Bioloogilised küps seeme on uue taime alge. Vastavalt seemnete arvule jagunevad viljad üheseemnelisteks ja mitmeseemnelisteks. Kaheliviljastumise tagajärjel tekivad seemnealgmes idu (uus sporofaas) ning varuained uue taime varaseks kasvuks. Idu areneb lootekotist. Toitekoeks võib olla endosperm (tekib lootekoti teistuuma viljastamisel) ja/või perisperm (tekib nutsellist, lähemalt varuainete paigutusest allpool). Integumendid moodustavad seemnekesta. Mikropüül harilikult kaob või täitub põhikoega. Seemnealgme jalg võib jääda seemne küljele õmblusena (hilum). Idu on seemne kõige olulisem osa. Idu koosneb idulehtedest ,hüpokotüülist , idupungast ja idujuurest. Idulehtede arvust sõltuvalt eristatakse kaht katteseemnetaimede klassi -- üheidulehelised ning kaheidulehelised. Üheidulehelisuse teke on katteseemnetaimede evolutsioonilise morfoloogia üheks põhiküsimuseks, millele on pühendatud hulgaliselt spetsiaalseid uurimusi
aedviljad; maitsetaimed; ravimid; tekstiil - vähemalt üks näide igast kategooriast). Viljaks nimetatakse sigimikku koos selles valminud seemnetega. Süsivesikud - ,Valgud ja rasvallikad –hernes, uba, sojauba, Puuviljad – õunad, pirnid, apelsinid, Aedviljad – tomat, kurk, kõrvits, Maitsetaim – piparde viljad ja seemned, vanill, nelgipuu ja kappari õienupud, Ravimid – arooniamarjad vererõhu alandamiseks, teekummel, saialille-,pärnaõied, Tekstiil – puuvillapõõsa seemnekesta kiud 14. Nimetab viise, kuidas rühmitatakse õistaimi ning teab nende põhilisi eristusviise/iseloomulikke tunnuseid (ühe- ja kaheidulised taimed, vaata näiteid ka lk 94-95, puit- ja rohttaimed, ühe ning kahe- ja mitmeaastased taimed, omapärase toitumisega taimed). Rühmitatakse kahte suurde rühma: ühe ja kaheidulehelised. (vaata lk 26 erinevusi). 15. Teab, kuidas paljunevad vetikaid, sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimed.
viljakestaga). NT: Kukkur, Kaun, Kõder, Kupar,Karp. • Koguviljad – moodustuvad apokarpse emakkonnaga taimedel. Koguvilja igast emakast areneb osavili. NT: Pähkel, Pähklike, Tõru, Seemnis, Teris. 9) Endosperm, perisperm, nutsell Endosperm võib olla seemne toitekoeks (tekib lootekoti teistuuma viljastamisel). Perisperm võib olla seemne toitekoeks (tekib nutsellist). Nutsell ehk tuumik. Osaleb seemnekesta moodustumisel. Lootekoti arengus võib nutsell täielikult kaduda 10) Seemne ehitus ja tüübid • Eriline taime elujärk • Seemnekest tekib seemnealgme integumentidest ja võib olla kuni 3 kihiline • Toitainete varu – perispermina, endospermina, idulehtedes Ehitus: - Idupung - Iduvars - Idujuur - Iduleht - Seemnekest
kulfi(jäätisedessert), piimapudingitesse. · Nelk Tugeva aroomiga õienupp, mis on kuivatatuna kõva ja pruunikasmust. Parim kasutamiseks tervena, kuid saadaval ka jahvatatuna. Sobib uluki- ja sealihaga, samuti äädikamarinaadide koostisesse; toimib ka hambavalu leevendajana. · Muskaatpähkel Parim vahetult pärast riivimist, sest seistes kaotab oma maitse. Lisaks kasutatakse ka jahvatatud muskaatpähkli õit ning kuivatatud ja jahvatatud seemnekesta; kuulub osade vürstisegude koostisesse. Sobib maksaroogadega (pasteedid) ja ka liharoogadega. · Tähtaniis Maitselt väga sarnane aniisiga. Seemnekestadest jahvatatud vürtsina, aga ka tervena (tähekujulisena) on see populaarne maitseandja India ja Hiina köögis. Kasutatakse wokiroogade, marinaadide ja kastmete valmistamisel. · Karri-maitsesegu ainus "kohustuslik" aineosa on kurkum ehk kollajuur, mis annab segule iseloomuliku kollase värvuse ja erilise lõhna
