Meioos, metoos, paljunemine (0)

MITOOS
- Päristuumsete rakkude ühinemisviis, mille käigus tekib kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud.
*Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena.
* Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil
*Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA-molekulist
INTERFAAS PROFAAS METAFAAS ANAFAAS
1) Tsentrioolid kahestuvad, toimub DNA replikatsioon , kromosoomid on lahti keerdunud.
2)Algab kääviniidistiku kujunemine, kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks, tuumakesed kaovad. Tsentrioolid liiguvad poolustele .
3)Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile.
4)Kromatiidid liiguvad poolustele, kääviniidid lühenevad
TELOFAAS
Toimub tsütokinees- tsütoplasma jagunemine, kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed.
MITOOSI TÄHTSUS
*Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel
*Tütarrakud on geneetiliselt identsed
*Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv
*Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks
MEIOOS
- Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusel väheneb kromosoomide arv tütarrakkudes kaks korda.
Meioosil on kaks jagunemist:
* Meioos I
* Meioos II (sarnaneb mitoosile )
Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed
I Interfaas I Profaas I Metafaas I Anafaas I Telofaas
1)Toimub DNA replikatsioon(kromosoomid muutuvad kahekromatiidilisteks), tsentrioolid kahekordistuvad
2)Toimub kromosoomide ristsiire . Homoloogilised kromosoomid liibuad kokku ning kromatiidid vahetavad omavahel võrde pikkusega osi. Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad.
3)Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile
4)Kromosoomid lahknevad poolustele.
5)Toimub tsütokinees – tsütoplasma jagunemine
II Profaas II Metafaas II Anafaas II Telofaas
1)Meioosi II jagunemine sarnaneb mitoosile. Tsentrioolid liiguvad poolustele ja moodustub kääviniidistik.
2)Kromosoomid paiknevad raku ekvatoriaaltasandile
3)Kromatiidid lahkenvad raku poolustele
4)Toimub tsütokinees. ------ Ühest diploidsest rakust moodustus neli geneetiliselt erinevat haploidset rakku.
VILJASTUMINE
Kehasisene
Kehaväline
Munarakk , seemnerakk
PALJUNEMINE
Suguline
Mittesuguline
Osalus 2(naise ja mehe sugurakk )
Osalus 1
Sugurakud
Sugurakud puuduvad
Pärilikkused erinevad
Identsed
Mittesuguline paljunemine
Vegetatiivne
Eoseline
Pooldudes( bakterid )
Seened, protistid , osa taimedest (samblikud, sõnajalad)
Pungudes(käsnad, pärmseened)
Rakise tükk (samblikud)
SÜGOOT – viljastunud munarakk
SPERM – mehe seemnerakk
SPERMATOGOON –spermi eellane
SPERMATOGENEES – seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini
OVOGOON – munaraku eellane
OVOGENEES – munaraku areng
OVULATSIOON – küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse
GAMEET – organismi sugurakk
KARÜOKINEES – tuuma jagunemine TSÜTOKINEES – tüstoplasma jagunemne