Leidsid 26 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Saksamaa riiklik korraldus 17-18 saj". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
friedrich, kuurvürst, riigipäev, kuuria, brandenburg, brandenburgi, keiser, armee, absolutism, seitsmeaastane, koostaja, mikk, sangaste, keisririik, esindusorgan, parlament, esindatud, 1613, alaline, vestfaali, suveräänsust, baieri, tiitli, berliin, väikeriigid, suudme, arendas, kanalite, rootslased, kunstnikud, kuningavõimu, import, kangadSaksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil Preisi tõus Saksa-Rooma keisririik · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad, neile oli antud õigus valida keiser. 2. Vürstide kuuria üksikute Saksa riikide esindajad 3. Linnade kuuria 51 vaba- ja riigilinna esindajad. · Riigipäev ei olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isegi vaimulike esindust. · 16131640 ei kutsunud keiser Riigipäeva kokku. · 1663 istus Regensburgis koos alaline Riigipäev. · Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga tunnistati üksikute saksa riikide suveräänsust (nad said õiguse iseseisvale välispoliitikale ja
rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. karistas ja andis armu. Kui Louis XIV suri Tema põhiteoseks oli ,,Arutlus meetodist". 1715.a., sai Louis XV nime all troonile Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. tema pojapojapoeg. Valgustusideoloogiale oli omane uus Saksa-Rooma keisririik:Esindusorgan humanism. Valgustajate vanema põlvkonna Riigipäev koosnes kolmest kuuriast. Riigipäev ei ideoloogiks oli Voltaire. Ta rõhutas ka olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isikuvabadust. Tema poliitiliseks ideaaliks oli isegi vaimulike esindust. 16131640 ei kutsunud valgustatud absolutism.Montesquieu keiser Riigipäeva kokku. 1663 istus peateoseks kujunes 1748.a. avaldatud Regensburgis koos alaline Riigipäev. Riigipäeva ,,Seaduste vaim"
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18.sajandil.Preisi tõus Koostaja: Kertu Ojamäe Juhendaja: Margus Maiste Noarootsi Gümnaasium 2012 Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17.-18.sajandil Saksa-Rooma keisririiki. Ametlik nimi-Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Valitsejaks oli keiser. Esindusorganiks oli Riigipäev, mis koosnes 3-st kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria 1663. aastast istus koos alaline Riigipäev, kus osalesid võimukandjate saadikud. Riigipäeva kompetentsi jäi käsitöönduse korraldamine, mille raames keelati ,,sinised esmaspäevad" ja naisi lubati ka muudele tööaladele tööle Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks 1415. aastal sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli ning nii tekkiski Brandenburgi kuurvürstiriik. 1614. aastal sai kuurvürsti pärandiks mõned väikeriigid Reini suudmealal. 1618
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil. Preisi tõus Koostaja: Karin Vahar Juhendaja: Margus Maiste Noarootsi Gümnaasium 2012 Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa-Rooma keisririiki, ametliku nimega Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Riiki valitses keiser, kes traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Riigipäev on esindusorgan, mis koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria 2. Vürstide kuuria 3. Linnade kuuria Alates 1663. aastast istus koos alaline Riigipäev, kus osalesid ainult võimukandjate saadikud. Riigipäeva kompententsi jäi käsitöönduse korraldamine, kus keelati ,,sinised esmaspäevad" ja naisi lubati ka muudele tööaladele tööle. Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks Aastal 1415 sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli, nii tekkiski Brandenburgi kuurvürstiriik.