Loranthaceae). Kujult on seemned sagedamini ümarad, piklikud, kerajad, munajad või ovaalsed. Seemnete kuju sõltub sageli vilja kujust ning seemnete hulgast ühes viljas. Kaheliviljastumise tagajärjel tekivad seemnealgmes idu (uus sporofaas) ning varuained uue taime varaseks kasvuks. Idu areneb lootekotist. Toitekoeks võib olla endosperm (tekib lootekoti teistuuma viljastamisel) ja/või perisperm (tekib nutsellist, lähemalt varuainete paigutusest allpool). Integumendid moodustavad seemnekesta. Mikropüül harilikult kaob või täitub põhikoega. Seemnealgme jalg võib jääda seemne küljele õmblusena (hilum). Idu (embryo) on seemne kõige olulisem osa. Idu koosneb idulehtedest (cotyledones), hüpokotüülist (hypocotylus), idupungast (plumula) ja idujuurest (radicula). Okaspuudel esineb idu basaalses osas veel ühe- või mitmerakuline moodustis -- suspensor (suspensor), mille abil idu kinnitub lootekoti külge ja saab emataimelt toitaineid.
hakkab toimuma embrüogenees. Mis on kalloos? Aine, mille ülesandeks on taime vigastuste korral sõeltoru poorid kinni korkida, seostub plasmodesmide otstesse. (glükoosi polümeer) Mis on koleoptüül, aleuroonkiht ja kilbike e.scutellum teraviljade terises Koleoptüül on kilejas idupunga ümbritsev moodustis (kaitseb teda, kui idanemisel läbi mulla tungib) Aleuroonkiht on kõrrelistele iseloomulik valgurikas rakkude kiht seemnekesta all (endospermi kõige välimine kiht), kus toimub (embrüos toodetud GA mõjul) amülaaside süntees, mis lagundavad tärklist ja aitavad seeläbi idanemisele kaasa kilbike eraldab endospermi idust ja muudab idule toitained kättesaadavaks Võrse tipumeristeemi ehitus SAM on koonusjas, koosneb rakukihtidest: - pealmine kiht tuunika koosneb omakorda 1-2 kihist. Tuunikas toimub antiklinaalne rakkude jagunemine
avaviljadeks (viljad avanevad, seemned varisevad, uba, hernes) ja sulgviljadeks (vili variseb tervikuna ning sisaldab ühte seemet, pähklid). Viljade leviku eesmärgiks on saada emataimest piisavalt kaugele, et jätkuks toitaineid ja ruumi. Leviku liigid: 1. tuule abil levivad viljad on väikesed ja kerged. Varustatud lennu mehanismiga (paju, ohakas) 2. kalda ja veetaimede viljade levimist veega tingivad, kas õhuruumid viljades või seemnekesta limastumine (tarnad, vesiroos) 3. loomade abil levivad viljad edasi jäädes loomade karvakülge või kui loom nad ära sööbväjuvad nad koos väljaheitega ja saavad arenemiseks head tingimused (takjas) 4. inimene levitab taimede seemneid teadlikult, ta külvab taime vilja (tomat, kurk). Seeme Õistaimedel valmivad seemned vilja sees. Seemned jagunevad üheidulehelisteks (aeduba) ja kaheidulehelisteks (nisu, rukkis)
Kest – Koosneb mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis kujuneb sigimiku seinast. Moodustab teramassist ligikaudu 6%. Endosperm – Koosneb pikkadest rakkudest, mis on täidetud ümarate tärklise teradega. Proteiinisisaldus on suurem väljaspool. Idu – Asub tera alusel viltuselt. Idus on arenenud üks või mitu idujuure alget. Idu osakaal terast on väga väike (rukkil, nisul oral 1,5-3%; kaeral 3-4% ja maisil 10-12%). Aleuroonkiht – Asub seemnekesta ja endospermi vahel. See on proteiinirikas. Kilbike – Asub endospermi ja idu vahel. Terade keemilne koostis: Tärklis – Peamine varutoitaine. Roosuhkur – Peamiselt idus (1,5% teramassist). Toorproteiin – Sisaldub terades 6-22%. Toorrasv – Kõige enam kaera- ja maisiteradest. Nisul on seda 1,4%, rukkil ja odral 1,2%, kaeral 2,6% ja maisil 4%. Rasv on koondunud idudesse. Toortuhk – Asub peamiselt sõklades ja kestades. Selles on palju fosforühendeid.
