Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Seadus 9. klass". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
loodusseadused, eeskiri, käskiri, üldakt, üksikakt, suuline, eetikaei ole kaasnenud ka mõne õigusakti rikkumist. 1. ius non scriptum kirjutamata seaduste periood 2. ius scriptum periood, mil hakati õigust kirja panema. Õiguse idee: 1. õiglus filosoofiline kategooria 2. õiguslik garanteeritus seadused peavad olema selged ja kõigile ühtemoodi mõistetavad. 3. eesmärgipärasus riik peab tagama, et seadustest kinni peetakse. Õigusnorm käitumise eeskiri, mis on suunatud teatud isikute ringile. Ka üks seadus on õigusnorm. Kehtib ajas ja ruumis. Tagasiulatuvalt kehtestada ei tohi, vaid üksikud erandid. Õigusakt on kehtiv sellel territooriumil, mille jaoks ta loodud on. Õigussuhe õiguslikult reguleeritud inimestevaheline suhe. Õigustatud subjekt suhtest osavõttev isik. Kolm õiguse süsteemi: 1. Anglo Ameerika süsteem 2. Mandri Euroopa süsteem (kontinentaal) 3. Islami riikide õigussüsteem
Õiguse allikad Õigusaktide üldliigitus: Üldakt ( normatiivakt) ja Üksikakt ( mittenormatiivne õigusakt) Põhiseadus võetakse vastu rahvahääletusel (referendumil) ja saab muuta rahvahääletusel või RK poolt Seadusi võetakse vastu rahvahääletusel või RK poolt ja jagunevad konstitutsioonilisteks ja lihtseadusteks RK õigusaktid: seadus (üldakt) ja otsus ( üksikakt) VP õigusaktid: seadlus (üldakt), otsus (üksikakt), käskkiri (üksikakt) VV õigusaktid: määrus ( üldakt ), korraldus ( üksikakt ) Ministri õigusaktid: määrus ( üldakt ), käskkiri ( üksikakt ) EP õigusaktid: EP nõukogu = otsus ja EP president = määrus ( üldakt) ja käskkiri ( üksikakt) KOV õigusaktid: Volikogu = määrus ( üldakt), otsus ( üksikakt) ja Valitsus = määrus ( üldakt), korraldus ( üksikakt ) Õigusaktid kehtivad: ajas, ruumis, isikute ringi suhtes Õigusnorm Reguleerimine: Individuaalne või Normatiivne
* riigi territoorium maa-ala, mis on piiritletud riigipiiriga ja rahvusvaheliste kokkulepetega * tava eelnevatelt põlvedelt päritud käitumisreegel, mis määrab ära inimese tegutsemise erinevates olukordades N: jõulud * tabu üldkohustuslik range keeld N: juudid ei söö veretooteid * moraal tavade ja reeglite kogum, mis reguleerib inimeste käitumist, seotud isiklike tõekspidamistega Seadused 1. Sotsiaalsed normid 2. Loodusseadused Loodusseadused: Vesi keeb 100 kraadi juures, vedelik võtab anuma kuju Sotsiaalsed normid: 1. Kirjutatud ja kirjutamata normid Kirjutatud normid: Õigusnormid -> Konstitutsioon -> Seadused -> määrused -> otsused -> eeskirjad Kirjutamata normid: tavad ja moraalinormid (tabud Kümme käsku) Miks järgiti tavasid? Traditsioonide tõttu, ebausu tõttu ja kardeti ka üldsuse hukkamõistu Milleks on vaja seadusi? - On riigi tegutsemise lauseks
Õiguse mõiste-riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse (seadusandlus ja määrusandlus) tulemusena kehtestatud normid ja reeglid (õiguskord), mida tagab riik sunnirakendamise võimalusega. Õigus on kirja pandud, väline ning karistatav. Õiguse eelastmed on moraal ja tava. Tava-Tava on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. Tava on väline, põlvest põlve ning ei ole karistatav, vaid halvakspanu saav käitumine. Moraal-seostatakse usuliste ja paikkondlike väärtuste ja tõekspidamistega. Ei ole kirja pandud vaid on sisene, saadud kasvatuslikult ning eiramise tulemuseks on häbi. Moraal ja õigus-Moraal tuleb enda seest, õigus on väljastpoolt paika pandud, moraal tuleb kasvatusest, õigus on kirja pandud. Eksimisel on moraali puhul karistuseks häbitunne, õiguse vastu eksimisel on järgnev karistus. Õiguse idee- 1)eesmärgipärasus-vabaduse piir
