Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "SAHARA KÕRB – ISELOOMUSTUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kõrb, sahara, oaas, kaamel, kõrbed, oaasi, taimestik, egiptus, liibüa, mali, oaasides, datlipalm, kõrbealad, savann, sudaan, õhutemperatuur, ekvaatori, laskub, alades, liivakõrbed, taimkate, jõed, troopiline, vahemereline, punasega, 5700, pikkuselt, ookeanist, jõeni, savannide, chad, mauritaania, maroko, nigeeria, tuneesia, kliimatingimusedPaistu Kool Airi Timps Sahara kõrb Referaat Juhendaja: Aino Tismus Sultsi 2009 Sahara Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415 m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamal.
vaid kaks pikka lintjat lehte, mis tüve juurest kasvavad ja otstest järjest surevad (pildil ribadeks rebenenud). Velvitsia võib elada mitusada aastat ja õitseb vaid korra elu jooksul. Datlipalm on oluline toiduallikas oaasides. Tema lehtedest saadakse materjali mattide ja katete tegemiseks. Sinna, kus datlipalm kasvama hakkab, tekib kindlasti oaas. Kõrbetes elavad loomad Loomad, kes elavad kõrbes, peavad võitlema ellujäämise nimel mitmete vaenulike ja raskete tingimustega. Tugev kuumus, põletav päike ja veepuudus on mõned neist raskustest, mis kõrbes ees ootavad. Selle vastu on kõrbeloomadel kujunenud mitmed kohastumused: mõned loomad ei joo kunagi, nemad saavad vajaliku vee seemneid süües (mõned neist sisaldavad isegi kuni 50% vett). Teised loomad on kohastunud veetma suurema aja päevast maa-all
Sahara Kõrb. 1.Asend mandril, maailmajaos, riigis, kaart. Sahara asub Aafrika mandril täpsemalt öeldes Aafrika mandri põhajaosas. Kaart:Sahara kõrb on ümbritsetud punase joonega. 2. Kõrbe suurus, ulatus Sahara on maailma suurim kõrb üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne Sahara läänerannikuni. Ta katab 9269600 km². 3. Kliimatingimused Tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Sahara on kuiv, kohati sajab vihma üksnes 25 cm aastas. Suurem osa kõrbest asub sisemaal. Seal valitsevad tuuled kuivatavad iga niiskusepiisa enne, kui see sisemaale jõuab. Ka mäeahelike tõttu kõrbe ja mere vahel sajab vihm maha enne sisemaale jõudmist.Päevad on Saharas väga kuumad. Pilvitu taeva tõttu haihtub kuumus pärast päikese loojumist kiiresti taevasse ning öösiti võib
SISSEJUHATUS Sahara on maailma suurim ning palavaim kõrb. Nendel aladel elutsevad loomad on sunnitud oma ellujäämise eest pidevalt võitlema. Sahara kõrb laiub Atlandi ookeanist lääne pool kuni Punase mereni. Sahara on peaaegu sama suur kui USA territoorium. Sahara kõrb tekkis puhtast ja viljatust liivast. Ülejäänud Sahara kõrbe territoorium koosneb kruusaga kaetud tasandikus. Hiigelsuure Sahara kõrbe territooriumil ei lange aasta jooksul taevast alla ühtki sentimeetrit vett. Mõnedes Sahara piirkondades ei saja vahel mitu aastat. Väga tihti on ainult hommikukaste loomadele ainsaks veeallikaks. Kõrbetes valitsevad päevaajal leitsakud ja ööd on üpris külmad. SAHARA KÕRB Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ning hõreda taimkattega troopika, lähistroopika või parasvöötme loodusmaastik peamiselt mandri sisealal või lääneserval. Sahara on
Liibüa kõrb Liibüa kõrb asub Aafrika mandrijaos, maailmajaos ja riigis. See kõrb on osa Sahara kõrbest. Liibüa kõrbele tuleb ida poolt vastu Niiluse org. Lõunast ja läänest tuleb vastu Sahara kõrb. Põhjast tuleb vastu Vahemeri. Liibüa kõrb on umbes 2 miljonit km2. Liibüa kõrb: Kliima: Liibüa kõrbes on üldiselt aasta läbi soe ja suvel eriti palav. Päeval on temperatuurid vähese õhuniiskuse tõttu äärmiselt kõrged. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Liibüa kõrbes sajab vähe vihma, arvatavasti vähem, kui üheski teises kõrbes. Erandiks on Vahemere rannik, kui see muidugi Liibüa kõrbe osa üldse on: seal sajab 100...180 mm aastas talviste vihmadena. Talviseid vihmu esineb ka rannikust kaugemal, kuid harva
Tööleht . : Sahara kõrb Vasta küsimustele: Salvesta oma töö Moodlesse 1. Mis on kõrb? Kui palju neid maailmas on ja kus nad asuvad? Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. 1/3 maailmast on kõrb, mis asuvad peamiselt Aafrikas, kuid neid on üle kogu maailma. 2. Mis on kõrbestumine? Prosess, mille käigus väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus ehk viljakad alad muutuvad. 3. Mis on Sahara kõrb? Kus see asub? Sahara on maakera suurim kuum kõrb. Hõlmab enamiku Põhja-Aafrikast. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne- Sahara läänerannikuni. 4. Kui suur on Sahara? Nimeta Sahara territooriumile jäävad riigid ( lisa kaartskeem)? 9269600 km² ,Alzeeria, Tsaad, Egiptus, Eritrea, Liibüa, Mali, Mauritania, Maroko, Niger, Sudaan,Tuneesia ja Lääne Sahara. 5
Sisukord Sissejuhatus Kõrbed tekivad peamiselt mandrite sisealadele, külmade hoovuste naabrusse, mäestike tuulealusele nõlvale. Eelkõige tekivad kõrbed troopilises kliimavöötmes, pöörijoonte (~30°N/S) lähedusse.
LIHULA GÜMNAASIUM 4.klass Andro Aavik Sahara Kõrb Referaat Juhendas: õpetaja T.Jukk Lihula 2006 S ahara on maakera suurim kõrb, mis hõlmab enamiku Põhja-Aafrikast. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415 m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi
.................................................................10 Loomad .....................................................................................................11 Kasutatud kirjandus ............................................................................................12 3 Kõrbest Mis on kõrb? Kõrb on tühi maa, kus elustik on vaene, sest pole korralikult vett ega toitaineid. Kõrbed katavad ligi 1/5 maakera pinnast. On leitud, et enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Suurem osa kõrbeist on tekkinud õhumasside liikumise tagajärjel. Osa kõrbeid on tekkinud niinimetatud vihmavarju efekti läbi tõusev õhk liigub mööda kõrget mäenõlva üles, jahtub. Jahtudes ei suuda õhumass hoida endas kinni nii palju
talveaja vahel. Aastaringselt valitseb seal kõrgrõhuala. Suvisel ajal võib temperatuur päeval tõusta 50 kraadini ja isegi üle selle. Kuna õhk on aga kuiv, jahtub see öösel kiiresti, kuid mitte alla 20 kraadi. Talvisel ajal käib päike juba tunduvalt madalamalt ning päevane keskmine õhutemperatuur on 20 kraadi ringis, öösel võib temperatuur langeda aga ka alla nulli. Pildid troopilisest kliimavöötest Kõrbed Troopilistel aladel laiuvad tavaliselt kõrbed, kuna taimede kasvuks on vett liiga vähe. Kõrbetes kasvavad taimed on kuivusega kohastunud. Kaktused imavad üksikutel vihmaperioodidel endasse võimalikult palju vett ja säilitavad seda oma lihavates vartes. Paljude kõrbetaimede lehed on moondunud väikesteks ogadeks, et mitte kaotada vett, mis suurte lehtede pinnalt aurustuks. Suurimad kõrbed on näiteks Sahara, Araabia ja Austraalia. Teistsugune on aga troopiline kliima mandrite idarannikul, kus ookeanidelt puhuvad
