Saksa okupatsioon 1941.aasta suvel tundsid eestlased kergendust, et Nõukogude okupatsioonivõimud lahkusid ja nad tervitasid Saksa sõdureid vabastajatena, olles valmis neid jõudumööda abistama. Populaarsust polnud sakslastele juurde lisanud ei 1918.aasta Saksa okupatsioon ega Landeswehri sõda. Suhtumine sakslastesse muutus kommunistliku reziimi mõjul:aasta jooksul pöörati eestlaste maailmapilt pea peale ja vihatud ajaloolisest rõhujast sai hoopis päästja. Peagi hakkas eestlaste positiivne hoiak sakslaste suhtes kaduma, kuna selgus,et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi kuulda iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades ainult osa okupeeritud Nõukogude Liidust. 5.detsembril 1941.aastal allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud isaalade ministeeriumile. Eestist, Lätist,
Baaside aja olulisemaks sündmuseks kujunes baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939 pidas Hitler kõne ning mainis rahvusgruppide ümberasustamist. Järgneva seitsme kuu jooksul lahkus Eestist 12 600 baltisakslast, 1000 kadakasakslast. Lakkas olemast baltisaksa rahvusgrupp. Peaministri kohalt astus tagasi Kaarel Eenpalu, asemele Jüri Uluots. Endiselt kehtisid kaitseseisukord, poliitilise tegevuse keeld, tsensuur ja muud piirangud. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Eesti okupeerimine Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed Taani ja Norra. Mais okupeeriti Holland ja Belgia, tungiti Prantsusmaale. Prantusmaa rinne murti läbi, hulk Prantsuse sõdureid vangistati, juunis langes Pariis. Prantsusmaa kapituleerus, Briti väed evakueerusid. Maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, Moskva valmistus Balti okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamist: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises.
Võimustruktuurid Eestlaste suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul: Eestlaste maailmapilt pöörati peapeale ja vihatud rõhujast sai päästja.Eestlaste esialgne posit hoiak saksalste suhtes hakkas kiiresti kaduma,kui selgus,et Sak-samaalt saabuvad amtenikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist,vaid näevad hõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NL-st. 5.dets 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile,mida juhtis Alfred Rosenberg. Eestist,Lätist,Leedust,
maaomanikest maakasutajateks.Natsionaliseeriti ka pangad , tööstus, kaubandus ja transpordiettevõtted, hotellid ja toitlustusasutused jne. Inimeste majanduslikku heaolu halvendasid veelgi järsk hinnatõus, kroonide asendamine rublaga ning kaupade defitsiidi teke. Kultuurirevolutsiooni raames hakati koolis õpetama marksismileninismi ning Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni. Hävitati kultuurilisi väärtusi. Toimusid arvukad repressioonid, mida viis ellu Siseasjade Rahvuskomissariaat (SARK). Esmalt kadusid poliitika ja teadusega seotud isikud, esimeste seas olid ka Päts ja Laidoner. 1941. a 14. juunil toimus massiküüditamine korraga mitmes riigis. Eestist deporteeriti ca 10 000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagreisse, naised, lapsed, vanurid Siberisse asumisele. Enamik küüditatutest surid. Suvesõda 22. juunil 1941 puhkenud VeneSaksa sõja algul taandus Punaarmee korratult
palve"- otsuse ühendada Eesti Nõukogude Liiduga. Sellega jõudis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. Vastavalt uuele põhiseadusele nimetati 1940 augustis Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks ning senisest Vabariigi valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu. Endiste linna-ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed. Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes nö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon, mis viis ennekõike ellu Moskva tahet. Toimusid ümberkorraldused ka majaduses: plaanimajandus, riigistamine, natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus-ja transpordi ettevõtted, maareform 1941. aasta juunis toimus massiküüditamine, mistõttu Eestist okupeeriti umbes 10000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagritesse. Naised, lapsed, vanurid Siberisse kolhoosiküladesse. Enamik tapeti või hukkus Venemaal. SAKSA OKUPATSIOON
Riigikogu välja Eesti Nõukogude Sotsalistliku Vabariigi ja 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NVS Liidu kooseisu. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu ja Rahvakomissaride Nõukogu. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei, mille kätte koondus kogu võim. Käivitati ulatuslik repressioonid. Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit. Peaegi hakati arreteerima rahvast. Repressioonid tipnesid 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vägivaldest minema üle 10 000 inimese. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangelt kontrollile. Likvideeriti isetegevuslikke seltse, suleti ajalehti-ajakirju, häviatati mälestussambaid ja raamatuid.
