Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"saturni kuud" - 156 õppematerjali

saturni kuud on saanud oma nime kreeka mütoloogiliste tegelaste auks, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus.
thumbnail
3
doc

Jupiteri, Saturni ja Neptuuni kaaslased

Planeedil on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud . Neli suuremat ­ Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto ­ avastas Galileo Galilei 1610. aastal. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Io on küllaltki hele taevakeha, ta albeedo on 0,6. Keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on -50°C, kuid on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranz, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Iol on avastatud 7 tegutsevat vulkaani. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid - nad on mattunud laava alla. Vulkaanikraatreid on aga suurkuu lausa täis pikitud. Vulkaanikoonuste läbimõõt on keskmiselt 50 km, kuid on ka paarisaja-kilomeetris...

Füüsika
31 allalaadimist
thumbnail
6
odp

Saturn - Päikesesüsteemi kuues planeet Powerpoint esitlus

Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga .Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Saturn Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Kuigi Saturn oma läbimõõdult ainult umbes 20% Jupiterist väiksem, moodustab ta mass vaid ligikaudu 1/3 Jupiteri omast ehk umbes 95 maa massi. S...

Aineehitus
28 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Päikesesüsteem

Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning pilvedes on temperatuur -140 °C. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud . Neli suuremat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Saturni läbimõõt on 120 600 km. Ta mass 5.6846×10x26 kg.Nagu Jupiter, koosneb Saturngi umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist". Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. Uraan on Maaga võrreldes ruumalalt ja massilt 15 korda suurem. Ta raadius on raadius: 24500 km ja mass 8, 6 * 1022 tonni. Tal on teada 5 kaaslast. Uraani atmosfäär on oletatavasti sama koostisega kui Jupiteril ja Saturnil. Temperatuurid planeedil on väga madalad, kuna ta asub Päikesest nii kaugel....

Füüsika
47 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Referaat: Planeetide kaaslased

Ainus tuntud erand on Saturni kuu Hyperion, mis on küll regular satellite, kuid tema orbiit ei ole tidally locked, sest teda mõjutab Saturni suurima kuu Titan'i gravitatsioon.[2] Päikesesüsteemis on kokku vähemalt 55 regular satellites kaheksal planeedil: Maa Kuu, 8 Jupiteri kuud , 22 Saturni kuud (arvestusest jäävad välja sadad tuhanded moonlet'id ehk väga väikesed planeedi kaaslased), teatakse 18 seesugust Uraanil ja 6 väiksemat Neptuunil.[6] 4 IRREGULAR SATELLITES Irregular satellites on kuud, mis tiirlevad ümber oma primary suhteliselt kaugelt, nende orbiit ei kulge ringikujuliselt, orbiidi keskpunktiks pole planeet ja neil on retrograde orbit ehk nad...

Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Saturn

Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamus neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km.[1] Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat.Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja fosfiin. Saturni on külastanud kosmoseaparaadid Pioneer 11 (1979), Voyager 1 (1980), Voyager 2 (1981) ja Cassini-Huygens (2004). Saturni rõngad on tõenäoliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi. Rõngad avastas...

Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Päikesesüsteem

Nüüd on taas käes olukord, kus oleks vaja leida vastus ühele küsimusele: mis on Päikesesüsteem? Sellele küsimusele püüangi antud töös vastust leida. Teadsin ammusest ajast peale ,et on olemas planeedid ja ,et Päike on üks tähtsamaid taevakehi, enamvähem teadsin ka kuidas süsteem tekkinud on, kuid sügavamaid teadmisi pole mul senini Päikesesüsteemist olnud. Töö koostamiseks kasutasin peamiselt interneti ning erinevate raamatute abi. Et tööd oleks lugejal huvitavam lugeda, lisasin ka pilte, mis antud peatüki kohta käivad. Kergemaks arusaamiseks kasutasin ka tabeleid. Kuid nüüd teema juurde. Meeldivat lugemist! 1. PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem moodustub Päikesest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suur tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake....