LÄHISARKTILINE KLIIMAVÖÖDE · Talv väga külm. Suvi lühike ja jahe. · Talvel arktilised õhumassid, kuid suvel parasvöötmeõhumassid. · Loodusmaastikuks tundra, üldiselt lage, tasane ala, vahel ka mägisem reljeef. Puhmad PARASVÖÖDE · 40´ndatel laiuskraadidel ja polaarvöötmete vahel. · 4 aastaaega ja muutuv. · Eristatakse merelise ja mandrilise ning ülemineku kliima valdkondi. · Metsad, stepid, poolkõrbed, kõrbed. · Põhjapool okasmetsad, segametsad siis lehtmetsad, stepid (rohumaad). Selle vöötme lõunaosas on kõrbed ja poolkõrbed. LÄHISTROOPILINE KLIIMAVÖÖDE · Üleminekuala troopika ja parasvöötmete alal. · paljudes kohtades on mereline lähistroopika, hästi niiske kliima. Euroopas nn. vahemereline kliima. · Suvel palav, kuiv, Talvel pehme, ja vihmane. · Suvel troopiline õhumass, aga talvel parasvöötmeõhumass.
troopiline-kontinentaalne parasvöötme kontinentaalne lähisarktika arktika jääkate Maakera sademete piirkonnad: sademete kogusumma (mm) aastane kõikumine ja perioodilisus ööpäevane kõikumine sademete/aurumise vahekord niiskusdefitsiit/suhteline niiskus niiske ekvatoriaalne – 10 °N-10 °S; mE; üle 2000 mm passaatide tuulepealne rannik – 5-30 °NS; mT; üle 1500 mm troopilised kõrbed – 10-35 °NS; cT; alla 250 mm kesklaiuste kõrbed ja stepid – 30-50 °NS; cT, cP; 100-500 mm niiske lähistroopika – 25-45 °NS; mT; (suvel) 1000-1500 mm kesklaiuste läänerannik – 35-65 °NS; mP; üle 1000 mm kesklaiuste üleminekuvöönd – 45-65 °NS; mP, cP; 500-1000 mm arktika ja polaarkõrbed – 60-90 °NS; cP, cA, cAA; alla 300 mm Sademete sesoonse jaotuse tüübid: sademete ühtlane jaotumine sademete maksimum suvel
................................................................. 18 10. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele; ........................................................................................................................................ 18 11. iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus; .................................. 18 2 12. teab peamisi mullaprotsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine; ............ 20 13. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; . 20 14
taimed, mis sirutusid üles valguse poole, arendasid välja omaenda veereservuaari ja toitesüsteemi. See võimaldas neil tungida kuivale maale. Esimene taimestatud maastik oli üks madalamaid laguune, kaetud sambla, sõnajalgade ja soise okaspuumetsaga. Algas ka loomade elu, amfiibide ajastu. Mõne aja pärast kliima jahenes, sellele järgnesid jätkuvad kontinentide liikumised ja üksteisest eraldumised, tekitades uusi ookeane või kokkupõrkumisel mägesid, eelajalooline maastik sai oma kuju. Taimestik kohanes kuivamaatingimustega, tekkisid imetajad, sh inimene. Hoolimata järgnevate jääaegade külmast, paljunes ka inimene. Ta arendas oma jahioskusi ja elementaarseid kaitsevõtteid ilmastiku vastu. ESIMESED MAASTIKUD, mis on inimese poolt teadlikult välja mõeldud, ilmusid ligi 40...20 tuhat aastat tagasi koopajoonistena, neid on leitud Hispaaniast Altamirast ning Kagu- Prantsusmaalt, kus avastati kromanjoon-inimeste poolt loodud Lascaux-maalingud (joonistatud 15 000...10 000 a tagasi e
annaabi.ee 
