Gustav Klimt ,,Adele Bloch- Bauer'i portree" Gustav Klimt (18621918) oli Austria kunstnik, kelle töid tuntakse, kui maailma hinnatuimaid kunstiteoseid. Tema loomingu hulka kuulub nii maale kui seinamaale. Gustav Klimt'i peetakse silmapaistvaimaks juugendi esindajaks Viinis, kuid samuti peeti teda ka sümbolistiks. Klimt'i maalides leidub palju kuldset või ülivärvilist mustrit, mida kunstnik kasutas nii maali taustal, rõivastel kui ka eraldi. Rohke kuldse värvi ning isegi ehtsate kulla lehekeste kasutamise tõttu nimetatakse tema edukaimat perioodi ,,kuldseks perioodiks" Klimt'i meelisteemaks oli naise kujutamine ning tema tööd olid küllaltki erootilised. Gustav Klimt'i üks tuntumaid maale on Adele Bloch-Bauer'i portree, mis kuulub ka kunstniku ,,kuldse perioodi" tööde hulka. Maal valmis 1907 aastal ning teose alusmaterjaliks on lõuend. Maali formaadiks on ruut, mis on mõõtudes 138 cm × 138 cm. Maalil on kujutatud...
väeüksuslaste poolt 1945. aasta mais. See oli ka ühtlasi kunstniku viimane avalik tellimustöö. 1911. aastal tõi maal ,,Elu ja Surm" talle esimese auhinna maailmanäitusel Roomas. 1915. aastal suri tema ema Anna, Gustav Klimt suri kolm aastat hiljem Viinis südameatakki ning ta maeti Hietzingi surnuaeda. Väga mitmed tööd jäid lõpetamata. Looming Kõige kuulsam teos on ,,Suudlus" (1907-1908). Edukas oli ka 2006. aastal 135 miljoni USA dollari eest müüdud Klimti ,,Adele Bloch- Bauer I portree", mis on praegu maailma kõige kallimalt müüdud maal. Klimti iseloomustatakse kui juugendi viljelejat. Maalikunstis tähendab juugend loodusmotiivide kasutamist stiliseeritud moel. Teos ühildub interjööriga ega lõhu pinda, st ei tekita ruumilist illusiooni. Figuurid maalitakse siluetitasandil ning need muutuvad osaks ornamentikast, tihti on need ka väljavenitatud ja sujuvad. Värvid on pigem sünteetilised kui looduslähedased
§27 Balti erikord, aadlimatriklid, Roseni deklaratsioon Balti erikord Peeter I andis Balti aadlikele rohkem õigusi. Jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus. Alles jäi Luteriusk. Säilis saksakeelne asjaajamine. Tollipiir jäi alles. Ametisse jäid kindralkubernerid Vene keskvalitsus määras. Toimus restitutsioon e. Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasi andmine endistele omanikele. Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid kaitsesid siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Roseni deklaratsioon 1739 seletuskiri siinne talupoeg oli pärisori, mõisnik võis temaga kõike teha. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi. Talurahvas langes õigusteta pärisorja seisundisse. §28 Browne positiivse määrused 1765, asehalduskord Kaitse...
Gustav Klimt Elulugu Gustav Klimt (14. juuli 1862 – 6. veebruar 1918) oli Austria maalikunstnik ja sümbolist. Gustav Klimt sündis Austrias Viini linna lähedal Baumgartenis graveerija Ernst Klimti perekonda teise lapsena. Ema oli Anna Klimt. Enamuse oma nooruspõlvest saatis Gustav mööda vaesuses. 1879. aastal astus noor Gustav Klimt Viini Kunsti ja Käsitöökooli (Kunstgewerbeschule), kus ta õppis kuni aastani 1883, omandades arhitektuurilise dekoraatori väljaõppe. Gustav Klimt alustas oma iseseisvat karjääri Ringstraße tänava hoonetesse seinamaale maalides. 1888. aastal sai Klimt keiser Franz Josef I’lt Kuldse Teeneteordeni oma panuse eest Austria kunstipärandisse. 1890.