Lühipäevataimed saavad edukalt õitseda, kui ööperiood on pikem valguseperioodist (ehk öö on pikem kui päev). Enamasti õitsevad need taimed hilissuvel, sügisel või talvel. Vernaliseerimine – õitsemine esile kutsumine madalate temperatuuridega. Idanemine. Idanemispuhkus ja selle põhjused. Idanemise tingimused. Idanemine on protsess, kus sobivasse keskkonda sattunud seemnes algavad biokeemilised reaktsioonid: toitekoest liiguvad varuained idusse, see hakkab kasvama, lükkab seemnekesta laiali ning tõuseb tõusmena mullapinnale. Seeme vajab idanemiseks (tingimused): vett, soojust, valgust, pimedust, õhku. Idanemispuhkus : idu ebapiisavalt arenenud, inhibiitorite sisaldus, kestade läbimatus veele ja gaasile, läbikuivamise puudumine. See on kui ei ole valmis kohe idaneda. Vüib võtta palju aega selleks. Idanemine on idu tungimine läbi seemnekesta. Taime puhkus. Heitlehiste puude puhkuse staadiumid ja nendega seostuvad eluprotsessid.
Ameerika pähklitoodangust. Kreeka pähklid kasvavad suurte, laiuva võraga kuni 30 m kõrguste puude otsas. Vili on ümarik-ovaalne ploomikujuline, rohelise nahkja koorega, mis vilja valmides praguneb ja ära langeb. Koor koosneb kahest poolest, mis omavahel ühendatud paksenenud õmblusega. Seemnekambrites paikneb nelja ossa sopistuv pähklituum, mis on pealt kaetud õhukese pruunikaskollaka mõrkja maitsega seemnekestaga. Seemnekesta vigastumise tõttu muutub õlirohke pähklituum hapnikuga kokku puutudes mõrkjaks. Vaakumpakend väldib seda ohtu. Euroopa turgudele saabuvad kreeka pähklid aastaringselt, kuid kõrghooaeg langeb jõulueelsele perioodile. Kvaliteetsed on ühtliku suuruse ja vormiga pähklid, mis on heleda värvusega, suure pähklituumaga ning täisvalminud. Kreeka pähklite kvaliteedi kindlustamiseks töödeldakse neid väävlipreparaatidega. Suure õlisisalduse tõttu säilivad kreeka pähklid halvasti
pärast sobivad kaunistama nii magusaid kui soolaseid roogi. Mõnus ja hea maitse. Lähis-Idas kasutatakse ka soolaste roogade kaunistamiseks. Röstitud ja soolatud – suurepärane veini või õlle kõrvale, aga ka salatitesse. Enamasti müügil röstituna, ka soolatuna ja röstituna, röstimata säilib lühikest aega. Säilitatakse erkrohelisi pistaatsiapähkleid külmkapis 3 kuud, külmutis kuni aasta. Madalat kvaliteeti näitab seemnekesta all oleva roheka värvuse kadumine, pikemal säilimisel muutuvad mõrkjaks. Mida erksam roheline värv, seda maitsvam. Jahedates ja õhurikastes ladudes võivad säilida kuni 3 nädalat, talvel rohkemgi. Akažuu ehk india pähkel Tuum pumerangikujuline (neerukujuline), kõver. Sugulane pistaatsiapähkliga. Müüakse vaid puhastatult sest pähkli välimine kest on ümbritsetud söövitava ainega.
