Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Saeõpetus - sarnased materjalid

bensiin, saag, küttesegu, saagide, kütus, sidur, karburaator, väntvõll, silindris, karburaatori, karter, kolb, käepide, väntvõlli, primaar, mootorsae, detonatsioon, magneeto, paagi, töötaja, säde, hooldus, puhastada, keps, türistor, rõngad, oktaaniarv, kepsu, kondensaator, ketti, katkesti, ventilaator, nõel, surveaste, põlemine
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

dakse kütuse põlemisel sõiduki liikuma panemiseks vaja- lik mehaaniline energia. Mootori võimsusest sõltub ratta maksimaalkiirus, hoovõtuerksus ja tõusude ning teiste teetakistuste ületusvõime. Mootori pöördeid ja võimsust muudetakse roolikangi parempoolse käepideme pöörami- sega. Abiseadisena kuuluvad mootori juurde bensiinipaak ja väljalasketoru koos summutiga. Jõuülekande abil kantakse mootori pöördemoment vedavale rattale. Jõuülekandesse kuuluvad mootoriüle- kanne, sidur, käigukast ja peaülekanne, mis kõik peale vii- mase on mootoriga kokku ehitatud. Mootoriülekandeks nimetatakse kett- võit hammasajamit, mis on vahelüliks mootori ja siduri vahel. Sidur võimaldab mootorit ajutiselt lahutada järgnevatest jõuülekandeseadmetest ja nendega sujuvalt ühendada. See on vajalik mootorratta sujuvaks paigaltvõtuks ja ohutuks käiguvahetamiseks. Sidurit juhi- takse roolikangil asuva hoova abil. Käigukast on hammas-

Füüsika
70 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Materjali Õpetus

või ühte mehhaanilise liikumise liiki teiseks. 2) Agregaat ­ Jõumasina ja töömasin ühend. Künniagregaat = ader + traktor. 3) Detail (üksikosa) ­ on masina lihtsaim jagamatu osa. (kolb, hammasratas). On üld otstarbelisi ja eriots tarbelisi detaile. Üld otsatarbelised oleks: poldid, mutrid, võllid, seibid. Eriotstarbelised detailid: kepsud, kolbid, turbiinilabad jne. Sõlm Sõlm (koost). Ühiselt töötavate detailide komplekt ( sidur, kepsu-kolvi grupp). Masinas võivad lihtsamaid tööülesandeid täita nii detailid kui sõlmed iseseisvalt, kui ka nende ühendused, siis nimetatakse neid ühiselt masina elementideks. Ühest või mitmest detailist moodustatud masina osi nimetatakse lülideks. Kahe suhteliselt liikuva lüli ühend on kinemaatiline paar. Masina elemente klasifitseeritakse järgmiselt: 1) Liited a) lahtivõetavad liited( liist-, keermes, nuutliited) b) mittelahti võetavad ( neet ja keevis liited)

Auto õpetus
68 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

179 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Materjaliõpe
59 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Saetööstus

1. Tüve läbimõõt on väiksem juhtplaadi pikkusest. Tarbetute liikumiste vältimiseks on mõistlik etteraie lõiked teha alumise saepoolega ja põhilõige pealmise saepoolega. Tuleb olla tähelepanelik vajaliku paksusega pideriba jätmisel. Puu kallutada langema langetuslabida või kiilu abil. 2. Tüve läbimõõt on kuni 2 saeplaadi pikkust. Etteraie lõiked teha alumise saepoolega, vajadusel kahelt poolt. Põhilõike tegemiseks süvistatakse saag puusse mõttelise pideriba tagant alumise saepoolega lõigatakse ülemise saepoolega kuni jääb vajaliku paksusega pideriba ja tehakse põhilõige kellaosuti liikumise suunas alumise saepoolega kuni on jäänud vajaliku paksusega pideriba. Langetuslabidas või ­kiil tuleb saeteesse etteraie vastasserva asetada, kui põhilõikest on sooritatud üle poole. Ettevaatust, et liikuv saekett ei puutuks vastu kiilu ega labidat

Puiduteadus
18 allalaadimist
thumbnail
92
docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