Maavägede sissemarss Eestisse algas 18.okt. Punaväelased aga ei juhtunud väga eestlastega kokku. Eestile jäi küll oma iseseisvus, aga muutus Nõukogude Liidu protektoraadiks. Eesti välispoliitilist olukorda muutis keerulisemaks Talvesõda. Vene pommitajad ründasid Soome linnu, eesti rahva toetus aga kaldus soomlastele. Tehti korjandusi ja toetusi. Mindi ka sõjaliselt appi. Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisimaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 36. Nõukogude okupatsioon Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistude Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises ja hakati suhteid teravdama. 14.juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, et kehtestataks Moskvale meelepärane valitsus. Hiljem said samalaadsed ultimaatumid ka Läti ja Eesti. Vastupanu ei osutatud. 17.juunil tuli üle Eesti piiri 90000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas
kutsel tagasi kodumaale, et kaitsta Eestit. Kuigi soomepoisse oli vähe, näidati, et väikerahvaski võib kahe suurvõimu heitluses leida oma huvidele vastava kolmanda tee ning rääkida sel moel kaasa oma saatuse määramisel. Kapitulatsioon allaandmine Mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine ERINEVUSED (NSVL-i) SARNASUSED ERINEVUSED (SAKSA) · Natsionaalsotsiali- · Repressioonid · lubati Eesi süm- seerimine boolikat austada · Range tsensuur · Maareform · osa natsionaliseeri-tud · Mobilisatsioon varast tagastati · Massiküüditamine · Tarbekaubapuudus omanikele (14.06
Eestis toimusid lahingud,milles osalesid aktiivselt Eesti metsavennad(ligikaudu 7000). Sooviti venelastele kättemaksta ja aidata kaasa Eesti iseseisvuse taastamisele.JUba juulis hakkasid metsavennad ründama nõukogude asutusi ja sõjalisi üksusi.Suurimat edu saavutati Tartus,mis saadi sakslaste saabumiseni enda kontrollialla.Peale punaarmee olid metsavennadade vastasteks NKVD ja hävituspataljonid,kes said tuntuks äärmise jõhkrusega. Saksa okupatsioon. Venelaste repressioonide ja sõjatõttu oli küüditatud ja hukkunud ligikaudu 60 000 Eestlast.Sakslasi tervitati vabastajatena.Mhed astusid massiliselt sakslaste väeüksustesse.Suureks pettumuseks selgus varsti,et iseseisvust ei taastata.Eestist sai Ostlandi kindral kommisarjaadi üks osa,mis hakkas alluma Berliini idaalade ministeeriumile. Abistava instritutsioonina, moodustati Eesti Omavalitsus eesotsas Hjalmar Mäega
Suvesõda- 1941 aasta. 22. juuni 1941 Saksamaa tungis Nõukogude Liidule kallale. 7.07 ületasid Eesti piiri. L- Eesti vallutati kiirelt. Stabiliseerus Pärnu- Vändra- Türi- Põltsamaa- Tartu joonel. Aug. keskel vallutati Narva, aug. lõpul Tallinn. Metsavennad- metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Hävituspataljonidesse moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning sinna kuulusid enamasti vabatahtlikud. Mõrvati ~ 2000 tsiviilisikut. Saksa okupatsioon 1941- 1944 a. Muudatused majanduses : hoiduti röövmajanduslikest sammudest. Saksa võimud aitasid kaasa Nõukogude okup. Tulenenud majanduskahjude ja sõjapurustuste likvideerimisele. Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid. Natsionaliseeritud varasid ei tagastatud. Nõukogulik maareform tühistati. Loodi riiklikke aktsiaseltse. Elatustase langes sõja ajal. ( Talongi süsteem poodides).
