания), Adenooma eesnääre (аденома предстательной железы), Seennakkus ehk soor (грибковые инфекции или молочница). 5 HERPES. 6 Haiguse olemus. Haiguse sümptomid. immuunsuse langus ( снижение sügelus ja põletustunne (зуд иммунитета ), и жжение), ägenemise krooniliste haiguste urineerimine kaasneb ägeda
AIDS-iga kaasnevad haigused 1) kaposi sarkoom-nahavhk, siirded tungivad kikidesse elunditesse 2)kopsupletikud, kopsukasvajad 3)meningiit-ajukelme pletik 4)entsefaliit-ajupletik 5)suukundidoos-seennakkus, mis moonutab suud, sgitoru ja magu (need elemendid muutuvad lillkapsa kujuliseks, neelamise takistatud) 6)tstomegaloviirus-phjustab pimedaks jmist, kahjustab maksa, kopse, kesknrvissteemi AIDS- omandatud imuunpuudulikuse sndroom. Haigus nrgestab inimese imuunssteemi- orga. ei suuda end kaidsta mitmesuguste haiguste vastu. AIDS on haiguste ja nakkuste kogum. HIV on AIDSi phjustav viirus. See rndab elusaid rakke, kasutades neid oma paljundajana Levik: *Sugulisel *vere kaudu *Emalt lootele *Vastsndinule snniajal *Ema rinnapiimast Tunnused: ilmnevad 1-2 aastat kuni 10-20 aastat peale HIVga nakatumist. Alates nakatumine hetkest vib anda viirust edasi teistele. *tursunud lmfislmed *Pidevad korduvad nakkused *Pidev kuiv kha *purpurpunased krg...
moodustub mitte fotosünteesiva taime ja seene vahele. Seen peab olema sümbioosis ka mõne puu- või rohttaimega. Seen on toitainete vahendaja. *Orhidoidne: iseloomulik ainult käpalistele, transport seenelt taimele. Seeneniidistik on tunginud raku sisse ja hargneb seal. SEENTE TÄHTSUS. NEG.: mürgitused (valge kärbseseen tekitab amaritiinmürgitust; hallitusseened toodavad mükotoksikoosi; kerahallik toodab aflatoksiini), mükoosid ehk seennakkushaigused - *Süvamükioosid: ehk seennakkus läheb organismi sisse. *Nahamükioosid. *Allergia on inimese immuunsüsteemi ülereageerimine näiliselt ohututele asjadele. POS.:seentest on võimalik saada erinevaid ensüüme, nt. proteaase (pesupulbrites), valgulagundajaid (plekkide eemaldaja), lipaase (rasva lagundajad), penitsiliini ja tsüklosporiini kasutatakse ravimitööstustes.
Suguhaigustest üldiselt Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused ehk suguhaigused kuuluvad nakkushaiguste gruppi. See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik suguhaigused levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Tänapäeval on kardetavaim suguhaigus AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini.Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest Nakatumine toimub peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest satub otsesesse kontakti haigust kandvate kehavedelikega. Enamus suguhaigused, eriti herpesviirused, lev...
kubemes, kulmudes, kaenla all. mõnikord vajalikud ka pikemad ravikuurid. Partnerit Nad munevad karvanääpsude juurde ning munadest ravitakse tavaliselt vaid siis, kui ka temal kooruvad nädala pärast uued täid. ilmnevad sümptomid või haigus kordub. Sageli esineb sügelemine. Tavaliselt ei põhjusta seennakkus tõsisemaid tüsistusi. 2 Haiguste avastamine SUGULISEL TEEL Nakatumise kindlakstegemiseks uuritakse kas inimese verd või kehasekreete. LEVIVATE NAKKUTE Veretest: süüfilis, HI-viirus, B- ja C-hepatiit. Naiste emakakaela ja tupe sekreet / meeste
infektsioonist ning 90% juhtudest on monobakteriaalne (enamasti G- pulkbakterid: Klebsiella, E.coli). Tegu tavaliselt spontaanse bakteriaalse peritoniidiga (SBP), kaasuvana esineb portaalhüpertensioon ja madala albumiiniga astsiit (SAAG 11g/L). SBP tekkeks vajalik astsiit. Bakterid satuvad kõhuõõnde hematogeenselt, lümfogeenselt või translokatsiooni teel seedetraktist ilma perforatsioonita. Tekib kuni 10% maksatsirroosihaigetest. Harvemini esineb seennakkus, TB, klamüüdia. Sümptomid: järsk palavik, kõhuvalu, kõhu pundumus, üldseisundi halvenemine, Blumberg+, leukotsütoos, astsiidivedelik hägune ja sisaldab >250 PMN/mm 3. Diagnoosiks ultraheli ja paratsentees (astsiidivedeliku välimus, SAAG, rakuline koostis, külv jm analüüsid), verekülvid, kõhu tühiülesvõte perforatsiooni välistamiseks. Sekundaarne peritoniit: Kõige sagedasem vorm. Tekib peritoneaalõõne kontaminatsioonil
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