Beardsley sai kuulsaks tänu oma mustvalgetele, väga ornamentaalsetele ja rütmilistele illustratsioonidele üle maailma. Tema joonistused on tihti väga erootilised ja perverssed. Tema tähtsamad illustratsioonid on Alexander Pope'i ja Ben Johnsoni raamatutele. Tema loomingule on iseloomulik stiliseering, dekoratiivsus ja elegants. Gustav Klimt (1862 1918) Ta oli Austria maalikunstnik, sümbolist. Sündis Austrias Viini linna lähedal Baumgartenis gravüüri, isa Ernst Klimti perekonda teise lapsena seitsmest. Enamuse oma nooruspõlvest saatis Gustav mööda vaesuses. 1888. aastal sai Klimt Kuldse Teeneteordeni keiser Franz Josef I'lt oma panuse eest Austria kunstipärandisse. Varastel 1890. aastatel kohtas Klimt Emilie Flöget, kes ei hoolinud kunstniku suhetest paljude teiste naistega ning jäi tema kaasaks kuni Klimti elupäevade lõpuni. Sai esmalt tuntuks oma allegooriliste piltidega, mida ta maalis mitmetele teatritele koos venna ja ta sõbraga
GUSTAV KLIMT 2013 GUSTAV KLIMT (1862-1918) · Oli Austria maalikunstnik , sümbolist. Sündis Austrias Viini linna lähedal Baumgartenis graveerija Ernst Klimti perekonda teise lapsena seitsmest. 1879. aastal astus Viini Kunsti ja Käsitöökooli (Kunstgewerbeschule), kus õppis kuni aastani 1883, omandades arhitektuurilise dekoraatori väljaõppe. Gustav Klimt alustas oma iseseisvat karjääri Ringstraße tänava hoonetesse seinamaale maalides. 1888. aastal sai Klimt keiser Franz Josef I'lt Kuldse Teeneteordeni oma panuse eest Austria kunstipärandisse.
Knips'i portree maalimine ning sellest hetkest alates oli ta edaspidi kaasaegse kunsti liikumise keskel. Paljud Setsessiooni sündmused, mis toimusid „Viini kevade“ imeliste aastate ajal (1898-1905), võlgnevad oma edasitõuke tema heldele ja omakasupüüdmatule loomusele. Tema suhtumine kunstnikesse, eriti noorte ja tõusvate talentide puhul (näiteks Oskar Kokoschka, Egon Schiele), oli eeskujulik. Ta jäi ajalukku ilusate ühiskonna naiste portretistina. Klimti parimateks töödeks võib pidada joonistusi, millest on säilinud umbes 4000: enamasti on need visandid portreede jaoks (mõnikord võib neid kokku lugeda kuni 150 tükki kõigest ühe portree jaoks, millest mõne käeliigutusega tehtud kuvand toob välja poortreritatava omadused). Tema tööd valmisid aeglaselt: osa maastike jaoks kulus isegi mitu kuud, mille jooksul kulutas ta tunde väiksemagi detaili jaoks.
