Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sass Henno "Mina olin siin" kokkuvõte ja tegelased". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rass, unistus, ausa, õpetlik, näidatud, säde, renita, sass, henno, noormees, intelligentne, arvavad, silmis, rikkamad, helgem, teenima, vaesus, taibu, millegipärast, varastamine, tulema, pooleli, minnes, mõistis, realistlik, sõnakasutus, põnev, vanusest, vahepeal, elukaaslane, ilusat, igat, tegusid, peategelaseks, ammu, pettis, joonudMina olin siin. Sass Henno Kas inimene kujundab oma saatuse ise või mitte? Teose tegevuse keskmes on noormees, nimega Rass, kes käib koolis ja elab koos oma tüdrukuga.Rass on 17-aastane, kelle unistus on saada arstiks.Ta on tark ja intelligentne, sooviga muuta elu paremaks. Kuid kõik hakkab allamäge minema päevast, kui ta satub kokku endise vangiga ja hakkab tegelema narkootikumidega.Otsides kontakte ja müües üha enam suuri koguseid, suudab ta teenida palju musta raha, mis talle hiljem saatuslikuks osutub. Rassi sõbrad on halvale teele läinud poisid, kes arvavad, et lihtsam on teenida raha ebaausate võtetega
Mina olin siin Teose tegevuse keskmes on noormees, nimega Rass, kes käib koolis ja elab koos oma tüdrukuga.Rass on 17-aastane, kelle unistus on saada arstiks.Ta on tark ja intelligentne, sooviga muuta elu paremaks. Kuid kõik hakkab allamäge minema päevast, kui ta satub kokku endise vangiga ja hakkab tegelema narkootikumidega.Otsides kontakte ja müües üha enam suuri koguseid, suudab ta teenida palju musta raha, mis talle hiljem saatuslikuks osutub. Rassi sõbrad on halvale teele läinud poisid, kes arvavad, et lihtsam on teenida raha ebaausate võtetega. Võib järeldada, et suurteks mõjutajateks on lähiümbrus ja kaaslased
1 - Teose tegevuse keskmes on noormees, nimega Rass, kes käib koolis ja elab koos oma tüdrukuga.Rass on 17-aastane, kelle unistus on saada arstiks.Ta on tark ja intelligentne, sooviga muuta elu paremaks. Kuid kõik hakkab allamäge minema päevast, kui ta satub kokku endise vangiga ja hakkab tegelema narkootikumidega.Otsides kontakte ja müües üha enam suuri koguseid, suudab ta teenida palju musta raha, mis talle hiljem saatuslikuks osutub. 2 Kes oli Säde? Mida sa tead temast. Säde oli Rassi tüdruksõber, kellega ta koos elas. Kes oli Renita? Miks ta oli Rassile oluline? (2 põhjust)
Mina olin siin 1. Iseloomusta tegelasi: Rass – (peategelane) ta oli 17 aastane, elas alguses koos oma tüdruksõbraga, oskas hästi valetada. Tal polnud ema ja isaga oli tülis. Säde – peategelase tüdruksõber, ta pettis Rassi ning Rass läks temast lahku. Renita – Rassi uus tüdruk, ilus, ta oli korralikum, kui Säde. Armastas Rassi. Teised tegelased, kes veel raamatus esinesid: Rassi isa, Janar, Talis, Aivo. 2. Mis segas Rass end räpastesse äridesse? Ma arvan, et sellepärast et ta ümber puudusid hoolivad sõbrad. Ta ümber olid vaid halvel teel olevad sõbrad ning ta ei tahtnud nende silmis tossikeseks jääda. Tal puudus ka ema ja ta oli tülis oma isaga, mistõttu pidi ta omale ise eluks vajaliku teenima. 3
"Mina olin siin" Tegelased: Rass - peategelane Säde - Rassi tüdruk Mõssa - Rassi vend Olar - Diiler, müüs narkootikume Hanna - Olari õde Janar - Rassi sõber Talis - Rassi lapsepõlve sõber Renita - Tüdruk kellesse Rass armus Aivo - Rassi sõber Raamat räägib noorte elust, kes peavad ise endaga toime tulema. Kuidas nad raha teenivad (nt. varastamisega), suhetest üksteise vastu, elamustest tänava elus, kuritegevusest ja milleks on inimesed võimelised. Rass on 17-aastane, kelle unistus on saada arstiks. Ta oli tark, intelligentne ja taibukas, kuid päevast kui Rass kohtus endise vangiga ja hakkas tegelema narkootikumide ja nende müümisega hakkas kõik ainult allamäge minema.