kooliõpetajatele Tänapäeva mõistes olid aga metsavennad mehed ja naised, kes aastatel 1940-1941 ja alates 1944. aasta septembrist, mil Eesti oli okupeeritud venelaste poolt, sõdisid relvastatult okupatsioonivõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast võõrvõimu vägivalla vastu. Nad lootsid taastada Eesti iseseisvuse. Nõukogude armee okupeeris endiselt iseseisva Eesti, Läti ja Leedu 1944-1945. Järgnevatel aastatel, kui repressioonid tugevnesid, peitus rohkem kui 70 000 nende riikide asukat võimu eest, kasutades tihti metsaga kaetud maakohti loodusliku varjupaigana ja alusena relvastatud nõukogude-vastases vastupanus Metsavennad ründasid vene sõjaväelasi ja väiksemaid väeosi, julgeolekutöötajaid ja kommuniste.Korduvalt haarati enda kätte kohalikke Täitevkomiteesid, kust võeti kaasa dokumendid. Sageli õhiti punavõimu monumente ja ausambaid.Lahinguid löödi sageli
koondiste lubamist nende riikide pinnale. Balti riigid teadsid, et sõjalise vastupanu osutamine on praktiliselt võimatu, seega pidid nad ka nende nõudetega nõustuma. Punaarmee okupeeris Leedu 15. juunil, Eesti ja Läti 17. juunil. Mõni päev hiljem kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ning 6. augustil 1940. aastal võeti Eesti NSV vastu Nõukogude Soltsialistlike Vabariikide Liidu koosseisu. Vene okupatsioon Eestis Nõukogude okupatsioonireziim oli range. Kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, Eesti sõjavägi ja kohtuasutused likvideeriti. Peale selle loodi ka uued kõrgemad riigiorganid: parlamendi asemele tuli nüüd Eesti NSV Ülemnõukogu ning valitsuse ülesandeid hakkas täitma Rahvakomissaride Nõukogu. Rahvakomissaride Nõukogul tegelik võim puudus ning nende ülesandeks oli hoopis Moskva korralduste täitmine.
vastatasteks olid hävituspataljonid, mis olid loodud võitluseks rahvavaenlaste vastu. Võimustruktuurid *1941 aasta suvel tundsid eestlased kergendust, kui punaväed lahkusid ning sakslased tulid. Saksa sõdurid võeti vastu vabastajatena. Esialgne positiivne hoiak hakkas kiiresti kaduma, kui selgus, et saksa ametnikud ei taha midagi kuulda Eesti iseseisvusest. Eestist, Lätist,Leedust ja Valgevenst moodustati riigikomissariaat,mis koosnes neljast kindralkomissariaadist. Moodustati Eesti Omavalitsus,kuid selle autonoomia taotlused ei läinud läbi. Majandusolud *Majanduse ülesandeks oli Saksa sõjaväe ja tsiviilelanike varustamine. Samas aga aidati Eestit Nõukogude okupatsioonist tulnud majanduskhajude hüvitamisega. Saksa võimud määrasid põllumeestele toiduainete müüginormid. Sakslased otsustasid mitte tagastada nõukogude võimu poolt natsionaliseeritud varasid endistele omanikele. Üldine elatustase langes
aasta juulis ja augustis viidi vähemalt 32 000 mobilisatsioonikäsu põhjal Nõukogude Liitu ning saadeti valdavalt tööpataljonidesse. Eestist evakueeriti koos perekonnaga veel vähemalt 25 000 partei- ja nõukogude töötajaks nimetatud isikut. Umbes 5000 Eesti sõjaväekast saadeti 1941. aasta juulis Punaarmee koosseisus moodustatud 22. Eesti territoriaalkorpuse ridades rindele, kus neist enamik langes Saksa vägede kätte vangi. Nõukogude repressioonid tabasid eeskätt väeteenistusealisi mehi. Suuri kaotusi kandis ohvitserkond: enamik tegevväe kindralitest kas vangistati või viiidi Punaarmee koosseisus Venemaale. Aukraad Eesti Represseeriti Võitles Võitles Saksa Kokku sõjaväes 1940-1941 Punaarmees armees Kindral 15 1 2 18
Põhja-Eesti vabanes NSVL okupatsioonist alles augusti teisel poolel, saartel kestsid lahingud oktoobrini. METSAVENNAD võitlesid 1941 suvel Saksa sõjaväe kõrval Punaarmee vastu. SUVESÕDA relvastatud metsavendade võitlus. Metsavennad purustasid raudtee- ja sideliine, ründasid nõukogude asutusi ja Punaarmee allüksusi. Võitlus toimus Eesti nimel ja sinimustvalgete lippude all. Natsid moodustasid Eestist KINDRALKOMISSARIAADI. Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati Eesti Omavalitsus eesotsas endine vabadussõjalaste propagandajuht HJALMAR MÄE. Igasugune poliitiline tegevus keelustatud, range kontroll kõigi eluvaldkondade üle. Esialgu arreteeriti ainult kommuniste, hiljem mitmesuguste reeglite vastu eksinud ja rahvuslikult meelestatud inimeste vangistamine. Mõrvati kõik juudid ja mustlased. Saksa aja aastail hukati ligi 5000 Eesti kodanikku. Enamik Eesti toodangust läks Saksa armee varustamiseks. Katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega, linnades seati