o Lihtseadused (jõustub 10. päeval pärast RT avaldamist või õigusaktis sätestatud ajast) Otsus o Jõustub allakirjutamisel o Või õigusaktis sätestatud ajast Vabariigi Valitsus: Annab määrusi kirjutavad alla Peaminister, asjaomandiminister, riigisekretär (üldakt) o Avaldatakse RT jõustub avaldamisele järgneval päeval või siis õigusaktis sätestatud ajal. Korraldus üksikakt konkreetsete isikute osas. Allkirjastab Peaminister ja riigisekretär. Antakse ül. Valitsusasutustele. o Jõustub allkirjastamisest või õigusaktis sätestatud kuupäevast. Vabariigi President Seadlus üldakt o Avaldatakse RT ja jõustub 10. päeval. Otsus üksikakt - kellegi autasustamine o Avaldatakse RT, jõustub allakirjutamisega Käskkiri üksikakt o Avaldatakse RT, jõustub allakirjutamisega
Romaani-Germaani õigusperekond põhineb kirja pandud õigusaktidel. RAKENDAB OLEMAS OLEVAT ÕIGUST. (Eesti) Õigusallikaks on kindlas vormis esitatud õigusakt. Õiguse tekke allikas: moraal, tava, arusaamad heast ja halvast. Õiguse tekke allikateks on asjad meie ümber (üldine nägemus). Tunnetusallikad: * kohustuslikud-põhiseadus, määrsu, Euroopa Liidu alusleping (kõik mis on kirja pandud). *soovituslikud-need, mida ei jälgita kohustuslikus korras: tava, moraal, eeskiri, juhis, jurist, materjalid, õigusalane kirjandus, riigikohtulahendid. Õigusaktid -õiguse tunnetamise allikad. Õigusaktid sisaldavad õigusnorme. Õigusaktid on suunatud tüüpjuhtumite või üksiku juhtumi lahendamisele. Jaotatakse kaheks: üld -ja üksikaktid. Üldaktid - *ABSTRAKTNE ehk üldine, tüüpiline, üldistatud. *ÜLDKOHUSTUSLIK kõigile kohustuslik. *ÕIGUST LOOV loob uut õigust. nt. Põhiseadus, liiklusseadus, relvaseadus jne.
ÕIGUSÕPETUS ÕIGUSÕPETUS Ainepunktid: 2,5 Õppetöö vorm: loengud Teadmiste kontroll: suuline arvestus 4 kodutööd (õiguse teooria, riigiõigus, kriminaalõigus, eraõigus) aktiivsus loengutes Kontakt: [email protected] KIRJANDUS Kirjandus: Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi jt, Juura, 2003. Õiguse alused. Õpik majanduseriala üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE
kohustusi, kõige tähtsam õigusakt. (Eestis neljas põhiseadus) 20. Seadus- õigusakt, mille võtab vastu parlament ja mis reguleerib erinevate eluvaldkondade tegevust, nt. Lastekaitse seadus, reklaamiseadus, jt 21. Määrus, otsus- õigusakt, mis täpsustab seaduses kirjapandud põhimõtteid, nt. Haridusministri määrus (hindamismäärus) 22. Eeskirjad- Reguleerivad käitumist, mingis ühiselu valdkonnas või asutuses, nt. Kooli sisekorra eeskiri, liikluseeskiri, käitumiseeskiri, jt. 23. Riigiteataja- ajakiri, milles avaldatakse kõik seadused, määrused ja otsused. 24. Riik- Hästi organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste, kirjakeele ja rahvaga. 25. Viisa- Piiri ületamisluba (puudub Euroopa liidus sees) 26. Milleks on seadusi vaja? · Seadused aitavad ühiskonnal toimida. · Säilitavad korra ja stabiliseerivad ühiskonna · Reguleerivad inimeste vahelisi suhteid ja kooselu.