kui kõige noorem osaleja. Raamat ise ilmus 2005. Aastal, kirjastajaks Eesti Päevaleht. Raamat jutustab loo 17-aastasest Rassist igati korralike unistustega poisist. Tema unistuseks on minna ülikooli, õppida arstiks, kuid argipäev rebib Rassi julmalt maad ligi. Majanduslik kitsikus ja keerulised suhted lähedastega viivad poisi otsuseni siduda end äsja vanglast vabanenud Olariga. Olaril on kilode kaupa valget pulbrit ja vägivaldsed kombed. Sellest hoolimata paneb Rass oma venna Mõssaga peatselt käima väga eduka narkootikumide jaemüügi. Raha hakkab tulema rohkem, kui noormehed üldse unistada oskaksid, ja elu näitab Rassile korraks oma magusamat poolt. Edu lööb uustulnukatest kaupmeestel pea ringi käima ja omaenese särast pimestatuna otsustavad nad ette võtta ka mõne keerukama operatsiooni. Pole vaja lisada, et nüüd alles läheb keeruliseks, sest elu hakkab käima noormeestel üle jõu ja väljub nende kontrolli alt.
televisioonitegelane Ilmar Raag. Raagi filmid: "Tappev Tartu" (1998) telefilm "August 1991" (2005) mängufilm "Klass" (2007) "Klass: elu pärast" (2010) draamafilm "Eestlanna Pariisis" (2012) draamafilm "Kertu" (2013) mängufilm "Ma ei tule tagasi" (2014) 4) Kes näitlejatest filmis üles astusid? Milline neist tegi Sinu arvates parima rolli? Vastus: Näitlejatest astusid üles: Rasmus Kaljujärv – Rass Hele Kõre – Renita Margus Prangel – Mõssa Märt Avandi – Aivo Marilyn Jurman – Säde Johannes Naan – Janar Tambet Tuisk – Olari Doris Tislar – Hanna Nikolai Bentsler – Talis Rafael Jenokjan – Ruslan Minu arvates tegi kõige parema rolli Rasmus Kaljujärv, kuna ta on väga hea näitleja ning mängis oma rolli igati välja. 5) Millest film räägib? Vastus: 17-aastane Rass liigub seltskonnas, kus alkohol, uimastid, purunenud perekonnad ja poolelijäänud koolid on rutiin
kulka stipi sabas ja arvutab kiivalt trükitud ridade arvu põhjal ligemese honorare. Ei suuda Sass Hennot ja tema põlvkonda sellesse maailma kuidagi ette kujutada. See on üks muutunud olukorra häid kõrvalnähtusid. Rõõm kaduva traditsiooni haual. Keivin Tegelased Selles raamatus oli päris palju tegelasi ja nende nimed olid: Rass, Talis (Tall), Aivo, Renita, Säde, Olar (Olks), Mõssa, Hanna, Ruslan. Neid tegelasi oli seal veel, kuid need olid põhitegelased. Peategelane oli Rass. Rass oli pärit vaesest perekonnast, ta ise suri kui ta oli päris väike. Ta nägi välja nagu tavaline poiss: tumedad juuksed, pruunid silmad, lühikest kasvu, kandis neid riideid, mis oli parasjagu võtta. Rass oli väga julge selles mõttes, et ühes peatükis räägiti, kuidas ta käis bensiini vargusel Statoili tanklas
Lühikokkuvõte Teos "Mina olin siin" rääkis 17. aastasest poisist nimega Rass ja tema poolvennast Mõttusest. Ühel päeval, kui mõlemal noormehel olid näpud põhjas ja jamad kaelas, tuli Rassile meelde, et tal oli suur kogus metamfetamiini taskus. See oli muidugi võla peale ostetud, kuid hakkajad poisid tegid lõpuks 20-nest garammist 30 grammi pulbrit ning teenisid endale korralikult raha. Lõpuks, kui kogu "kraam" oli maha müüdud, oli Rass sõlminud ühel peol rajooni kardetuma mehe Olariga suure diili. Nimelt lubas alles 17. aastane poisike osta Olarilt 2 kilogrammi metamfetamiini. Kahjuks poiss ise seda järgmisel päeval ei mäletanud, kuid ta otsustas Mõssaga, et teevad selle siiski ära, sest mängus olid väga suured summad. Kaup oli peidetud Kajaka baari, naiste wc-sse. Rass ise aga ei julgenud minna seda sealt ära tooma ning nad saatsid kaubale järgi Renita. Renita oli tüdruk, kes oli
