Oda samuraide relvastuses Vanaaegsetel illustratsioonidel on harva kujutatud sõjavarustust ilma odata, mis oli traditsiooniliselt tähtsuselt järgmine relv pärast vibu ja noolt. Esimesed relva näidised sarnanesid Hiina mudelitele. Suured terasmeistrid valmistasid odasid sama hoolega nagu mõõkugi ja teisigi relvi. Odatera oli ümbrisega kaitstud. Odavarsi oli kõikvõimaliku raskusega ja pikkusega, mis olid valmistatud väga heast puust ja hoolikalt kuivatatud ja töödeldud. Need olid tavaliselt tugevdatud metallribadega sellistest kohtadest, mis sattusid surve alla võitluses. Odateravikud valati sama kõrgkvaliteedilisest terasest nagu mõõgadki ja neidki oli mitut erinevat tüüpi. Odateravikud võib jaotada kolme põhitüüpi, milleks on sirged, kõverad ja erikujulised odateravikud. Kõige levinum neist oli sirge odatera, mis oli kaheteraline. Valmistati ka erinevaid viskeodasid. Neid kasutasid nii mehed kui ka n...
ei sanud jääda noorte endi otsustada, selleks oli asi liiga tõsine. Eelkõige oli küsimus religioosses kohustuses, mitte isiklikus meeldivuses. Seisused Kõige kõrgem seisus oli alati imperaatoril koos oma õukonnaga, ehkki tal vahepeal pikka aega tegelik võim puudus. Imperaatori vanem poeg päris trooni sageli üsna noores eas, kui vananev valitseja astus kõrvale ja pühendus palvetele. Seisustest üks kõrgemaid oli sõdalaste samuraide seisus. Nemad kontrollisid kõiki teisi ja neile kuulus mitmeid privileege, näiteks tohtisid nad kanda kahte mõõka. Samas olid samuraid kohustatud kõikidele teistele eeskujuks olema, elama kindlate reeglite järgi ning mitte lubama endale mingeid liialdusi. Järgmine seisus oli talupojaseisus. Talupojad toitsid kõiki ülejäänud seisusi. Kuigi talupojaseisuse väärikusest ja vajalikkusest räägiti palju, oli talupoja tegelik olukord raske.
kunstmuusika ja folkmuusika. Jaapani muusikaajaloos mängib palju olulisemat rolli vokaalmuusika kui instrumentaalmuuska. Gagaku Gagaku on Jaapani iidne õukonnamuusika. Gagakut esitati õukonnas aadlikele ja ühiskonna kõrgklassile. Viimasel ajal on Gagaku saanud noorte inimeste tählepanu ja vahepeal kasuatakse seda tänapäeva muusikas. Keskaja muusika Keskajal hoidis valitsev samuraide klass gagakust eemale. Kuulati populaarsemat muusikat nagu kantrimuusika, millele kaasnesid Shinto rituaalid. Sellega prooviti saavutada jumalanna poolehoidu ja head viljasaaki. Jaapani lastelaulud Jaapani lastelaulud jagunevad traditsioonilisteks ja modernseteks. Modernsed hakkasid tekkima pärast Esimest Maailmasõda. Modernsed räägivad aga lapsepõlve rõõmudest. Traditsioonilised laulud aga juba sajandeid enne seda. Need jutustavad laste tege- vustest vanemal ajal.
Seepärast tahavad nad ennast vabastada kõigist mõttesüsteemidest, raamatutarkustest ja rituaalidest. · Lihtne elu, pidev kehaline harjutamine ja vaimne endassesüüvimine peaksid viima ootamatu selginemiseni, tõelise arusaamiseni kõigist asjadest. Seetõttu ei saa zeni õpetaja esitada mingit teooriat või seletust, kuid saab olla eeskujuks oma elustiiliga ja aindata õpilasi napisõnaliste, paradoksaalsete vihjetega. · Zeni kloostrid kujunesid samuraide poegade kasvatusasutusteks. · Kunstis võib zeni mõju näha kalligraafia sontaansuses ja maalikunstis, kus peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned jõulised ja näilised lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad loodusele. · Zen-mungad eelistasid värvipiltidele maalimist ainult musta tusiga. · Samasuguse vaimsusega on jaapani pargikunst. See väldib reeglipära ja sümmeetriat ning jätab mulje nagu juhuslikult kujunenud, kuid muinasjutuliselt mitmekesiselt ja põnevast aiast
Venemaaga jäid ikka probleemseks · Hakkati majandus koostööd tegema NSV Liiduga ja hiljem Venemaaga · Pärast Jaapani katset igalpool maailmas uusi turge hõivata muutsid suhted USA ja Lääne - Euroopa riikidega pingeliseks · Kuid siiski õnnestus Jaapanil enda kaubad kõikjale maailma tuua Euroopat Aasiasse · Tekkisid uued maailmavaated, mis olid suuresti mõjutatud euroopalikes eeskujudest. · Loobuti kutseliste sõjameeste ehk samuraide põhimõtetest, kuid säilitati osad rahvatraditsioonid,mida iseloomustasid kõrge töökultuur, distsipliin, vanemate ja lähedaste asutamine jms. · Kultuuride ühendamist nimetati ida ja lääne sünteesiks. · Tänu sellele on Jaapanist saanud ka kõige Euroopalikum riik Aasias. Keisrid kui ebajumalad · Alates 660 eKr, mil krooniti keiser, kes oli juttude põhjal jaapanlaste tähtsaima päikesejumala Amaterasuse poeg on jaapanlaste