2) seadlused 3) määrused 4) ka välislepingud 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. Õigus objektiivses mõttes: kehtivate, omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist, rakendamine tagatakse riigi poolt. Õiglus- eeldab, et õigusnormi rakendamine on õiglane st. õige rahva poolt vaadatuna kui ka riigi seisukohalt. Eeldab õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist. Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt". 5. Normi hierarhia põhimõte. Madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem seadusõigus Anglo-ameerika õigussüsteem pretsedendiõigus
käitumisreegleid ehk õigusnorme. Ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Üksikakt - annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? SEADUS - üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Jõustumine: Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. MÄÄRUS - täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel,
puhul. O. on individaalne ja otsuse adressaadid peavad otsuses olema ära näidatud see eristab otsust määrusest. O.võtavad seadustest tulenevalt üksikaktidena vastu oma pädevuse piires nt: Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud ja kõrgemad ametiisikud, kuulutab välja seadused, annab armu jne. Riigikogu, KOV volikogu, Eesti Panga nõukogu ja kohus - kohtuotsus. Käskkiri üksikakt s.t. reguleerib üksikjuhtumeid. Võtavad üksikaktidena oma pädevuse piires vastu nt: minister teenistusalastes vm üksikküsimustes, riigisekretär, ministeeriumi kantsler, ameti ja inspektsiooni peadirektor, vallavanem, linnapea, Eesti Panga President. Korraldus on nõue või käsk, mis antakse alluvatele suuliselt või kirjalikult igapäevase töö korraldamiseks ja üksikjuhtumite lahendamiseks. K on piiratud kehtimisajaga ja puudutab kitsast ametiisikute ringi.
igal moel kokku leppida v.a. kui on keelatud. c) suhteliselt kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja määratletud. Kuuluvad rakendamisele kas poolte kokkuleppel panevad kohustusi. või ühe poole ära nägemisel (nt. töölähetusele saatmine) d) pool imperatiivsed. Midagi on riik ettekirjutanud ja midagi saab Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloovakt on suunatud kokku leppida (nt. töötasu, töötasu alammäär + palju jõuad välja objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke kaubelda) IV. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: a) käitumisreegleid ehk õigusnorme. (nt. seadus, kõikidel tuleb täita regulatiivsed, määravad ära subjektide õigused ja kohustused b) seda) kaitsvad on kõik karistusõiguse normid. KOV määrus
Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik, mida iseloomustab oma vaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit. 6.Mis on õigusakt? Mis on üldakt ja üksikakt, milles seisneb nende erinevus? Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Üldakt ehk normatiivakt(e õigustloov akt) on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab ühiskondlikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub
mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele töölähetusele saatmine) d) pool imperatiivsed. Midagi on riik kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja ettekirjutanud ja midagi saab kokku leppida (nt. töötasu, töötasu panevad kohustusi. alammäär + palju jõuad välja kaubelda) IV. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: a) regulatiivsed, määravad ära Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloovakt on suunatud subjektide õigused ja kohustused b) kaitsvad on kõik objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke karistusõiguse normid. käitumisreegleid ehk õigusnorme. (nt. seadus, kõikidel tuleb täita seda) Õigusnormid süstematiseeritud kujul kujutavad endast riigi KOV määrus
Eraõigus reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse printsiibil (põhimõttel) -asjaõigus, võlaõigus,perekonnaõigus,pärimisõigus,äriõigus. 5. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? V: Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad (ühiskondlikest suhetest osavõtjatele) õigusi ja panevad kohustusi. Või lihtsalt õigusnorme sisaldav akt. V: Seadus üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendamisena (rahvahääletusel). Jõustub 10ndal päeval peale avaldamist RT-s kui ei ole sätestatud teisiti. V: Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt (e. õigustloov akt), mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, KOV-i volikogul, valla-ja linnavalitsusel. Jõustub 3ndal päeval peale avaldamist RT-