asemel moodustati täitevkomiteed, mille ülesandeks oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga. Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon (esimene sekretär Karl Säre). 1941-1944 Peale Nõukogude okupatsiooni tervitati sakslaseid kui päästjaid. Suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul. Aga see suhtumine hakkas kiirelt muutuma, kui selgus, et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NSVL-st. Eesti allutati Berliinis tegutsevale idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastess küll hästi, aga ennekõike viis ta ellu Berliini poliitikat
asemel moodustati täitevkomiteed, mille ülesandeks oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga. Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon (esimene sekretär Karl Säre). 1941-1944 Peale Nõukogude okupatsiooni tervitati sakslaseid kui päästjaid. Suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul. Aga see suhtumine hakkas kiirelt muutuma, kui selgus, et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NSVL-st. Eesti allutati Berliinis tegutsevale idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastess küll hästi, aga ennekõike viis ta ellu Berliini poliitikat
*18.10 maavägede sissemarss *Moskva keelas kontaktid eestlaste ja Punaarmee ning NL saatkonna vahel *Eesti muutus NL protektoraadiks ja välispoliitika sõltuvuses idanaabrist. *vabatahtlikud eestlased aitasid soomlasi Talvesõjas *baltisakslaste lahkumine, Hitler kutsus nad Saksasse *uue valitsuse ees Uluots, dem. Juurde pöördumist ei tasu oodata; kehtestati kitseseisukord, poliitiliste tegevuste keeld, kirjasõna tsensuur jne. Nõukogude okupatsioon Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti laiendamist. *16.06 ultimaatum Eestile nõudes täiendavate punaarmee koondiste paigutamist keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist *17.06 okup.armee sõdurid üle Eesti piiri, asulatesse Nõukogude garnisonid, Tallinn baasvägede kontrolli alla, Laidoner sunnita alla kirjutama Narva diktaadile. *Tallinnasse saadeti Stalini esindaja Zdanov, hakati kokku seadma uut valitsust
EKP viis ellu Moskva tahet. Majandus- riigistamised, natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid ja toitlusasutused, apteegid, haiglad, kirjastused, trükikojad, elumajad. Kultuurirevolutsiooniga hakati koolides õpetama - leninismi ning NSVL ajalugu ja konstitutsiooni. Meelelahutuses ainult vene autorite looming, ülirange tsensuur. Algas kultuuriväärtuste hävitamine Repressioonid, küüditamised, arreteerimised. 14. juuni 1941 massiküüditamine. 5) Suvesõda 1941.a. Iseloomusta Saksa okupatsiooni 22.juuni Saksa väed NSVL piiri Vene-Saksa sõja algul taandus Punaarmee korralikult. Saksa Tundus parem kui NSVL valitsus. Sakslased hõivasid kiiresti Läti ja Leedu, 7 juuli ületasid Eesti piiri. Punaarmee rinne stabiliseerus Pärnu-Vändra-Türi-Põltsamaa-Tartu joonel. 22.juuli jätkasid saksajõud pealetungi
"rahvavalitsuse". · Järgnesid Riigivolikogu uue koosseisu ,valimised", kusjuures "valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim : Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid, mil puudus tegelik võim ning nende ülesandeks oli täita Moskva korraldusi. · Käivitati ulatuslikud repressioonid, mis tipnesid 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega. · Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. Sõjategevus 1941. aastal · 22. juunil 1941 puhkes Vene-Saksa sõda ning kaks nädalat hiljem jõudsid Saksa eelväed Eestisse. · Saksa sõjaväe kõrval võitlesid 1941. aasta suvel Punaarmee vastu ka metsavennad. Relvastatud metsavendade võitlus on saanud
.................................................... .................20 Kasutatud kirjandus........................................................................ 21 Sissejuhatus II Maailma sõja ajal käis Saksa sõjaväest läbi umbes 60 000 eesti meest. Paljud sattusid sinna mobiliseerimise tagajärjel kuid osa neist läks sinna ka vabatahtlikult. Olenemata sellele, et Saksa okupeeris Eesti olid enamik eestlastest Saksa poolel ja seda Venemaa range kommunistliku reziimi pärast. Lähtuti põhimõttest - hädakorral võib Kuradi väljaajamiseks kasutada ka Peltsebuli abi. Paljud lootsid, et kordub 1918. aasta situatsioon kus mõlemad Eestit okupeerinud suurriigid, Venemaa ja Saksamaa, kurnavad ennast sõjas vastastikku välja ja nii avaneb ehk võimalus Eesti iseseisvuse taastamiseks. Eesti iseseisvus oli eesmärk, mille nimel tasus võidelda ja püüda Eesti piire uue Nõukogude okupatsiooni eest kaitsta.
