Endokriinnäärmed Organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad lisaks närvisüsteemile mitmesugused keemilised ained – hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed e. sisesekretsiooninäärmed e. endokriinnäärmed. Sisenõrenäärmed eritavad hormoone otse verre, sest neil puuduvad juhad, mis sünteesitud nõresid sihtkohta toimetaks. Veri kannab näärmetes toodetud hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad. Endokriinnäärmed ehk sisesekretsiooninäärmed (glandulae endocrinae) erinevad teistest näärmetest selle poolest, et neil puuduvad viimajuhad, mistõttu nende produktid
Sisenõrenäärmed ehk endokriinnäärmed ehk sisesekretsiooninäärmed 9.klass bioloogia Karl Pütsepp 2013 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BY-SA 3.0" alusel. Ainevahetuse regulatsioon Ülesandeks kudede, organite töö mõjutamine ja kooskõlastamine. Kahte tüüpi: 1. Neuraalne regulatsioon e närvisüsteemi poolt 2. Humoraalne r. ehk hormoonide poolt Hormoonid
Koe labiilsus- iseloomustab koe võimet reageerida üksteise järgnevatele impulssidele Presünaptiline membraan- Sünapsipilu- Postsünaptiline membraan- Neurotransmitter e. mediator- Retseptorid- ärritust vastu võttev organ Innervatsioon- seljaaju segmentidest väljuvad närvid innerveerivad kindlat kehapiirkonda Püramidaaltrakt- tahteliste liigutuste juhtimiseks ( parema käe liigutusi regulleerib vasak aju pool) Ekstrapüramidaatrakt- tagab normaalse kehaasendi Hormoonid Sisesekretsiooninäärmed- fun. Hormoonide moodustamine ja verre eritamine Hormoonid- bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ained mis mõjutavad elundite talitust juba väikes koguses Hüpofüüs- ajuripats Epifüüs- käbikeha Tüümus- harkelund Meeleelundid. Nahk Konjuktiiv- silmalau sedekoeline kest Silma adaptsioon- silma võime kohaneda esemetega erinevatel valgustugevustel Silma akommodatsioon- silma võime kohaneda esemetega erinevatel kaugustel
motoorseid ühikuid. Impulss liigub närvi pidi kiirusega 7,5 kuni 90 m/s. 4 Kokkuvõte Inimese käitumine on keerukas, erinevate protsesside integreeritud seos. Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem. Inimese psüühiline tegevus on talitluslikult sõltuv närvisüsteemist. Psüühiline tegevus on sõltuv ka sisesekretsiooni ehk endokriinnnäärmete ( ajuripats e hüpofüüs, kilpnääre, neerupealised, käbikeha jt) talitlusest. Sisesekretsiooninäärmed on omakorda seotud aju kindla piirkonna - hüpotaalamuse talitlusega. 5 Kasutatud kirjandus 1. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/761/anatoomia_massaaz.htm 2. Biloogia alused - A.M. Winchester 3. http://www.annaabi.com/materjal-39617-k%C3%A4itumise-bioloogilised- alused-%C3%B5ppimine 4. koolipsyh.weebly.com/.../lisamaterjal.kitumise_bioloogilised_alused_1.doc 6
Endokrinoloogia Sisesekretsiooninäärmed e. endokriinnäärmed (glandulae endocrinae): - näärmed, milledel puudub viimajuha, seega toodetud sekreet eritatakse verre, - toodavad teatud bioaktiivseid aineid – hormoone,- klassikaliselt loetakse endokriinnäärmete hulka: Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis), Käbikeha e. epifüüs (corpus pineale),Kilpnääre (glandula thyroidea), Kõrvalkilpnäärmed (glandulae parathyroideae), Harkelund e. tüümus (thymus), Kõhunäärme saarekesed (insulae pancreaticae), Neerupealis (glandula suprarenalis), Sugunäärmed – munand (testis) meestel või - munasari (ovarium) naistel. Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis): NB! Tähtsam endokriinnääre – juhib teiste tööd! - on ovaalse kujuga, 0,7 g raskune, asub koljupõhimiku keskel hüpofüüsiaugus, varre abil seotud vaheaju alaosa – hüpotaalamusega; - koosneb kahest osast: adenohüpofüüs – eesmine osa (ka eessagar), näärmekoest; neurohüpofüüs – tagumine osa (ka tagasagar), närvikoest;...
