(müüdid,loitsud, laulud, vanasõnad jne) Rapsoodid- rändlaulikud, kes ei laulnud, vaid deklameerisid värsse. Aoidid-kutselised laulikud, nad olid laulude loojad, kes esitasid oma laule lüüra saatel. Homeros-pime laulik, kes lõi ,,Iliase" ja ,,Odüsseia". Eeposte aluseks on muistendid kreeka hõimude sõjakäigust VäikeAasia rannikul asunud Trooja e. Ilioni linna vastu u. aastal 1000eKr. Sõja põhjustas jumalate tüli. Kreeklaste(ahhailaste) tähtsamad sangarid: achilleus, diomedes, aias, odysseus Jumalad: Hera, Athena,Poseidon(mere), Hermes(jumalate käskjalg),Hepaistos(sepp) Roomlaste(troojalaste) tähtsamad sangarid: kuningas Priamos, vägesid juhatas ta poeg Hektor, tuntuim veel Aineias ja osav ambuja Pandaros, hea vibulaskja Paris. Jumalad: Apollon(päikese), Artemis(jahijumalanna), Ares(sõja), Aphrodite. Trooja all võideldi linna üldist piiramist polnud, võideldi vaid müüride ääres või linna ja mere vahele
Hillem hakkasid ülemised hääled laulma prantsuse keelset ilmalikku teksti. 13. saj keelati kirikus, kuna neid peeti liiga keerulisteks 19. Esimesed heliloojad: · Leoninus 12. saj II pool, 2-häälsed orgaanumid · Perotinus 12. saj lõpp + 13. saj algus, 3- ja 4-häälsed orgaanumid 20. Keskaegsed instrumendid: · Fridel · Rebekk · Harf 21. Rüütlilaulud ( trubaduurid, truväärid, singerid, sangarid) 22. 476 keskaja algus 313 keiser Constantinus tunnistab kristlikku kirikut
SAKSAMAA RAHVAMUUSIKA AJALOOST 12. - 13. sajandi Saksamaal olid väga levinud rüütel-laulikud (trubaduurid, truväärid, singerid, sangarid), kes esinesid õukondades ning laulsid armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest RENESSANSIAJASTU MUUSIKA (14.-16. saj) Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Martin Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. BAROKKMUUSIKA (16. saj. lõpust 18.saj. keskpaigani) Orlandus Lassus oli esimese põlvkonna saksa barokkheliloojate õpetajaks
surm. (Lapseiga, noorus, keskiga ja vanadus.) Huvipakkuvaks on ka ta teooria kultuuri algsümbolist kui arusaamast ruumist, mille järgi muu kultuuris olevat vaid selle väljendus. Suurtele kultuuridele olevat omaseks nende eluead. Kogu eluterviku keskmiseks pikkuseks leidis olevat poolteist tuhat aastat. Kevad Naiivse elutunnetuse aeg. Luule ja tõelisuse segu, inimliku ja jumaliku segu. Suurmeesteks romantilised sangarid, mitte arvestavad teoinimesed. Loomis- ja kangelaslood. Asjalik tõestus pole veel tõe mõõdupuuks. Kunst isikupäratu ja seotud religiooniga. Poliitikas liidriks preestrid ja tekkiv aadel. Erinevus maa ja linna vahel ei paista silma. Suvi Küpsus teadlikkusena oma võimalustest. Virguv arutlusvõime otsib vabanemist traditsioonilistest religioonivormidest ja avastab inimvaimule uue maailma. Reformatsioon ja teadus. Kunstis vajutavad suured meistrid oma isiksuse pitseri