ja üritas isegi endale kuuli pähe lasta. "See on teie poja viimane sõnum. Mul kadus eluisu pärast seda kui Mikke suri. See oli minu süü. Tasakaalu mõttes oleks hea, kui ka mina..." Õnneks tänu Elinale sai Jape süütundest üle. Tuomasel ja tema vanematel on teoses meelitajate roll. Nad andsid Roosale kõike, et näha seda tükikest, mis oli Mikkes alles jäänud. Kuna ema ja isa ise tundsid end Roosa juures kohatult, oli Tuomas nende sõnumite kandja. Lõpuks armus noormees ise Roosasse. Autor soovib raamatuga öelda seda, et noored võiksid oma elustiilile rohkem tähelepanu pöörata. Samuti näitab ta jutustuse sündmustes seda, et alkohol ja narkootikumid ei päästa probleemist, vaid pigem teevad seda hullemaks. Selle ehtsaks näiteks ongi Mikael, kes sõitis vastu parkimisautomaati, vahetult ennem seda saanud Rotilt südamevalu leevendamiseks ecstasy tableti. Sama moodust proovis ka Jape, kes oleks aga äärepealt enesetapu sooritanud
.............3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" KOOLIKIUSAMINE ..................................................8 1.1.3.1.Margus Karu.......................................................................................................12 1.1.4
korduvalt tunne, nagu suhtleks suur inimene väikesega. Vististi edukalt, sest lapse jaoks peitub raamatus nii mõndagi lohutavat ja julgustavat.” (B. Davidjants, 2005) „Ega siin mingit pikka juttu polegi – see on ilus vanamoodne ja korralik raamat. Vanamoodne ses mõttes, et keelekasutus on kaunis ja paigas, täislaused, viisakas kõnepruuk, ei mingit slängi, kõik tegelased on viksid ja viisakad. Lugu on huvitav ja lühike. Kaaned kõvad, paber kvaliteetne, pilte palju ja ilusaid. ... Henno on võtnud kirjeldava stiili, ta ei püüa siin lastele elutõdesid lahti seletada ega jää esitatu üle pikemalt juurdlema. Seletamine jäägu ettelugejatele.” (T.Veenre & M. Adorf, 2005) KASUTATUD KIRJANDUS T. Veenre & M. Adorf (2005) Sass Henno. „Mereröövlimäng” Kasutatud 2.12.2015, allikas http://ekspress.delfi.ee/areen/sass-henno-mereroovlimang?id=69053201 B. Davidjants (2005) Sass Henno kutsub lapsed mereröövleid mängima. Kasutatud 2.12.2015, allikas http://epl.delfi
nooruk selles eas.Ta vihkab oma vanemate ja õpetajate juttu "kasvuraskustest", mis läheb üle. Ta tahab vehkat teha ja üksi olla. 1.2 Raamatu esimeste lehekülgede jooksul toimub tegevus Pency koolis, kus peategelane ja jutustaja Holden Caulfield õppis. Kohe alguses mainib Holden, et teda on halva õppeedukuse tõttu (kukkus eksamitest läbi) koolist välja heidetud. Viimastel päevadel koolis külastab noormees talle sümpaatsena näinud õpetajaid ja jõuab endas järeldusele, et ei olekski enam tahtnud selles koolis õppida. Suhtumisega direktorisse, kes vahetult enne külastuspäeva laseb õpilastele pakkuda parimat sööki, et vanematele kool südamelähedasem oleks, näitab Holden lugejatele oma viha kõige silmakirjaliku ja võltsi vastu. See on poisi üks paremini nähtavaid iseloomujooni ja sallimatus pealiskaudse ja võltsi vastu ilmneb raamatus väga paljudes situatsioonides.