Vähem tähtis pole ka õite lõhn, meelitamaks ligi neid tolmeldavaid putukaid. Õite lõhna põhjustavad nende poolt eritatavad eeterlikud õlid, midatuntakse ligikaudu 500 sorti. Viljumine on taime oluline elujärk. Seemnete abil taimed paljunevad ja levivad eetele kasvukohtadele. Viljade ja seemnete suurus ning kuju on väga erinevad, samuti ka seemnete ja viljade valmimisaeg. Seeme koosneb kolmest põhilisestosast: eost, taimekoest ja seemnekestast. Seemnekesta ülesanne kaitsta idu ja toitekudede varuaineid ebasoodsate tingimuste ja mehhaaniliste vigastuste eest. Seemekesta võib ümbritseda erineva tekkeviisiga lihakas eredavärviline seemnerüü (jugapuu, kikkapuu), kutsudes linde seemneid sööma ja selliselt neid levitama. Toitainete varu seemnes teeb idaneva taime mõneks ajaks sõltumatuks väliskekkonnast. 3.2. Puittaimede talitlus (füsioloogia) 3.2.1. Fotosüntees
uluki- ning teiste lihade aromaatse maitsega seeme. Parim maitsestamiseks. vahetult pärast riivimist, sest seistes kaotab oma maitse. Lisaks kasutatakse Vürtsköömen sarnaneb tavalise ka jahvatatud muskaatpähkli õit ning köömnega küll välimuselt, kuid mitte kuivatatud ja jahvatatud seemnekesta; lõhnalt. Sageli nimetatakse seda ka kuulub osade vürstisegude koostisesse. India köömneks, mille Sobib maksaroogadega (pasteedid) ja tugevalõhnalised seemned on väga ka liharoogadega. aromaatsed. Poes müüakse neid kuivatatud kujul kas tervelt või jahvatatuna. Sobivad broileri- ja lambalihaga. Köömen on pruuni värvi magus-terava maitsega seeme, mis kuivatatud
7. Õitsemise esile kutsumine. Vernaliseerimine. Vernamiseerimine - õitsemise esilekutsumine madalate temperatuuridega. Seda võivad vajada näiteks seemned ning ka taliteraviljad ja kaheaastased taimed. Õitsemise esilekutsumiseks on vaja, et pung läbiks kaks arengustaadiumit: 1- kompetentsuse omandamine. 2 determinatsioon. 8. Idanemine. Idanemispuhkus ja selle põhjused. Idanemise tingimused. Idanemine idu tungimine läbi seemnekesta. Idanemispuhkus kui taim on võimeline kohe peale emataimest vabanemist idanema, kuid ta ei tee seda. Idanemispuhkuse põhjused: 1 idu on ebapiisavalt arenenud 2 kestade läbimatus veele ja gaasile 3 inhibiitorite sisaldus 4 läbikuivamise puudumine (nt teravili vajab läbikuivamist) Puhkuse liigid: Füsioloogiline: eelpuhkus (pungad võviad veel puhkeda), sügavpuhkus (pungad ei puhke), järelpuhkus (pungad võivad puhkeda) Sundpuhkus.
mõni päev õhustatud ruumis maas, segatakse vahetevahel. Seejärel käbisid kuumutatakse madalal temperatuuril (mänd 50°, kuusk- ja lehis 40--45°) 8-16 tundi. Käbisid raputatakse, seeme eraldub. Tiivad eraldatakse kätevahel riidest kotis või spetsiaalses masinas. Tuulamise teel saab puhta seemne. Säilitatakse sügavkülmas. Ei vaja stratifitseerimist. 27.04.2016 Marje Kask 22 Seemnete ettevalmistamine külviks Skarifitseerimine - seemnekesta vigastamine, et see muutuks vett ja gaase läbilaskvaks, kasutatakse tugeva ja tihedakestaliste seemnete puhul. · Mehaaniline skarifitseerimine - purgis hõõrudes või raputades liiva, kruusa või klaasi puruga. Suuri seemneid võib vigastada viili või smirgelpaberiga hõõrudes. · Keemilist skarifitseerimine - (viirpuu, tuhkpuu, kontpuu, pärn, kadakas jt.) kontsentreeritud happega 5-30 min, pärast loputada.
