Parameetrid Materjal: S355J2H Varda pikkus: L= 1050 mm = 1,05 m Voolepiir tõmbel: σy = 355 MPa Varutegur: [S] = 2 Materjali elastsusmoodul E = 210 GPa Varraste redutseerimistegurid: μ1=1 μ2=2 μ3=0,5 μ4 =0,7 Varraste nõtkepikkused: LE 1 =μ 1∗L=1,05 m LE 2 =μ 2∗L=2,1 m LE 3 =μ3∗L=0,525 m LE 4=μ 4∗L=0,735 m Ristlõike mõõtmed (mm): 40 x 40 x 2,0 Inertsiraadiused:
Kodutöö nr 6 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Sirgete varraste stabiilsus 2 3 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Uku Luhari 202132 05.12.2020 P. Põdra Survele töötava elemendina tuleb kasutada Ruukki ruudukujulist S355J2H nelikanttoru. Varda kinnitusviis ei ole otsustatud. Arvutada varda teljesihiliselt koormava aktiivse punktkoormuse F suurim
Mehhanosüsteemide komponentide õppetool Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS II (MHE0012) Variant Töö nimetus A B Saledate varraste stabiilsus 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 2015 P.Põdra Survele töötava elemendina tuleb kasutada Ruukki ruudukujulist S355J2H nelikanttoru. Varda kinnitusviis ei ole otsustatud.
Kodutöö nr 6 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Sirgete varraste stabiilsus 7 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Franz Mathias Ints 193527EANB 01.12.2020 Priit Põdra Survele töötava elemendina tuleb kasutada Ruukki ruudukujulist S355J2H nelikanttoru. Varda kinnitusviis ei ole otsustatud. Arvutada varda teljesihiliselt koormava aktiivse punktkoormuse F
Kodutöö nr 6 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Sirgete varraste stabiilsus Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Survele töötava elemendina tuleb kasutada Ruukki ruudukujulist S355J2H nelikanttoru. Varda kinnitusviis ei ole otsustatud. Arvutada varda teljesihiliselt koormava aktiivse punktkoormuse F suurim lubatav väärtus kõigi joonisel näidatud nelja kinnitusviisi jaoks. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 2. Ruudukujulise nelikantristlõike mõõtmed (H x B x T) valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Varda pikkus L valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B.
Antud: [S]=2 Mõõtmed: 30*30*3 L=750mm E=210GPa y=355MPa 1.Tuvastan nelikanttoru ristlõike vajalikud parameetrid. ix = iy = imin = 1,08 cm A = 3,01cm2 2.Leian piirsaleduse E=sqrt(S*pi^2*E/ y)=sqrt((2*3,14^2*210*10^9)/355*10^6)=~108 3. Arvutan ohtliku saleduse iga varda jaoks Redutseerimistegurid kinnitusviiside jaoks: 1=1 2=2 3=0,5 4=0,7 Varraste nõtkepikkused: LE = *L LE1 = 1*L = 1*0,75 = 0,75m LE2 = 2*L = 2*0,75 = 1,5m LE3 = 3*L = 0,5*0,75 = 0,375m LE4 = 4*L = 0,7*0,75 = 0,525m Varraste suurimad lubatud saledused: = LE/imin = 0,75/(1,08*10^-2) =70 = 1,5 /(1,08*10^-2)=139
................................................ 29 4.6 Vildakpaine ...................................................................................................................................... 29 4.7 Tõmme koos paindega .................................................................................................................... 30 4.8 Surve koos paindega........................................................................................................................ 30 5. VARRASTE STABIILSUSKONTROLL...................................................................................................... 31 5.1 Surutud varda stabiilsus .................................................................................................................. 31 5.2 Painutatud varda stabiilsus ............................................................................................................. 32 5.3 Surutud ja painutatud varda stabiilsus..........................................