Raamat ,,Kaks grammi hämaruseni" räägib Leletist, kelle ema, kasuisa, vanaema ja vend Henrik saavad tema gümnaasiumi lõpetamise päeval autoõnnetuses surma. Sellest ajast alates läheb kõik allamäge. ---- ,,2 grammi hämaruseni" Sobib lugemiseks eeskätt teismelistele, aga mõistagi nende vanematele. Meenutab Sass Henno romaani ,,Siin ma olin", ainult et Leesalu raamatus satub narkootikumide tõttu vanglasse tüdruk (Hennol noormees), kes jutustab kirjanikule oma loo. Sõnavara on tänapäevalik robustne ja iseloomulik noortele. Miks sellisele teele jõutakse - Noorte seas üks põhjus on
Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja vä
uue naise leidnud , kellega ta ka abiellus. Selleks, et abielluda , pidi tema eelmine naine, Magnuse ema surnuks tunnistatama. Kuid keegi ei teadnud, kas ta oli elus või ei. Mõne sõbra valetunnistuse abiga läks see Magnuse isal aga läbi. See oli Magnusele ka viimaseks piisaks karikas, pärast seda vahejuhtumit lahkus ta kodunt , olles nüüdseks 18-aastane. Ta jooksis ära Bodagna juurde , sest mujale ei osanud ta minna. Ta asus tööle ühes ajalehes reporterina, tal oli unistus ka kirjanikuks saada , kuid Bodagna arvas , et tal ei ole piisavalt kujutlusvõimet ja fantaasiat, et sellega endale leiba teenida. Aja möödudes nende tunded üksteise vastu aina tugevnesid ja kõik näis minevat suurepäraselt. Kui Magnus ühele väliskomandeeringule sõitis, oli Bodagna olnud väga väsinud ja kurb ning ka voodis teistmoodi. Sel hetkel ei osanud Magnus sellele suurt tähelepanu pöörata, kuid Viinis olles püüdis ta temakesele helistada , kuid keegi ei vastanud
Roosi August - joodik, Marta isa, Hiie talu naaber Selma - Taavi parim sõbranna Inga - naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle Soome lahe, vastupanuliikuja Manivald Pihu - kombinaadi-kamba eesotsas (seal asub sõjakooli meeste peastaap) Riks - Taavi endine sõjakaaslane, tapab enese kokk Lompus - Taavi endine sõjakaaslane, lubab inimesi üle lahe aidata, tegelikult varastab paljaks Vello - üritab Taavi perega koos üle lahe minna Kokkuvõte: Taavi Raudoja oli noormees, kes võitles Soomes venelaste vastu. Koju jõudes sai ta teada, et tema naine Ilme ja laps Lembit on läinud üle mere. Ta võttis valepassi ja järgnes neile Tallinnasse. Pealinnas kohtas ta mitmeid tuttavaid, kes pakkusid talle otsa, et sõita üle mere ja põgeneda surma mõistmisest riigireetmise eest. Teda peteti mitmeid kordi ning oodatud ots jäigi tulemata. Samal ajal tema naine ja laps pöördusid koju tagasi, sest nad ei olnud laeva peale pääsenud
Tallinn Polütehnikum Aidi Vallik "Mis sinuga juhtus, Ann? Referaat Koostas: Kert Pallo Juhendaja: Tiina Luik Tallinn 2008 1 Sisukord 2.........................................................................................................................Sisukord 3......................................................................................................................Aidi Vallik 6.......................................................................................................................Tegelased 7.................................................................................................................Põhiprobleem 8.................................................................................................................Oma arvamus 9........................................................................