Semper, A.Jakobson). 1942.a. organiseeriti rahvuslikke väeosasid koguti kokku ja õpetati välja eesti mehi, suuremale osale tähendas see ühtlasi pääsemist laagritest. Septembris moodustati kahediviisiline 8. Eesti laskurkorpus kindralleitnant Lembit Pärna (1903-1974) juhtimisel. Esimest korda ja ohvriterohkeimalt sõdis korpus 1942.dets. 1943.a. jaan. Velikije Luki all. Langenute, haavatute ja teadmata kadunutena kaotas korpus 17 ooo meest e. ¾ oma algkoosseisust. Saksa okupatsioon 1941.a. augustis vallutasid sakslased Tasllinna. 197 nõukogude laevast uputati 53. Saaremaal, Hiiumaal käisid lahingud oktoobrini. Eestlased lootsid sakslaste abil omariikluse taastada. Eestist sai Ida-alade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat kõrgeimaiks ametinukuks kindralkomissar Karl Litzmann. Selle kõrval loodi Eesti Omavalitsus (EOV) piiratud omavalitsusõigusega, kuid kohustusega täita okup. Võimude käske-korraldusi. Eesotsas Hjalmar Mäe (end. vaps).
Vabatahtlikest moodustati ka ida-ja politseipataljonid. Politseipataljonid koosnesid politseivõimudest ja neid rakendati vahiteenistuses, võitluses partisanidega ja rindel. Rinde olukorra halvenedes, hakati värbama vabatahtlike Eesti SS-leegionisse, millesse minna aga soovisid vähesed, kuna ei soovitud sõdida Saksamaa eest. Tänu sellele asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega, kuhu pidid minema 1919-1925 sündinud noormehed. 1944. a kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni, mis tõi kokku umbes 38 000 meest. Neist moodustati 6 piirikaitserügementi. Mobilisatsiooni asusid toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad, kuna kardeti Punaarmee naasmist. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga Eesti Leegioni täiendamiseks. Need mehed, kes ei soovinud võidelda Punaarmee või Suur- Saksamaa eest, ühinesid Soome armeega. 1941.a moodustati Soome sõjaväkke läinud meeste osalusel Erna luuregrupp, mis
Iga neljas eestlane suri kas mõnesse haigusse või ülekurnatusse. 1942. aasta sügiseks loodi 8. eesti laskurkorpus, kuhu kuulus ligi 27 000 suurem jaolt eesti meest. Kahjuks hukkus ja sai haavata pool sellest korpusest ja umbes 2000 meest andis ennast sakslasele vangi Velikije Luki linna all peetud lahingus. Seetõttu toodi korpus rindelt tagalasse ja tagasi rindele viidi alles 1944. aastal. 1945. aastal osales korpus sunmmobilisatsiooniga Kuramaal. Saksa armees kasutati algul ainult vabatahtlike eestlasi, kuid hiljem hakati taas kasutama sundmobilisatsiooni. Peamiselt läksid eestlased sinna selleks, et kätte maksta Nõukogude võimule kõige selle hirmsa eest, mida eestlased pidid läbi kogema, kuid oli ka teisi põhjusi. Esimesed vabatahtlikud olid metsavendade salgad, millest olid moodustunud üksused. Formeeriti idapataljone, mida kasutati julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas, aga hiljem ka lahingues
sept 1939.*Eestil ja NSV Liidul hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest. *Anda vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. *NSVL lubas müüa Eestile relvastust soodustingimustel. *Eesti andis Nõukogude Liidule sõjaväebaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Juunipööre toimus 21. juunil 1940, eestvedajaks oli Andrei Zdanov. Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt toimus 1940 aasta juunis, algas Baaside lepingu sõlmimisega, lõppes 1941.aastal. Saksa okupatsioon Eestis Saksa okupatsioon kestis 1941-1944. Küüditamised 14. juuni 1941 juuniküüditamine. Deporteeriti üle 10000 inimese. Täisealised mehed arreteeriti ja lahutati peredest. Enamik hukkus vangilaagritesse. Naised ja lapsed saadeti asumisele Siberisse. Neist jäid ellu umbes pool. Hävituspataljonid Nõukogude väeüksused, mis kasutasid põletatud maa taktikat ja tapsid julmalt tsiviilelanikke.