Tõenäoliselt pole kõik lood, mida Miloni kohta räägiti, päris tõsi. Kuid pole kahtlust, et ta oli erakordselt tugev ja oma kaasaegsete seas kõrgelt austatud mees. 5 Kokkuvõte Oli huvitav uurida ja teada saada, et seos Vana-Kreeka ja tänapäeva ajaloo vahel on säilinud. Siiani on püütud säilitada olümpiaprintsiipi. Tore on teada, et Antiik-Kreeka olümpiavõitjad olid oma aja sangarid ja tegid oma kodukoha kuulsaks.Samuti on meeldiv tõdeda, et mängude ajaks kuulutati püha rahu. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikolümpiamängud Kindersley,D. Illustreeritud lasteentsüklopeedia Rmt. Kõiv,M. Vanaaeg 2, ajalooõpik 6. klassile Rmt. Palamets,H. Vanaaja kultuurist ja olustikust Rmt. http://lemill.net/content/pieces/uppiece.2009-03-18.1704326702/file/image_large pilt nr.1 http://media-2.web.britannica.com/eb-media/11/85211-004-8D0293FF.jpg pilt nr.2
Eesti Olümpiakomitee juht Mart Siimann on öelnud, kui sõjad välja jätta, on suured spordivõistlused inimkonnale kõige suurema tähelepanu tõmbamise objektiks. Tänu võitudele, mida tippsportlased läbi raskuste saavutasid, saab hakata lõpuks tulu tootma. Sport on vahend, mille kaudu on Eesti end maailmas "reklaaminud". Kergejõustik, raskejõustik, maadlus, suusatamine- suur hulk erinevaid alasid ning neid valitsenud sangarid on sirgunud ja treeninud meie kodumaal. Atleedist saab kangelane ja ta on kui visiitkaart ja alati eeskujuks. Ka diplomaatilisi suhteid on võimalik spordi teel arendada. 2008. aastal värbas USA ülikool appi Eesti kuldse kaheksapaadi. Sõudjad esindasid Lõuna-California ülikooli mainekal Henley regatil. Poisid on osalenud ka Münchenis MK-etapil ning olümpiavalikvõistlusel Poolas. Suured pingutused võitude nimel tasuvad end lõpuks ära. 2008. aastal Pekingis toimunud
1955 Poeemid. Tlk Felix Kotta 1958 Kuidas teha värsse? Poeetika. Tlk Aira Kaal 1968 Lutikas. Saun. Kaks näidendit. Tlk August Sang, Otto Samma ja Uno Laht 1970 Vladimir Iljits Lenin. Poeem. Tlk Uno Laht 1980 Luuletusi ja poeeme. Tlk Felix Kotta, Uno Laht ja August Sang 1981 Pilv pükstes. Selgrooflööt. Armastan. Kolm poeemi. Tlk Arvi Siig 1983 Vladimir Majakovski. Tragöödia. Tlk Arvi Siig Veel 11 lasteraamatut (osalt kordustrükid) ning luuletusi ajakirjades ja ajalehtedes Mitte sangarid ei paiska revolutsiooni laavat Jampsib sangareist intelligentlik eliit: Kuid varjata südames laulu ei saa ma kus meie Iljitsile kajamas kiit ...kui kerkis Lenin mõõtmatu pääga... . ..Ma poleks poeetki, kui taotlus see mu värssides teoks ei võrsuks Sind laulda, VKP hiigellaotuse viisnurksetes tähtedes kõrgus. Vladimir Iljits 1922 Majakovski.Luuletusi. TLk.F.Kotta. Ilukirjandus ja kunst.1947, lk.37-39. Oleks jumalik ja kuninglik ta olnud, poleks säästnud end ma, rinnas raevuleek,
tõttu. Kõige rohkem on Erikal aga kahju sellest, et Eestis ei tehta muinasjutu filme. Tänapäeva lastefilmid on veidi teistsugused. Kostüümidega muinajuttudest (nii nagu oli omal ajal näiteks "Nukitsamees" tunneb Erika ära suurt puudust. Üldisel arvab Erika, et Eesti filmi tulevik tulevik on pigem helge, lootust on. Kui tuleb raha juurde, siis tegijaid nagu on, leiab ta. Tähtsamad filmid: 2017 mängufilm "Sangarid" tootmisjuht 2015 mängufilm "1944" tegevprodutsent 2007 mängufilm "Sügisball" tegevprodutsent 2004 mängufilm "Täna öösel me ei maga" tootmisjuht 2002 mängufilm "Nimed Marmortahlvil" tootmisjuht 1998 mängufilm "Georgica" tootmisjuht 1992 "Daam autos" - direktor 1984 mängufilm "Reekviem" administrator Aili Maarja 2018