1) teoreetilise ringprotsessi põhjal: a) kütuse teoreetiliselt püsivmahulise põlemisega (Ottoringprotsess), b) kütuse põlemine toimub teoreetiliselt kas ainult püsival rõhul (Dieseli ringprotsess) või osaliselt ka püsival mahul (Trinkler- Sabathei ringprotsess); 2) gaasijaotuse korralduse järgi: a) neljataktilised mootorid, b) kahetaktilised mootorid; 3) kasutatava kütuse järgi: a) gaasimootorid, b) vedelkütuse mootorid, c) vedelgaaskütuse mootorid; 4) küttesegu moodustamise asukoha järgi mootori suhtes: a) välise segumoodustamisega mootorid (Stirlingi mootor), b) sisemise segumoodustamisega mootorid; 5) küttesegu süütamise mooduse järgi: a) sundsüütega mootorid, b) kompressioonsüütega mootorid, c) kombineeritud süttimisega mootorid; 6) silindrite laadimise iseloomu järgi: a) ülelaadimiseta mootorid, b) ülelaadimisega mootorid: Turbolaaduriga, Ülelaaduriga; 7) silindrite arvu ja asetuse järgi:

Autod-traktorid i
61 allalaadimist
thumbnail
200
doc

Masina osadest ja kontroll

Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor ­ survesüüde Ottomootor ­ sädesüüde

Masinamehaanika
33 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
91
doc

Eksami konspekt

Pöörlemissagedus on kuni 200 p/ min. Jämepuhastust tehakse madalamatel pööretel, peenlihvimist ja kõvema pinna puhastamist tehakse kõrgematel pööretel. Ketaslihvimismasin See koosneb peale kettakujulise tööorgani elektrimootorist, tigureduktorist, juhtimiskäepidemest ja käiguosast. Käiguosa kasutatakse ainult objektil liikumiseks töö ajal see demonteeritakse. Pöörlemine mootorilt kettale kantakse üle kiilrihma abil läbi tigureduktori ja kaitsesiduri. Sidur hakkab tööle kui moment ületab lubatava kaitstes selliselt töölist. Ketaslihvmasinate jõudlus on väiksem, kuid nad tagavad parema kvaliteedi ja samuti tekkiv vibratsioon on väiksem. Mosaiiklihvmasinad Koosneb korpusest, reduktorist, elektrimootorist, juhtimiskäepidemest ja käiguosast. Pinda lihvitakse kuue kolmnurgakujulise abrasiivkiviga mis kinnitatakse vastavatesse hoidjatesse plaanseibile. Viimased ühendatakse amortisaatoritega(mis tagavad abrasiivide ühtlase

Ehitusmasinad
229 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Sissejuhatus autotehnikule

Sisepõlemismootor Hiljem hakati kasutama vedelkütusega mootoreid, mida võib ka nimetada soojusmasinateks. Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi! Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Kuid kunagi ei toimu energia ülekanded ilma kadudeta. Osa kütuste põlemisel eraldunud soojusenergiast läheb kogu süsteemi soojendamiseks

Auto õpetus
110 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega

1) Ühe silindriline 2) mitme silindriline. Silindrite paaiknemise järgi: 1) Reasmootor 2) V- mootor 3) W- mootor 4) vastakuti paiknevate silindritega mootor (boksermootor) 5) Tähtmootor. 3. 4-taktilise ottomootori töötsükkel (slaid 6), (1) lk. 15. 1) Sisselasketakt. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb ülemisest surnud seisust alumisse, tekitades kolvi kohal asuvas ruumis hõrenduse. Seejuures on sisselaskeklapp avatud ja silinder sisselaskekollektori kaudu (sisselasketoru ja karburaatori kaaudu) ühenduses välisõhuga. Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse. (Karburaatoris pihustab õhk kütuse ja moodustab sellega segunedes küttesegu, mis voolab silindrisse). Silindri täitmine õhuga (kütteseguga) kestab seni, kuna kolb jõuab alumisse surnud seisu. Kolvi selles asendis, suletakse sisselaskeklapp ­ sulgemisaeg viivitusega erinevatel mootoritel erinev faasinihkenurk, sõltuvaalt mootori dünaamilistest parameetritest.

Autod-traktorid i
135 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Diisel

soojusvahetus. Mootori projekteerimisel valitakse surveaste madalaim piir selline , 1. Tegelikus tsüklis toimub töötava keha keemiline muutus, st. mis tagaks külma mootori käivitamisel survetakti lõpul küttesegu soojuse saame põlemise teel.Toimuvad 1 Takt. Kolb liigub ASS- ust ÜSS-u. Toimub silindri puhastamine isesüttimise. Selleks peab temperatuur survetakti lõpul ületama põlemisreaktsioonid : jääkgaasidest , silindri täitmine värske õhuga ja peale kütuse isesüttimise temperatuuri 100 kuni 200 0C.