· Moodustati Eesti Päästekomitee (Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik) · Päästekomitee eesmärgiks oli iseseisvuse väljakuulutamine · Koostati iseseisvusmanifest · Iseseisvusmanifest loeti esmakordselt ette 23.veeb 1918 Pärnus · Ülejäänud Eesti linnades 24.veeb, mida loetakse ka Eesti Vabariigi iseseisvumiseks · 24.veeb loodi ühtlasi Ajutine Valitsus · Järgmisel päeval jõudsid Tallinna Saksa väed ja algas Saksa okupatsioon (veeb-nov) · Sakslased Ajutist Valitsust ei tunnistanud, taas tuldi kokku 11.nov 1918 · Pärast Saksamaa lüüasaamist I maailmasõjast lootis Nõukogude Venemaa taastada Vene impeeriumi endised piirid ning viia revolutsioon läbi ka teistes Euroopa riikides · Venemaa koondas Eesti piirile suured väed, 28.nov algas vabadussõda Vabadussõda. (ptk.29) · 1918 novembris tungisid enamlased suure hooga peale ja saavutasid edu (Narvas)
Valitsus püüdis säilitada ranget neutraliteeti, kuid Eesti lennuväljadelt Soomet ründavad Vene pommitajad muutsid olukorra keerulisemaks. Rahva poolehoid kuulus soomlastele, korraldati salajasi korjandusi jne. Eesti siseelus oli baaside aja olulisim sündmus baltisakslaste lahkumine : baltisaksa rahvusgrupp lakkas olemast, ühiskonna majanduslik ja vaimne potentsiaal kahanes ning kuuldused Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta tugevnesid. Nõukogude okupatsioon Aprillis 1940 kasutasid Saksa väed lääneriikide suhtes välksõja taktikat ning aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside suurendamist ning vägede juurdetoomist. 14. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist keskustesse ning Moskvale sobiva valitsuse moodustamist
1939.a oktoobris toimusid läbirääkimised, et kokku leppida baasidega seotud küsimustes. Venemaa sai õiguse luua baasid:rohuküla, klooga,laulasmaa(kehtna,kuusik). 12.okt saabusid Tallinnasse3 vene miinilaeva. Maa- vägede sissemarss algas 18.okt. 6.okt 1939- hitler ütles, et eestis elavad sakslased lähevad koju tagasi. Professor Jüri Uluots sai peaministriks. Kehtisid kaitse- seisukord, poliitilise tegevuse keeld, kirjasõna tsensuur. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON: 14.juulil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, millega nõudis Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ja Moskvale meelepärast valitsust. Eestile, Lätile samalaadsed ultimaatumid 16.juunil.17.juuni tulid venelased okupeerima. Laido- ner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Andrei Zdanovi suunamisel hakati looma uut valitsust.21.juuni- meeleavaldus ultimaatumi toetamiseks;uus valitsus: vasaksotsialistid, vasakmeelsed haritlased; peaminis.-
Ühiskondlik-ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Majandusreformi nime all natsinaliseeriti ehk riigistati kõik eraettevõtted(pangad, tehased, kinod,suuremad elumajad jne).Talude max suuruseks määrati 30 ha, suuremates taludest tehti äralõikeid, mis jagati uusmaasaajatele. 17Saksa okupatsioonireziim.Eestist mood kindralkomissariaat, mille üle valitses sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati eestlastest Eesti Omavalitsus.Selle eesotsa oli Hjalmar Mäe.Eestis mõrvati kõik juudid ja mustlased. 18Sõajtegevus 1944.aastal. Jaanuaris 1944 jõudis punaarmee taanduvate saksa vägede kannul uuesti Eesti piiridele. Kuni juulini kestsid ägedad võitlused Narva all, pärast Narva loovutamist jätkusid lahingud augustis Sinimägedes. Kogu see teema tõi ohu et Nõukogude okupatsioon taastatakse. Kokku lahkus suure põgenemise käigus Eestist umbes 80 000 inimest. 19Katse taastada iseseisvust