3. Ius civile – konkreetset riiki hõlmavad seadused Skolastika – katoliku teoloogia. Ius naturale – igavene ja muutumatu, jumalik õigus. Ius naturale andis raamid sellele, mille piires ilmalik seadusanja võis tegutseda. Kui raamid ületati, ei olnud ilmalik seadus kohustuslik ja kui positiivne õigus vaikis, võidi saada vastus ius naturalelt Keskajal kinnistub õiguskorralduse nelikliigutus A.Thomaselt: 1. Igavene õigus – jumala loodud kogu loodus; loodusseadused 2. Loomulik õigus – looduse olenditest suudba enim hoomata inimene – see osake ongi loomulik õigus, milles siasldub hea, õigalne ja mõistlik. 3. Jumalik õigus – sisaldub jumalasõnas; usk 4. Inimlik ehk ilmalik õigus – inimeste loodud, peaks püüdlema igavese, loomuliku ja jumaliku poole. 14.saj juurdub positiivse õiguse mõiste, mis seotud vastandumisega loomuõigusele. Ius naturale – loomuõigus ehk loodusõigus, jumalik õigus, igavene ja muutumatu
Õigusperekond on sarnastel arusaamadel õiguse sisust, lähtealustest ja õigusasutuste korraldusel põhinevad õiguskord. Põhilised on romaani- germaani ja anglo- ameerika õigusperekonnad. · Romaani-germaani õigus põhineb seadustel. Õigus tekib läbi seaduse või muu õigustloova üldakti vastuvõtmise ja jõustumise. Seaduse rakendamine on vaid seaduslooja tahte elluviimine. Peamiseks õiguse allikaks on seadus ehk abstraktne õigustloov üldakt · Anglo-ameerika õigus pretsedendi põhiline ehk kohtuotsuse langetamisel lähtutaks eelnevatest kohtuotsustest, mitte niivõrd seadustest. Seaduse rakendamine ei ole pelgalt seaduselooja tahte elluviimine vaid õigustloov tegevus. Peamiseks õiguse allikaks on kohtulahend ehk konkreetne õigustmõistev üksikakt. Kohustuslikud allikad: rahvusvahelised lepingud, EL aluslepingud, EL määrused, EL otsekohaldatavad direktiivid, seadused ja määrused
Eestis lubatud (§ 3, 87, 94) Contra legem määrused – vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus – kaasaegses ühiskonnas erandlik, voli vastu võtta määrus, mis pole seadusega kooskõlas. Õigustloovate haldusaktide avaldamise kord on kirjas Riigi Teataja seaduses – õigusaktid (v.a. seadused ja valitsuse korraldused) jõustuvad päev pärast avaldamist (kui pole öeldud teisiti). Ka seadlused peavad kehtimiseks olema avaldatud. OTSUS Otsus on õiguse üksikakt, millega seda otsust vastu võttev institutsioon lahendab jurisdiktsioonilisi küsimusi. Ta on üksikakt, kuid saab sündida normi alusel. Otsuste kaudu realiseeritakse õigust. Ta antakse kehtiva objektiivse õiguse alusel. Tuntuim otsus õigusaktina on kohtuotsus KORRALDUS Valitsus annab ka korraldusi. Ka korraldus on seadusakt. Korralduste andmise õigus on ka peaministril. Korraldus on õigusakti teooria järgi klassikaline materiaalselt mõistetud
- Õiguste ja vabaduste reaalne tagamine (ÜRO) - Seaduslikkuse põhimõte - Seaduse ülimuslikkus - Demokraatlik õigusemõistmine 14. Õiguse allika mõiste ja liigid. Mõiste „õiguse allikad” all mõeldakse allikaid, kust võib leida õigusnorme. - Õiguslik tava - Juristide arvamus - Kohtupretsedent - Leping - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid - Õigustloov akt 15. Õigustloov akt ja õigust rakendav akt. Õigustloov akt – üldakt (normatiivakt): seadus, seadlus, määrus Õigust rakendav akt – üksikakt (mittenormatiivne õigusakt): otsus, käskkiri, korraldus 16. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused. 17. Õiguse rakendusaktid e üksikaktid. Õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 18
Seadadus jõustub 10.ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses endas pole sätestatud teisiti. Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohalikul omavalistus volikogul, valla-ja linnavalitsusel. Määrus jõustub 3.ndal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses endas ei sätestata hilisemat tähtaega.Käskkiri on üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Käskiri jõustub selle allkirjutamisest, kui käskkirjas endas pole ette nähtud teisiti. 6. Õigussuhe ja selle elemendid. Mille poolest erineb õigussuhe teistest ühiskondlikest suhetest. Selgita iga õigussuhte elemendi olemust/sisu. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjetide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning
Seadadus jõustub 10.ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses endas pole sätestatud teisiti. Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohalikul omavalistus volikogul, valla-ja linnavalitsusel. Määrus jõustub 3.ndal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses endas ei sätestata hilisemat tähtaega.Käskkiri on üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Käskiri jõustub selle allkirjutamisest, kui käskkirjas endas pole ette nähtud teisiti. 6. Õigussuhe ja selle elemendid. Mille poolest erineb õigussuhe teistest ühiskondlikest suhetest. Selgita iga õigussuhte elemendi olemust/sisu. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjetide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning
Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi Tehingu vormid: suuline, kirjalik (lihtkirjalik, notariaalselt tõestatud) ja elektrooniline. 11. Esindamine. Esinduse liigid. Tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). 12. Mis on leping. Lepingu vormi nõuded (§11)
lõpetavad -Faktide kogumi järgi lihtfaktid (üks) Lihtfakt – kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje – liitfaktid(mitu ...ja...) Liitfakt on selline juriidiline fakt, mis tahes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat tagajärge. Juriidilised teod -Õiguspärased Juriidilised toimingud Haldusaktid-rakendusakt, üksikakt §51 Juriidilised tehingud Ühepoolsed- nt testament (pärandab nt mitmele, aga tehing on ühepoolne Kahe- või mitmepoolsed- kõik võimalikud lepingud ostmisest müümisest jms -Õigusvastased (teo ja tagajärje vahel peab olema seos, et teo eest karistada saada tagajärg peab olema tõestatav) Kriminaalõigusrikkumised- kuriteod, Haldusõigusrikkumised- väärteod Distsiplinaarõigusrikkumised- avalik teenistus
Õiguse entsüklopeedia lektor Jüri Liventaal, õppeaine-ainekood P2OG.02.149 4AP (lisainfo ÕE oma veebilehel) Õiguse entsüklopeedia on teadmiste ring õiguse ja riigiga seotud valdkondades. (ÕE lk 11-13, LM I lk 10 ja 12) TEEMA IX. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine Taska: põhimõisted: aeg ja ruum, ese, kausaliteet Põhimõisted Instituudid- õiguse instituut on kogum õigusnorme, mis reguleerivad ühte kindlat ühiskondlike suhete valdkonda ja on sisemiselt süsteemselt omavahel seotud. Instituut võib esineda ka mõistete tava või õpetus tähenduses. Institutsioonid- õigusteaduses on riigi poliitilise süsteemi ühik (organ) kindla funktsiooni teostamiseks oma pädevuse raames Terminid- (ld terminus) õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termin koosneb ühest ... Definitsioonid- (ld definitio) on määratlus, mõiste põhilise sisu avamine. Definitsioonis antakse harilikult antud mõiste ... Klas
1. Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ka ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahte moodi: 1) Riik aksepteeris tavasid , mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist ( riigi õigusloome) Õigusnormide täitmist asus riik tagama tema käsutuses oleva sunnijõuga. Oli tekkinud uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakkatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- Riigi tekkimist iseloomustab1)ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostav avalik võim. 2) selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul aluse
22. Õigusaktid, mõiste ja liigid. Õigusakti all mõistetakse kirjalikult vormistatud kindlatele vormistamisnõuetele vastavat õigusnormide kogumit. Liigitatakse: *üldaktid *üksikaktid Üldaktid on õigustloovad aktid ehk normatiivaktid (seadus, määrus). Üksikaktid on õigust kohaldavad aktid. (Riigikogu otsus, vallavalitsuse korraldus) 23. Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel. Organ õigustloov üldakt; õigust rakendav üksikakt Riigikogu seadus otsus Vabariigi President seadlus otsus, käskkiri Vabariigi Valitsus määrus korraldus Minister (VV liige) määrus käskkiri Peaminister - korraldus Volikogu (linna-, valla-) määrus otsus Valitsus (linna-, valla-) määrus korraldus 1. Võlasuhte mõiste. Võlasuhte tekkimise alused.