Inimese elundid ja elundkonnad -10 SISENÕRENÄÄRMED ehk ENDOKRIINSÜSTEEM Sisenõrenäärmed võtavad elundite ja elundkondade talitluse regulatsioonist osa hormoonide vahendusel, mis otse vereringesse viiakse ja üle kogu keha laiali kantakse. Hormoonide produtseerimiseks spetsialiseerunud elundid on sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmed ehk sisenõrenäärmed. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi teatud elundite ja elundkondade talitlust. Näiteks mitmete hormoonide toime ilmneb juba miljondikgrammides. Isegi väikesed, normaalse hormoonihulga muutused võivad tõsiselt häirida keha sisemist tasakaalu ehk homöostaasi.
Hormoonid Rakuvälise signaali ülekanne 1. Selgitage järgmisi mõisteid: a. Intratsellulaarne hormoon rakusisene hormoon. b. Ekstratsellulaarne hormoon rakuväline hormoon. c. Lokaalhormoon metabolismi produkt, mis on sekreteeritud ühtede rakkude poolt, mis mõjutavad lähedal asuvate rakkude funktsioneerimist. N: prostaglandiinid. d. Endokriinnäärmed - ehk sisesekretsiooninäärmed erinevad teistest näärmetest selle poolest, et neil puuduvad viimajuhad, mistõttu nende produktid satuvad verre, lümfi ja koevedelikku, mis transpordivad neid vajalikesse organitesse; endokriinnäärmed toodavad mitmesuguseid hormoone, millel on erinevatesse elunditesse spetsiifiline toime. e. Prostaglandiinid - rühm eikosanoide, polüküllastumata rasvhappe arahidoonhappe derivaate, mis
Sisesekretsioon. Sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmed. Endokriinnäärmetel puudub sekreedi viimajuha ja nad eritavad sekreeti neist läbivoolavatesse veresoontesse. Endokrin. näärmed toodavad hormoone, mis kanduvad vere, lümfi, seljaaju vedeliku vahedusel laiali kogu organismis. Kuna hormoonid lõhustuvad kiiresti, peavad näärmed koguaeg töötama. Näärmete üle- ja alatalitlus põhjustavad organismis tugevaid häireid. Sisesekretsiooni näärmed on omavahel tihedas seoses. - Glandula Nääre.
...............................................................38 8.2.1Orgaanilised ained.....................................................................................................38 8.2.2Metabolism................................................................................................................38 8.2.3Soojustasakaal...........................................................................................................39 9Kuse-suguelundkond ja sisesekretsiooninäärmed...................................................................40 9.1Erituselundkond...............................................................................................................40 9.1.1Kuseelundid..............................................................................................................40 9.1.2Neerud.......................................................................................................................40 9.1
Kuna vastav organ ei tohi minna liiga raskeks, siis peavad need metallid olema kõrged- seega IIA rühma metallid (kaltsium, magneesium). 4) Hapniku transport Magneesium, raud Verevalk emoglobiin (punases vererakus) magneesiumi ja raua abil võtab sellise kuju, et veri on võimeline lühikest aega hapnikku transportima. 5) Juhtimine Floor (f), iood (I), klood (cl), tsink (zn) naatrium (na) F, I ja zn on keha hormoonide juhtaatomid, nende kaudu on sisesekretsiooninäärmed vabastavad verre harmoone, mis omakorda juhivad meie keha elutegevust. Kloor ja naatrium panevad paika keha osmootse rõhu, mis omakorda määrab ainete liikumist rahuvaheruumi ja raku vahel. 6) Tervendamine Hõbe, vask Hõbe on universaalne elusate süsteemide tervendaja, kuna tema abil paljud keemilised sidemed taas stabiliseeruvad ning paremini korrastub juhtimine. Vask on siseelundite jaoks hädavajalik mikroelement.