fbd=2,25∙η1∙η2∙fctd=2,25∙1∙1∙ 1,5 =2,7 MPa Nõutav baasankurduspikkus: φ σ sd 12 183 lb,req= 4 f bd = ∙ 4 2,7 =203 mm 18 Arvutuslik ankurduspikkus: lbd=α1α2α3α4α5lb,req ¿ lb,min lbd=1 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 203=203mm ¿ lb,min=0,3 ∙203 =61 mm Võimalike kaldpragude tõttu peab varras ulatuma lõikest, mille kohta arvutus on tehtud lbd+a1 võrra kaugemale. Põikarmatuurita elemendi korral a1=d. 1300−200 lbd+a1=203+200=403 mm ¿ =550 mm 2 Paindearmatuuri ankurdus on tagatud. 4.2.1 Teljel 2 vahemik B-C Arvutuslik pinge vundamendi talla all: V 1d 396,8 2 σ= A = 1,00 ∙ 2,1 =189 kN/m
...................................................... 28 5.7 Ristlõike kandevõime paindemomendi ja pikijõu koosmõju................................................................. 29 5.8 Ristlõike kandevõime paindemomendi, põikjõu ja pikijõu koosmõju................................................... 30 5.9 Vääne..................................................................................................................................................... 32 6. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS (NÕTKE).................................................................................................. 36 7. PAINUTATUD VARRASTE STABIILSUS (KIIVE)............................................................................................... 38 8. SURUTUD JA PAINUTATUD VARRASTE STABIILSUS ..................................................................................... 47 9. KEEVISLIITED .........................................................................................
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 19 12 -4 20 11,
194 Tugevusanalüüsi alused 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13.1. Konstruktsiooni tasakaal Tasakaalus konstruktsioon = konstruktsiooni Tasakaaluseisund = süsteem (ja tasakaalutingimused on täidetud (konstruktsioonil on kõik selle osad) seisab paigal (või tasakaaluks piisav tugevus ja jäikus) liigub ühtlaselt sirgjooneliselt) NB! Kõik tasakaaluseisundid ei ole usaldatavad
KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ)
kusjuures o voolavuspiirkond on kadunud; voolavuspiir asendatakse nn. 0,2% piiriga; o proportsionaalsuspiir ja elastsuspiir on tõusnud; o kõvadus on suurenenud ja sitkus vähenenud; o kalduvus vananeda on suurenenud; o terase kuumenemisel (näit. tulekahjul) külmtöötlemisega saadud omadused kaovad - seega külmtöödeldud terast ei tohi (välja arvatud erandjuhtudel) keevitada. Külmtöötlus on näiteks o traadi ja varraste tootmine külmtõmbamise teel; o lehtterase ja pleki külmvaltsimine teel. Termiline töötlemine Termiline töötlemine toimib tegelikkuses juba valtsimise käigus; terase omadused sõltuvad oluliselt valtsimise aegsest t0-st, selle lõpu-t0-st ja jahtumise kiirusest. Seda kasutatakse praktikas ära. Teatud erireiimiga valtsimist nimetatakse normaliseerivaks valtsimiseks. o Normaliseerimine toimub vähese süsinikusisaldusega terastel ~ 900 0C juures; jahtumine toimub vabalt, õhu käes
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Koostas N.N 2011 1 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Sisukord 1. Lähteandmed....................................................................................................................................3 2. Tuulekoormus...................................................................................................................................5 3. Lumekoormus...................................................................................................................................8 4. Hoonele mõjutavad koormused........................................................................................................9 5. Seinade esialgne dimensioneerimine ja survekandevõime.............................................................10 6. Tuulekoormuse jaotus põ
I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu be- tooniga, tõmbesisejõud aga terasega.
gabariitmõõtmeid. Materjalide mehaanilised omadused [1]: teras S235 voolavuspiir ReH (Y) = 235 MPa; tõmbetugevus Rm (U) = 370 470 MPa; teras S355 voolavuspiir ReH (Y) = 355 MPa; tõmbetugevus Rm (U) = 490 610 MPa; teras C45E tinglik voolavuspiir Rp0,2 (Y) = 370 MPa; tõmbetugevus Rm (U) = 630 MPa; väsimuspiir -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa; . 5 terase elastsusmoodul E = 2,1 10 MPa; . 4 terase nihkeelastsusmoodul G = 8,1 10 MPa. 3 2. Ajami kinemaatiline skeem 1 2 3 4 Sele 1. Kinemaatiline skeem.