Füüsika
73 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Referaat "Saturn"

Enne seda oli täielik tühjus. Suur Pauk toimus 15 miljardi aasta eest. Mõne sekundi murdosa jooksul sai energiast ennekuulmatu tihedusega mateeria: Kogu meie universum mahtus sõrmkübarasse. Planeedid ei sära iseenese valgusest nagu seda teevad tähed, vaid peegeldavad päikese valgust. Füüsikalise ehituse poolest jagunevad nad kahte gruppi. Päikese lähedal asuvad Merkuur, Veenus ja Marss sarnanevad Maaga. Kaugemal planeedid Saturn, Uraan, Neptuun sarnanevad Jupiteriga. Nad on suured ja nende tihedus on väike ning atmosfäär tüse. Ümber oma telje pöörlevad nad kiiresti ning kaaslasi on neil palju. Saturn on suuruselt teine Päikesesüsteemi planeet. Heledus on tal keskmine. Päikesest asetseb ta 9,45 astronoomilise ühiku kaugusel. Saturn tiirlemisperiood on 29,46 aastat. Läbimõõt ekvaatori kohal on Saturnil 120 670 km ning ta on Päik...

Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Planeetide kaaslased

Meie Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil. Kaaslased puuduvad ainult kahel kõige Päikese poolsematel planeetidel- Merkuuril ja Veenusel. Mitmetel planeetidel on kaaslasi aga hulganisti. Näiteks Jupiter (suurim planeet Päikesesüsteemis) omab tervelt 63 kaaslast ning Saturn 61 kuud . Meie siin kohal anname ülevaate ainult kõige eriskummalistemast ja huvitavamatest planeetide kaaslastest. Planeet Maa kaaslane LUNA Meile kõige tuttavam ja kõige lähem kuu on Luna. Nimetus tuleneb ladina keelest, kus Luna tähendab Kuud. Tema keskmine kaugus Maast on 384 400 km.Ta on ainuke looduslik kaaslane, mis tiirleb ümber Maa. Maa on ainuke planeet meie päikesesüsteemis, millel on ainult üks kaaslane, seega moodustavad Maa ja Luna ainsana topelt-planeetide süsteemi. Luna on suuruselt viies kuu meie päik...

Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Elu võimalikkuse uurimine Päikesesüsteemis ja sellest väljaspool

Elu võimalikkuse uurimine Päikesesüsteemis ja sellest väljaspool Uurimustöö 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Voyager 1 ja Voyager 2 3. Raadiolained ja laserid 4. Kepleri teleskoop 5. Kokkuvõte 6. Viited 7. Täpsustavad märkused Sissejuhatus Aegade algusest on juba usutud, et me ei ole Maa peal üksinda. Inimesed on koguaeg uskunud, et taevas on valitsev tsivilisatsioon, kes võib meie saatust otsustada sõrmenipsuga. Selleks tsivilisatsiooniks peeti jumalateperekondasid, iga ühiskond kummardas ja tunnistas ainult oma väljamõeldut perekonda. On inimesi, kes usuvad siimaani sellesse, et inimesed on hüpiknukud, keda juhib Jumal. Kuid esimese hüpoteesi püsitas Kreeka filosoof Thales (624 ­ 546 eKr), kes väitis, et lõputus universumis peab leiduma lõputu hulk eluga täidetud maailmu. See väide ei kog...

Astronoomia
7 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Planeetide kaaslased ja rõngad

Ka Theva peaks olema koostiselt sarnane Amaltheiale, ta albeedo on ainult natukene suurem, *Jupiteri välimised kuud võib orbiidi raadiuse järgi jagada kahte gruppi. Planeedile ligema välisgrupi kuud -- Leda, Himalia, Lysitheia ja Elara -- tiirlevad nagu sisemised kuudki Jupiteri pöörlemise suunas. Kaugeim kuude grupp, kuhu kuuluvad Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope, tiirleb aga vastassuunas. saturn *üle 60ne kuu, *Kõik Saturni kuud on saanud oma nimed kreeka mütoloogiast, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus, *Titan on Saturni kõige suurem kuu, *Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, * Peale Maa on Titan ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. *Apetus on huvitav kahepalgeline kuu. Tema liikumise poole suunatud külg on kümme korda tumedam kui vastaskülg, *Dione't...