ründavaid viiruseid ja baktereid, ei kahtle vist enam keegi. Stress päästab valla erinevaid hormoone, et tekitada lisaenergiat. Kahe hormooni, adrenaliini ja kortisooni, üleliigsus mõjutavad aga immuunsussüsteemi pärssivalt. Meie psüühilis-emotsionaalne seisund mõjutab ka endokriinsüsteemi. Hormoonid liiguvad edasi-tagasi nagu voolavad kemikaalid, mõjutades meie kehalist aktiivsust, käitumist, tundeid ja emotsioone. Sisesekretsiooninäärmed, mis moodustavad terve omaette süsteemi, mõjutavad vastastikku üksteist ja sõltuvad üheskoos ajuripatsist. Aju, immuunsussüsteemi ja närvirakkude poolt eristatud neuropeptiidid kannavad meie hirmud, mured, unistused ja lootused igasse keha nurka, olles ühenduslüliks meie taju ja mõtte, aju ja hormoonierituse, elundite ja rakutegevuse vahel. Kindlasti ei saa kõrvale jätta keskkonda haiguste põhjustajana. Mida rohkem püüab inimene
Sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmete ülesandeks on toota hormoone ehk bioloogiliselt aktiivseid aineid. Hüpofüüs - Ajuripats, mis on ühenduses vaheaju alumise osaga, koosneb kolmest sagarast. Ees-, kesk- ja tagasagar. Asukoht on peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus. Nende ülesanne on produtseerida erinevaid hormoone: kasvuhormooni ja adrenokortikotroopset, mis stimuleerib neerupealise koore tegevust. Kilpnäärme jaoks hormoone, mis aitvad kaasa naiste ja meeste kasvu ja arengut (mensturaaltsükkel, rinnanäärmete arengut, meestel spermatogeneesi). Kesksagaras produtseeritakse naha pigmentatsiooni. Tagasagaras silelihaste toonust tõstvat hormooni, mis on oksüdotsiin. Kilpnääre - Kuna vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, siis tagavad nad elundi rikkaliku verevarustuse. Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (türoksiinm trijooditüroniin, kaltsitoniin) avaldavad mõju ainevahetusele ja närvisüstee...
doos (Sievert) bioloogiline ekvivalentsus H = D*Q*N N(1(inimesele)) Q = B,G,R=1 Q = N =10; Q = A = 20; Kõige tundlikum radiatsiooniohule on: I rühm luuüdi, suguelundid, närvisüsteem II rühm lihased, silmad, kopsud, rasvkude, sisesekretsiooninäärmed, magu III rühm nahk, luud, käed ja jalalabad jne. Inimesed on jagatud 3 kategooriasse: "A" radioaktiivsete ainetega töötavad inimesed "B" inimesed, kes töö- või elukoha tõttu võivad sattuda kiirguse mõju piirkonda "C" ülejäänud elanikkond (0,5 rad/a) Risk on vastuvõetav kui inimese kogu kehamass saab aastas kuni D=1 Päästetöödel kuni 25 rad/a ja 1 kord eluaja jooksul.
Ainet, millega ensüüm muutusi teostab, nim SUBSTRAADIKS. Ensüümid on vaid reaktsioonide läbiviijad, mitte lähteained või saadused. Klassikaliselt võetakse ensüümide nime tuletamisel ensüümi poolt muundatava aine nimetus + -aas lõpp. Nt pektiin + -aas = pektinaas Laktoos + -aas = laktaas Lisaks on ajalooliselt jäänud nimetused. HORMOONID on ained, mida kesknärvisüsteemi kontrolli all sünteesivad sisesekretsiooninäärmed või segatüüpilised näärmed. Hormoonide omadused: · Eritatakse otse verre · Ülikõrge bioloogiline aktiivsus · Lühike bioloogiline eluiga · Toimelt universaalsed (nt kilpnäärme hormoonid, mis mõjuvad kõigile rakkudele) või spetsiifilised (nt adrenaliin lihasrakkudele) · Toime realiseerub vahendatult läbi retseptorite (ainult kindlatele rakkudele) · Toime realiseerub enüümide kaasabil BIOLOOGIA 2010
HORMOONID ● bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ühendid, mida diferentseerunud rakud eritavad vereringesse ja mis väga väikestes kogustes mõjutavad teiste rakkude talitlust ● levivad koos vereringega sageli kogu organismi, ent toimet avaldavad vaid teatud rakkudele, hormooni SIHTRAKKUDELE, mis üheskoos võivad moodustada SIHTELUNDI ● hormoone eritavatest rakkudest on moodustunud ENDOKRIINNÄÄRMED (sisesekretsiooninäärmed) ● hormoone eritavaid rakke on mitmetes elundites teiste rakkude varjus - sellised UMBNÄÄRMED on nt: NS, magu, duodeenum, neerud ja süda ➔ keemiliselt erinevad hormoonid üksteisest märgatavalt ➔ vesilahustuvad hormoonid on kas AH derivaadid või AH-dest koodnevad peptiidahelad või proteiinid (koos ühinenud süsivesikute osadega) - hüpofüüsi eessagara hormoonid ➔ rasvlahustuvad hormoonid on enamasti STEROIDID - neerupealse koore hormoonid
ning tõstab vererõhku Histamiin Laiendab kapillaare, tekib järsk vererõhu langus, mis võib viia eluohtliku seisundini Vererõhk Jõudu pinnaühiku kota, mida veri avaldab arterite seinale Süstoolne rõhk Näitab rõhku südame kokkutõmbe ajal Diastoolne rõhk Näitab rõhku südame puhkefaasis Pulss Arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst FÜSIOLOOGIA: Sisesekretsiooninäärmed (SSN) 1. SSN Bioloogiliselt aktiivsete ainete (hormoonide) moodustamine ja verre eritamine 2. Hormoonid Bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ained, mis mõjustavad elundite talitlust juba väga väikestes kogustes Toime: 1) Soodustavad vaimset (kilpnäärme hormoon), füüsilist (kasvuhormoon), sugulist (testosteroon, östrogeen) arengut 2) Reguleerivad ainevahetuslikku ja energeetilist tasakaalu Hormoonide jaotus toime alusel:
kuulmis-, tasakaalu ja küljejoone ning maitseerutuste registeerimine; · tagaaju (väikeaju) liikumise kordinatsiooni organ, kuulmis-, tasakaal ja teised erutused; · piklik aju hingamiskeskus, maitsesagarad. Humoraalne reguleerimissüsteem verre eritatakse suhteliselt lihtsaid molekule: peptiide, aminohappeid, steroide, mis reguleerivad füsioloogilisi reaktsioone. 9 Sisesekretsiooninäärmed: · hüpotaalamus hüpofüüsi aktiivsuse reguleerimine; · hüpofüüs ehk ajuripats (kasvuhormoon, gonadotropiin) kasvu- ja sugutsükli regulatsioon; · kilpnääre (türoksiin, trijoodtüroniin) kasvu reguleerimine; · neerupealis (adrenaliin, kortisool, stressireaktsioonid) ioonide tasakaal; · pankreas (insuliin); · pineaalelund (melatoniin) ööpäeva ja sesoonsed rütmid; · munasari ja testis (suguhormoonid);
Anatoomia ja füsioloogia - SISESEKRETSIOON Sisesekretsiooninäärmed on need näärmed, mis oma hormooni saadavad verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed ehk eksokriinsed näärmed saadavad oma produkti keha pinnale ja kehaõõnde. Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte rühma: 1) klassikalised sisesekretoorsed näärmed - suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. · ajuripats ehk hüpofüüs · käbinääre · kilpnääre