Kunstgewerbeschule, inglise k. Arts and Crafts), kust ta peagi saadeti traditsioonilisemasse Viini kunstiakadeemiasse. (egon- schiele.net) Seetõttu hakkas noor Schiele osalema Christian Griepenkerli kunstitundides, kes oli pühendunud peamiselt portreede ning ajaloosündmuste kujutamisele. See akadeemilist laadi kunstiõpe oli Schielele pealesunnitud ja vastumeelne, mistõttu ta väga tihti kunstiklassi ei külastanud. Rohkem mõjutas ja inspireeris teda Gustav Klimti lineaarne kahe- dimensiooniline stiil. (Art Directory) Schiele otsis oma iidoli üles, et näidata talle töid ja küsida meistri arvamust. Klimt arvas, et Schielel on talenti. Üleüldse meeldis Klimtile julgustada noori kunstnikke. Ta hakkas ostma andeka ametivenna töid ning vahetas ka enda omade vastu. Lisaks otsis ta noorele kunstnikule modelle ja tutvustas teda kunstipatroonidele. 1908. aastal toimus Schiele esimene näitus Klosterneubergis. (Artchive)
Euroopa Belgia kunstnik James Ensor (1860-1949) maalis kirgastes toonides võikaid maske Hollandi kunstnik Jan Toorop (1858-1928) lõi haiglasliku ja mürgise meeleoluga pilte Väga tuntud on sveitslase Ferdinand Hodleri (1853- 1918) müstilise alatooniga maalid. Edvard Munch Norra kunstnik, eluaastad 1863-1944 Väljendab selliseid igaühele arusaadavaid asju nagu noorus ja vanadus, lootused ja pettumused Tuntumad maalid: "Elutants", "Karje" Gustav Klimti Austria kunstnik, eluaastad 1862-1918 Väga kaunid, erootilised ja müstilisest hingusest kantud teosed Tuntumad: "Suudlus", Adele Bloch-Baueri portree Eesti Meeldivama kuju omandas sümbolism Põhjamaades ja Venemaal, arenedes nn. rahvusromantiliseks suunaks. Ka Eestis arenes välja tugev rahvusromantiline suund Eestlastest tuntumad sümbolistid: Kristjan Raud ("Kalevipoeg kivi heitmas"), Oskar Kallis ("Kalevipoeg
Väga tuntud on sveitslase Ferdinand Hodleri (1853- 1918) müstilise alatooniga maalid. Inimlikult mõistetavam oli norralane Edvard Munch (1863-1944) - tema maal "Elutants" näiteks väljendab selliseid igaühele arusaadavaid asju nagu noorus ja vanadus, lootused ja pettumused; kuupaistesel rannal tantsivate naiste puhasvalgete, lõõma vpunaste ja mustade rõivastega annab ta edasi inimelu kulgu. Väga kaunid, erootilised ja müstilisest hingusest kantud on austerlase Gustav Klimti (1862-1918) teosed. 19. sajandi lõpu kirjut kunstipilti teeb veelgi keerukamaks see, et tihti on tolleaegsed erinevad kunstisuunad omavahel segunenud. Näiteks võisid nii postimpressionistid kui sümbolistid käsutada juugendlikke väljendusvahendeid. Samal ajal õhkus teinekord postimpressionistide loomingust sümbolistlikku salapära. Meeldivama kuju omandas sümbolism Põhjamaades ja Venemaal, arenedes nn. rahvusromantiliseks suunaks
Sümbolism Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Sümbolism kunstis oli mõjutatud ka gooti romaanist ja romantismi tumedates külgedest. Erinevalt hoogsast ja mässulisest romantismist oli sümbolism aga staatiline. Paljud sümbolismis kasutatud troobid ja kujundid on mõjutatud või pärinevad Baudelaire'i poolt prantsuse keelde tõlgitud Edgar Allan Poe teostest. James Sidney Edouard, Baron Ensor (April 1...