SAKSAMAA RIIKLIK KORRALDUS 17.-18.SAJANDIL; PREISI TÕUS Saksa-Rooma keisririik · Keiser pärines Habsburgide suguvõsast · Keisrivõimu nõrkuseks oli saatmatus luua täitevvõimu asutusi · Esindusorganiks oli Riigipäev ( koosnes 3 kuuriast: Kuurvürstide kuuria, vürstide kuuria, linnade kuuria) , mis aga ei olnud siiski täisõiguslik parlament · Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga( peale 30-a sõda) tunnistati üksikute Saksa riikide suveräänsust( neile oli antud õigus ajada iseseisvat välispoliitikat ja pidada oma sõjaväge) · Üksikutest vürstiriikidest hakkasid esile tõusma: Saksimaa, Brandenburg, Baieri jne. Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks · 1415
Saksamaa aastatel 1600-1900 Alar Juhkov Saksa valgustus · Saksa valgustajatele ei olnud omane vaenlikkus kiriku vastu · Valgustajad: · Gottfried Wilhelm Leibniz-uus filosoofia · Christian Thomasius-kõlblusfilosoof · Christian von Wolff-ratsionalist · Johann Gottfried von Herder-filosoof Saksa-Rooma keisririik · Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa- Rooma keisririiki · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria Brandenburgi kuurvürstiriik · Tekkis kuurvürstiriik, pealinnaks oli Berliin · 1614. aastal sai kuurvürst pärandiks mõned väikeriigid Reini suudmealal · 1618. aastal lisandus kolmanda osana Preisi hertsogkond, 1660 aastal vabanes sellest Friederich William · Arendas põllumajandust · Manufaktuuride kindlustamiseks oskustöölistega kutsus riiki u 20 000 prantsuse hugenotti · Lõi suure ja hea väljaõppega armee
Kuningavõimu nõrgenemine ja parlamentarismi areng toimus kuninganna Anne´i ajal. Valitsemist jätkas saksa päritoluga Hannoveri dünastia. Nende valitsusajal muutus Salanõukogu kuningast sõltumatuks Ministrite Kabinetiks. Inglise parlamentarism oli võitnud kuninga absolutismi ja teinud läbi olulise arengu. 9. SAKSAMAA RIIKLIK KORRALDUS 17.-18. SAJANDIL. PREISI TÕUS. Valitsejaks oli eluks ajaks valitud keiser. Esindusorgan Riigipäev koosned kolmest kuuriast: Kuurvürstide kuuria, Vürstide kuuria ja Linnade kuuria. Riigipäeva tähtsust vähendas aga Vestfaali rahu, millega oli tunnustatud üksikute Saksa riikide suveräänsus. 1415. aastal tekkis Brandenburgi kuurvürstiriik. Selle peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm. Ta arendas paljusid majandusharusid. 1701. aastal krooniti Friedrich III ja temast sai Preisi kuningas Friedrich I. Brandenburgi kuurvürstiriik
korralagedust ja Lääne-Euroopa kombeid (ka rõivamoe). PEETER I: 1672-1725 (valitses 1682-1725) Peeter I kaotas 17.s. lõpul Bojaaride Duuma tähtsuse ja asutas 1711 kõrgeima riigiasutuse Senati. Alustati uute keskasutuste kollegiumide loomist.Seda juhtis president, kelle abiliseks olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. Kohalikus halduses kehtestes Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli maa jaotatud kaheksaks kubermanguks, hiljem nende arv pidevalt kasvas. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. 1721 võttis Peeter endale keisri tiitli ja Venemaast sai keisririik. IMPEERIUM. Vene õigeusu kirikuga sattus suuri riiklikke ümberkorraldusi läbi viies konflikti ka Peeter I. Peeter I tahtis, et kõik bojaarid ajaksid habemed maha ja kannaksid välismaist rõivast. Patriarh oli aga selle vastu. 1721 kaotati patriarhi amet. Kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod, mille eesotsas oli algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. Kirikus valitses ilmalik võim.
......................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil.....................................................................5 10. Austria keisririik. Valgustatud absolutism.....................................................................5 11. Vene riik 17. sajandil...............................
V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas. Luther uskus, et piisab kahest sakramendist: armulauast ja ristimisest, lisaks soovis ta munkadele- nunnadel abiellumise lubamist. Ta tõlkis piibli saksa keeled. · Thomas Müntzer üks talurahvasõja juhte. · 1524-1525 Saksa talurahvasõda reformatsioonist julgustust saanud talupojad näitasid rahulolematust, Lutherile see ei meeldinud ("Rahumanitsus"). Selle põhiprogrammiks