vahiteenistuses, osaliselt võitluses partisanidega ja osaliselt rindel. 1942.aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse, kuid vaid vähesed tahtsid sinna minna. See asendati hiljem osaliste sundmobilisatsioonidega. Hiljem sai Eesti leegioni ametlikuks nimeks 20. Eesti SS-diviis, mille kõrgem juhtimine allus Sakslastele, madalamad juhtimisastmed olid eestlastest ohvitseride käes. Punaarmee lähenedes Eesti piirile kuulutas Eesti Omavalitsus 31.jaanuaril 1944 välja üldmobilisatsiooni. Kartes Punaarmee tagasitulekut, asusid mobilisatsiooni toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad ja sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga kasutati Eesti leegioni täiendamiseks. 1944.aasta suvel osalesid nii leegion kui ka piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, kaitstes niimoodi Eestit.
vahiteenistuses, osaliselt võitluses partisanidega ja osaliselt rindel. 1942.aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse, kuid vaid vähesed tahtsid sinna minna. See asendati hiljem osaliste sundmobilisatsioonidega. Hiljem sai Eesti leegioni ametlikuks nimeks 20. Eesti SS-diviis, mille kõrgem juhtimine allus Sakslastele, madalamad juhtimisastmed olid eestlastest ohvitseride käes. Punaarmee lähenedes Eesti piirile kuulutas Eesti Omavalitsus 31.jaanuaril 1944 välja üldmobilisatsiooni. Kartes Punaarmee tagasitulekut, asusid mobilisatsiooni toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad ja sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga kasutati Eesti leegioni täiendamiseks. 1944.aasta suvel osalesid nii leegion kui ka piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, kaitstes niimoodi Eestit.
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas. Teise maailmasõja ajal sõdisid eestlased peamiselt kolme riigi relvajõududes: Soome, Saksa ja Punarmee rindades. Kuna Eesti iseseisvus ja otsustusvabadus oli väga väike, siis eestlastel polnud Teises maailmasõjas eriti valikuid. Neid sunniti sõdima Saksa ja Punaarmees. Soome armees oli eestlased vabatahtlikult ja paljud põgenesid. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Seal olid eestlastel väga rasked elutingimused ning paljud mobiliseeritutest surid. 1941. Aastal moodustati hävituspataljonid, mille eesmärgiks oli võitlus metsavendade vastu. Need koosnesid üldjuhul okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest, kuid üksusi täiendati
juunil 1941 algas Saksamaa ja NSVLi vaheline sõda. 7. juulil 1941 jõudsis sakslased Eestisse. Lõuna-Eesti vallutati kiiresti, seejärel rinne peatus. Toimusid lahingud hävituspataljonide (=nõukogude aktivistid) ja metsavendade vahel. 28. augustil jõudsid sakslased Tallinna. Saartel kestsid lahingud veel septembris-oktoobris. Esimese nõukogude aasta õuduste tulemusel võtsid eestlased sakslasi vastu rõõmuga. NB! 1941. aasta sügisest 1944. aasta sügiseni kestis Eestis Saksa okupatsioon. Saksa okupatsiooni ajal: * moodustati Eestist kindralkomissariaat, selle ees oli kindralkomissar sakslane Karl Sigismund Litzmann. Tema kõrval oli piiratud volitustega Eesti Omavalitsus, juht eestlane Hjalmar Mäe. * avastati esimesel nõukogude aastal toimepandud nõukogude võimu veretööd (Tartu vanglas, Kuressaare lossis jne.). Samal ajal represseerisid sakslased nõukogude sõjavange ja siia toodud juute (Klooga, Kalevi-Liiva surmalaagrid).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