Kohvi- ja kakaopuu viljade seemneid kasut jookide valmist, kakaost tehakse šokolaadi. Odra idanevaid seemneid kasut õlle valmistamiseks. Toidu maitsestamiseks kasut piparde vilju või seemneid, vanilliorhidee kauntest saadakse vaniliini. Tarvitatakse ka nelgipuu ja torkava kappari õienuppe ja safrankrookuse emakasuudmeid. Ravimina kasut nt viirpuumarju südametegevuse toetamiseks, arooniamarju vererõhu alandamiseks jm. ravitoime on teekummeli, saialille, pärna jt õitel. Puuvillapõõsa seemnekesta kiududest saadakse lõnga kangaste valmistamiseks ja vatti. Õistaimedest on aretatud tuhandeid eri kuju ja värvitooni õitega ilutaimede sorte. Parfümeeriatööstuses kasut nt lavendli- ja roosiõisi lõhnaõlide jm valmistamiseks. Viljastamine-emas- ja isassuguraku ühinemine. Tolmlemine-tolmuterade kandumine emassuguorganile. Seeme-paljasseemne- ja katteseemnetaimede paljunemis- ja levimisvahend. Vili-sigimik koos selles valminud seemnetega. 4.LOOMAD SELGROOGSED LOOMAD
Kuivviljad - avaviljad: kukkur, kõder, kõdrake, kaun, kupar, karp; Sulgviljad: pählike, pähkel, tõru, seemnis, teris. Laguviljad: jaguviljad, lüliviljad. Viljade ja seemnete levi - allohooria - keskkonna abil; zoohooria e. loomlevi; anemohooria e. tuullevi; hüdrohooria e. vesilevi; autohooria - oma vahenditega Seemne idanemine - on protsess, kus sobivasse keskkonda sattunud seemnes algavad biokeemilised reaktsioonid: toitekoest liiguvad varuained idusse, see hakkab kasvama, lükkab seemnekesta laiali ning tõuseb tõusmena mullapinnale. Vivipaaria - seeme idaneb elava taime küljes. Süstemaatika üksused - soonteta ehk alamaid taimi on varem käsitletud ka süstemaatikaüksusena, hõlmates vetikaid (eeskätt rohevetikaid) ja sammaltaimi; binaarne nomenklatuur - on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja
Järgmiseks staadiumiks, mida kompetentne taimepung läbib, on determinatsioon (raku v. loote osade edasisearengusuuna määratletus). Pung on määratletud, kui ta areneb järgmisesse arengustaadiumi (õitsemine) isegi pärast oma normaalsest ümbrusest eemaldamist. Seega toodab määratletud pung õisi isegi siis, kui ta poogitakse taime külge, mis ei tooda mingeid õitsemise stiimuleid. 8. Punga puhkus. Idanemine. Temperatuur. Idanemine on idu tungimine läbi seemnekesta. Idanemispuhkus on juhul kui taim on võimeline kohe peale emataimest vabanemist idanema kuid ta ei tee seda. Põhjuseid võib olla mitmeid. Nt väärastunud embrüonaalne areng. Seemnekestad on gaasi ja vee suhtes läbimatud. Inhibiitorite sisaldus. Eel- ja sügavpuhkefaasis toimub taimedes kasvu ja arengu lõppemine, varuainete talletumine, puitumine ning korgistumine. Pungad muutuvad veele ja gaasidele läbipääsmatuteks
1aastased on väga soojanõudlikud, neid võib külvata samal ajal kui suviteravilju. Ohtlikumad on sügisesed öökülmad. Lupiinid on suure veevajadusega, see avaldub idanemiseks vajaminevas veehulgas.Lupiinidel on isel kõvade seemnete esinevus- sellised seemned, millel on seemnekest praktiliselt vettläbilaskmatu. Seetõttu võib lupiin kujuneda umbrohuks, sest seemned võivad idaneda paari aasta pärast. Seetõttu on vaja seemneid enne külvi töödelda-skarifitseerida- tuleb vigastada seemnekesta, et see laseks vett läbi.Kõige lihtsam on segamine kvartsliivaga, väävelhappega vigastamine põhjustab idanemise vähendamist.Vähenõudlikud mullastiku suhtes, liigniisked ja happelised mullad ei sobi. Omastavad hästi toitaineid, muudavad raskestiomastatavad fosforühendid teistele taimedele kättesaadavaks.1-aastaseid lupiine haljasväetiseks kasv harilikult enne talivilja oleval põllul. Need lupiinid võivad moodustada haljasmassi 30-40t/ha. Lupiine võib kasut ka söödaks nii
1aastased on väga soojanõudlikud, neid võib külvata samal ajal kui suviteravilju. Ohtlikumad on sügisesed öökülmad. Lupiinid on suure veevajadusega, see avaldub idanemiseks vajaminevas veehulgas.Lupiinidel on isel kõvade seemnete esinevus- sellised seemned, millel on seemnekest praktiliselt vettläbilaskmatu. Seetõttu võib lupiin kujuneda umbrohuks, sest seemned võivad idaneda paari aasta pärast. Seetõttu on vaja seemneid enne külvi töödelda-skarifitseerida- tuleb vigastada seemnekesta, et see laseks vett läbi.Kõige lihtsam on segamine kvartsliivaga, väävelhappega vigastamine põhjustab idanemise vähendamist.Vähenõudlikud mullastiku suhtes, liigniisked ja happelised mullad ei sobi. Omastavad hästi toitaineid, muudavad raskestiomastatavad fosforühendid teistele taimedele kättesaadavaks.1-aastaseid lupiine haljasväetiseks kasv harilikult enne talivilja oleval põllul. Need lupiinid võivad moodustada haljasmassi 30-40t/ha
· Kevadisel lubiväetiste andmisel segatakse nad mulla pindmise kihiga · See on eriti soodne heintaimede seemnete idanemiseks ja varajaseks arenguks Seemnete ettevalmistamine külviks · seemned peavad olema sorteeritud · seenhaiguste tõrjeks seemneid puhitakse · liblikõieliste esmakordsel külvil on vaja seemneid töödelda liigile omaste mügarbakteritega - eriti tõhus on see võte lutserni ja mesika puhul · paljudel liblikõielistel tuleb seemnekesta kriimustada ehk skarifitseerida Külviviis ja -sügavus · Reaskülv annab paremaid tulemusi kui hajukülv · Hajuskülvi korral tuleb seemned mulda viia külvile järgneva äestamisega · Äestamisel satuvad heintaimede seemned erinevatesse sügavustesse ja idanemine ning tärkamine on ebaühtlane · Pärast kattevilja külvatakse heinaseemned kattevilja külviridadega risti · Optimaalne külvisügavus enamikul heintaimeliikidel on 1- 2 cm Kas puhas või segukülvid?
Parim lõikamisaeg on hilistalvel või varakevadel. (Samuelsson ja Schenkmanis) Viirpuuliike paljundatakse seemnetega, kultivare pookimisega (Mettik, J.). Ühes viljas on 1-5 paksu kestaga seemet. Paks kest takistab idanemist, sügisel külvatud seemned tärkavad enamasti alles ülejärgmisel kevadel. (Sander, 2011) Sellist ,,surnud külvi" pole kellelegi vaja. Seepärast töödeldakse ka viirpuu viljalihast puhastatud seemneid puukoolides tavaliselt väävelhappega, mis seemnekesta õhemaks söövitab. Selle töö juures aitab ainult kogemus, sest liiga pikk söövitusaeg hävitab seemne, liiga lühikesest pole aga kasu. (Sander, 2011) Kuid saab ka teisiti. Kõigepealt tuleb siiski vastnopitud viirpuuseemned puhastada viljalihast. Kui seda ei tehta, idanevad seemned halvasti. Viljaliha on sitke ja ei tule kergesti seemne küljest lahti. Töö hõlbustamiseks asetada viljad koos vähese veega mõneks päevaks sooja kohta seisma. Viljad
asemel on: 1000 5000 eluvõimelist umbrohuseemet (tk/m 2). Umbrohu generatiivne potentsiaal ja selle realiseerumine mõjutavad vähe jooksva aasta kultuuride saagikust, küll aga umbrohtumist ja selle mõju kultuuri saagitasemele järgnevatel aastatel. Hinnanguliselt 0,3 9% eluvõimelistest seemnetest tärkavad igal aastal ning see protsent jääb aastast aastasse suhteliselt samaks. Primaarne ja sekundaarne seemnete puhkeolek sõltub: - seemnekesta läbilaskvusest - pidurdusainete hulgast seemnekestas - looduslikest keskkonnafaktoritest - valgusest, hapnikust, süsihappegaasist, temperatuurist ja veest Seemnete säilimine mulla pindmises kihis lühendab nende puhkeperioodi ning soodustab idanemist. Seemnete matmine sügaval mulda teeb keeruliseks tulevased umbrohtude hävitamise meetmed. · Paar slaidi materjalidega õppejõult Umbrohutõrje Meetodi hindamine:
ümbritsevast viljalihast või seemnerüüst, seeme on paksu kestaga ja läbib seedekulgla kahjustamata ning on pärast väljutamist idanemisvõimeline ◦ Sünzoohooria – vili võetakse kaasa, süüakse mujal, seemned pudenevad maha (ei läbi seedekulglat) Endozoohooria Mitmed taimeliigid on hävimisohus oma spetsialiseerumise tõttu endozoohooriale: nende seemned on väga paksu kestaga, mis vajab looma seedekulgla läbimist – maohape nõrgestab seemnekesta ning seedekulglast väljudes suudab taim idanema hakata. Kui see loom välja sureb või arvukus drastiliselt väheneb, järgneb sellele ka taimeliigi hävimine, kuna loomulikul teel taim ise enam levida ei suuda. ◦ Teatud piirkondades toimuvate taastamisprogrammide raames töödeldakse seemneid laboris idanemisvõimelisteks (pole jätkusuutlik) Head ja vead Gravitatsioon: väga stabiilne, kuid seemned ei levi kaugele, noored taimed ei pruugi kasvamiseks võimalust saada
Umbrohuseemnete bioloogia *Umbrohuseemnete arvukus Taimedel 5060...........200 000 seemet/taim Mullas 10 00030 000 seemet/m2 (tugevasti umbrohtunud aladel 300 0001 000 000) *Levik seemnete ja viljadega anemohoorne tuule abil leviv (võilill, põldohakas, põld-piimohkas) hüdrohoorne vee abil leviv zoohoorne loomadega leviv antropohoorne inimese kaudu leviv *Seemnete eluvõime mullas 1 20 (50) aastat *Primaarne ja sekundaarne seemnete puhkeolek seemnekesta läbilaskvus pidurdusained seemnekestas endogeenne regulatsioonimehhanism looduslikud keskkonnafaktorid valgus, hapnik, süsihappegaas, temperatuur, vesi, Puhkeoleku ületamine mehhaaniline töötlemine, kuuma ja külmaga töötlemine (võib kaasa tuua idanemise vähenemist), temperatuuride vaheldus, kasvuregulaatorite kasutamine, valguse vaheldumine, kemikaalidega töötlemine, stratifitseerimine *Idanemissügavus *Idanemisaeg vegetatsiooniperioodi jooksul
tüüpe: - perispermist moodustub toitevaru, endosperm kulub ära idu moodustumisel (nt nelgi ja peedi seeme); - suurem osa seemnest täitub endospermiga, väiksem osa hõlmab idu, perisperm puudub (idu on seejuures ümbritsetud toitekoest või paikneb selle kõrval); - idulehed suurenevad, täites peaaegu kogu seemne sisemuse; neisse kogunevad varuained endo- ja perispermist, mis kaovad või säilivad ainult mõne rakulise kihina seemnekesta all; - toitekude redutseerub täiesti, idu jääb taandarenenuks. 66. Sgk. kanarbikulised (sh. alamsgk. uibulehelised ja seenlillelised). Mükoriisa. Kanarbikulised (Ericaceae) on kanarbikulaadsete seltsi arvatud puittaimede sugukond. Siia sugukonda kuuluvad hästi tuntud marjad, näiteks mustikas, jõhvikas, sinikas ja pohl. Eluvormilt on kanarbikulised puud, kääbuspõõsad, põõsad või rohttaimed. Sugukonda kuuluvad 100 perekonda 1350 liigiga.
- suurem osa seemnest täitub endospermiga, väiksem osa hõlmab idu, perisperm puudub (idu on seejuures ümbritsetud toitekoest või paikneb selle kõrval); - idulehed suurenevad, täites peaaegu kogu seemne sisemuse; neisse kogunevad varuained endo- ja perispermist, mis kaovad või säilivad ainult mõne rakulise kihina 35 seemnekesta all; - toitekude redutseerub täiesti, idu jääb taandarenenuks. 43. Sgk. kanarbikulised (sh. alamsgk. uibulehelised ja seenlillelised). Mükoriisa. Kanarbikulised (Ericaceae) on kanarbikulaadsete seltsi arvatud puittaimede sugukond. Siia sugukonda kuuluvad hästi tuntud marjad, näiteks mustikas, jõhvikas, sinikas ja pohl. Eluvormilt on kanarbikulised puud, kääbuspõõsad, põõsad või rohttaimed
annaabi.ee 