Voltaire (1694-1778) · Kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane · Pidas peavaenlaseks katoliku kirikut · ,,Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda" · Uskus kõrgema olevuse olemasolusse · Lähtus loodusõiguse teooriast inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest · Õiglane on ühiskonnakord, mille aluseks vabadus ja omand · Rõhutas isikuvabadust, sõna- ja trükivabadust, sõltumist seadustest · Ideaal valgustatud absolutism valitseja liit filosoofidega Charles Montesquieu (1689-1755) · ,,Pärsia kirjad", ,,Seaduse vaim", ,,Mõtisklused roomlaste suuruse ja languse põhjustest" · Arvustas Prantsusmaa olusid · Analüüsis kolme valitsemisvormi despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik · Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat · Keskel kohal oli võimude lahususe teooria · Arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud
tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism;. Montesquieu - aadliku poeg, töötas parlamendis, hiljem tegeles teaduse/kirjandusega. uuris 3 valitsemisvormi: despootia(absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks pidas konst. monarhiat. oluline võimude lahusus;Jean-Jacques Rousseau- Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pooldas vabariiki, eraomandit, Denis Diderot- filosoof, kes pani aluse entsüklopeediatele(I köide ilmus 1751. aastal). 6. Prantsuse absolutism. Pärast Henri IV surma (lõpetas ususõjad, vahetas usku) tõusis troonile ta poeg Louis XIII (tema ema Maria de´Medici). Opositsioon nõudis generaalstaatide kokkutulekut, mis saigi teoks. Generaalstaatide seas tekkisid lahkhelid aadli ja 3. seisuse vahel. 3. seisus nõudis fundamnetaalseaduste kehtestamist(aadlite nõrgestamine, kuningavõimu muutmine aadlitest ja vaimulikest sõltumatuks). Aadlid nõudsid aga oma võimu laiendamist; Generaalstaatide seast
Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti pühakute ja säilmete kummardamine 6)kiriku pea ei olnud paavst, vaid riigivalitseja
,,Arutlus meetodist" astus välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu. Väitis, et see võimaldab seletada vaid seda, mida teatakse. Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Kahtle kõiges. ,,Ma mõtlen, järjelikult olen olemas" 1 Voltaire Imelaps, üle 20 000 toese. Kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane. ,,Filosoofilised kirjad" Katoliku kirikuga vastuolus. Loodusõiguse teooria (loomulik õigus), mille kohaselt peab lähtuma loodusseadustest. Valgustatud absolutism Isikuvabadused ,,Purustage koletis!" (katolik usk) Katariina II ja Friedrich II Charles Montesquieu ,,Pärsia kirjad" satiiriline suhtumine Prantsuse absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu. ,,Seaduste vaim" oluline roll riigiteooria kujunemises, hiljem mõjutas paljude maade riigikorda. Analüüsis kolme peamist valitsemisvormi: despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks konstitutsiooniline monarhia.
· Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. · Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. · Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne). · Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine uued jõuallikad ja masinad (aurumasin). · Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale. c) Riik ja valitsemine. · Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII). · 18. sajandil levis valgustatud absolutism (võimul on haritud valitseja, kes seab eesmärgiks rahva heaolu). · Võitlus parlamentalismi eest (parlamentaalse korra eest) (Esimesena Inglismaal). 3. Uusaja kursus: a) 17.-18. kursus b) Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad (1789-1815) c) 19. saj. (1815-1900) Inglaste vaimumaailm 17. sajandil 1
m Tuliseks võitlejaksharidusolude parandamise eest Venemaal oli Krizanic. Päritolult horvaat, ta omandas hariduse Zagrebi katoliiklikus seminaris. Religioosselt pidas ta parimas kirikute uniooni. Tobolskis asumisel olles kirjutas ta rea traktaate. Ta pooldas täielikku ainuvõimu. Seejuures ta rõhutas et Moskva isevalitsus peaks loobuma türanniast, vähendama riigimakse ning kehtestama seisustele kindlad õigused. Saksamaa riiklik korraldus, Preisi tõus- Esindusorgan Riigipäev koosnes: kuurvürstide kuuria (Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad), vürstide kuuria ( üksikud Saksa riigi esindajad), linnade kuuria (51 vaba- ja riigilinnast). Branderburgi kuuvürstiriigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm hüüdnimega Suur kuurvürst (arendas põllumajandust, turustusvõimalusi). 1700 asutati Preisi Teaduste Akadeemia. Preisi absolutistliku kuningavõimu looja- F
