Galapagose saared (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

41

docx

Maa kui süsteem

Kui Aafrika ja Somaalia laam ka tulevikus üksteisest eemalduvad, tekib nende kahe laama vahele uus ookean.  Laamade põrkumine ehk konvergeerumine o Kahe ookeanilise laama põrkumine. (Näiteks Vaikse ookeani laam ja Filipiini laam). Üks põrkuvatest laama sukeldub teise alla. Sukeldumise kohale tekib pikk kitsas vagumus ­ süvik. Süviku kõrvale tekib vulkaaniliste kaarsaarestike vöönd (näiteks Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid) ning veealuste vulkaanide vöönd. Sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel võivad esineda tugevad maavärinad. Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam. o Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine. (Näiteks Nazca ja Lõuna-Ameerika laam). Ookeaniline maakoor on raskem kui mandriline maakoor, seepärast sukeldub see kokkupõrkel kergema alla. Sukeldumise kohale tekib süvik.

Geograafia

56

docx

Hispaania uurimustöö

klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. Kataloonias, Baskimaal ja Galiitsias kasutatavatel piirkondlikel keeltel on ametlik

Geograafia

28

docx

Riikide kokkuvõte

Loomakasvanduse arengut takistab vähene söödabaas. Kalapüügilt on maailmas 4. kohal (2002.a. 4,5 miljonit tonni), Püügimahust kuuendik selgrootute püügil. Töötuse määr 2009.a. 5,1%. SKT-st põllumajandus 1,7%, tööstus 25,8%, teenindus 72,5%. Norra Norra kuningriik asub Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare lääneosas. Maapiir Venemaa, Soome ja Rootsiga. Rahvaarv 4 799 252 inimest (2009.a.). Norra valdused on veel Antarktikas asuvad Bouvet' ja Peeter I saared ning nõudlusala Kuninganna Maudi maa. Pindala on 323 758km2 ning pealinn on üle 800 000 elanikuga Oslo. Norra on jagatud 19 maakonnaks; riigikeeleks on norra keel ning rahaühikuks norra kroon. Norra on konstitutsioonilise monarhiaga riik, mille pea on päritava võimuga kuningas või kuninganna. Monarhil on põhiliselt esindusfunktsiooni (kuigi ta saab ka seadustele veto panna või neid heaks kiita, ta on relvajõudude ülemjuhataja, Norra kirikupea, nimetab

Maailma majandus ja poliitiline geograafia

80

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Kuigi paljud neist saavutasid iseseisvuse 20. sajandi keskel, on neil Euroopaga säilinud keelelised, kultuurilised ja majandussidemed. ((Foto: EyjafjallajöHulli vulkaanipurse 2010. aasta aprillis. Vulkaanist paiskunud tuhapilved häirisid mitu nädalat lennuliiklust.)) Küsimused 1. Iseloomusta Euroopa geograafilist asendit ja piire. Kuidas iseloomustab geograafiline asend majandust? Too kolm positiivset ja kolm negatiivset näidet. 2. Nimeta Euroopa suuremad poolsaared, saared, mered ja lahed. 3. Nimeta Euroopa suuremad jõed ja järved. Millised pealinnad asuvad nende kallastel? --- 12 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ((Kaart: Eesti kaart.)) Eesti asub Euroopa põhjaosas, Läänemere idarannikul. Geograafilise asendi järgi võime Eestit käsitleda nii Põhja- kui ka Ida-Euroopa maana. Põhjast ja läänest ümbritseb Eestit Läänemeri, idast Peipsi-Pihkva järv. Lisaks Eestile on Läänemeri kodumereks veel kaheksale riigile, need

Euroopa

226

doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia

119

pdf

2021 Met-eksami konspekt

Raamatud I ptk https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235219/mod_resource/content/2/meteorology.today.I.pdf ● Maa keskmine temperatuur 15C ● 99% atmosfäärist madalamal kui 30km ● Lämmastik 78%, õhk 21% ● CFC - kasvuhoonegaas (freoon). Stratosfääris lagunevad UV toimel, vabaneb Cl, mis lõhustab O3. Tekivad nn osooniaugud ● 1DU (dobson units) - gaasikihi paksus 10mikromeetrites, kui moodustuks sellest puhast gaasist kiht nt maapinnal ● Keskmine temperatuuri gradient 6,5C 1km kohta ● Temperatuuri inversioon - kõrgusega õhutemperatuur kasvab ● Ühtlane muutus on kuni tropopausini , ss kõik pea peal. Õhk ei lähe külmemaks ● Isotermiline tsoon - temperatuur jääb kõrguse kasvades püsivaks  ● Stratosfääri temperatuur tõuseb, sest kasvuhoonegaasid neelavad UVd ja kiirgavad keskkonda infrapunakiirgust. ● Mesosfääri rõhk on madal. Õhk hõre, ainult 0.01% gaasidest o

Klimatoloogia ja meteoroloogia

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Martre jne), Versaille loss ja park, Lyon, Loire jõe org, Loire oru lossid, Mont Blanc, Bordoo 2. LõunaEuroopa a. Portugal Madeira saar, Assoorid, Roca neem, Duoro jõe org, Tejo suudmelaht, Lissabon, Torre de Belem, Porto, b. Hispaania Altamira koopamaalingud, Sevilla, Granada, Hispaania lõunarannik, Kanaari ja Baleaari saared, Montserrati klooster, Ebro jõgi, Barcelona, Madrid 17  c. Itaalia Rooma (Trevi purskaev, Pantheon, Colosseum), Hispaania väljak ja trepid, Veneetsia, Pisa, Firenze, Vesuuv, Etna, Vatikan, Pompei d. Kreeka Ateena akropol, Epikurose Apolloni tempel, Metera kalljukloostrid, Olümplios, Knossose palee Kreetal, Kreeta ja Santorini saared, Dirose koopad e. San Marino San marino linn, Titano mägi f

Turismiettevõtlus

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)