Füüsika
7 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Saturn

Kosmosesond “Voyager”, pildistas 1980.a. rõngast mõlemalt poolt. Tuli välja, et heledad rõngad muutusid tumedateks; mis aga üllatas, oli see, et rõngaste vahelised tühikud (silmaga näeme neist suurimat, nn. Cassini tühimikku, lähedalt vaadates on neid aga sadu) muutuvad läbivas valguses heledaks. 7 Rõngata Saturn 8 Saturni kuud Lisaks kosmilisest tolmust koosnevale rõngaste süsteemile on Saturnil avastatud üle 60 kuu, üks suur, 6 keskmist ja 10 väikest ja arvukalt veelgi väiksemaid kaaslasi. Kõik Saturni kuud on saanud oma nime kreeka mütoloogiliste tegelaste auks, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu -Ganymedes. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu....

Astronoomia ja astroloogia
4 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Uraan

E. Bode pandud nimi Uraan  Esimene teleskoobi abil avastatud planeet Põhiandmed   Päikesesüsteemi seitsmes planeet  27 kaaslast  Tihedus 1,27  Hiidplaneet  Uraani läbimõõt ületab Maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda  Keskmine kaugus Päikesest on 19,2 aü  Sarnane Neptuuni keemilise koostisega Sisemine struktuur • Uraani sisemuse standardmudelis on kolm kihti:  1.kivimitest 2.jäine vahevöö 3.Välimine kiht Orbiit ja pöörlemine  Tiir ümber Päikese kestab umbes 84 Maa aastat  Uraani pöörlemissuund on risti orbiidi tiirlemise suunaga  Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem kui Maal  Uraani sisemuse pöörlemisperiood kestab 17 tundi ja 14 minutit Uraani rõngad  Rõngaste süsteem  Koosnevad tumedatest osakestest, mille suuru...

Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
24
doc

SATURN

Suurimad kaaslased -- Rhea, Titan ja Japetus -- asuvad siiski väljaspool rõngaid. Neist Titan -- Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis -- on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200 kuni 1900 kg/m3 -- sama, mis hiidplaneetidel endil. Kõik Saturni kuud on saanud oma nimed kreeka mütoloogiast, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus (Kosmoloogia). 2010. aastal teadusajakirjas Nature avaldatud Canupi uus hüpotees selgitab, kuidas võisid tekkida Saturni kuud, mis tiirlevad kohe tänase rõngaste süsteemi vahetus läheduses. Aja jooksul 5...

Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Universum

Ande Andekas-Lammutaja Füüsika ­ Universum Tähtkuju on kindlalt piiritletud tähistaeva ala, kus horisondile projetseeruvad tähed moodustavad mingi kindla kuju. Kepleri esimene seadus väidab, et plaaneedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on päike. Teine seadus väidab, et planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Kolmas seadus väidab, et planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Maa-tüüpi planeedid on Veenus, Maa, Merkuur ja Marss. Merkuuri mass on 3,303 × 1023 kg, tihedus 5,43 g/cm3. Atmosfäär puudub, kuna planeedi külgetõmbejõud on küllalt nõrk ning pind kuum. Seetõttu on Merkuuri pinna kohal olev põhiliselt vesinikust, h...