Selliseid klanne hakkas järjest rohkem juurde tekkima ja lõpuks hakkas valitseja KAMMU neid enda teenistusse palkama. Ta koolitas neid ja Samuraid olid väga haritud kuid ülemkohus pidas neid ikkagi barbariteks. 6. mõned klannid olid moodustatud talumeeste poolt oma vara kaitsmiseks. 7. Kato Kyomassa oli üks võimsamaid Samurai klannijuhte. Ta juhtis klanne Korea okupeerimise ajal. 8. veel tuntud samuraisid: Nabeshima Naoshige, Torii Mototada, 9. tavaliselt olid samuraide klannijuhid valitsejale kaugelt sugulased. 10. olid kolm tuntuimat klanni : Fujiwara, Minamoto ja Tara. 11.KÕIGE KUULSAM SAMURAI HATTORI HANZO ehk HATTORI MASANARI , kes sai kuulsaks tänu sellele, et ta oli ninja. Ta oli üliosav mõõgakäsitseja. 12. mis vahet on ninjal ja samurail? NINJA oli treenitud tapma ta ei peatunud millegi ees ja võitles elu ja surma peale. Teda ei huvitanud, kas ohvrid olid naised ja lapsed või vanurid
Kaiju sõna tähendab seda ,et mingi imelik elukas keda keegi pole näinud ega ei tunne. Yakuza zanr keskendub tuntud Yakuza gängile või maffiale. Yakuza filmid olid populaarsed 50.-70. aastateni, hetkel veel tehakse Yakuza filme ,aga need ei ole nii populaarsed kui vanasti. Samurai filmid said populaarseks peale teist maailmasõda, filmid olid sünged ja vägivaldsed. Samurai filmide põhiteema oli alati mõõgavõitlused ja kõik selline võitlemine samuraide vahel. Näitlejatest niipalju ,et hetke aja üks kuulsamaid näitlejaid Jaapanis Ken Watanabe kes mängis filmides Letters From Iwo Jima ja The Last Samurai. Ja mainimata ei saa jätta ka Masi Oka-t kes mängis seriaalis Heroes ajareisijat. Kasutatud kirjandus: www.wikipedia.org, www.imdb.com
Nad peavad olema targad vestluskaaslased, lõbustama inimesi oma pillimängu, laulu ja tantsuga. Pillidest eelistavad geisad SHAMISENI. Jaapani muusikateatril on väga pikad traditsioonid. Jaapani teatriliikidest on tuntuimad: KABUKI lihtrahva teater; räägib lihtrahva elust-olust. Näitlejad ise ei laula, seda teevad etendust saatvad pillimehed. Näitlejateks ainult mehed. Publik võib saali tulla ja lahkuda, millal tahab. Tehakse vahele- hõikeid laval toimuvale. NO on aga samuraide ja ülikute teater. Näitlejad on ainult mehed, nad kannavad luksuslikke kostüüme ja puust maske. Kostüüm jätab katmata jalad, sest nende liigutused on No teatris eriti tähtsad. Jalgade liikumine peab edasi andma rõõmu, kurbust, viha jne. Ainsaks dekoratsiooniks on kuldsel taustal männi- kujutis tagaseinal. Etendatakse lugusid jumalatest ja kangelastest, palju kasutatakse pantomiimi. Kaasa tee-
1950-1960- terav vastasseis USA ja hiina vahel. 1970 aastal suhted usa ja hiina vahel mnevrra soojenesid. prast seda hakati arendama hiina-jaapani koostd. tnapeval on hiina-jaapani koost tihe ja thus. 1956-lpetati jaapani ja nsvl'i vahel sjaseisukord, slmiti diplomaatilised suhted, aga rahuleping ji allakirjutamata. jaapani muutumine majanduslikuks suurriigiks sai vimalikuks tnu uuele maailmavaatele, mis tekkis prast II MS. jaapan loobus samuraide e kutseliste sjameeste phimtteist, aga silitasid traditsioonid(krge tkultuur, distsipliin, vanemate ja lhedaste ausatmine jms). ida ja lne sntees-ppimine USA'lt ja Lne-Euroopalt edukat majandamist. Usa suutis kiiresti oma majanduse rahuaja vajadustele mber hlestada. Majandus lks lesmnge. Riigipeaks oli president, seadusandlik vim kuulus Kongresile, mis koosnes 2 kojast, Esindajate Kojast ja Senatist. vabariiklik ja demokraatlik erkonnad. 1940. aastatel hakkas USA's vasakpoolsete vastu rnnak
10. Selle maa omapära Rõhutatakse, et miski ei kao Kalligraafia - vaimne looming Tarbekunstis lakkehistöö ja lihtsa, ega lõppe, vaid kõik kordub Tarbekunst metallehistööd, elegantse vormiga keraamika. nikerdused, tikandid, email-ja Suursaavutuseks samuraide lakktööd, portselan. Jadeiidist relvad. tehakse ehteid ja pisiplastikat. Puhas töötlus ja vormirikkus.
õukonna aadlikke avastama enda jaoks mitmeid muusikalisi vorme. (2) Budismi levik Jaapani saartel edendas religioosset muusikat. Tõepoolest, selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) võimaldas noodistamist ja seetõttu arenas see kiiresti edasi templites ja keisri õukonnas. (2) Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika: gagaku ja ka paljud teised tolle aja populaarsed muusikaliigid nt. Sarugaku. (2) Keskajal (12 - 16 saj.) hoidis valitsev samuraide klass õukonnamuusikast eemale. Samuraid eelistasid populaarsemaid muusikaliike nagu dengaku: kantri- muusika, millele kaasnesid Shinto rituaalid, eriti need millega püüti saavutada kami (Shinto jumalannad) poolehoidu ja head viljasaaki. Edo ajajärgul (1603 - 1868) jätkas jaapani muusika arengut ja võttis tõeliselt rahvuspärase vormi tänu teatrimuusika arengule (nogaku) ja Hiinast tulnud instrumentidele: shamisen (teatud liiki flööt) ja shakuhachi (flööt). (2)
· Alates 1950.aastate lõpust on Jaapan arendanud NSV Liiduga ja hiljem Venemaaga majanduskoostööd. · Jaapani aktiivne majanduspoliitika 1960.-1990.aastail ning katsed kõikjal maailmas üha uusi turge hõivata muutsid pingeliseks suhted USA ja Lääne-Euroopa riikidega. Kõige euroopalikum Aasia riik: · Jaapani muutumine majanduslikuks suurriigiks sai võimalikuks tänu uuele maailmavaatele , mis tekkis pärast Teist maailmasõda. · Nad loobusid samuraide põhimõtetest, kuid säilitasid rahvatraditsioonid. · Jaapan õppis teistel riikidelt. · Sellist käitumist ja õnnestumist on hakatud nimetama ida ja lääne sünteesik. · Jaapanit on nimetatud ka kõige euroopalikumaks Aasia riigiks.
vorme. Budismi levik Jaapani saartel edendas religioosset muusikat. Tõepoolest, selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) võimaldas noodistamist ja seetõttu arenas see kiiresti edasi templites ja keisri õukonnas. Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika: gagaku ja ka paljud teised tolle aja 3 populaarsed muusikaliigid nt. Sarugaku. Keskajal (12 - 16 saj.) hoidis valitsev samuraide klass õukonnamuusikast eemale. Samuraid eelistasid populaarsemaid muusikaliike nagu dengaku: kantri- muusika, millele kaasnesid Shinto rituaalid, eriti need millega püüti saavutada kami (Shinto jumalannad) poolehoidu ja head viljasaaki. Edo ajajärgul (1603 - 1868) jätkas jaapani muusika arengut ja võttis tõeliselt rahvuspärase vormi tänu teatrimuusika arengule (nogaku) ja Hiinast tulnud instrumentidele: shamisen (teatud liiki flööt) ja shakuhachi (flööt).
kloostrirituaalidesse · Igal teatritüübil on kindlad reeglid, kostüümide, maskide ja rekvisiitide kasutamise kord, tegelaskujud ja sümboolika Kabukiteater · Kujunes välja 16. saj · Koosnes algselt vaid tantsudest, mida naissolist esitas pillimängu saatel · 18. saj on näitlejateks ainult mehed · Näitlejad ise ei laula, seda teevad etendust saatvad muusikud Noteater See on samuraide ja ülikute teater, mis põhineb pantomiimilaadsel tantsul ja muusikal. Näitlejad kannavad puust maske. Kostüüm jätab paljad jalad, mille liigutused on eriti tähendusrikkad, andes edasi erinevaid emotsioone. Näitlejad liiguvad vähe. Etenduste sisuks on jumalate ja kangelaste elu. Samurai Bunraku · Jaapani nukuteater · Inimsuuruses nukud · Nukke juhivad kimonosse riietatud nukujuht ja tema kaks abilist · Osaleb ka jutustaja, kes
Korea ja Hiina muusikud panid keisri õukonna aadlikke avastama enda jaoks mitmeid muusikalisi vorme. Budismi levik Jaapani saartel edendas religioosset muusikat. Tõepoolest, selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) võimaldas noodistamist ja seetõttu arenas see kiiresti edasi templites ja keisri õukonnas. Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika: gagaku ja ka paljud teised tolle aja populaarsed muusikaliigid nt. Sarugaku. Keskajal (12 16 saj.) hoidis valitsev samuraide klass õukonnamuusikast eemale. Samuraid eelistasid populaarsemaid muusikaliike nagu dengaku: kantri muusika, millele kaasnesid Shinto rituaalid, eriti need millega püüti saavutada kami (Shinto jumalannad) poolehoidu ja head viljasaaki. Edo ajajärgul (1603 1868) jätkas jaapani muusika arengut ja võttis tõeliselt rahvuspärase vormi tänu teatrimuusika arengule (nogaku) ja Hiinast tulnud instrumentidele: shamisen (teatud liiki flööt) ja shakuhachi (flööt).
Oli oma rektor, 8 lektorit ja 430 üliõpilast. Need olid riiklikud koolid. Erakoolid tekkisid 8. sajandi lõpul. Neid rajasid jõukad perekonnad ja nad olid mõeldud aristokraatia lastele. Lihtrahva lastele kerkisid üksikud koolid, nt Kkai poolt rajatud kool Kytos. Seal õpetati konfutsiaanlike doktriine, nn buddha tarkust (õpetus kuidas kurjast võitu saada). Alates kamakura perioodist hakkasid vanad koolid kaduma, esiplaanile kerkis samuraide sõjaline õpetus. 16. sajandil, kui Jaapanisse tungis kristlus, rajasid ristiusu mungad rida üldharidus koole, kus õpetati ristiusu kõrval ka lugemist, kirjutamist, arikmeetikat ja laulusid. Tekkisid ka uued konfutsiaanlikud koolid, eelkõige munkade koolitamiseks. Samuraide kõrval olid tähtsad ka templikoolid, kus said õppida piiratud määral ka lihtrahva lapsed. Olid elementaarkoolid, kus põhirõhk oli lugemisel ja kirjutamisel. Edo periood (17-19 sajand)
India, Hiina ja Jaapan on nii mitmel moel üksteisest erinev. India omapäraks võiks lugeda seda, et rõhutatakse lauset, et miski ei kao, vaid kõik kordub. Hiina aga on eriline kalligraafia poolest. Ka tarbekunst oli ta silmapaistev metallehistööd, igasugused nikerdused, tikandid, portselan. Töötlus oli puhas ning oli paista vormirikkust. Jaapanis tarbekunstis paistis silma lakkehistöö ja lihtsa, elegantse vormiga keraamika. Suursaavutuseks oli aga Jaapanis samuraide relvad. Nagu näha, siis kunsti iseloom oleneb nende maade kus seda viljeldi asukohast, inimestest jms. Sellepärast on näha kunsti märgatavaid erinevusi. Jaapani, Hiina ja India kunst on pannud aluse meie praegusele maalikunstile, arhitektuurile ja skulptuurikunstile.
vabastada kõigist mõttesüsteemidest, raamatutarkustest ja rituaalidest. Zen-Budismi mõjud · Lihtne elu, pidev kehaline harjutamine ja vaimne endassesüüvimine peaksid viima ootamatu selginemiseni, tõelise arusaamiseni kõigist asjadest. Seetõttu ei saa zeni õpetaja esitada mingit teooriat või seletust, kuid saab olla eeskujuks oma elustiiliga ja aindata õpilasi napisõnaliste, paradoksaalsete vihjetega. · Zeni kloostrid kujunesid samuraide poegade kasvatusasutusteks. Maalikunst · Kunstis võib zeni mõju näha kalligraafia sontaansuses ja maalikunstis, kus peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned jõulised ja näilised lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad loodusele. · Zen-mungad eelistasid värvipiltidele maalimist ainult musta tusiga. · Samasuguse vaimsusega on jaapani pargikunst. See väldib reeglipära ja sümmeetriat ning jätab mulje nagu juhuslikult kujunenud, kuid muinasjutuliselt mitmekesiselt
India kunst India kunsti valdkonda kuulub peale India enda ka suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast. India on vastu võtnud ja enesesse sulatanud palju võõraid mõjutusi nii vanast Mesopotaamiast kui ka Vana Kreekast. India rikkalikust kunstiajaloost saab esile tuua ainult mõningaid üldisi jooni ja mõhimõtteid, mis eraldavad india kunsti Euroopa omast. Indose jõe orus (tänapäeva Pakistanis) hakkas 3. aastatuhandel e.Kr. välja kujunema üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Sealsed linnad olid 2-3 korruselised põletatud tellistest majad. Keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistuste, kuid otstarbeka vormiga. India kõige keerukam ja fantaasiaküllasem on hinduismi mütoloogia. Peajumalateks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva, lisaks arvutu hulk teisi jumalaid, pooljumalaid, deemoneid ja kangelasi. 3. saj e.Kr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuning...
kasutamise kord, tegelas kujud ja sümboolika Kabukiteater- kujunes välja 16. sajandil linnakodanike meelelahutuseks. Esialgu koosnes ainult tantsudest, mida esitas naissolist laulude ja pillimängu saatel. 18.Sajandil mängisid seda ainult mehed. Näitlejad ise ei laula,selleks etendust saatvad muusikud. Kesta mitu tundi, publik võib lahkuda ja tagasi tulla, millal soovib. Plaksutatakse, naerdakse ja hõigatakse. No-teater- Samuraide ja ülikute teater, mis põhineb pantomiini laadsel tantsul ja muusikal. Etendusel on dekoratsioonideta lava, näitlejatel puust maskid, igal maskil joonistatud kindel iseloom. Kostüüm jätab jalad katmata, jala liikumised on väga tähendusrikkad. Liigutakse vähe ja kogu tegevus on pingeline meditatsioon. Bunraku- jaapani nukuteater. Nukk inimesesuurune, juhitakse vaatajate silme all kimonosse riietatud nukujuht ja tema kaks mustas kostüümis olevat abilist
........................ 9 SISSEJUHATUS Jaapani muusika on traditsiooniline ja moodne muusika. Jaapan on ajalooliselt olnud tihedalt seotud Hiina ja Koreaga, mille kultuurid on ka jaapani kultuuri mõjutanud. Enamik pille ja muusikastiile on algselt pärit Hiinast ja Koreast. Jaapanlased kuulavad väga mitmekesist muusikat: traditsioonilist jaapani muusikat, jaapani popmuusikat, lääne klassikalist muusikat, ameerika popmuusikat jm. AJALUGU Keskaeg Keskajal (12–16 saj.) hoidis valitsev samuraide klass õukonnamuusikast eemale. Samuraid eelistasid populaarsemaid muusikaliike nagu dengaku: kantrimuusika, millele kaasnesid Shinto rituaalid, eriti need, millega püüti saavutada kami (Shinto jumalannad) poolehoidu ja head viljasaaki. (R.Jürima 2012) Kamakura perioodil (1192–1333) ja ka Muromachi perioodil (1338–1573) toimus rahvateatri etenduste, pagoodirituaalide ja talupoegade riisiistutamis tantsude arengu ühtlane tõus. 14.
Korea ja Hiina muusikud panid keisri õukonna aadlikke avastama enda jaoks mitmeid muusikalisi vorme. Budismi levik Jaapani saartel edendas religioosset muusikat. Tõepoolest, selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) võimaldas noodistamist ja seetõttu arenas see kiiresti edasi templites ja keisri õukonnas. Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika: gagaku ja ka paljud teised tolle aja populaarsed muusikaliigid nt.Sarugaku. Keskajal (12 16 saj.) hoidis valitsev samuraide klass õukonnamuusikast eemale. Samuraid eelistasid populaarsemaid muusikaliike nagu dengaku: kantri- muusika, millele kaasnesid Shinto rituaalid, eriti need millega püüti saavutada kami (Shinto jumalannad) poolehoidu ja head viljasaaki. Edo ajajärgul (1603 - 1868) jätkas jaapani muusika arengut ja võttis tõeliselt rahvuspärase vormi tänu teatrimuusika arengule (nogaku) ja Hiinast tulnud instrumentidele: shamisen (teatud liiki flööt) ja shakuhachi (flööt)
Seepärast tahavad nad ennast vabastada kõigist mõttesüsteemidest, raamatutarkustest ja rituaalidest. Lihtne elu, pidev kehaline harjutamine ja vaimne endassesüüvimine peaksid viima ootamatu selginemiseni, tõelise arusaamiseni kõigist asjadest. Seetõttu ei saa zeni õpetaja esitada mingit teooriat või seletust, kuid saab olla eeskujuks oma elustiiliga ja aidata õpilasi napisõnaliste, paradoksaalsete vihjetega. Zeni kloostrid kujunesid samuraide poegade kasvatusasutusteks. Kunstis võib zeni mõju näha kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis, kus peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, mis vihavad loodusele. Zen mungad eelistasid värvipiltidele maalimist ainult musta tusiga. Samasuguse vaimsusega on jaapani pargikunst. See väldib reeglipära ja sümmeetriat ning jätab mulje nagu juhuslikult kujunenud, kuid muinasjutuliselt mitmekesisest ja põnevast aiast.
Heiani ajastu (794 - 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. Need mungad kuulusid budistlikku Tendai sekti. Mungad (sageli olid nad pimedad) rändasid mööda maad, lauldes vanu legende biwa saatel. On olemas mitmeid erinevaid biwa variatsioone. Nad erinevad keelte arvu (4 või 5) ja 4 sildade arvu poolest (3 kuni 9). Seetõttu eristatakse nelja keele ja nelja sillaga biwat (Heike biwa, väga populaarne samuraide klassis keskajal), nelja keelega ja kolme sillaga biwat (bugaku biwa) ja ka shigeni biwat, millel oli neli keelt ja üheksa silda. Biwat mängitakse kasutades suurt elevandiluust või puust trillerit, nagu mängitakse bandzot. Löökpillid Taiko on üldine termin mitmesuguste jaapani trummide kohta, mis toodi sisse 7. sajandil Korea ja Hiina muusikute poolt. Traditsiooniline taiko on puust tünn, mis on pealt kaetud tiheda hobuse- või hirvenahaga
Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 - 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. Need mungad kuulusid budistlikku Tendai sekti. Mungad (sageli olid nad pimedad) rändasid mööda maad, lauldes vanu legende biwa saatel. On olemas mitmeid erinevaid biwa variatsioone. Nad erinevad keelte arvu (4 või 5) ja sildade arvu poolest (3 kuni 9). Seetõttu eristatakse nelja keele ja nelja sillaga biwat (Heike biwa, väga populaarne samuraide klassis keskajal), nelja keelega ja kolme sillaga biwat (bugaku biwa) ja ka shigeni biwat, millel oli neli keelt ja üheksa silda. Biwat mängitakse kasutades suurt elevandiluust või puust trillerit, nagu mängitaksebandzot. Shamisen Shamisen on teatud liiki kolmekeelne lauto, mis toodi sisse Hiinast 16. sajandi keskel. Algul võeti see kasutusele Okinawal ja Edo ajastul ka teistel jaapani saartel. Kiiresti muutus
Shinto kodus. Koduse jumalateenistusega seostub kesksena jumalate riiul, millele on asetatud väikese mõõduline shinto pühamu. Peale selle on riiulil jumalikkuse võrdkuju peegel, püha puu oks ning pühaduse sümbol köis. Jumalakujusid ei kasutata, sest shinto jumala käsitlus on panteistlik, st. jumalus on kõikjal. Samurai oli Jaapani sõdalasest aristokraat. Samuraid olid sõdurid ja riigiametnikud, kes kandsid mõõka ka rahuajal. Samuraide eetika aluseks oli konfutsianism ja seda nimetati busido`ks, relvastatud meeste teeks. Au sees oli enesevalitsus, julgus ja askeetlik eluviis. Keiser oli valitseja vaid nime poolest ja kuni XIX sajandikeskpaigani elasidki keisrid eemaletõmbunult oma paleedes. XIX sajandi algul taaselustuv rahvusidee ja shintoism rõhutasid keisri jumalikku päritolu. Valitsev sõdurite klass kukutati ja võimu haaras Mutsuhito, kes keisrina võttis nimeks Meiji (1867- 1912). Tema poolt läbi viidud
pärandav. Jaapanis rajati hulgi koole, kus sõjaliste oskuste ja spordi kõrval õpetati ka matemaatikat, muusikat, kirjandust, kalligraafiat ja teisi harivaid aineid. Arenesid teadusharud ning hakkas välja kujunema sintoistlik filosoofia-tugevnesid rahvuslikud ideaalid. Mito koolkonna teadlased pühendasid 250 aastat sellele, et panna kirja 397-köiteline Jaapani ajalugu. Jaapanit hakkas mõjutama euroopa kultuur. Tekkis hollandi teaduste koolkond samuraide jaoks. 19. sajandil tekkis rahulolematus soguni valitsemisega ühiskonna kõikides kihtides. Välisriikide mõjul oli sogun sunnitud 1854. aastal Jaapani taas avama ja lubama suhtlemist välisriikidega.1868. aasta algul teatas noor keiser Mutsuhito (1868-1912) sokunaadi likvideerimisest ja keisri ülimusliku võimu ennistamisest. Jaapan asus reformide teele, keiser Mutsuhito valitsemise aastaid nimetatakse valgustatud rahu perioodiks. Sellel ajastul
väljendada. Seepärast tahavad nad ennast vabastada kõigist mõttesüsteemidest, raamatutarkusest ja rituaalidest. Lihtne elu, pidev kehaline harjutamine ja vaimne endassesüüvimine peaksid viima ootamatu selginemiseni, tõelise arusaamiseni kõigist asjadest. Seetõttu eisaa zeni õpetaja esitada mingit teooriat või seletust, kuid saab olla eeskujuks oma elustiiliga ja aidata õpilasi napisõnaliste, paradoksaalsete vihjetega. Zeni kloostrid kujunesid samuraide poegade kasvatusasutusteks. Kunstis võib zeni mõju näha kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis, kus peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintsitõmbed, mis vihjavad loodusele. Zen-mungad eelistasid värvipiltidele maalimist ainult musta tusiga. Samasuguse vaimsusega on jaapani pargikunst. See väldib reeglipära ja sümmeetriat ning jätab mulje nagu juhuslikult kujunenud, kuid muinasjutuliselt mitmekesisest ja põnevast aiast.
Tema aluseks olid ranged esivane- mate kultuse nõudmised. Vanemate austamine on väga tähtis. Esivanemate kultus nõudis perekonna järjepidevust ja seetõttu oli abiellumine vähemalt kõigile meesliikmetele kohustus-lik. Perekonnas valitses range hierarhia. Pere vaieldamatu liider oli isa. Kõige kõrgem seisus oli alati imperaatoril koos oma õukonnaga, ehkki tal vahepeal pikka aega tegelik võim puudus. Seisustest üks kõrgemaid oli sõdalaste- samuraide- seisus. Nemad kontrollisid kõiki teisi ja neile kuulus mitmeid privileege, näiteks tohtisid ainult samuraid kanda kahte mõõka. Järgmine seisus oli talupojaseisus. Talupojad toitsid kõiki ülejäänud seisusi ja rikkust mõõdetigi riisikogustega valdaja põllult. Talupoegade järel moodustasid järgmise seisuse käsitöölised ja viimasel, kõige madalamal astmel olid kaup- mehed. Õukondlase kasvatamine vajas palju aega ja kannatlikkust, nõudis suuri kulutusi ja
Tema aluseks olid ranged esivane- mate kultuse nõudmised. Vanemate austamine on väga tähtis. Esivanemate kultus nõudis perekonna järjepidevust ja seetõttu oli abiellumine vähemalt kõigile meesliikmetele kohustus-lik. Perekonnas valitses range hierarhia. Pere vaieldamatu liider oli isa. Kõige kõrgem seisus oli alati imperaatoril koos oma õukonnaga, ehkki tal vahepeal pikka aega tegelik võim puudus. Seisustest üks kõrgemaid oli sõdalaste- samuraide- seisus. Nemad kontrollisid kõiki teisi ja neile kuulus mitmeid privileege, näiteks tohtisid ainult samuraid kanda kahte mõõka. Järgmine seisus oli talupojaseisus. Talupojad toitsid kõiki ülejäänud seisusi ja rikkust mõõdetigi riisikogustega valdaja põllult. Talupoegade järel moodustasid järgmise seisuse käsitöölised ja viimasel, kõige madalamal astmel olid kaup- mehed. Õukondlase kasvatamine vajas palju aega ja kannatlikkust, nõudis suuri kulutusi ja
ka chnin`idele, kultuurialaseid raamatuid. 17. Sajandil trükiti üle 10 000 raamatu. 2)Mis on iseloomulik Edo aja luulele? Edo aja luulele on iseloomulik meelelahutuslik humoorikas luulevorm haikai. Keskaja lõpupoole tekkis renga-traditsiooni alusel uus luulevorm. See luulevrom haikai e haikai no renga muutus uusajal peamiseks luulevormiks. Haikai arenes välja klassikalise ja tavakeele, õukonnakultuuri ja uue, peamiselt tavainimeste ja samuraide tegevusel põhineva linnakultuuri vastastikusest mõjust. Haikaile ei seatud traditsioonilisi piiranguid temaatikale, sõnavalikule ega nõutud niivõrd tõsist suhtumist. Haikaist arenes hokku e haiku kui rõhk seosvärrside ühendamisel nihkus esimesele värsile. Hokku`t hakati Edo ajal üha enam pidama iseseisvaks luuletuseks. Hokku pidi sisaldama kigo`t ja kireji`d (Klassikalise teema ja popkultuuri sidumine). Renga haikai (e. haikai no renga) hokku (e. haiku)
.................................................9 LISAD..................................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Ma valisin selle teema sellepärast, et mulle meeldib judo ja ma tegelen judoga. Mul on omandatud oranž vöö ja nooremkohtuniku litsents. Judo puhul on oluline, et tegemist on sajandite pikkuse traditsiooniga, mis lähtub samuraide aukoodeksist. Judo kasvatab mitte ainult kehalist jõudu, vaid eesmärk on kasvatada õilis inimene. Judoka peab olema järjepidev, tagasihoidlik ja suhtuma austusega teistesse inimestesse. Judo looja, Jigaro Kano, pidas seda isiksuse harmoonilise arengu loomise vahendiks. Ta leidis, et judo pole mitte niivõrd relvata enesekaise, kuivõrd igapäevase elu filosoofia. Judoka aukoodeks kirjeldab selliseid omadusi nagu: viisakus,
ümmargused palad kandilistel. Jaapanis soositakse asümmeetriat, mis sobib hästi kokku jaapanlaste armastusega paaritute arvude vastu. Jaapani kokk kasutab paljusid köögimasinaid, muuhulgas ka puu- ja köögiviljade lõikamiseks. Ka hobi korras söögitegija suudab lõikamismasinaid kiiresti kasutama õppida ja muutub seeläbi peaaegu sõltumatuks kõige muljetavaldavamast, aga ühtlasi kõige kardetavamast töövahendist Jaapani noast, mis pärineb samuraide mõõgast. Hoolimata sellest, kuidas lõigata, on oluline tulemus. Koostisosade vorm ei mõjuta mitte üksnes toidu väljanägemist, vaid ka selle 4 valmistamist. Frititud toidu tempura puhul on oluline, et tükid lõigataks sellise kuju ja suurusega, et need jõuaksid piisavalt, kuid mitte liialt küpseda. Oluline on toidu konsistents ning see, kuidas toit "suus tundub".
tõelisi kavatsusi leida vaid ta suutrates. Tal oli lahkarvamusi Nichireni õpetusega, sest Dogeni õpetus rõhutas kõigi buda kirjutiste autoriteeti ja kõigutamatut usku budasse (4). 3. fuke sekt tekkis 1255, kuid ei omandanud sellist mõju nagu 2 eelmist Oli olemas ka obaku sekt 17. sajandi keskel, kuid suurt mõju sellel polnud. Zen-budismil on suur tähtsus kogu ta eksisteerimise vältel. Töötati välja oma kasvatusteadus, millel on palju ühist samuraide aukoodeksiga. Zen-budistlik kasvatus rõhutas: · 1. rangust, julmust · 2. kepi distsipliini · 3. enesekontrolli saavutamist · 4. sihikindluse arendamist · 5. valmisolekut kõigeks, ka surmaks · 6. mehisust, julgust, kartmatust · 7. ustavust, eriti oma senjöörile · 8. väärikat käitumist · 9. au kõrget hindamist · 10. fanaatilist lojaalsust zen-budismi ideedele
limonaad, ja õlu on populaarne. Piim ja piimatooted on saanud kuulsaks alles viimastel aastatel. Buddha usk soodustas seda, et jaapanlased ei söönud eriti liha, kuid see tabu on suures osas kadunud. Jaapanis süüakse tänapäeval kana, sea-ja veiseliha, kuid serveeringud on väikesed. Enamik Lääne-toite on Jaapanis kättesaadavad. Hamburgerid ja pizza on populaarsed ning paljud USA restoraniketid on hästi esindatud. JAAPANI VÕITLUSKUNSTID Jaapani võitluskunstid arenesid samuraide sõjakunstist ning on arenenud rangeteks treeningdistsipliinideks, mille eesmärk on vaimne areng. Sumo Sumo on Jaapani traditsiooniline maadlus. Praegu on sumo rohkem professionaalne sport kui võitluskunst. Elukutseliste maadlejate puhul kasutatakse nimetust zum ehk suur sumo, eristamaks seda harrastajate amazumst. zum kasutamine tänapäeval on suhteliselt uus, kuigi ala ise on igivana ja selle alged ulatuvad kuni 2000 aastat tagasi.
traditsioonide ja tavade vaimus, lapsepõlvest peale õppisid nad karmides tingimustes sõjasajandust, läbisid kõik zen-budistliku psühhofüüsilise treeningu. Samuti olid nad sünnist saati omandanud konfutsiaanluse dogmad ning näitasid juba varases nooruses 9 hämmastavat kindlust, surmapõlgust, alludes vaid üheainsale seadusele giri`le ehk aukoodeksile. Bushido on jaapani feodaalse rüütelkonna- samuraide- elu ja võitluseetika. See on traditsioonide, keeldude, käskude ning õpetuste kogum, mis kujundas tervet sõdalase elu. Aukoodeksi hulka kuulus õiglus, julgus , halastus, viisakus, ausus ja siirus, au, ustavus, enesevalitsus, enesetapp ja kättemaks, mõõka suhtumine, samurai hing, samurai kasvatus ja ettevalmistus. Vanemad kasvatasid oma lapsi karmide, julmade meetoditega. Efektiivseks
põrandaga ning küpressikoorest viilkatusega, mida toetasid ümmargused postid. Rüütlikultuur Provintsieliidi mõju kasv viis 12. sajandi lõpul sogunaadi suurfeodaalide sõjalise valitsuse kehtestamisele. Ilmalik võim koondus soguni kätte, keiser säilitas vaid shinoto usujuhi positsiooni. Provintsides võimutsesid vana jaapani aristokraatiat esindavad ülikud, kes tuginesid oma sõjalisele kaaskonnale samuraidele. Samuraide elu ja tegevust sätestas range aukoodeks bushido (,,sõjamehe tee"). Samuraid pidid armastama ja kaitsma kodumaad ning oma isandat, kelle vasallid nad olid, austama keisrit ja esivanemaid, õppima ning ennast füüsiliselt arendama, saavutama täieliku enesevalitsemise ja surmapõlguse. Kui samurai sõdima läks pidi ta unustama oma kodu, perekonna ning isikliku elu. Samurai sooritas seppuku (harakiri) vürsti surma korral. Tema au nõudis talt seda.
annaabi.ee 