Sajandivahetuse ja XX sajandi alguse kunst. 1. Leia GUSTAV KLIMTI 2 maali ja kleebi siia. http://www.klimt.com/en/gallery/women.html 2.Kust on pärit nimetus juugendstiil? Kuidas nimetatakse sama stiili Euroopa suurtes kultuurides? 1890.aastail hakkas kogu Euroopas levima stiil, mis kandis eri maades erinevaid nimesid (näiteks Inglismaal-Modern Style, Prantsusmaal-art nouveau, Saksamaal- 1896.a. ilmuma hakanud ajakirja „Jugend” järgi Jugendstil, millest on tulnud eesti keelde juugendstiil). 3.Nimeta Antoni Gaudi tuntumaid teoseid. Too kaks näidet
Kadrioru Saksa Gümnaasium Monet2klimt Retsensioon I Karin Brit Liinsoo 10-1 Tallinn 2017 Ma külastasin Monet2klimdi näitust. Ma käisin seal 11.11.2017. Näitusel "Monet2Klimt" näidatakse klassikalise muusika parimate palade ja helieffektide saatel rohkem kui 140 kuulsat teost. Seal esitati Monet, Van Gogh'i ja Klimti maale. Näitusel kasutatava tehnikaga on võimalus: vaadata Monet'i maalide struktuuri; tunnetada Van Gogh'i postimpressionismi värve ja aru saada Klimt'i modernismist ja sümbolismist. Näituse kestis 45 minutit, ning need pildid jooksid ekraanidel vahetpidamata. Gustav Klimt (14. juuli 1862 6. veebruar 1918) oli Austria maalikunstnik, sümbolist. Ta on silmapaistvamaid Viini juugendi esindajaid. Tema loomingu hulka kuulub maale, seinamaale kui ka muul kujul loodud kunstiteoseid
Süntetism loodi Prantsusmaal Bretagne'is 1880.aastate lõpul tegutsenud PontAveni koolkonnas, kuhu kuulusid Emile Bernard ja ajutiselt Paul Gauguin. Paljud 19. ja 20.sajandi vahetuse kunstnikud olid sisult sümbolistid ja vormilt juugendstiili esindajad, näiteks juba nimetatud Jan Toorop ja Ferdinand Hodler. Juugendlik ornamentaalss oli äärmuslikult ilutsev, aga mõnikord dekadentlik inglase AUBREY BEARDSLEY (1872 1898) mustvalges graafikas ja austerlase GUSTAV KLIMTi (18621918) maalides. Juugendlikku lineaarsust ja stiliseerimist esines aga ka selliste kunstnike loomingus, kes ei kujutatud sümbolistlikke süzeid, vaid oma kaasaega.
kelle kaudu kunstnik vaatles inimest transtsendentaalselt positsioonilt. Teoseid: ,,Sissesõidutee" (1910), ,,Vestlused surmast" (1920). EMIL NOLDE (1867-1956) Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte ning primitiivselt ja kirglikult müstilisi maastikke. Teoseid: ,,Prohvet" (1912), ,,Ärritatud inimesed" (1913). EGON SCHIELE (1890-1918) Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis). Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged. Schiele suutis kokku viia erootika ja surma allegooriad. Tema joon on sageli väga minimalistlik ja jõuline, eriti joonistustes. Teoseid: ,,Surm ja neitsi" (1916), ,,Perekond" (1918), ,,Embus" (1917).
peened näojooned. Seksikas punane suu. Naise kuju sümbolismis on yldse väga oluline Femme fatale tõlkes saatuslik naine, kes alistab ja kasutab mehi. On seotud naiste iseseisvumisega ühiskonna(ematsipeerumisega). Tekivad väga tugevad naise tüübid. On sotsiaalselt väga aktiivsed. Meestel tekib hirm. sellest ka femme fatale. Klimt sellegipoolest kartis naisi, leidis, et isegi kõige vooruslikum naine on kuri, kelles peidus on femme fatale, kes on igahetk nõus valmis alistama mehe. klimti arvates kõik mehed on nõrged. Väga oluline maal Klimt'il on "Juudit". Kui enamasti kujutatakse juuditid vihasena, siis sellel maalil on tunda seksuaalset üleolekut. Ülbust. Sellega klimt annab mõista, et naised teevad meestel 1:0 ära. Klimt "Danae" - erootiline maal. Minggi teema oli Klimtil sellega.... Odilon Redon (1840-1916) Prantsuse sümbolist. tgeles pikka aega must valge litograafiaga. mingil hetkel avastas kirkad värvid. Ebarealistlikud teemad