Tanel läks oma sõprdega kohtuma, kui juba mõne tunni pärast teatatis politseinikud Heidile ja Taneli vanematele, et on toimunud raske avarii, milles hukkus Tanel. Ennustus oli täide läinud. Tegelased: Heidi- Peategelane, 15 aastane noor neiu. Ta sai lühikese aja jooksul palju haiget. Siiski, ta sai hakkama ja tal on väga hea meel, et veedab aega koos Taneliga. Tema maailmavaade muutus tohutult ja ta leidis uusi sõpru, tänu Tanelile. Tanel- Noormees, kes päästis Heidi elu. Ta tundus esimesel päeval koos Heidiga olles väga kinnine, hiljem ta aga avas ennast iga päevaga rohkem. Ta tundus ohtlik, põnev, huvitav. Kuid tema perel oli peal needus. Needus, milles tema oli viimane lüli ... Välimuselt oli tal mustad juuksed, käe peal tätoveering. Ta välimus ei olnud just kõige viisakam, sest talle meeldis kanda pealuuga sõrmuseid, tanksaapaid ja sõjaväelaigulisi pükse. Diana- Heidi parim sõbranna
lõpuks Prillupile ebameeldivaks. Mees kahetseb oma tegu, kuid selleks on juba liiga hilja. Ka kõige kangem naine poleks suutnud pidevale terroriseerimisele, vihjamisele ja pealekäimisele vastu seista ning nii andiski Mari alla - kuigi ta polnud sellega nõus, tegi ta, mis vaja ja tunnistas sedasi abikaasa võimu enda üle ja oma vähest õigust enesemääramisele. Sündmustik toimub Mäekülas - ühes väikeses külas, mida valitseb mõisnik Kremer. Paika on näidatud looduslikult viljakana ja ilusana, inimesi töökatena. Raamat algab sellega, kuidas mõisnik päevast päeva oma talupoegade töötegemist jälgimas käib ning üksildast elu elab. Kuna ta otsib oma ellu vaheldust, otsustab mees sõlmida lepingu Prillupiga ja nii anda oma valduses olev Jaani maa ja amet (ja Kurust kuuendik) Prillupi naise "kasutamise" vastu talle. Pärast pikka vastusõdimist peab Mari sellega leppima ning mõisniku tahtmine saab teoks.
imetlesid. Muidugi olid ka emal oma probleemid. Isa läks nende juurest ära kui poiss oli 5 aastane. Isal on oma pere, nad ei suhtle. Ta teab, et isal on probleeme joomisega. Lapsena võttis osa igasugusest huvitegevusest. Emale meeldis väga, kui ta laval esines, laulis, näitles, luges luuletusi. Ema püüdis alati tema esinemistest osa saada, võimaluse korral hankis igaks esinemiseks uued riided. Hiljem rääkis nähtust-kuuldust vanaemale, oma sõbrannadele. Veel käis noormees kunstiringis. Õppis noormees keskmiselt, kuid see-eest luges palju. "Siis muutusid olud, emal tekkis probleeme töö juures, tellimusi jäi vähemaks." See tähendas teatud harjumuspärase elustandardi muutumist ja energia vähenemist tegelemaks poja probleemidega. Ta jäi suhteliselt omapead. Tekkisid uued sõbrad - kõik pärit peredest, kus olude teisenemine oli toonud kaasa nii töökaotuse, jõuetustunde kui ka lootusetuse. Kodus ei tahetud püsida, sest seal olid tujutud vanemad
1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine. 3
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
õige pea preestriks, edaspidi pannakse lootuses, et nad lähevad keisriusku. paremale paigale ja kümne aasta pärast Inimesed enamasti aga vihastasid sellise oled sa ülemvaimulik." lk 103 vale peale. ,,Sündinud kirjakoiks. Äriline soon Hindrik ei osanud rahaga midagi eriti puudub tal täiesti." lk 116 teha, talle ei istunud äriasjad. Talle istus paremini kirjutamine ja enda harimine. ,,Ükski noormees ei tohtinud enne Kuna paljud tahtsid abielluda juba abielluda, kui oli väeteenistuse-east noorema, siis neil seda teha ei lubatud, läbi, et ei jätaks naist undama, kui ta sest oli võimalus, et neid valitakse nekrutiks viiakse." lk 123 nekrutiks. See tähendas aga sisuliselt oma senise eluga hüvasti jätmist, sest nekrutiks olemise aeg oli väga pikk.
Eduard Vilde (1865 -1933) Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 1887 1890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal,USA-s (1911), Kopenhaagenis (19111917) ja mujal Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aast
Vahepeal käis Hannes sõjaväes. Seal ta kohtus endaga suhteliselt ühest kandist pärit mehega. Kord läks ta oma uue sõbraga Pöide kanti, kus oli sõbra kodu. Ühel õhtul toimus pidu, kust võttis osa Hanneski. Sel õhtul kohtus ta oma tulevase naise Liidaga. Liida oli jõukast perest, kus ei olnud puudust millegi järele. Toimusid uhked pulmad. Hannes ostis enda säästude eest pruudile kingitusi ja endale uue ülikonna. Pulmas käis ka peigmehe väetimaks jäänud isa ja Kalda Sass. Sass oli rannaküla pidudel pillimängija. Nimelt mängis ta bajaani ja seda oligi Hannes teda mängima kutsunud. Üheks ebameeldivamaks inimeseks kujunes minu jaoks Liida ema, kes oli suhteliselt õel ja kuri. Ta ainult riidles kogu aeg. Kiidusõnu oli temalt raske välja saada. Ema nö kussutas ainult oma ainsat tütart. Tema jaoks ei teinud tütar mittekunagi midagi valesti. Ja kui ka tüdruk midagi valesti tegi, siis jäid teised selles süüdi.