Abimehanismid
81 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Laeva jõuseadmete ehitus motoristile

tõttu süttib, siis põlemisel tekkivate gaaside paisumisel surutakse kolb alla. Kui seejärel eemaldada silindrist heitgaasid, viia kolb tagasi algasendisse, täita silinder uuesti värske õhuga,komprimeerida ja süüdata, siis järgneb kolvi uus liikumine ülevalt alla.Kindlas järjekorras, üksteisele järgnevaid protsesse nim.üheks töötsükkliks.Üksikut osa tsükklist, mile jooksul toimub silindris teatud protsess(st.kolviliikumist ühest surnud seisust teise) nim.taktiks 4.taktilise mootori töötsükkel teostub väntvõlli kahe täispöörde jooksul 720(kraadi) st.nelja takti vältel 1.takt-survetakt(kolb alt-ülesse) komprimeerimine 2.takt-survetakt(kolb ülevat-alla)töötakt 3.takt-väljalasketakt(kolb alt-ülesse) 4.takt-sisselasketakt(kolb ülevalt-alla) 2.taktiline - erinevalt 4.taktilisest mootorist toimub töötsükkel kahetaktilisesmootoris väntvõlli ühe

Laevamehhanismid
110 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Automootor

Automootor A1 MARTIN KIM Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus 3 2. Mootori töötsükkel 5 3. Vänt ­ kepsmehhanism 8 4. Gaasijaotussüsteemid 11 5. Õlitussüsteemid 12 2 1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw 3 · 85kW · 125kW · 150kW 1

Auto õpetus
181 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Automootor

1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor

Auto õpetus
19 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Automootor

· Kompressioonsüütega 1.10 Silindrite kütteseguga täitmise viis · Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.11 Jahutusviisi järgi. · Vedelikjahutus · Õhkjahutus 2. Mootori töötsükkel 2.1 Neljataktiline mootor. Takt ­ töötsükli osa, mis toimub kolvi ühe käigu jooksul. Mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: · Sisselasketakt · Survetakt · Töötakt · Väljalasketakt 1. Takt: Kolb liigub silindris alla, avaneb klapp ning kolvi peale voolab bensiin ning sissepritse korral ka õhk, soodustamaks kiiret ja täielikku põlemist. 2. Takt: Klapp sulgub ning tänu väntvõlli edasisele pöörlemisele surutakse bensiin kokku. Seejuures suureneb tema siseenergia. Vähendades ruumala kolvi peal, hakkavad molekulid kiiremini liikuma, kasvab gaasi siseenergia ja temperatuur. Kokkusurumise lõpul pannakse küttesegu küünla elektrisädemega plahvatama.

Auto õpetus
224 allalaadimist
thumbnail
84
doc

Praktika aruanne - Tallinnk Star

Võimsus: Ne= 12000kW Pöörete arv: N= 500 p/min Silindrite arv: i= 12 Kolvi käik: S= 610 mm Silindri läbimõõt: D=430 mm Maksimaalne põlemisrõhk: 210 bar Kütuse erikulu: ge (kütus)=192g/kWh Õli erikulu: ge(õli)=0,8g/kWh Peamasina gabariidid: L= 9,9m, B= 3,9m; H=6,7 Peamasinate töökäigud: A1, B1, A2, B2, A4, B4, A6, B6, A5, B5, A3, B3, Ülelaadimisrõhk: 3,35 bar Mootoriressurss: 30000 h 9 Kasutatav kütus ja õli Kasutatav kütus IFO-380 LS Erikaal 15ºC juures 968,4kg/m3 Viskoossus 50ºC juures 350,7cSt Tuhasisaldus 0,025% Väävlisisaldus 0,38% Meh. osakeste sis. 0,02% Veesisaldus <0,03% Koksistuvus 8,72% Leektäpp 200ºC Hangumistäpp -5ºC Fraktsioonil. koostis , Vanaadium 90ppm,

Merepraktika
85 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Mootori ehitus

Olenevalt mootori ehitusest toimub see protsess kas ühe või kahe väntvõlli pöörde jooksul, kui ühe siis on tegemist 2 taktilise mootoriga, kui kahe siis 4taktilise. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub ühes äärmisest asendist teise. Kolvi äärmisi asendeid nimetatakse ülemiseks ja alumiseks surnudseisuks. 4taktilise mootori töötsükkel koosneb 4jast taktist. 1) Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub A.S.S-i väntvõlli poole väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on kõige suurem see on sisselaske takt. 2) Kolb hakkab liikuma vastassuunas põleva segu silindrisse andmine lõppeb silindrisse jõudnud segu surutakse kokku kolb jõuab ülemisse surnud seisu, väntvõll on teinud järgmise poolpöörde silindri maht on kõige väiksem, seda nimetatakse surve taktiks. 3) Kokkusurutud põlev segu süüdatakse eletrisädemega kolb surutakse Ü.S.S alumisse

