võivad sügelda ja tekitada valu,väikesed veritsevad lõhed>viiruse teatud tüved võivad põhjustavad emakakaelavähki Herpes>herpeseviirus>külmavill huultel võib esineda ka suguelunditel,tekivad punetavad,tihti valulikud villid, mis mõne päeva pärast võivad lõhkneda>tagajärjeks on väikesed haavandid B Hepatiit e. Seerumhepatiit>viirus>sümptomid tekivad 2-6 kuud pärast nakatumist,silmade ja naha kollasus, tugev väsimus, isupuudus, naha sügelus >kahjustab maksa Seennakkus e. Kandioos e. soor>Candida albicans või teised Candida seenetüved>kipitustunne ja sügelemine välissuguelundite piirkonnas, millega tihti kaasneb punetus ja turse, naistel ka kohupiimataoline voolus tupest, lokaalsete tingimuste muutused (nt. kitsad teksad, liiga sage suguelu jms.), stress, naistel tihti ka rasedus>ei esine tüsistusi Bakteriaalne vaginoos>halvalõhnaline voolus tupest>põhjused ei ole selged>-----
заболевания), Emakamüoom (миома шейки матки), Viljatus (бесплодие). 4 MEHE SUGUELUNDKONNA HAIGUSED. Herpes(герпес), Tsüst (киста), Munandivähk (рак яичка), Sügihaigluset(AIDS,Hiv,süüfilis jn.) (венерические заболевания), Adenooma eesnääre (аденома предстательной железы), Seennakkus ehk soor (грибковые инфекции или молочница). 5 HERPES. 6 Haiguse olemus. Haiguse sümptomid. immuunsuse langus ( снижение sügelus ja põletustunne (зуд иммунитета ), и жжение), ägenemise krooniliste haiguste urineerimine kaasneb ägeda
AIDS-iga kaasnevad haigused 1) kaposi sarkoom-nahavhk, siirded tungivad kikidesse elunditesse 2)kopsupletikud, kopsukasvajad 3)meningiit-ajukelme pletik 4)entsefaliit-ajupletik 5)suukundidoos-seennakkus, mis moonutab suud, sgitoru ja magu (need elemendid muutuvad lillkapsa kujuliseks, neelamise takistatud) 6)tstomegaloviirus-phjustab pimedaks jmist, kahjustab maksa, kopse, kesknrvissteemi AIDS- omandatud imuunpuudulikuse sndroom. Haigus nrgestab inimese imuunssteemi- orga. ei suuda end kaidsta mitmesuguste haiguste vastu. AIDS on haiguste ja nakkuste kogum. HIV on AIDSi phjustav viirus. See rndab elusaid rakke, kasutades neid oma paljundajana Levik: *Sugulisel *vere kaudu *Emalt lootele
moodustub mitte fotosünteesiva taime ja seene vahele. Seen peab olema sümbioosis ka mõne puu- või rohttaimega. Seen on toitainete vahendaja. *Orhidoidne: iseloomulik ainult käpalistele, transport seenelt taimele. Seeneniidistik on tunginud raku sisse ja hargneb seal. SEENTE TÄHTSUS. NEG.: mürgitused (valge kärbseseen tekitab amaritiinmürgitust; hallitusseened toodavad mükotoksikoosi; kerahallik toodab aflatoksiini), mükoosid ehk seennakkushaigused - *Süvamükioosid: ehk seennakkus läheb organismi sisse. *Nahamükioosid. *Allergia on inimese immuunsüsteemi ülereageerimine näiliselt ohututele asjadele. POS.:seentest on võimalik saada erinevaid ensüüme, nt. proteaase (pesupulbrites), valgulagundajaid (plekkide eemaldaja), lipaase (rasva lagundajad), penitsiliini ja tsüklosporiini kasutatakse ravimitööstustes.
Suguhaigustest üldiselt Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused ehk suguhaigused kuuluvad nakkushaiguste gruppi. See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik suguhaigused levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Tänapäeval on kardetavaim suguhaigus AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini.Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest Nakatumine toimub peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest satub otsesesse kontakti haigust kandvate kehavedelikega. Enamus suguhaigused, eriti herpesviirused, lev...
kubemes, kulmudes, kaenla all. mõnikord vajalikud ka pikemad ravikuurid. Partnerit Nad munevad karvanääpsude juurde ning munadest ravitakse tavaliselt vaid siis, kui ka temal kooruvad nädala pärast uued täid. ilmnevad sümptomid või haigus kordub. Sageli esineb sügelemine. Tavaliselt ei põhjusta seennakkus tõsisemaid tüsistusi. 2 Haiguste avastamine SUGULISEL TEEL Nakatumise kindlakstegemiseks uuritakse kas inimese verd või kehasekreete. LEVIVATE NAKKUTE Veretest: süüfilis, HI-viirus, B- ja C-hepatiit. Naiste emakakaela ja tupe sekreet / meeste
infektsioonist ning 90% juhtudest on monobakteriaalne (enamasti G- pulkbakterid: Klebsiella, E.coli). Tegu tavaliselt spontaanse bakteriaalse peritoniidiga (SBP), kaasuvana esineb portaalhüpertensioon ja madala albumiiniga astsiit (SAAG 11g/L). SBP tekkeks vajalik astsiit. Bakterid satuvad kõhuõõnde hematogeenselt, lümfogeenselt või translokatsiooni teel seedetraktist ilma perforatsioonita. Tekib kuni 10% maksatsirroosihaigetest. Harvemini esineb seennakkus, TB, klamüüdia. Sümptomid: järsk palavik, kõhuvalu, kõhu pundumus, üldseisundi halvenemine, Blumberg+, leukotsütoos, astsiidivedelik hägune ja sisaldab >250 PMN/mm 3. Diagnoosiks ultraheli ja paratsentees (astsiidivedeliku välimus, SAAG, rakuline koostis, külv jm analüüsid), verekülvid, kõhu tühiülesvõte perforatsiooni välistamiseks. Sekundaarne peritoniit: Kõige sagedasem vorm. Tekib peritoneaalõõne kontaminatsioonil
Levinud laialehised lehtpuuliigid. Sobib kõvalehtpuude (tamm, saar) kasvatamiseks. Bon. Ia-I (harva II). Alusmetsa tihedus oleneb puurinnete tihedusest ja on liigirikas - sarapuu, mage sõstar, toomingas, kuslapuu, sarapuu jne. Alustaimestik väga liigirikas, esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid -kopsurohi, naat, seljarohi, metspipar, koldnõges, ussilakk jne. Peamiselt Eesti ida- ja keskosas, 8% metsadest. 73. Olulisemad puid ohustavad seenhaigused metsas. Seennakkus ja mädanemisprotsess puidus Seente vegetatiivkeha on mütseel e. seeneniidistik. Pärast seeneniidistiku mõneaastast arenemist puus või puidus moodustuvad puutüvele, okstele, juurtele või materjalile viljakehad, nagu taelikud, torikud, pässikud, pessud jne. Puumädanike viljakehad toodavad varakevadest hilissügiseni tohutul hulgal eoseid. Satub seeneeos maapinnale, alustaimestikule, puutüvele, okstele, lehtedele jm., kinnitub ta sinna tugevasti ja hakkab idanema
annaabi.ee 