loojangutulede leegitsusest. Tüdruku silmad olid tõsised ja ta ei pööranud pilku ära. Poisil oli piinlik. Ta vahtis jälle veele, mis lautrikivide varjus asus õhtuselt tumenema, ja tal oli tunne nagu oleks ta oma pihus surunud katki midagi habrast, peenikest; nagu oleks teinud kellelegi midagi paha. ){lk 8} · Hannesel on kuus klassi haridust. · Hannes on töökas noormees. ( See oleks juba midagi! Ja kui teine mees seda jaksab ning see on võimalik miks siis mitte tema, Turja Hanneski, sest eks temagi ole seda liiki mees, et kuhu käe külge paneb- ei see enam katke, kas kistagu või käsi otsast. Tugev ja terve ta on. Ja kangekaelne oma mõtete juures. Kui ta nii pääseb kuidagi seesuguste radade ligi , mis on olnud avatud nendele kellest rannas kõneldakse, et vaat kus mees tegi otsa- siis temagi teeb seesuguse otsa
Haie Westhus kaevas auke, oli hea omada sõbrana sõjas Hinnad tõusid kümneid kordi. Isa Goriot võis vilja saada ükskõik kui Kat nende ülem, toob alati hea ilma ja hangib head toitu palju ja ta müüs seda kalli hinna eest. Isa Goriot oli loomult lahke ja Kemmerich tulevane metsamees abivalmis. Algul suhtuti pansionis Goriot hästi, kuid keegi ei teadnud kuhu ta oma raha paneb. Temaga suhtles üks noormees nimega Räägib 19-aastastest koolipoistest sõjas. Neil polnud mingeid Rastignac, kellesse ta suhtus kui oma poega. Rastignac oli elukogemusi, oli vaid koolitarkus, millest rindel ei piisanud. Kõik armunud Isa Goriot ühte tütresse. Ta taipas, et tütred Goriot ei see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus nüüd mõttetuks ja armastanud ja ,et neil plaanis mõlkus isa raha. Isa Goriot suhtus noored ise muutusid
märk aga on see, kui ta tahab millegi nimel tagasihoidlikult elada."" (lk 161-162) Õigupoolest on raamatu ainus peategelane Holden ise. Kõik teised, kellest ta jutustab, elavad raamatus ainult läbi tema suu, mälestuste ja arvamuse. Juba neli aastat Pencey koolis käinud Robert Ackley elas Holdeni kõrvaltoas, ei käinud peaaegu kusagil ja oli Holdeni meelest väga isemoodi, umbes kuus jalga neli tolli pikk, längus õlgade ja viletsate hammaste ja jubedate vistrikega noormees, kes näppis alatasa teiste isiklikke asju, puhastas alati küünealuseid, kuid ei pesnud kunagi hambaid. Iseloomu poolest vastik ja pahatahtlik, ei sallinud sugugi Holdeni toanaabrit Ward Stradlaterit, almanahhiiludust. Too pidevalt ennast mukkiv poiss nägi tipp-topp välja, aga ta pardel oli jubedas seisus, roostes ja räpane. Stradlateri viimane kohtinguvallutus oli Jane Callagher, kellega Holden ülemineval suvel tuttavaks sai, kes talle meeldis ja kellega ta arvas end sobinud olevat
veed ära. Inderk teeb talle ettepaneku hakata jõge süvendama ja puhastama kuna siis saaksid kindlasti maad kuivaks . sassi saab ta esialgu nõusse et too ümberkaudsetele meestele selelst ideest räägib kui endal jääb sisse närima kahtlus kas ta ikka päriselt tahav seda jõu süvendamist ni räägibki ta sellest oma naisele maretile , kes ütles et indeks teeb seda kuna lapsepõlvest saati on onlnud see ni itema ku itema isa unistus et vargamäe soost saaksid viljakandvad põllud. V Kui sass tuli indrekuga rääkima jättid viimane oma töö katki ja jäi labidale nõjatuma, tundes seda kuidas külmavärin üle ihu käis. Peale sassi lahkumist hakkas indrek nagu hull kaevama kuna lihased olid krampis ja tahtis saada ennast uuuesti töökorda ja higiseks lõpuks see õnnestusgi . Koju jooksis ta kiiresti ja vahetas kohe vanad riied kuivade vastu ja läks magama