NS talitluste osatähtsus organismi elutalitlustes on seega erakordselt suur. NS produtseerib ka palju hormoone, mis levivad hematogeenselt ja transpordivad sel teel infot organismi ühest osast teise (vt. Sisesekretsiooninäärmed) Talituslik NS jagunemine: 1. s o m a a t i l i n e ehk kehanärvisüsteem 2. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem Kummalgi neist eristatakse tsentraalset ja perifeerset osa. Koostanud M. Kolga 1 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Somaatiline NS reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate
(marrasknahk) soolenäärmed rasvkude) Naha tekised Kusepõis Naha alumised kihid (moodustised). Nt. küüned, karvad, nahanäärmed. Sh. piimanäärmed. Kuse- suguelundkond, v.a. põis. Mesodermist kujunevad organismile põhimassi andvad organid. Läbi kõigi kolme on üks süsteem sisesekretsiooninäärmed. Ajaskaala. Varane gastrula moodustub 3nda arengunädala lõpuks, hiline gastrula aga 1. arengukuu lõpuks. Gastrula tasand on viimane, kus võib toimuda veel mitmike teke. (inimesel) Teratogenees ... (soerdareng) looteliste väärarengute teke. Lootelisi väärarenguid tekitavad teratogeenid. Need on erinevad mõjurid, mis on lävimõjuga ohtlik toime avaldub teatud koguses. Nt. alkohol Teratogeenid: 1) Bioloogilised a. Haigustekitajad i
aga ka kopsudes, südames, neerudes ja teistes elundites. Hormoonide toime ülekandmisel rakkudele ja kudedele peetakse oluliseks: rakumembraanide transportsüsteemide mõjutamist; ensüümide sünteesi stimuleerimist; rakisiseste sekundaarsete transmitterite tsüklilise adenosiinmonofosfaadi (cAMP) ja tsüklilise guanosiinmonofosfaadi (cGMP) kaudu edasi antavaid mõjustusi; plasmamembraanide regulaatorproteiinide hulka kuuluva G-proteiini. Sisesekretsiooninäärmed on ajuripats, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, kõhunäärme Langerhansi saared, neerupealisekoor ja säsi ning sugunäärmed. 13 Sisenõrenäärmete talitluses esineb kindel hierarhia ja vastastikune sõltuvus. Vaheaju piirkonna hüpotalamuse tuumadel on nii näärme- kui närvirakkude omadusi. Nende tuumade rakud produtseerivad neurohormoone
Elund e organ on organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus ja asetus ning mis täidab spetsiifilist, temale omast funktsiooni. Organid, mis töötavad (talitlevad) koos ja täidavad mingit sarnast elutalitlust, moodustavad elundkonna e organsüsteemi. Organsüsteemid kokku moodustavad organismi – inimese kui terviku. Siseelundite hulka loetakse tavaliselt seede- ja hingamissüsteem ning kuse- ja suguelundkond, sageli vereringeelundkond ning sisesekretsiooninäärmed. Kõik siseelundid jaotatakse 2 rühma: 1) parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab kogu elundi, N: maks, põrn, keel, munasarjad jne 2) õõneselundid- torukujulised, tööorganiks on elundi sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. N. neel, magu, sooled, kusejuha jne. 1. Katteelundkond Funktsioonid:
· neurohormoonid palju närvirakud toodavad aineid, mis mõjutavad teisi rakke mitte sünapsis, vaid koevedeliku ja vere kaudu nende rakkudeni levides · hormoonid sisenõrenäärmetes toodetud ained, mis reguleerivad väga paljusid organismi funktsioone · feromoonid ained, mis lenduvad keha pinnalt ja mõjutavad teist organismi tervikuna, väga olulised paljude loomaliikide suhtlemisel, kuid toimivad ka inimeste vahel Sisesekretsiooninäärmed e endokriinnäärmed näärmed, milledel puudub viimajuha, seega toodetud sekreet eritatakse koevedelikku (verre), toodavad teatud bioaktiivseid aineid (hormoone): · hüpofüüs e ajuripats · käbikeha e epifüüs · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harkelund e tüümus · neerupealis · sugunäärmed munand või munasari Hüpofüüs e ajuripats Tähtsaim endokriinnääre juhib teiste tööd. On ovaalse kujuga, 0,7 g raskune. Koosneb kahest osast:
mis lähevad otse vereringesse ja veri kannab nad üle keha laiali. • Hormoonid, mis peavad mõjuma kindlatele rakkudele, jõuavad sinna tänu plasmamembraani hormooniretseptorite spetsiifilisusele. • Hormooni ja raku plasmamembraani retseptori ühinemisel tekib retseptorkompleks, mis annab toime edasi raku sisemusse. • Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega. Sisesekretsiooninäärmed 19 1. ajuripats 2. käbinääre 3. kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed 4. harknääre 5. kõjunäärme Langerhansi saared 6. neerupealiskoor ja -säsi 7. sugunäärmed Sisenõrenäärmete talitluses esineb kindel hierarhia ja vastastikune sõltuvus. 28. Hüpotalamo-hüpofüsaarse süsteemi, olulisemad adenohüpofüüsi hormoone vallandavad ja pidurdavad regulaatorained
(adenohüpofüüs ja neurohüpufüüs). Hüpotalamus-ajuripats-neerupealised süsteem. Mõju hormoonide vahendusel, liikumine veres, ühendumine vastava raku hormooni retseptroriga. Tekib retseptorkompleks. Hormoonide oluline: rakumembraanide transport süs mõjutamine, ensüümide sünteesi stimuleerimine, rakusiseste sekundaarsete transmitterite nagu cAMP ja cGMP kaudu antavate mõjutuste aktiveerimine., plasmamembraanide regulaatorproteiinide hulka kuuluva Gproteiini tegevuse mõjut. Sisesekretsiooninäärmed on ajuripats, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, kõhunäärme Langerhansi saared, neerupealisekoor ja –säsi ja sugunäärmed. Hormoonide jaotamine põhineb nende vesilahustuvusel: ○ Vesilahustuvad hormoonid ■ katehhoolamiinid (adrenaliin ja noradrenaliin) ■ peptiidse struktuuriga hormoonid ○ Lipiidlahustuvad hormoonid ■ kilpnäärme hormoon ■ steroidsed hormoonid ■ vitamiin D3 hormoon
· tagaaju (väikeaju) liikumise kordinatsiooni organ, kuulmis-, tasakaal ja teised d. erutused; · piklik aju hingamiskeskus, maitsesagarad. e. Humoraalne reguleerimissüsteem verre eritatakse suhteliselt lihtsaid molekule: f. peptiide, aminohappeid, steroide, mis reguleerivad füsioloogilisi reaktsioone. g. Sisesekretsiooninäärmed: · hüpotaalamus hüpofüüsi aktiivsuse reguleerimine; · hüpofüüs ehk ajuripats (kasvuhormoon, gonadotropiin) kasvu- ja sugutsükli h. regulatsioon; · kilpnääre (türoksiin, trijoodtüroniin) kasvu reguleerimine; · neerupealis (adrenaliin, kortisool, stressireaktsioonid) ioonide tasakaal; · pankreas (insuliin);
kõrvalkilpnääre (glandula parathyroidea), neerupealised (glandula suprarenalis), kõhunäärme (pankreas) Lagerhansi saared, sugunäärmed (gonaadid) = munasarjad (ovarium) või munandid (testis). Hormoonide toodangut reguleerib hüpotaalamus, üks osa vaheajust. Kõige tugevamini mõjub hüpotaalamus ajuripatsile ehk hüpofüüsile, mis siis omakorda mõjutab teisi sisenõrenäärmeid, mis toodavad mitmesuguseid hormoone. Joonis 3.14. Sisesekretsiooninäärmed Kiirabi seisukohast olulised hormoonid Kui hüpofüüsi eessagar eritab neerupealiseid mõjutavat hormooni (ACTH), toodab neerupealise koor enam kui 40 hormooni. Need hormoonid võib jagada kolme hormoonirühma. 51 a) Mineralokortikoidid Sellesse hormoonirühma kuuluvad muu hulgas aldosteroon ja desoksükortikosteroon. Aldosteroon vastutab soola (naatriumi) tagasijuhtimise eest neerudest verre. Seetõttu toodetakse vähem uriini, kuid ühtlasi tõusevad vere kogus ja vererõhk.
annaabi.ee 