Toimub pöördeline muutus Euroopa riigistruktuuris Uusaja olulised tunnused 1500-1800 - Euroopa identiteedi peamiseks kujundajaks jäi ristiusk: - Ühtse katoliku maailma lagunemine - Subjektiivse religioossuse tugevnemine protestantismis/sekulariseerumine vaid (osa) eliidi hulgas. - Olulised konfessionaalsed pinged kuni 1648 *Ristiusu ekspansioon koloniaalmaailma - Domineerib monarhistlik mentaliteet Dünastiline mõtlemine: --Pärilussõjad - Poliitlises elus domineerib absolutism - Seisusliku korralduse Püsimine Hierarhiline ühiskond loomulik, kuna inimesed on sünnilt ebavõrdsed, neil on erinevad õigused: härras- ja alamrahvas, mehed naised Kõrgemad seisused: privileegid Seisuslik staatus päritav, erinevatel seisustel erinev elatusallikas · Euroopa ekspansioon üle kogu maailma: - Euroopa-keskne maailm Euroopa territoriaalne jaotus -Süveneb piir Lääne ja Ida/Õhtu- ja hommikumaa/Rooma-Ladina ja Kreeka-ortodoksia vahel:
Suverääniks oleku esimeseks nõudeks seadis Bodin võimu eluaegsuse. Teiseks pidi suverääni võim olema absoluutne ja jagamatu. Suveräänsel majesteedil, väitis Bodin, peab olema õigus välja anda seadusi kõigile alamatele, ilma et ta vajaks nende tingimusteta heakskiitu (princeps legibus solutus). Kõik seadused pidid lähtuma ainult suverääni enda vabast tahtest – „sest selline on Meie tahtmine” (car tel est notre plaisir). Mõisted: monarhia, absolutism, despotism, türannia. Prantsuse keeles absolutism on despotism- vastanduvad türanniale. Türannia läheb vastuollu ka jumalike reeglitega. Kahe eelneva puhul on oluline isiku- ja omandipuutumatus. monarhia- on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). absolutism- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Riiki nimetas H masinavärgiks. Ajalooõpetust käsitledes rõhutas H vajadust kujundada vastikustunnet sõdade vastu. Ta taunis kangelaste kummardamist ning püüdis hajutada aupaistet valuutajate ja sõdade silma paistnud valitsejate ümbert. Tema arvates tuli kasvatada võltsimatut oatriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Piibli uurimine viis H rahvaloomingu tähtsuse tunnetamisele. 2-osalises teoses "Rahvaste laulud" avaldas H ka 13 eesti rahvalaulu. VALGUSTATUD ABSOLUTISM PREISIMAAL Valgustatud valitseja oli ka Preisi kuningas Friedrich II (1740-1786), kes ajaloos sai tuntuks kui Vana Fitz. Valitsejana suhtus F eitavalt parlamenti ja teistesse esinduskogudesse ning arvas,et reforme peab läbi viima valitseja, kellel selleks on täielik võim. Kuninga lähimad abilised olid 3ülemsalanõunikku. Talurahvapoliitikas pidas F vajalikuks piirata teotöö mahtu. Tavaliselt nõuti talupojalt 5-6 tööpäeva nädalas, kuninga arvates piisanuks aga 3-st.
Et sellest laekuvat raha kasutati ka Rooma Peetri kiriku ehituse finantseerimiseks, väitis Luther: ,,Kui paavst teaks, milliseid kuritarvitusi indulgentside müük kaasa toob, eelistaks ta sellele Püha Peetruse (Peetri) peakiriku mahapõlemist." Pärimuse kohaselt lõi 33-aastane Martin Luther 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid selgitavat ladinakeelset teesi. Tegelikult saatis ta need kuurvürstikoja eesistujale Mainzi peapiiskopile ning Brandenburgi piiskopile, hiljem veel ka oma kolleegidele ja sõpradele, kes lasid need trükkida ja ka saksa keelde tõlgituna avaldada. Kõrvuti vastuseisuga indulgentside müügile vaidlustas Luther ka paavstikiriku ilmeksimatuse. Lutheri teesid leidsid kogu Saksamaal väga suure vastukaja. Oma osa etendas siin sakslaste loomupärane religioossus. Renessansi mõju polnud siin nii suur kui Itaalias. Pühakute ja reliikviate kultuses ületasid sakslased teisi Euroopa rahvaid