Riigiõiguse arvestus 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest riigiõigus reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige olulisemaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: PS Välislepingud Seadused ja määrused Halduse üld-ja üksikaktid Mittenormatiivsed allikad: Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Tava ja toimingud Kohtulahendid Doktriinid-õpetused 3. Rahvusvahelise õiguse allikad riigi�
suunatud tahteavaldus. · Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. · Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. · Tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi · Suuline · Kirjalik (lihtkirjalik, notariaalselt tõestatud) · Elektrooniline vorm 11. Esindamine. Esinduse liigid. Tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). 12
tajutavas vormis (eelkõige kohtute otsused); c) asjaolusid, mis on tinginud uue õiguse tekkimise (so uute reeglite kehtestamise), so reguleerimata, kuid reguleerimist vajavad ühiskondlikud suhted (nt kas ühistranspordis võib suitsetada e-sigarette). 2. Õigusaktiks on õiguse tunnetamise allikad. Õigusaktid jagunevad: a) õiguse üldaktideks ja õiguse üksikaktideks; b) õiguse üldaktideks, üksikaktideks ja eriaktideks; c) kohustuslikeks ja soovituslikeks. 3. Õiguse üldakt a) on üldise sisuga, eelkõige deklaratiivne poliitiline dokument, mis ise uut õigust ei loo, kuid mis koondab eneses teatud õigusvaldkonna arengusuunad; b) teatud üldist, laiemat valdkonda reguleeriv õigusakt, ei reguleeri konkreetset, kitsamat valdkonda (nt reguleerib keskkonna kaitset üldiselt, aga mitte enam konkreetselt kalade kaitsmist); c) on abstraktselt kirja pandud üldkohustuslikke reegleid sisaldav õigusakt. 4. Õiguse üksikakt
rikkumise eest hüpoteesi tingimustes 6. Üldakti ja üksikakti erinevus Üldakt õigustloov akt = normatiivakt. Sellega reguleeritakse abstraktset hulka juhtumeid Üksikakt õigustrakendav akt. Sellega reguleeritakse üksikjuhte. Ta ei sisalda õigusnorme 7. Mis on seadus ja määrus Seadus on seaduse vormis kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Määrus on seadusele alluv üldakt. Tunnused: 1) ta reguleerib abstraktset hulka juhtumeid 2) määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine 3) määrus on seadusele alluv üldakt © 2001 - Ivari Horm ([email protected]), Ürgo Ringo 3 8. Mis on käskkiri Üksikakt. Põhiseaduse põhjal annab minister seaduste alusel välja käskkirju. 9. Õigusakti kehtivus ja toime
4. Õigusharu õigusnormide kogum, mis moodustab õigussüsteemis iseseisva osa ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (tööõigus, perekonnaõigus) Sotsiaalne norm üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja kollektiivselt Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid 1) moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Hinnatakse eetika kaudu (aus-ebaaus) 2) korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega 3)tava harjumusel põhinev käitumisreegel 4)religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, normid, mis
otsus, korraldus Ühishüvis sotsiaalset väärtust omav kaup/teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid, näiteks raadio- ja telesaated, üldharidus, liiklusmärgid, pargid ja puhkealad Ühiskondlik liikumine massilise osalusega ettevõtmine, mille raames nõutakse mingi ühiskondlikult olulise probleemi lahendamist Ühisakt õigusakt, millega reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit; ühekordne otsus; üksikakt on volikogu otsus ja valitsuse korraldus Üldakt õigusakt, mis sätestab piiramatu arvu juhtude reguleerimise ühes valdkonnas; üldakt on seadus ja määrus
Näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. Seadus - on seaduse vormis kas Riigikogu poolt (Riigikogu kodukorraga kindlaks määratud korras) või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Seadlus – seaduse jõuga õigusakt, mida võib PS §109 alusel anda Vabariigi President, kui Riigikogu ei saa kokku tulla, edasilükkamatute riiklike vajaduste korral. Teoorias nimetatakse seadlust ka dekreediks. Määrus – seadusele alluv üldakt. Tunnused: Ta reguleerib abstraktset hulka juhtumeid. Määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Määrus on seadusele alluv üldakt (selle tunnuse alusel erineb määrus seadlusest). Käskkiri – üksikakt s.t. reguleerib üksikjuhtumeid. Põhiseaduse §94 põhjal annab minister seaduse alusel ja täitmiseks käskkirju. Õigusakti kehtivus – õigusakt on jõustunud ja seega muutunud täitmiseks kohustuslikuks kõigile, keda see otseselt puudutab.
annaabi.ee 