72,14x34.04 mm. Elektromagnetiliste võnkumiste edasiandmiseks lainejuhi liikumatult osalt pöörlevasse antenni toimub pöörleva koaksiaalühenduse abil, mis koosneb sideaasast, vardast ja sondist joon? Vibraator λ/4 Antenni eaas λ/4 Kuullaager λ/4 Varras eaas λ/4 Sideaas λ/4 Magnetronistt sλ/4 Pöörlev lainejuhi lüli Radariantennid Antenn kiirgab ülikõrgsageduslikke sondeerivaid impulsse ja võtab vastu peegeldunud kajasignaale, mis antakse vastuvõtja sisendisse. Kiirgusvõimsuse suurendamiseks peab antenn omama suurt võimsust pinnaühikule ja eraldusvõime tõstmiseks suurt võimendust. See tähendab,
Nisujahu Rukkijahu Odrajahu Grahamjahu Nisukliid Karna ENERGIA, kcal 328,3 328,1 334,8 335,4 328,7 357,6 ENERGIA, KJ 1373,6 1372,6 1400,9 1403,4 1375,3 1496,1 VESI, g 14 14 14 14 14 14 VALGUD, g 9,9 10 9,2 11 16,6 13,8 RASVAD, g 1,7 2,3 3 3,2 5,1 3 KTUD,RH., g 0,19 0,3 0,54 0,38 0,82 0,4 C16,g 0,17 0,29 0,52 0,34 0,77 0,37 C18,g 0,02 0 0,02 0,03 0,05 0,02 MKTA,RH, g 0,24 0,23 0,26 0,48 0,81 0,85 PKTA,RH, g 0,71 1,15 1,39 1,44 2,62 0,94 C18:2, g 0,65 1,01 1,26 1,31 2,43 0,89 C18:3, g 0,
I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu be- tooniga, tõmbesisejõud aga terasega.
ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist. Eristatakse mehaanilist, elektrilist, hüdraulilist, pneumaatilist ajamit, vedruajamit, sisepõlemismootorit jt. Mehhanismi kinemaatikaskeem koostatakse mehhanismi liikumise uurimiseks. Skeem tehakse mõõtkavas, millest peetakse rangelt kinni. Skeemil näidatakse kinemaatilised paarid tingmärkidega. MASINA STRUKTUURIOSA TINGLIK TÄHISTUS KINEMAATIKASKEEMIS – võll, telg, varras – kinnislüli – detaili ja võlli mitteliikuv ühendus KINEMAATILISED PAARID – pöörlemispaar – translatsioonipaar – kruvipaar – silinderpaar LAAGRID – radiaalne liugelaager – kahepoolne radiaal-tugi liugelaager
51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70
3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3. Armatuur ja betoon 9 4. Müüritise töötamine. Müüritise omadused 10 4.1. Müüritise tugevus 10 4.2. Müüritise töötamine survel, tõmbel, lõikel ja paindel 10 4.3. Müüritise deformatsiooniomadused 11 5. Müüritise tugevdamine armeerimisega 5.1. Müüritise survetugevuse suurendamine 12 5.2. Müüritise pikiarmeerimine 12 6. Müüritise tugevusarvutused 6.1. Arvutuse alused 12 6.2
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. Magneesium 649 See on ainetel, mis sisaldavad vabu laetud osakesi Alumiinium 660 (elektrone või ioone). Elektrivälja mõjul hakkavad Hõbe 960 need osakesed korrapäraselt liikuma, tekitades Kuld 1064 elektrivoolu. Metallide hea elektrijuhtivus seletubki Vask 1083 peamiselt vabade elektronide olemasoluga. Aine Nikkel 1455 elektrijuhtivuse mõõduks on eritakistuse Raud 1539 -1 pöördväärtus (1/, mõõtühik (m) , mida nime- Rasksulavad tatakse erijuhtivuseks. Erijuhtivuse järgi liigitatakse Titaan 1660
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Handbook of Meat Processing Handbook of Meat Processing Fidel Toldrá EDITOR A John Wiley & Sons, Inc., Publication Edition first published 2010 © 2010 Blackwell Publishing Blackwell Publishing was acquired by John Wiley & Sons in February 2007. Blackwell’s publishing program has been merged with Wiley’s global Scientific, Technical, and Medical business to form Wiley-Blackwell. Editorial Office 2121 State Avenue, Ames, Iowa 50014-8300, USA For details of our global editorial offices, for customer services, and for information about how to apply for permission to reuse the copyright material in this book, please see our website at www.wiley.com/ wiley-blackwell. Authorization to photocopy items for internal or personal use, or the internal or personal use of specific clients, is granted by Blackwell Publishing, provided that the base fee is paid directly to the Copyright Clearance Center, 222 Rosewood Drive, Danvers, MA 01923. F
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