seisund, mis kulgeb kinnisilmselt, isegi üleolevalt surma eksistentsi suhtes. Põlvkonnad vahetuvad, nad õitsevad ja seejärel hajuvad ära – see on eluringluse printsiip. Nii on kujutanud seda ka Gustav Klimpt, kujutades vastsündinut ning üleval vasakul nurgas olevat noort tütarlast avatud silmadega, vihjates, et kõige nooremad meie hulgast mõistavad nii elu kui surma olemasolu ning omavad tarkust mõlemast seisundist. Elu olemust analüüsides tuleks ka tähelepanu pöörata Klimti naisetüübile – sale, elegantne, peente näojoonte ja väikese sensuaalse suuga daam, kellele kunstnik on maalinud väga sageli rõngad ümber silmade. Leian, et surma ja elu paigutus esiplaanile üsna samasuuruselt näitab nende võrdsust, nende mõlema olulisust. Pole küll faktiliselt kindel, kas see tõesti ka nii on, kuid mulle isiklikult tundub, et elu hoiab vasakule ehk surma poole kaldu ehk just selle tõttu, et surm tõmbab meid olenemata vanusest, klassist,
1615. aastal sündis Rubensi maal Hygieiast (vt lisa 3). Alates 18. sajandi lõpust tekkis Euroopas suurenenud huvi tervislike eluviiside, hügieeni ja haiguste profülaktika vastu. Seetõttu muutus tervisejumalanna kujutamine, eriti skulptuuri kujul, väga populaarseks linnaplatsidel, iluaedades, sanatooriumites ja haiglates. Alates sellest perioodist tänapäevani valminud töödest võib märkimisväärseimateks nimetada Bertel Thorvaldsensi reljeefe, Gustav Klimti 1907. aastal valminud jõulist maali (vt lisa 4) ning tervisejumalanna kujutist (vt lisa 5) kuulsa Trevi purskkaevu ( valmis 1762.a.) kompleksi koosseisus. 2. Hygieia kauss Hygieia kujutamisel olid kõige olulisemad elemendid alati suur madu ning kauss, mille sisu roomaja tarvitab. Kuna Hygieia oli lisaks muule tegevusele ka Asclepiuse isiklik apteeker, kujunesid kauss ning madu üheks levinumaks farmaatsia sümboliteks, lisaks rohelisele ristile,
Hea elukeskond omakorda võimaldab kultuuri arengut. Milline panus oli kunstikultuuri muutumisele: Gutav Klimtil Klimiti töödest on saanud inspiratsiooni mitmed kirjanikud ja muusikud. Tema temaatika on: allegooriad, portreed, maastikud ning erootilised figuurid. Klimiti värvikäsitluse ja pinnalis ornamentaalse stiili väljakujunemisel mängis suurt rolli Jaapan, muistse Egiptuse ja Bütsantsi kunst. Euroopa kunstnikest oli tal üheks eeskujuks Margaret Macdonald. Klimti inspiratsiooniks olid ka Ravenna San Vitale basiilika mosaiigid. (Suudluse mitmed detailid, näiteks mehe keha katva rüü ristkülikud, meenutavad Ravenna mosaiike) Klimiti töödel on iseloomulik kuldne ja ülivärvirikas dekoor, millest õhkub fin de siecle elegantsi. Egon Schielel Armastas teha autoportreesid ja maalida naisi. Talle meelids maalida käsi, nurgelisi jooni. Hilisemas elus kujutas
Tema nukker pilk tahaks nagu öelda: "Oli seda nüüd vaja? Ma oleksin võinud ju onult hoopis midagi muud paluda." 19. saj. II poolel hurmas Ristija Johannese temaatika sümbolismi ja juugendstiili esindajaid. Eriti kaunid on noorelt surnud geniaalse inglise puuelõikemeistri Aubrey Beardsley (18721898) illustratsioonid Oscar Wilde'i näidendile "Salomé". Ka prantslase Gustave Moreau (18261898) ja austerlase Gustav Klimti (18621918) loomingus on sama temaatika kujukalt esindatud. _________ 1 Herodes Antipas (4 e. Kr. 39 p. Kr.) Herodes Suure poeg, Galilea ja Perea valitseja, Herodes Philippuse (õieti: Boethose) poolvend, seega siis samuti Herodiase onu MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Mida oli Ristija Johannesel ette heita Herodes Antipasele? 2. Keda pead Ristija Johannese surmas kõige suuremaks süüdlaseks, kas Saloomet, tema ema Herodiast või Herodes Antipast? 3. Kes oli Herodes Antipas Saloomele? 4
Hollandi maalikunsti 2 legendaarset teost: Rembrandti “Öine vahtkond,” ja Jacob van Ruysdaeli “Veski Wijki ligidal.” Norra Edvard Munch’i muuseum – Aadress: Toyengata 53, Oslo. Edvard Munchi loomingule pühendatud muuseum. 4 peateost: “Karje,” “Noor neiu,” “Madonna,” Kaks tüdrukut sinister põlledega.” Austria: Modernismi oaas - Muuseumikvartal Viinis – Aadress: Museumplatz 1, Viin. Kaasaegne kunst. Teoseid: Gustav Klimti juugendstiilis maal “Surm ja elu,”A. R. Penck nimetu maal, mis taunib kapitalistlikus maailmas levinud rahahimu. Viini Albertina – Aadress: Albertinaplatz 1, Viin. Muuseumis maailma suurim graafikakogu. Teoseid: Egon Schiele poolakt “Liegende,” Michelangelo “Kristuse surnukeha,” Düreri “Noor halljänes,” Leonardo da Vinci “Peetrus.” Poola: Krakovi suur aeg – kunst Waweli linnamäel – Aadress: Wawel 5, Krakow. Poola kuulsaim kunstimuuseum
päikesesära, omamoodi elutuld. Sagelikasutatav motiiv oli õiepung või nupp (uue kasvu ja elu sümbol). Luik, paabulind, kiil ja pääsuke olid lemmiklinnud tänu oma kurvjatele kehadele, samas kui femme-fleur (lill-naine) oma pikkade lainetavate juustega esindas kas idealiseeritud neitsilikku ilu või erutavat, veidi kõhna, mustasilmset ahvatlejannat, keda me kohtame korduvalt Aubrey Beardsley`, Jan Tooropi, Georges de Feure`i, Gustav Klimti ja teiste töödes. Pikkade juuste kultuses väljendus erootikagi. Juukseid ülistati nii maalis, kirjanduses kui ka muusikas. Sagedased elusolendid juugendornamentikas on ussid ja hurdad. Lillede ja lindude eelistustest selgub ka juugendi soositud värvigamma, milles olid eriti hinnas violetsed, kahvatukollased, valged, õunrohelised ja teised analoogsed värvid, eriti paabulinnuvärvid. Helilooja Richard Wagner (1813 1883) oli see, kes kinkis juugendile ühe selle kõige
Süntetism loodi Prantsusmaal Bretagne'is 1880.aastate lõpul tegutsenud Pont-Aveni koolkonnas, kuhu kuulusid Emile Bernard ja ajutiselt Paul Gauguin. Paljud 19. ja 20.sajandi vahetuse kunstnikud olid sisult sümbolistid ja vormilt juugendstiili esindajad, näiteks juba nimetatud Jan Toorop ja Ferdinand Hodler. Juugendlik ornamentaalss oli äärmuslikult ilutsev, aga mõnikord dekadentlik inglase AUBREY BEARDSLEY (1872-1898) must-valges graafikas ja austerlase GUSTAV KLIMTi (1862- 1918) maalides. Juugendlikku lineaarsust ja stiliseerimist esines aga ka selliste kunstnike loomingus, kes ei kujutatud sümbolistlikke süzeid, vaid oma kaasaega. WILLIAM MORRIS (Tikitud padi, Kuninganna Guinevere) DANTE GABRIEL ROSETTI (Beata Beatrix, Kodu aasadel) EDWARD BURNE-JONES (Kuldne trepp, Ingel ) ARTHUR MACMURDO (Savoy hotell, ) CHARLES RENNIE MACINTOSH (Plakat ajakirjale, Glasgow´ kunstikool) VICTOR HORTA(Hotel Tassel, Hotel Solvay)
Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD GUSTAV KLIMT (1862-1918) Klimt oli Viini originaalseim juugendstiiliga seostatud kunstnik. Klimt oli Austria Setsessiooni asutaja ja president. Tema üheks meelisteemaks oli jäädvustada Viini kõrgseltskonna daame. Klimti naisetüüp sale, elegantne, peente näojoonte ja väikese sensuaalse suuga daam, kellele kunstnik on maalinud väga sageli rõngad ümber silmade, - kuuluks oma keerukuses justkui ideaalse uurimisainena psühhoanalüütikutele. (S. Freud ja psühhoanalüüsi populaarsus tollases Viinis). Klimti maale täidavad sageli rikkalikud ornamendid ja need sulavad figuuriga kokku juugendornament täidab nii daami moodsat kleiti kui ka seda ümbritsevat tausta. Olles
Väga palju vastandas oma maalides ühiskonna eliiti ja heidikuid. Alates aastast 1907 viljeles ta puugravüürist lähtuvat nurgelist ja lamendatud vormidega stiili. Berliinis olles maalis ta kunstlikku ja tühja linnakeskkonda. Teoseid: ,,Autoportree sõdurina" (1915), ,,Naised Berliini tänaval" (!913). EGON SCHIELE (1890-1918) Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis). Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged. Schiele suutis kokku viia erootika ja surma allegooriad. Tema joon on sageli väga minimalistlik ja jõuline, eriti joonistustes. Teoseid: ,,Surm ja neitsi" (1916), ,,Perekond" (1918), ,,Embus" (1917). DADAISM I maailmasõja puhkemine vapustas kogu Euroopat
ilma ruumikujutuseta piltidel eraldati puhaste värvidega kaetud pinnaosad tumedate kontuuridega. Paljud 19. ja 20. saj vahetuse kunstnikud olid sisult sümbolistid ja vormilt juugendstiili esindajad, nt Toorop ja Hodler. Juugendlik ornamentaalsus oli äärmuslikult ilutsev, aga mõnikord dekadentlik inglase Aubrey Beardsley (,,Salome Ristija Johannese peaga" tehtud O. Wilde ,,Salome" ainetel )mustvalges graafikas ja austerlase Gustav Klimti (,,Juudit")maalides. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades Sümbolistidele olid tähtsad kordumatu üksikisiku elamused või hoopis ajatud, üldinimlikud kosmopoliitsed teemad. Rahvusromantism seevastu tahtis väljendada rahva ajaloo, rahvaluule ja ajaloo tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Rahvusromantism kujuneb eriti populaarseks väiksemates Euroopa riikides, Balkanil, Skandinaavias. Norra maalikunstikud tahtsid alguses rahvuslust teenida realismi vahenditega
Tema monumentaalsed maalid püüdsid edasi anda looduse vormide lihtsust ja võimsust. Peale sõda süvenesid tema kunstis religioossed tendentsid, lemmikmotiivideks sai kannatav Kristus, kelle kaudu kunstnik vaatles inimest transtsendentaalselt positsioonilt. Teoseid: „Sissesõidutee“ (1910), „Vestlused surmast“ (1920). ● EGON SCHIELE (1890-1918) Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis). Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged. Schiele suutis kokku viia erootika ja surma allegooriad. Tema joon on sageli väga minimalistlik ja jõuline, eriti joonistustes. Teoseid: „Surm ja neitsi“ (1916), „Perekond“ (1918), „Embus“ (1917). 4
Tema monumentaalsed maalid püüdsid edasi anda looduse vormide lihtsust ja võimsust. Peale sõda süvenesid tema kunstis religioossed tendentsid, lemmikmotiivideks sai kannatav Kristus, kelle kaudu kunstnik vaatles inimest transtsendentaalselt positsioonilt. Teoseid: ,,Sissesõidutee" (1910), ,,Vestlused surmast" (1920). EGON SCHIELE (1890-1918) Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis). Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged. Schiele suutis kokku viia erootika ja surma allegooriad. Tema joon on sageli väga minimalistlik ja jõuline, eriti joonistustes. Teoseid: ,,Surm ja neitsi" (1916), ,,Perekond" (1918), ,,Embus" (1917). KIRJANDUST N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