- 16. sajandil veelgi - loodi isegi motette, milles hääli oli üle poolesaja. Sellega paistsid silma eriti madalmaade koolkonna heliloojad. Ilmalik muusika keskajal esines peamiselt rahvalauluna ning oli tihedalt seotud rändmoosekantide loominguga. Sarnaselt vanaaja muusikutega olid moosekandid samaegselt nii lauljad ja pillimehed kui ka akrobaadid, näitlejad ja tantsijad. 12. - 13. sajandi Prantsusmaal ja Saksamaal olid väga levinud rüütel-laulikud (trubaduurid, truväärid, singerid, sangarid), kes esinesid õukondades ning laulsid armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest. Renessanss Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis Euroopasse laiemalt 15.-16.sajandil. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused,
Roland soovitab mauride juurde saadikuks saata Ganeloni ja nii tolle elu ohtu seab, sepitseb Ganeon omalt poolt kättemaksu sobingu Marsiliusega. Selle kohaselt annab Marsilius Karlile lubaduse ristiusku astuda, Karl usub seda ja taandub Prantsusmaale, jättes maha väikese järelväe, mida Marilius seejärel ründab. Kangelasliku võitluse järel saab ebavõrdses lahingus surma Karli armastatuim rüütel Roland, hukkuvad ka teised frangi sangarid (rolandi sõber Olivier, peapiiskop Turpin). Liiga hilja saabub karl ei saa neid enam päästa, kuid maksab kätte, purustades Marsiliust abistava emiiri tohutu väe ja raiudes oma käega surnuks emiiri. Teos lõpeb kohtuga reetur Ganeloni üle ja tolle hukkamisega (ta rebitakse lõhki nelja traavli vahel). RÜÜTLIKIRJANDUS: Rüütlikirjandus kujunes välja ristisõdade käigus. Alates XII sajandi keskpaigast sai Lääne- Euroopas mõjukaks juhtiva ühiskonnaklassi, rüütelkonna kultuur
23. Kirjeldage organisatsioonikultuuri kahte omadust: mõju määr ja sisu. Sõnastage eluline/praktiline näide. Positiivne: · annab org-ni liikmetele identiteeditunde. · Soodustab kollektiivset panust · Soodustab sotsiaalse süsteemi stabiilsust · Aitab org-ni liikmetel aru saada oma ümbruskonnast. Negatiivne: ·tugev organisatsioonikultuur takistab läbiviimast vajalikke suuri muudatusi. 24. Nimetage organisatsioonikultuuri tegureid Keskkond · Väärtused ja normid · Sangarid · Rituaalid, tseremooniad · Kultuurivõrgustik (mitteametlik kommunikatsioon) - "jutuvestjad" - "preestrid" - "intrigandid" ("suflöörid") - kuulujuttude levitajad ("lobamokad") - "spioonid" - "sekretärid" - "huvirühmad 25. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on inimsuhete vorm kus üks inimene (liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist 26. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht tuleneb ametlikust org
lahingule, mis võib otsustada kogu sõja saatuse. Juhtide seast puudub aga kõige kardetum ja osavam väejuht Achilleus. Ikka veel peab ta viha ning on jäänud oma telki. III laul Sellal, kui kaks armeed teineteisele lähenevad, annab Priamos Helenale korralduse, et see tuleks tema juurde linnamüürile. Ilus naine, kelle pärast nii palju verd on valatud, kuuletub: ,,Sa lasksid mind kutsuda, isa ja kuningas. Mida sa soovid?" küsib ta. ,,Tahan, et sa mulle kreeklaste sangarid ükshaaval kätte näitaksid. Kes on see helkiva turviserüüga, kes kõige ees sammub?" Helena vastab: ,,See on mu mehevend Agamemnon, kreeklaste juht." Priamos küsib: ,,Aga kes on need kaks, kes juhivad tihedaid ridu? Üks on suur nagu hiiglane, teine lühem, aga laiaõlgsem." ,,Esimene on Telamoni poeg Aias, tugev ja vapper sõdur. Teine on aga Ithaka valitseja Odysseus." ,,Aga see seal, õilis ja uhke?" küsib Priamos edasi. Vastates kostab Helena häälest erutust:
Ta pole otsene maa-alune põrgu, vaid asub kuskil põhjavööndi udus, Ookeani äärerannikul, kimmeerlaste ligiduses, kellele iial päike ei paista. Ka vanaskandinaavia Hel oli põhjas ja germaani sõnaga nord seostub kreeka ne`rteros ,,Hadeses asuv". Hadese aladel on taimekasvu ja ,,Iliases" on Hades ,,kuulus varssade poolest". Jõed Styx ,,Vihkamine", Akheron ,,Laugas", Kokytos ,,Hala", Phlegethon ,,Leegitsev" ja Lethe ,,Unustus". Õnnesaared seal asusid õndsad sangarid ja õiged koolnud pärast surma, samuti kaugel Ookeanis, aga pigem mahedate tuulte kui päikeseta udu meelevallas. Homeros vaikib sellisest elitaarsest surmajärgsest kohast, va. hilises Odüsseia lõigus, kus Proteus kuulutab, et lõpul viiakse Menelaos maailma lõppu Elysioni väljale. Elusion tuletub indoeuroopa vormelsist wlnutiyom pediyom ,,aasane väli". Kokkuvõttes on Hades ja Elysion kaks vastuolulist kreeka hauataguse keskust, aga nad õieti
{114234}{114305}Reamees Ahas,|teile on külaline. {114386}{114455}Minge. - Vend? {114682}{114740}Henn! {114838}{114892}Sa unustasid selle minu juurde. {115134}{115183}Kallis! {115231}{115286}Vabandust. {115331}{115391}Marta! {115447}{115517}Tere.|- Tere. {115581}{115654}Kuidas läheb?|- Hästi. {115675}{115771}Ja sina oled see raudteejaama|poiss? - Jah. {115796}{115910}Väga hea. Lähete Tartusse?|- Jah. {115941}{115983}Näeme seal. {116058}{116113}Jätkake! {116276}{116336}Eesti sangarid! {116427}{116495}Ja nüüd, sangarid, koju! {116882}{116937}Meie klassivend. {117549}{117598}Marta, saad sa tulla? {117650}{117726}No sõber, kuda läheb? {117829}{117904}Siis on hästi.|Näe, mis sulle saadeti. {117945}{118012}Kästi öelda,|et see on medalite eest. {118045}{118115}Meie võitlused on nüüd võideldud. {118147}{118204}{y:i}Enne veel... {118357}{118402}Jah, enne veel.... {118412}{118537}{y:i}Enne veel kui kustub päev...
laps ja suured inimesed“ ja „Samet ja saepuru“, mis on adresseeritud nii lastele kui ka täiskasvanutele. Lauluvõistlusel ’’Eurolaul’’ 1993 võitis Janika Sillamaa esituses laul "Muretut meelt ja südametuld", 1994. a. Silvi Vraidi esituses "Nagu merelaine". Mõlema loo sõnad on pärit L.Tungla sulest. Tema on ka mitme ’’Eurovisiooni’’ võidulaulu eestikeelsete sõnade autor (’’Heroes’’, eestikeelne pealkiri ’’Sangarid’’). [3] L.Tungal on tõlkinud rohkesti lasteraamatuid. Ta on tõlkinud ka Marina Tsvetajeva, Bella 7 Ahmadulina, Gevork Emini, Leena Laulajaineni, Pia Perkiö ja paljude teiste poeetide loomingut. Tungla lasteraamatuid on samuti tõlgitud mitmetesse keeltesse, sealhulgas armeenia, inglise, soome ja vene keelde. [4] Keeleoskused:
Müüdid on tavaliselt dramaatilise sisuga, ebamäärased ja seotud organisatsiooni ümberkujunemise tegelike või kujutlevate sündmustega. Tegevuspraktika ja kombed koosnevad sobivaks peetavatest käitumisviisidest ja nende tõlgendamisest. Nende hulka kuuluvad ka rituaalid ehk standardiseeritud ja lihtne tegevuste kogum, mida järgides on võimalik ebameeldivusega toime tulla ja sellejuures säilitada oma identiteet. Elemendid: Keskkond Väärtused ja normid Sangarid Rituaalid, tseremooniad Kultuurivõrgustik (mitteametlik kommunikatsioon) - "jutuvestjad" - "preestrid" - "intrigandid" ("suflöörid") - kuulujuttude levitajad ("lobamokad") - "spioonid" - "sekretärid" - "huvirühmad" 21.Kirjeldage emotsionaalse intelligentsuse olemust. Tooge välja organisatsiooni
(Cotterell, 2001, lk 180-181) 1.3 Heimdall Heimdall oli üheksa ema poeg ja germaani jumalate vahimees. Seisis alati Bifrösti kohal, valmis puhuma oma sarve, Raganaroki alguse puhul. Heimdall oli viimane tegelane kes pidi astuma võitlusse Loki-ga.(Cotterell, 2001, lk 183) 1.4 Ragnarok Germaani jumalate hukatuse päev. Pärast kohutavat kolmeaastast talve pidid jumalad ja härmahiiudvõitlema otsustavas lahingus. Odini ja jumalate poolel võitlesid surnud sangarid (kes juba varem elasid Valhallas). Tulejumal Loki ja härmahiidude poolel aga võitlesid vääritud surnud (Hel-ist ehk surmamaalt), Fenrir (hunt) ja Loki laps meremadu Jörmungandur. Odinil oli teadmine , et maailm ei lõpe Ragnarokiga, peale võitlust pidi Roheliseja kaunimana veest tõusma uus maailm. Enne lahingut olid kaks inimest Lif ja Lifthamir end Yggdrasilli okste vahele peitu pugenud kaks inimest kes ainsana ellu jäädel alustavad uut elu uues maailmas.(Cotterell, 2001, lk 218)
Sündmused keerlevad 2-3 episoodi ümber, milles kangelane võitleb lohega. Pole jumalaid. Lohe – Grendel 3. Keskaja kangelaseeposed ehk –laulud (Nibelungide laul, MKL, KA) Hakkab avalduma rahvusteadvus. Kristluse teenimise ja levitamise vaim. Prantslaste „Rolandi laul“, hispaanlaste „Laul minu Cidist“, sakslaste „Nibelungide laul“. Autorid teadmata. Laule kandsid ette elukutselised laulikud. Kollektiivne elutunne, idealiseeritud sangarid, ajaloo kuulsad episoodid. Luulevorm. RL+LMC- kristlikud rüütlid võitlevad islamiusuliste araablastega. Rolandi laul: 12. saj algus. Kunstiline terviklikkus. Prantslaste isamaa- armastuse ülistamine. Rohkelt poeetilisi liialdusi. Oskuslik psühhologiseerimine, Roland pole veatu, rüütliuhkus. Võitlused nii prantslaste kui ka mauride vaatepunktist. Laul minu Cidist: XII saj. Tõetruum ajalugu kui RL. Religioosne fanatism võõras, sõda mauride vastu on Cidile igapäevane töö.
- 16. sajandil veelgi - loodi isegi motette, milles hääli oli üle poolesaja. Sellega paistsid silma eriti madalmaade koolkonna heliloojad. Ilmalik muusika keskajal esines peamiselt rahvalauluna ning oli tihedalt seotud rändmoosekantide loominguga. Sarnaselt vanaaja muusikutega olid moosekandid samaegselt nii lauljad ja pillimehed kui ka akrobaadid, näitlejad ja tantsijad. 12. - 13. sajandi Prantsusmaal ja Saksamaal olid väga levinud rüütel-laulikud (trubaduurid, truväärid, singerid, sangarid), kes esinesid õukondades ning laulsid armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest. [redigeeri] Renessanss Piiri tõmbamine keskaja muusika ja renessanssmuusika vahele on keeruline ja seda on tehtud küllaltki erinevalt. Renessanssmuusika omaduste kujunemine oli järk-järguline protsess ning ajastu algusajaks muusikas on pakutud aega 14. sajandi algusest kuni 1470ndateni. Mõned muusika-uurijad on öelnud, et renessanssmuusika mõistet tuleks üldse vältida või vähemalt
Achilleus sidumas Patroclose haavatud käsivart. Vanakreeka vaasimaal. Antiigimuuseum, Berliin. Mille pärast siis tülitsesid kreeklaste kaks kõige kuulsamat sangarit? Eks ikka daamide pärast. Kord vallutas Agamemnon Troojast lõuna pool paikneva linna ja võttis endale sõjasaagiks sealse Apolloni templi preestri imekauni tütre. Achilleus vallutas aga teise Troojamaa linna ja tõi sealt endale seltsiliseks mitte vähem ilusa piiga. Mõlemad sangarid olid sõjasaagiga ülimalt rahul. Ühel päeval ilmus aga kreeklaste laevade juurde vallutatud linna Apolloni templi preester oma tütart lunaraha eest tagasi nõudma. Agamemnon vastas talle nii: Et sind taat, ma ei näeks siin kaarjate laevade juures nüüd enam hetkegi! Ning ära siia sa hiljemgi ilmu, või ei aita siis sind ka su sau ja Apolloni oksad!
mitmete aastate möödudes. Suurte riskide ja aeglase tagasiside kultuur. 4. "Protsessi" kultuur Keskkonnast saadakse vähe või üldse mitte tagasisidet ning on raske otsustada, kas see, mida tehakse, on just see õige. Keskendutakse sellele, kuidas midagi teha. Oma äärmuses muutub taoline kultuur bürokraatiaks. 31. Kirjeldage organisatsioonikultuuri avaldumise tasandeid ja elemente · Keskkond · Väärtused ja normid · Sangarid · Rituaalid, tseremooniad · Kultuurivõrgustik (mitteametlik kommunikatsioon) - "jutuvestjad" - "preestrid" - "intrigandid" ("suflöörid") - kuulujuttude levitajad ("lobamokad") - "spioonid" - "sekretärid" - "huvirühmad" 32. Kontrolli mõiste. Kontrolli vajalikkus.
Stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst, ka soriginaallooming või kirjandusteos dramatiseering Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike poolt loodud teos. Iga lavastus on oma tõlgendus teosest, seega on igaüks eraldi kunstiteos. Etendus lavastuse ühekorde esitus, iga etendus on ainukordne. Tragöödia, komöödia, draama Tragöödia näitekirjanduse traagiline tekst, mille juured ulatuvad Vana- Kreekasse. Kunagi olid tragöödia keskmeks jumalad ja sangarid, nüüdseks on keskmes inimelu üldistav käsitlus. Klassikalise tragöödia: Kangelane, eriline inimene, enamasti jumalus või ülik (Hamlet, Oidipus) Kangelase eetilisus (Hamleti eetiline dilemma) Traagiline situatsioon, õnnetus, mis põhjustab kangelase kannatusi (Hamleti isa surm ning ema truudusetus) Positiivse lahenduseta olukord Õnnetu lõpp (Hamlet tapetakse, Rome ja Julia surm) Värsskõne
Kui Roland soovitab mauride juurde saadikuks saata Ganeloni ja nii tolle elu ohtu seab, siis Ganelon omalt poolt sepitseb kättemaksuks sobingu Marsiliusega. Selle kohaselt annab Marsilius Karlile lubaduse ristiusku astuda, Karl usub seda ja taandub Prantsusmaale, jättes maha väikese järelväe, mida Marsilius seejärel ründab. Kangelasliku võitluse järel saab ebavõrdses lahingus surma Karli armastatuim rüütel Roland, hukkuvad ka teises frangi sangarid. Liiga hilja appi saabunud Karl ei saa neid enam päästa, kuid ta maksab kätte, purustades Marsiliust abistava emiiri tohutu väe ja raiudes oma käega surnuks emiiri. Teos lõpeb kohtuga reetur Ganeloni üle ja tolle hukkamisega. 26. Laul minu Cidist Hispaanlaste kangelaslaul. Assonantsriimis (iga värsi viimase silbi täishääliku kordamine). Käsitleb XI sajandi sündmusi. Võitlevad kristlikud rüütlid islamiusuliste araablastega(mauride e. Saratseenidega)
saavutamisele. Pühendumine organisatsioonile. 4 Toetusele orienteeritud Töötajad tunnetavad, et neid väärtustatakse kui isiksusi. Töötajad aitavad üksteist ka siis, kui see ei ole kirjas ametijuhendis. Tugevad omavahelised suhted. 32 Kirjeldage organisatsioonikultuuri avaldumise tasandeid ja elemente. + Organisatsioonikultuuri elemendid Keskkond Väärtused ja normid Sangarid Rituaalid, tseremooniad Kultuurivõrgustik (mitteametlik kommunikatsioon) - "jutuvestjad" - "preestrid" - "intrigandid" ("suflöörid") - kuulujuttude levitajad ("lobamokad") - "spioonid" - "sekretärid" - "huvirühmad" 33 Kontrolli mõiste. Kontrolli vajalikkus. + Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste
· Rosseau pooldaja- tagasi loodusesse ja lapsepõlve "Mirgorod"- (jutustused); tulevad sõjateemad. Kahesugune vaprus: · lihtsõduri vaprus on loomulik, sest tema kaitseb oma maad · aadliohvitser on sõjas vapper seetõttu, sest see on vajalik karjääritegemiseks 1854- "Sevastoopoli jutustused- Venemaa kaotab olulise lõunasadama Sevastoopoli inglise- prantsuse- türgi vägedele. Leiab, et kaotatakse seetõttu, et sõdurid pole hingelt sangarid. Tuleb Sevastoopolisse kaotuse tõttu tagasi. Mõtisklusaastad. Tahab kaotada pärisorjust reformide teel. Leiab, et kogu inimkond paraneks, kui inimene end kõlbeliselt muudaks. 1861 teeb Tolstoi oma esimese reisi Lääne-Euroopasse, milles pettub. Tahab venemaal rahvale läheneda, avab Jasnaja Poljanas talurahva kooli. Arvab, et aadlikud peaksid talurahvalt õppima. Koolis rakendab vabakasvatuse põhimõtteid. Abiellub Sofja Bersiga, 13 last
Seda põhihoovust on poeet rahvaluulelisi lugusid töödeldes tõenäoliselt süvendanud. Juba „Iliase“ esimesed laulud kinnitavad, et inimese hindamise mõõdupuuks polnud tollal mitte kitsad isiklikud huvid, vaid kogukondlik ühtekuuluvus ning sellest tulenev au- ja kohusetunne. See ongi sangarlus, mida Homeros ülistamast ei väsi; sellised sangarid on Achilleus, Odysseus, Hektor, Diomedes ja paljud teised. Sageli jõutakse üleva vapruseni raske enesevõitmise (Hektori hirm Achilleuse ees), ränkade katsumuste ja elukaotuse hinnaga. Elukatsumustes läbiproovitud kangelasmeelt peetaksegi eeposes suurimaks inimväärtuseks.
Ideaal aitab kontrollida seda osa inimeses, mis on meis madal ning kui "piits" ja "präänik" ei toimi. Ideaalid kannavad inimese välja siis, kui ta ise ei jaksa! Ideaal hoiab täiuslikkust silme ees. Kui kaovad inimesed, kes juhinduvad kõlblusest, oleme otsas, olgu meil kas või kõige tugevam sõjavägi, parimad ülikoolid ja rikkaim majandus, kordab Sokratese õpetust ka Peeter Põld. Kui rahvas unustab oma sangarid või püüab neid pisendada, selle asemel et neid austada ja tänada, siis mõistab ta ise enda väikerahvaks ja araks ning kaotab võime ennast kõige inimloomusele võõra ja vaenuliku vastu kaitsta (Undset 2005). Peeter Põld soovitab järgmisi abinõusid: pidada kalliks oma emakeelt ja hoida seda puhtana; tutvustada oma lastele rahva ajalugu kui rahvuslikku ajalugu; tähistada rahvuslikke tähtpäevi ja mälestada rahvuslikke kangelasi (suurmehi ja -naisi)