Teose lõpus leiab Böttcher oma naise, ent see, keda ta enda ees näeb, ei vasta tema ootustele. Tema naine oli olnud tüse ja matsakas, just selline nagu Böttcherile meeldib, ent nüüd leidis ta eest kondise varju. Böttcher jääb segadusse. Proua Lieser- Elisabethi korterikaaslane, südamest fasist ning valmis iga kell kedagi ära andma. Just teda süüdistab Elisabeth oma isa sattumises vangilaagrisse. Professor Pohlmann Ernsti kunagine usuõpetaja. Temalt püüab noormees saada vastust küsimusele, kas ta on kurjategija ning kuidas saada lunastust. Pohlmannist kujuneb teose jooksul Graeberile tugiisik. Teose lõpus võtab gestaapo professori kinni. Alfons Binding Ernsti kunagine koolivend, kõrgel positsioonil ühiskonnas. Alfons imetleb Ernsti, kuna tema on ainuke, kes temalt midagi ei taha. Binding võiks kasvõi oma sokid jalast anda, et aga Ernstil parem oleks. Nii mõnigi kord toetab ta Graeberit söögipoolisega, et sõdur neiuga õhtustada saaks
kõige parem ja naised kõige ilusamad." Taevas hakkas punetama ja varsti tõusis päike, poiss mõtles tagasi tollele õhtule ja oma isaga jutuajamisele. Ta oli väga õnnelik, kuna sai elada oma elu unistuse järgi; ta sai rännata. Tal olid kaasas vaid mantel, raamat, mida ta sai vajadusel välja vahetada teise vastu ja lambad. Peas olid tal vaid mõtted tüdrukul, kelle poole ta teel oli. Ta suundus Tarifasse, et seal end tüdrukuga kohtamiseks ette valmistada. "Mul on võimalus viia oma unistus ellu ja see teebki elu põnevamaks". Tal meenus, et Tarifas elab vananaine, kes unenägusid seletab. Ta oli näinud jälle seda und. Ta rääkis vananaisele oma unenäost: Poiss oli lammastega põllul, kui äkki tuli üks laps ja hakkas loomadega mängima. See poisile ei meeldinud, kuna ta teadis, et lambad kardavad võõraid, aga lapsi nad ei kartnud miski pärast. Ta mängis natuke lammastega. Järsku võttis ta poisilt käest kinni ja viis ta Egiptusess püramiidide juurde
tutvustava jutu või luuletuse, sellele on kogutud kõik trükimeedias ilmunud arvustused ja ettekanded jms. Kirjanik peab seal oma blogi ehk veebipäevikut. Vilep valdab ka internetiavarustes tegutsemiseks vajalikku sõnavara: ,,vaata minu täielikku profiili'" kõnetab lapsi rohkem kui ,,elulugu" või ,,biograafia". (Vilep 2007a). Hoolimata elektroonilise meedia olulisuse tunnistamisest on vähestel eesti kirjanikel oma koduleheküljed. Valdavalt on tegu noorema põlvkonna autoritega, nagu Sass Henno, Vahur Afanasjev, Peeter Sauter, Sven Kivisildnik. Eesti lastekirjanikest on oma koduleht ainult Valeria Ränikul ja loomisjärgus Aidi Vallikul, kelle kodulehe autoriks on Vilep. Vilep on öelnud, et ta aitaks heameelega kaasa kirjanike kodulehekülgede loomisele, kuid ta ei leia sellele algatusele rahastajat (Vilep 2007b). 1.5. Kommertsialiseerumine Tsiteerides briti lastekirjanduse uurijat Peter Hunti, on lastekirjandus kui grupp tekste
annaabi.ee 