Füüsika
118 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Planeet Jupiter

Jupiter Koostasid:Reet ja Riina Jupiter Suurim planeet Keskmine kaugus päikesest 5,2 valgusaastat 318 korda raskem kui Maa Läbimõõt 140 600 km Külgetõmbejõud 2,8 korda suurem kui Maal Planeet Jupiter Keskosas paikneb umbes Maa mõõtudega raudsilikaatidest tuum Planeet on vedelas olekus Planeedi siserõhk on suur, selle tõttu on ¾ raadiuse ulatuses vesinik vedela metalli sarnane Tugeva magnetväljaga Jupiteri atmosfäär On öö-ja päevakülg Ööküljel on äike ja virmalised Atmosfääri põhilised koostiseelemendid heelium(25%) ja vesinik(70%) Pilvedes palju metaani ja ammoniaaki Pinnal asub Suur Punane Laik Suur Punane Laik Ovaalne Muutliku suurusega Pöörlev Jupiter Aastaaegu pole Aasta pikkus 11,9 maa aastat (100 000 Jupiteri ööpäeva) Pöörlemisperiood ekvaatoril 9 h 50 min keskmistel laiustel 9 h 55 min Jupiteri rõngas Ekvaatori kohalt ümbritseb r...

Füüsika
52 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Hiidplaneedid - referaat

Algus paistis talle, et seal on reas kolm planeeti. Seejärel ­ et Saturnil on kaks suurt kuud . /1, lk 31/ Saturni rõngad koosnevad sadadest väikestest rõngastest. Kõikide rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Peale selle, et Saturni ümber tiirleb tohutu hulk rõngaid, on tal ka veel üks suur, kuus keskmist ja üksteist väikest kuud. /2, lk 252-253/ Saturni kuud: Phoebe, Iapetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. /2, lk 202 Uraan Seitsmenda planeedi kaugus Päikesest on 2,9 miljardit kilomeetrit. Tema läbimõõt on 51 000 km. Uraanil kulub ühe ringi tegemiseks ümber Päikese 84 Maa aastat. Uraani avastas hilisem Inglise kuninglik astronoom sir William Herschel 1781. aastal....

Füüsika
141 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Uraan

Võhma Gümnaasium REFERAAT Uraan Sander Vares Tauri Toomel Võhma 2007 Uraan - esimene uusaegne planeet Avastamine Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu. 1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et tegemist on hoopis planeediga. Eksitus oli tingitud halvast kujutisest, mis ei võimaldanud planeeti kettakujulisena näha. Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad. k. Georgi täht), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann El...

Füüsika
78 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Neptuun

Keskkool 2008 Sisukord: Lk. Avastamine............................1-2 Iseloomustus...........................2-3 "Voyager 2" uuringud...............3- 4 Rõngad.................................4- 5 Neptuuni kuud .........................5-6 Triton...................................6-7 Sümbolism.............................8-9 Kasutatud materjal................... 10 Lisamaterjal (fotod)..................10-12 -1- Avastamine Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu. Füüsika- ja astronoomiaõpikud armastavad sellest pajatada kui klassikalise füüsika ja taevamehaanika suurest saavutusest...

Füüsika
121 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Merkuuri päritolu

Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Merkuuri uurimislugu Merkuur...

Füüsika
84 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Päikesesüsteem ja planeedid

Pluuto on jäine planeet,mille läbimõõt on üks viiendik Maa läbimõõdust.Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun on suured kerad mis koosnevad gaasist, vedelikust ja jääst. Kunagi oli meie Päikesesüsteem tolmu-ja gaasipilv,mille ulatus igast suunast oli poolteidt triljonit kilomeetrit. Umbes viis miljardit aastat tagasi plahvatas üks lähedal asuv täht,saates läbi pilve lööklaine.Pilv muutus aeglaselt pöörlevaks kettaks. Rohkem kui miljard aastat tagasi tõmbus ketta keskus kokku gaasikerast tuumareaktoriks,täheks,meie Päikeseks. Kivimiosad, lumi ja gaasid ülejäänud kettas liitusid ja moodustasid järjest suuremaid tükke, kuni neist said keerlevad planeedid. Kuuma Päikese ümber moodustasid väiksemad kivised planeedid, kaugemal ja jahedamas tekkisid suured gaasiplaneedid. Meie Päikesesüsteemi iga planeet pöörleb ümber kujuteldava joone...

Loodusõpetus
102 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun