Rangelt tsenseeritud ajalehed kirja muidugi ei avaldanud, võimud reageerisid sellele allakirjutanute tagakiusamisega. Peamisteks vahenditeks sellel perioodil saidki avalikud kirjad ja pöördumised võimuorganite ning välisriikide valitsuste poole. Palvekirjadeks neid kirju vist nimetada ei saa (erinevalt 19. sajandist), aga kirjade avaldamine välismaal suurendas muu maailma tähelepanu Eesti vastu. Sündmused hakkasid aktiviseeruma 1985.a. tänu olukorrale Venemaal (nii nagu 19. sajandilgi). Seekord siis tänu M. Gorbatsovi perestroikapoliitikale. Perestroikavõimalusi ära kasutades lülitusid taasiseseisvumisprotsessi enamik haritlasi. 1987.a. peeti maha ,,fosforiidisõda" vastuseks Moskva keskametkondade kavadele uute fosforiidikaevanduste rajamiseks Eestisse. Teadlaskond algatas ajakirjanduses vastukampaania ja sellest kasvasid välja kõikjal Eestis toimunud rahvakoosolekud ja üliõpilaste juhitud protestiüritused. Rahvas oli üle hulga aja jälle
Juba ajalugu räägib suurtest konfliktidest, mis tekkisid erineva nahavärvi, keele, usu ja kultuuri tõttu. Neist neljast tegurist, mis on tekitanud konflikte läbi mitmete sajandite, on tänapäeval kõige mõjuvõimsamad rassism ja religioon. Kuigi minu arust on viimane neist tõsisem probleem. Nimelt ei rünnata sõjaliselt riike ja piirkondi, kus elavad negriidse- või mongoliidse rassi esindajad. Kahjuks leidub veel 21.sajandilgi kohti, kus pidev sõjategevus on tingitud erinevatest uskudest. Õnneks rõhutatakse tolerantsuse tähtsust pidevalt. Inimkond on aastasadade jooksul suurendanud sallivust ning hakanud mõistma teistest riikidest ja teistest kultuuridest inimesi. Praegu muutuvad inimesed järjest sallivamaks teiste rasside suhtes. Loodan, et kaugel pole ka see päev, mil inimesed suudavad rahumeelselt elada teadmisega, et religioone on rohkem kui üks. Katre Pohlak 11.klass
rahuldamise tee selgitamisele ning väärtustavad kõrgelt inimestevahelist suhtlemist ja koostööd. Motivatsiooniteooriad arenesid hoogsalt 20. sajandi keskel. Kolm tuntumat teooriat, mis tol perioodil formuleeriti, on McGregori X- ja Y-teooria, Maslow vajaduste hierarhia ning Herzbergi kahe faktori teooria. Nendes teooriates sisalduvad tuntumad seletused töötaja motivatsiooni mõistmiseks, mida rakendatakse 21. sajandilgi. Vajadustega seotud motivatsiooniteooriad on orienteeritud inimeste sotsiaal-psühholoogilistele mõjuritele ja käitumisele. Protsessidel põhinevad motivatsiooniteooriad vaatlevad inimesi ja nende reageeringuid mitmesuguses olukorras. Mõlema valdkonna teooriad täiendavad üksteist. Douglas McGregor jagas oma 1960. a avaldatud teoses inimesed vastavalt nende töösse suhtumisele X- ja Y-tüüpi inimesteks. Samuti jagunevad juhid vastavalt X- ja Y-tüüpideks ning suhtuvad alluvatesse
peategelase silmapiiril sümboolne metsavari. Kuigi Villu eluteel oli olnud mitmeid päikesekiirtena mõjuvaid isikuid ja sündmusi, ei olnud need piisavad pimestamaks kõikehõlmavat orjuse- ja vaesusevarju. Paraku ei ole Eesti ainus riik, mis ajalooliselt on pidanud silmitsi seisma orjuse alandava ja rahvast rõhuva ikkega. Nii päris- kui teoorjus on olnud laialt levinud kogu maailmas terve ajaloo vältel ning mitmetes piirkondades on inimest omandina käsitletud veel 20. sajandilgi. Ka viimastel aastatel on palju kõneldud illegaalsete äritegevuste kartellidest, kes ,,värbavad" endale vaeseid töötajaid ning peagi võtavad viimased vangistusse ning kohustavad töötama ebainimlikes tingimustes. Iga inimhing vajab sirgumiseks, arenemiseks ja täienemiseks igapäevaselt valgust ja päikesekiiri nii otseses kui ülekantud tähenduses. Vajame avarust, et õppida piiritult unistama, vabadust, et lasta inspiratsioonil lennata ning lähedust, toetust ja armastust, et õppida
tegelikult 69 aasta tagant. Talupõldudele jätkus sõnnikut mõnevõrra rohkem, sest taludes peeti tööloomi enam kui mõisates . Eriti väetati talivilja alla minevat maad. Kesale veeti sõnnik juunis, kartulimaale varakevadel. Kui rukis külvati kartulimaale, veeti sinna sõnnik hilissügisel. Sõnnik tõsteti koormasse sõnnikuhargiga, põllul tõmmati maha sõnnikukonksuga. Külv Vilja külvati käsitsi veel 20. sajandilgi. Seemneks valiti kõige raskemad ja paremini valminud terad. Külvas peremees kui kõige kogenum ja tähtsam pereliige. Seeme visati parema käega 46 sammu laiusele joonega märgitud külvieele itsmele. Üldlevinud külvinõu oli külimit. Külimit toetus üle külvaja õla seotud vööle või rihmale. Lõikus Sirp oli vanim ja 17. sajandini ainuke vilja lõikamise vahend. Rukist koristati veel 20. saj. algulgi ainult sirbiga
Kartul on pärit Lõuna-Ameerikast Andide kõrgmägedest, peamiselt Peruu ja Boliivia vahel asuva kõrgmäestikujärve Titicaca ümbrusest. Arvatakse et kartul avastati 9 sajandil. Eestisse jõudis kartul esmakordselt 18. sajandi keskpaiku. Päris hoogsalt hakkas kartul siin levima alles sadakond aastat pärast siiajõudmist. Kartulit hakati kultiveerima Hispaanias ja Itaalias, kuid 17.sajandilgi oli kartul veel delikatess. Kartuli pikk ajalugu on toonud inimestele nii kurbust kui rõõmu. Sellest ajast, mil kasvatatakse kartulit, kadusid näljahädad Euroopas. Seega tänaseks on kartul botaaniliselt võõramaine tulnuk. Meelepärasemaks kasvukohaks on siiski Põhja- ja Kesk-Euroopa. Praeguseks on aretatud üle 1000 kartulisordi. Kartulist valmistatakse mitusada toodet, nende hulgas etüülalkohol, liim, atsetoon, plastmass, piimhape jt
Siit ulatus mõju Paistu, osalt Helme ning Viljandi kihelkonnast Päri ja Viiratsi valda. Mulgi idaosa, eriti Helme kihelkond, oli vastuvõtlikum naaberaladelt laenatavaile nähtustele, Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised. Siin said varem üldiseks ka näiteks uuemat laadi mitmevärvilised, eriti punaste kirjadega kindad. Iseloomulik sellele piirkonnale nagu Lõuna-Eestile üldse oli aga geomeetriline kiri. Erinevalt Hallistest ja Karksist, kus veel 19. sajandilgi kaunistasid vanad taimeainelised tikandikirjad nooriku- ja pulmarõivaid, esines seesuguseid tikandeid Tarvastus vähem. Siin valitsesid erilaadsed punased, mõnede taimeliste sugemetega geomeetrilised kirjad. Nähtavasti peegeldas antud pilt vastavate tumedate taimmustrite varasemat laiemat levikut ning nende järk-järgulist taandumist Tarvastu punaste geomeetriliste kirjade ees. Uuendustele suhteliselt vastuvõtlik Helme kihelkond erines mitmeski osas teistest Mulgi kihelkondadest
Maakonda ei juhtinud keegi ainuisikuliselt, vaid seda tegid kihelkondade vanemad koos. Siiski tuleb möönda, et meie ettekujutuses maakonnast on palju oletuslikku (Vahtre, L. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Eestlased elasid valdavalt maal. Elamud kujutasid endast umbes 4x5 meetri suuruse põhjaga üheruumilisi hooneid kerisahjuga nurgas. Korstna puudumisel vaevas elanike tihti suits, mis tollal kui veel 19.sajandilgi meie esivanemate silmanägemist laastas. Lisaks kuulus iga majapidamise juurde mitmesuguseid aitu ja kõrvalhooneid(Vahtre, L. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Talud paiknesid enamasti lähestikku ja moodustasid küla. Kroonik Henrik ei jäta kiitmata siinsete külade ilu. Vastavalt maastiku iseärasustele levisid Eestis erinevad külatüübid. Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos
· Komme süüdata hingedepäeval(2. novembril) mälestusküünal aknal või kalmistul sai õhutust muinsuskaitseseltsilt ja jäi püsima, ehkki mitte üldrahvalikuna. · Töörahva solidaarsuse tähistatavast 1. maist sai taas volbripäev ja üliõpilaste kombestikuga kevadpüha. · Suurenenud on päkapikkude roll kingituste poetajana selleks väljapandud sussi või muu jalanõu sisse. · 20. sajandi lõpul tähistatud ning 21. sajandilgi jätkuvalt aktuaalsete pühade hulka kuuluvad ning on uusi kombestikuelemente omandanud vastlapäev, lihavõtted, 1. aprill, volbripäev, jaanipäev, hingedepäev, mardi-ja kardipäev, advendiaeg, jõulupühad ja uusaaasta. 8 OLULISEMAD TÄHTPÄEVAD. JAANUAR. 1. Uusaasta, nääripäev 6. Kolmekuningapäev 17. Tõnisepäev VEEBRUAR 2. Küünlapäev 24. Madisepäev MÄRTS. 25. Paastumaarjapäev APRILL 23. Jüripäev MAI 1
Nädalapäevadest eelistas vanarahvas esmaspäeva ning neljapäeva, kesknädal ja reede olid aga õnnetud päevad ning seetõttu välditi neil päevadel nooriku peiukoju toomist. Pulmade kestus olenes eelkõige abiellujate jõukusest, kuid alla kahe päeva pulmi siiski ei peetud. Vahel võis pulmapidu kesta isegi terve nädala ning takistamaks liiga pikki pulmi, loodi isegi seadusi. Abiellujate riietus Erinevalt tänapäevasest traditsioonist, kandsid pruut ning peigmees veel eelmisel sajandilgi rahvariideid. Pruudil olid rahvarõivad eriti kaunilt ning külluslikult kaunistatud. Samuti oli tavaks, et mõrsja pead ehtis tanu, rätik või müts. Laulatus Kiriklikku laulatust ei peetud varasemalt eriti tähtsaks, see oli pigem kiriku poolt peale surutud toiming. Kuna laulatust ei peetud oluliseks, siis ei toimunud see üldjuhul ka pulmadega samal ajal. Tavaõiguse järgi polnud ka abielu laulatamisega sõlmitud, vaid alles peale tanutamist, ms toimus pulmas
ainelisest viletsusest hoolimata olla vaimse missiooni kandja ka väljaspool kooli ( Jansen 2007:346-347). Koolmeistrid, kes õpetamise kõrvalt täitsid tihti ka vallakirjutaja ametit, abistasid kirikuõpetajat, juhatasid laulu-, näitemängu- ja pasunakoore. Nende töö kandis vilja juba 100 aastat tagasi olid eestlased kirjaoskaja rahvas (Heidmets 2002:15). 3.4. Maarahvas ja ristiusk Kiriku vahekord rahvaga jäi vaadeldaval perioodil üldiselt külmaks. Kirikuõpetaja jäi veel 19. sajandilgi endiselt kirikhärraks, võõraks rahvale nii oma eluviisi kui mõtteväljenduste poolest, olles aga samal ajal valitseva mõisnike võimu agaraks toeks. Sellest üldisest pildist erinesid ainult üksikud edumeelsemad ja rahvasõbralikumad kirikuõpetajad (Kruus 1927). Luteri kirikust tulenesid aga mitmed hariduslikud voolud. Rootsi ajal alustasid Rootsi luterlik kirik ja toonane riigivõim eestlaste kristliku harimise programmi, mille üks osa oli ka lugemisoskuse levitamine (Sirk 2008:27)
Õnneks võib tänaseks öelda, et Gustav Suitsu lootus on saanud tõeks ning ,,Eesti päev" kätte jõudnud. Sellest ajast, kui need luuleread kirja pandi on eesti kirjandus ja kunst märgatavalt edasi arenenud. Ometi kestavad paljud eelpoolkäsitletud ajal loodud teosed veel tänapäevani, neid võiks isegi nimetada eest kultuuri alustaladeks. Seega peab tõdema, et 19. 20. sajandi kirjanduses esindatud tegelased (teiste seas ehk kõige eredamalt kunstnikukujud) mõjutavad inimesi veel 21. sajandilgi. Kasutatud kirjandus: F. R. Kreutzwald ,,Kalevipoeg" E. Särgava ,,Paised" F. Tuglas ,,Felix Ormusson", novellid ,,Arthur Valdes" ning ,,Poeet ja idioot" E. Vilde ,,Prohvet Maltsvet", ,,Tabamata ime", jutustus ,,Musta mantliga mees" O. Luts jutustus ,,Soo" G. Suits ,,Luuletused"
4 Nädalapäevadest eelistas vanarahvas esmaspäeva ning neljapäeva, kesknädal ja reede olid aga õnnetud päevad ning seetõttu välditi neil päevadel nooriku peiukoju toomist. Pulmade kestus olenes eelkõige abiellujate jõukusest, kuid alla kahe päeva pulmi siiski ei peetud. Vahel võis pulmapidu kesta isegi terve nädala ning takistamaks liiga pikki pulmi, loodi isegi seadusi. Abiellujate riietus Erinevalt tänapäevasest traditsioonist, kandsid pruut ning peigmees veel eelmisel sajandilgi rahvariideid. Pruudil olid rahvarõivad eriti kaunilt ning külluslikult kaunistatud. Samuti oli tavaks, et mõrsja pead ehtis tanu, rätik või müts. Laulatus Kiriklikku laulatust ei peetud varasemalt eriti tähtsaks, see oli pigem kiriku poolt peale surutud toiming. Kuna laulatust ei peetud oluliseks, siis ei toimunud see üldjuhul ka pulmadega samal ajal. Tavaõiguse järgi polnud ka abielu laulatamisega sõlmitud, vaid alles peale tanutamist, ms toimus pulmas
See ongi ma arvan, et põhjus, miks Atwood selle teosega auhindu on võitnud. 9.Aita õpetajat Kirjelda Offredi ja Ofgleni jalutuskäike. Mis võis olla komandöri veidrate soovide põhjuseks? Miks oli Nicki ja Offredi vahel kogu aeg seksuaalne tõmme? 10.Inimene ja inimsuhted Inimsuhted ei ole nii ratsionaalne teema, et sellele saaks piiranguid panna või reegleid kehtestada. Hoolimata sellest, et veel üle-eelmisel sajandilgi oli täiesti tavaline see, et sunniviisiliselt astuti korraldatud abiellu, on see inimeste jaoks loomuvastane. Inimene tahab ise olla oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Seades inimestevahelistele suhetele piire, muutuvad osad inimesed kohe rahulolematuteks ja püüavad leida viise, kuidas sellest kõrvale põigelda. Teised aga jäävad alanlikeks ja lepivad. Nagu ka Margaret Atwoodi raamatus ,,Teenijanna lugu"
Sajandil. Rooma õiguse kohaldamisega kaasajale tegelesid postglossaatorid, kuid rooma õiguse ulatuslik levik sai Saksamaal alguse alles 1516 sajandil. 15. Sajandi lõpul loodigi Wormsi riigipäev, mis hakkas rakendama keisri seadusi ja Rooma õigust. Kõrgkeskaja I poolel koostas Ike Repow “Saksi õiguspeegli” (Sachsenpiegel), mis oli nii kriminaatsiviil kui lääniõiguse kogu ja mida mõndel aladel kasutati veel 19. sajandilgi SÜNDIK kõrgem ametnik, kes tegeleb õigusalaste küsimustega. NOTAR VAENUS INKVISITSIOONIPROTSESS: RIIK JA ÜHISKOND „Rändav kuningas“.Territoriaalriikide tekke algus Hommage, consilium et auxilium. Immuniteet. VERFASSUNG: õiguslike reeglite kogum, mis organiseerib inimeste elu. Kirikliku abielu kujnemine ja valdavaks saamine toimus aja jooksul, Keskaja I poolel polnud veel valdav.
viiekordseks ning paljudel talupoegadel tekkis selle maksmisega probleeme, mille tõttu mõisnikud töö eest ära maksid. 3. Kogukonna ees: teede korrastamine, magamisaida ja kooli ehitamine. Teetegemine oli üks tähtsaim. Igale talule näidati kätte kindel teelõik. 4. Kiriku ees: kiriku maksud, mis tagasid kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. 5. Usu vahetamine. Prohvet Maltsvet. 19.sajandilgi jäi üheks oluliseks vaimuelu kujundajaks luteri usu kirik, mis säilitas esialgu oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia. 1832.aastal vastu võetus ülevenemaaline kirikuseadus aga kaotas luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. Ametlikuks riigiusuks oli kreeka-katoliku õigeusk, milles valitsusringkonnad hakkasid järjest enam nägema vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Usu
müürsepp, püttsepp, ratassepp, sadulsepp, rätsep jne). Seppade rohkuse kohta 16. sajandil annab tunnistust see, et 427 allikas märgitud maakäsitööliste hulgas oli seppi 56%. Ka 17.-19. sajandil moodustasid sepad maal kõige arvukama käsitööliste rühma. Sepatööoskus on Eestis olnud, nagu juba öeldud, rahva hulgas ka kõige laiemalt levinud. Seda tõendavad 19. Ja 20. sajandi saate talude sepapajad. Neid 18. sajandist pärit küla sepikodasid on kasutatud üldiselt veel 20. sajandilgi. Kolhooside algaastatel said paljudest neist põllutööriistade parandamise töökojad (entsüklopeedia 1998). 11 KOKKUVÕTE Referaadist sain teada millised on Rootsi aja ja Vene aja esimese sajandi mõjutused Eesti Rahvakultuurile aastatel 1700-1718. Referaadis puudutasin erinevaid teemasi nagu Eesti kirjatrüki areng, talurahva hariduses, Tartu ülikooli taasavamine, rahvakunst, talumajandus, maakäsitöö ja eestlaste vabastamine pärisorjusest.
geograafiline asend. Feodaalaja sajandeid kestnud pärisorjus kammitses ka tartumaalaste materiaalset ja vaimset elu. Sunnismaine talupoeg elas ja liikus peamiselt mõisa ja valla piirides, kihelkonnast kaugemale pääsemata. Aga keel suhtlemisvahendina vähehaaval arenes ja muutus niisugusteski tingimustes. Tartu murde säilimist on soodustanud oma ainesest võrsunud lõuna-eesti kirjakeel (nn tartu keel), mis oli kiriku-, kooli- ja asjaajamiskeeleks veel möödunud sajandilgi. Kahtlemata on tartu murde kujunemise hilisemas faasis mõju avaldanud ühtse põhjaeestilise rahvuskeele tekkimine ja üldine tarvituselevõtt, samuti ülikoolilinna ning kultuurikeskuse Tartu lähedus. Ka ei tohi unustada tartumaalaste juba varaseimast sajandeist tuntud haridusejanu ja majanduslikku jõukust. Käsitletav dialekt koosneb kümnest murrakust, mida keelelise arengu põhjal on võimalik jagada neljaks suuremaks rühmaks. Tartu murde põhjarühma kuuluvad
[14.] 6 1.5 Loodusobjektid, mida hiies austati Puud. Tavaliselt on hiis tuntud puudesaluna tammikuna. Ometi võivad hiiepuudeks olla kõik kodumaa puuliigid. Tingimuseks on vaid, et maa, millel nad kasvavad, oleks tuntud hiiena. Põhiliselt kohtame üksikuid hiiepuid ja veel enam mälestusi nendest. Kivid. Virumaal on arvatud, et igas hiies peab olema hiie- või ohvrikivi. Tegelikult polnud lugu nii enam möödunud sajandilgi. Paljud kivid leidsid oma lõpu mõisahoonete ja kirikute seintes. Kuid kive on ka peidetud.Sageli asuvad hiites suured rändrahnud. Mõnelpool kutsuti neid hiie jumala(te)ks või lihtsalt hii(t)eks. Ohvrikivile viidi mitmesuguseid ohvreid, kui taheti, et loomad ästi korda lähevad. Mitmesuguseid toiduaineid viidi sinna. Ja kõik inimesed viisivad, kel oli midagi palumist. Kes selle ohvri ära sõi või pruukis, seda ma ei tia. Aga iiekivile viidi
samaaegsetest asulatest. Seetõttu võib arvata, et hooajati hülgeküttimisega tegelevad üksikud rannakülad tekkisid juba väga kauges minevikus. Enam vähem sarnane olukord säilis Eestis kuni möödunud sajandini, kuigi arheoloogilised leiud hülgeküttimise järjepidevust otseselt ei kinnita. Aja jooksul täiustusid hülgepüügiriistad ja -meetodid. Harpuuni kasutati aga seks otstarbeks veel käesoleval sajandilgi. Hülgeküti põhivarustuse juurde kuulusid veel käks ja pussnuga, viimastel sajanditel püss. Pikematele jahiretkedele mindi paadiga, mida sai mööda jääd edasi lükata ja kus ka magati. On teada, et püügil kasutati ka erilisi hülgekoeri, kes lõhna järgi hülged jää peal üles leidsid. Kõige agaramad hülgekütid olid rannarootslased Ruhnus, vähem ka Vormsil ja Põhjarannikul. Eestlased küttisid hülgeid Kihnus ja Soome lahe rannikul.
10 Rahvavalgustus Rahvavalgustuse üheks eesmärgiks oli äratada huvi lugemise vastu. Talurahva senise lugemisvara moodustasid peamiselt kiriklikud raamatud, mille lugemine oli oma korduses pigem rituaalne toiming. Paljudele jäigi katekismus ainsaks loetud raamatuks. Ilmalikku raamatusse suhtuti pikka aega umbusuga, sest egga se jutto ramat Jummala sanna ei ole. Oma osa etendas vennastekogude vastutegevus, kes nägid ilmalike tekstide lugemises eemaldumist jumalasõnast. Veel 19. sajandilgi jäi valdavaks ettelugemine. Seda tingisid nii raamatute vähesus kui ka võimalus kuulamise ajal tööd nokitseda ning raamatu sisu üle mõtteid vahetada. Valjusti loeti ka omaette olles. Nõnda piisas kirjasõna kättesaadavuseks talus ühest korralikult lugeda oskavast inimesest (Laur, 2003). Ilmalik lugemisvara tekkis 18. sajandi teisel poolel ja seostub Eestisse jõudnud valgustusideedega. Valgustusajastu tähtsamatest kujudest väärivad eriti märkimist
Anna naiskloostrit linnakodanike tütarde jaoks. Kokkuvõttes ei saanud teoks ei üks ega teine plaan. Saksamaalt alguse saanud reformatsiooniideed jõudsid Liivimaale üsna kiiresti -- esimesed luterlikud jutlustajad hakkasid tegutsema juba 1520. aastate algul, tervikuna kujunes usupuhastus aga mitme aastakümne pikkuseks. Sajandi teiseks pooleks oli küll muudetud kirikukorraldus, sisulised muutused usulistes tõekspidamistes toimusid aga aeglaselt. Veel 18. sajandilgi kurtsid luterlikud kirikuõpetajad maal oma koguduseliikmete katoliiklike kommete üle Pildirüüstete järel hakati linnades kirikuelu järk-järgult ümber korraldama -- raad võttis arvele kiriku varad, sundis kloostreid ja kogudusekirikuid vastu võtma luterlikke jutlustajaid ning hakkas järk-järgult ümber korraldama hoolekandesüsteemi. Rõhuasetus eesti keele omandamisele vaimulike seas võis pärast reformatsiooni seoses vana
Formuleerisid tähtsamad mõisted. Koostatakse klassifikatsioon. 15. Uueaja Euroopa kriminaalprotsess. 16.saj ühiskonnas probleemid. Kuriteo mõiste ebamäärasus. Reeglid paljudes normides. Karistuse julmus ja ebaproportsionaalsus kuriteoga. Inimeste ebavõrdsus karistamisel. Piinamise kasutamine. Vaja oleks hoopis tuvastada tõde. Taheti kaotada piinamine; surmanuhtluse vähendamine, asendamine eluaegse või pikaajalise vangistusega. Kriminaalprotsessis brutaliseeris veel 18.sajandilgi veel piinamine ja õiguse ebakindlus. Juriidilis-tehniliselt põhines selle tõendikontroll legaalsel tõenditeoorial, kus tõendid olid rühmadesse jaotatud ja nende tõendusjõud formaalselt määratletud. Nii oli ülestunnistus esimene ja parim tõend. Kui kahe tunnistaja ütlused langesid kokku, loeti seda täiuslikuks tõestuseks. Kui kaebealune süüd üles ei tunnistanud ning kahte tunnistajat ei suudetud leida, ei saanudki teda süüdi mõista.
Lihtsaim äke oli kuuse oksatüügastega ladvaosa, mida kasutati laialt kuni 16. saj., harva veel 20. saj. alguseski. Kuuselatväkke järglaseks oli omavahel puuväätidega kokkuseotud pikkade oksatüügastega kuuselõhandikest karuäke. Selline tööriist oli kasutusel kogu Eestis. 17. saj. alates levisid kogu Eestis pakkäkked. Pakkäkkeid ei kasutatud vaid Kagu-Eestis, kus hilisemal ajal äestati raamäketega. Vilja külvati käsitsi veel 20. sajandilgi. Seemneks valiti kõige raskemad ja paremini valminud terad. Külvas peremees kui kõige kogenum ja tähtsam pereliige. Seeme visati parema käega 4-6 sammu laiusele joonega märgitud külvieele - itsmele. Üldlevinud külvinõu oli külimit. Külimit toetus üle külvaja õla seotud vööle või rihmale. Lõikus Sirp oli vanim ja 17. sajandini ainuke vilja lõikamise vahend. Rukist koristati kohati veel 20. saj. algulgi ainult sirbiga
nendele riikidele, võibolla ka veel Venemaale, on Läänemeri tõesti lääne meri. Muu maailma jaoks on see hoopis Idameri.) Selles tähenduses tarvitatakse aga harilikult terminit Balti riigid. Ent Euroopa mõõtkavas on see liiga väike rühmitus. Ida-Euroopaga seob meid loodus ja Venemaa huvid, kuid eristab kultuur, pealegi ei taha me kuuluda Ida-Euroopasse. Kesk-Euroopasse, Saksamaa mõjusfääri kuulusime me keskajal ja lühikest aega XX sajandilgi, Saksa okupatsioonide ajal. Praegu on Saksamaa huvi meie vastu nõrk ja teise vähegi arvestatava Kesk-Euroopa riigi - Poola - huvi õieti olematu. Kui aga haarata mõttega kogu Euroopa ruum ja ajalugu, siis muutub Eesti koht selles üsnagi selgeks. Me asume Vahe-Euroopas, vaheruumis läänekristliku "tõelise" Euroopa ja idakristliku "mitte päris" Euroopa vahel. See ruum on siirdeala isegi looduslikult: üleminek mägede ja madalike mosaiigilt üksluistele
Peeter I kinnitas 1712. aastal vaid Tallinna linnaõigused. Tartu, Pärnu ja Narva linnaõigusi tunnistasid Vene võimud küll juba Põhjasõja ajal sõlmitud kapitulatsiooniaktidega, kuid vastavad privileegid sõlmiti alles 1731. aastal. Linnakodanike koorekihi moodustasid raehärrad (magistraat), neile järgnesid suurgildi koondunud kaupmehed ja literaadid, ning seejärel väikegildi kuuluvad tsunfti käsitöömeistrid. Kodanikuks saamine eeldas veel 18. sajandilgi väärikat päritolu, kuulumist luteri kirikusse, kaubanduse õppimist või käsitöömeistri seisust ning kinnisvara omamist linnas. Eestlased moodustasid linnade alamkihist 72,5%. Õiguskorraldus: Ühiskonda hakkasid juurduma seni tõukunud Rootsi õigus, mida 1734. aastal kodifitseeriti. 1737. a maapäevadel esitati viiest raamatust koosneva Liivimaa hertsogkonna rüütli ja maaõigus, mis sisaldas nii tsiviil- kui kriminaalõigust koos protsessikoodeksitega
aastal Taani Lutheri sõbra Johannes Bugenhageni, kes korraldas Taani kiriku Saksamaa mustri järgi. Taaniski sai kirikupeaks kuningas, superintendendile anti piiskopi tiitel ning kehtestati Augsburgi usutunnistus. Taanist levis reformatsioon edasi Norra ja Islandile. Ladinakeelne jumalateenistus ei asendatud siin aga mitte kohalike keelte, vaid taani keelega. See oli üheks põhjuseks, miks Norras ja Islandil leidis reformatsioon vastuseisu veel 17. sajandilgi. Poola varauusaja alguses Ida-Euroopas kujunes rivaalitsevaks paariks Venemaa ja Poola, kelle vastuolud said alguse juba keskaja lõpul, mil Moskva ja Leedu jagasid kunagise Kiievi riigi alasid. Moskva suurvürstiriigi taotlus ,,esiisade pärandusele" vallandas kestvad sõjad Leeduga, sundides viimast lähenema Poolale. Varauusaja alguses valitsesid Poolat Leedu päritolu jagelloonid, kes olid samaaegselt (kuni 1526) ka Tsehhi ja Ungari troonil.
annaabi.ee 