Karl V riik oli universaalne: riigi koosseissu kuulus Hispaania, Madalmaad, Lõuna-Itaalia, Saksa-Rooma riik, Ladina- Ameerika. Karl V võitles reformatsiooni vastu. Hoolimata ponnistustest riik laguneb. Saksa-Rooma riik muutb riigiks, mis eksisteerib vaid paberil. Tsentraliseeritud rahvusriikide teke Tsentraliseeritud riik asendab keskaegse killustatuse. Tsentraliseerimine hakkab levima Lääne-Euroopast (Pr ja Ingl). Võim koondub kuninga kätte. Absolutism saavutab täisvõimsuse Prantsusmaal. Luuakse ministeeriumid, mis on allutatud riigile. Riik tugevneb ja tungib alamate ellu. Kaob sunnismaisus. Maksude kogumine muutub efektiivsemaks, kasvab talupoegade maksukoormus. Maksude abil suudetakse luua riiklik sõjavägi. Kuningavõimu tugevnemine, päritav monarhia. Bürokraatia, mis sõltub rahast mitte truudusest. Uute piirkondade domineerimine, mis olid eelkõige tsentraliseeritud riigid: Prantsumaa, Rootsi, Venemaa, Inglismaa
19. sajandil oli siis tegemist industraalühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18. sajandil valgustusaeg. Industriaalühiskonnas on oluline ühelt poolt töölisliikumise teke ja teiselt poolt rahvuslik liikumine, rahvusriikide teke. ABSOLUTISM Absolutismi hiilgeajaks oli 17. sajand ja 18. sajandi algus. See hakkas juba kujunema 15. sajandi lõpul. Absolutism on feodaalriigi valitsemiskord, kus monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. See sai tekkida siis, kui feodalism hakkas lagunema ning kapitalistlikud suhted hakkasid kujunema. Miks just siis? · feodaalid olid enne olnud väga võimsad, aga feodalismi lagunemise ajal hakkab alla käima nende majanduslik võimsus · tugevnema hakkab kodanluse majanduslik potentsiaal
moodustasid selle keskosa 2) ida pool asus Aragon 3) lisaks Granada, mis oli 1492. aastani mauride riik 4) Navarra, mille valitsejad saavad Prantsusmaa valitsejateks 5) Lisaks Andorra, mis kuulub pigem Hispaania poolele. Rootsi lahkulöömine Kalmari unioonist Stockholmi veresauna nime all ajalukku läinud repressioonid vallandasid Rootis ülestõusu, mille juhiks sai noor aadlik Gustav Vasa. 1523. aastal valis riigipäev ta kuningaks, taastades Rootsi suveräänsuse. Kalmari unioon oli sellega lõppenud. Christian II tagandati Rootsi troonilt ning kaotas ka Taani trooni. Stockholmi veresaun Christian II, kes oli Taani kuningas juhtis Kalmari uniooni. Lõpetamaks rootslaste püüdlusi Taani ülemvõimu alt vabanemiseks, nõudis kuningas, et ta Stockholmis kuningaks kroonitaks ning vahistas sellele järgnenud pidusöögil
Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine. Poola jagamine. 12. Prantsuse revolutsioon ja revolutsioonilised sõjad. Napoleoni sõjad ja Napoleoni ülemvõim Euroopas. Napoleoni purustamine. I SISSEJUHATUS: RAHVUSVAHELISTE SUHETE SÜSTEEMIDE TÜÜBID Rahvusvaheliste suhete süsteemist võib rääkida juhul kui vähemalt 2, ehkki üldjuhul märksa rohkem, sõltumatut poliitilist kogukonda (riiki) on omavahel piisavalt tihedas
Pippin Lühikesel, kes tahtis kuninga tiitlit endale saada. Seda sai võimaldada Paavst. Sealt alates tekkis Frangi kuningate ja paavsti tugev liit. Pippin sai Frangi kuningaks. 754, 756a tungis Pippin Itaaliasse, ning andis ilmaliku võimu Kesk-Itaalias paavsti kätte. ,,Pippini kinki" loetakse keskaegse kirikuriigi alguseks. See oli ebalegaalne, sest tegelikult võis seda võimu anda vaid keiser, ning see ürik kuhu oli Konstantinoopoli kuninga allkiri (?), oli tegelikult võltsing. 3) 768a tuli võimule Karl Suur (...- 814) , kes oli Pippini poeg. Ta võttis valitsemise ajal üle langobardide riigi. Oma laienemiste tulemusena tagas ta sisemise julgeoleku, nimetas ametisse krahvid. See riik hõlmas valdavat osa Lääne-Euroopas va Lõuna- Itaalia, Hispaania, Inglismaa. Kuna paavstil olid Itaalia ülikkonnaga pidevalt tülid ning
1648 festvaali rahu Katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati ka kalvinismi Saksamaa jäi killustatuks 3.Absolutism Prantsusmaal · Absol kujunemine: · rahvusriikide ja reformatsiooni tulemusel · põhjendaja: Jean Bodin 1530-1596,(Teos:''Kuus raamatut riigist'' 1576) · esitas kolm riigivormi: demokraatia, aristokraatia, monarhia · heaolu tagab piiramatu kuningavõim, tagab perekonna ja eraomandi kaitse · absolutism levis Euroopas 17.-18. saj, eriti Pr-l. Inglismaal oli absol. aastail 1603-1642(Kodusõda) ja 1660- 1688 · Louis XIV ''Riik see olen mina!'', ta oli riigivõimu teostaja: valitsusjuht, ülemjuhataja, ülemkohtunik, kirikupea · kuningas toestus sõjaväele, see nõudis keerulist haldus. ja maksusüsteemi, kujunes büroktraatia, tsentraliseeritud valitsusaparaat
annaabi.ee 