Auto õpetus
204 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Mootor

Pöörlemisagedus Väntvõlli pöörete arv ajaühikus (pööret/minutis) Koormus Ühe tsukli jooksul tehtud töö Võimsus Väntvõlli poolt sekundis tehtud töö, võrdeline koormuse ja pöörlemisagedusega Surveaste Silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe Vänt, keps mehhanism Vänt-kepsmehhanism koosneb: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. Kolb Kolvi tüübid on 1) silinderkolb, 2) pöördkolb, 3) tervikkolb, 4) liitkolb. Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi,

Auto õpetus
178 allalaadimist
thumbnail
78
doc

LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID

...............................................................................22 KOLVISÕRM............................................................................................................................24 KOLVIRÕNGAD......................................................................................................................24 ÕLIRÕNGAD........................................................................................................................26 Väntvõll.....................................................................................................................................28 HOORATAS..............................................................................................................................30 RISTPEAGA SPM VÄNT – KEPSMEHANISMI ERIOSAD.....................................................30 KOLVISÄÄR..............................................................................................................

Laevandus
45 allalaadimist
thumbnail
11
doc

78 küsimust ja vastust

Visuaalselt veendutakse plokikaane tihendi pidamist, siis pressitakse lahti klapid eemaldatakse klapivedrud ja klapid. Klapid ja vedrud järjestatakse silindrite kaupa vajadusel märgitakse. Pestakse ära plokikaan. Klapid kas vahetatakse või vastavas pingis remonditakse. Klapipesad freesitakse uuesti mõõtu. Klapipuksid vajaduse vahetatakse. Klapid sooveldataksepesadesse, siis vahetatakse klapisääretihendid. Jälgitakse et klapid saaksid ühele kõrgusele sellega saavutatakseigas silindris ühesugune surveaste. Vajadusel plokikaas freesitakse siledaks soovitatavalt lihvitakse plokikaant minimaalselt. Kui plokikaas on väga kõver tuleb ära vahetada.. Klapid paigaltatakse pesadesse. Vastava suruti abil paigaltatakse tagasi klapi vedrud ja taldrikud. 5.pumbad ja nende rikked. Veepump-kõige sagedamini läheb läbi tihend mis laseb jahutusvedeliku veepumba laagritesse. Jahutusvedelik peseb välja laagrites oleva määrde ja laager rikneb.

Auto õpetus
335 allalaadimist
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
44
odt

Traktorid ja liikurmasinad

Jõuülekanded liigitatakse järgmiselt: · mehaanilised · hüdromehaanilised · mahthüdraulilised · elektromehaanilised · astmelised · astmeteta · automaatülekanded. Mehaaniliseks nimetatakse traktori jõuülekannet, mis koosneb üksnes mehaanilistest seadistest. Mehaanilised ülekanded jaotatakse astmelisteks ja astmeteta ülekanneteks, sõltuvalt sellest, kas ülekandearvu muutus on astmeline või sujuv. Mehhaanilise astmelise jõuülekande põhiosad on: 1. Sidur ­ tagab mootori sujuva ühendamise/lahutamise ülekandega; sujuva käiguvahetuse ja kohaltvõtmise. 2. Käigukast ­ tagab ratastele kantava pöördemomendi suuruse ja suuna muutmise; saab seega muuta sõidusuunda ning lahutada mootori pikemaks ajaks ratastest. 3. Jaotuskast ­ tagab pöördemomendi jaotamise sildade, lisaseadmete või käitusvõlli (jõuvõtuvõlli) vahel. 4. Kardaanülekanne ­ kannab pöördemomendi jaotuskastist või käigukastist sildadele ja käitusvõlli reduktorile. 5

Traktorid ja liikurmasinad
103 allalaadimist
thumbnail
252
doc

Rakendusmehaanika

LAAGRID – radiaalne liugelaager – kahepoolne radiaal-tugi liugelaager – ühepoolne aksiaalne – radiaalne veerelaager liugelaager – ühepoolne radiaal-tugi – kahepoolne aksiaalne veerelaager veerelaager ÜLEKANDED JA ÜHENDUSELEMENDID – sidur – nukk – hõõrdülekanne – pidur – nookur – rihmülekanne – kettülekanne – silindriline – kooniline hammasülekanne hammasülekanne

Materjaliõpetus
142 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Sissejuhatus Erialasse

HPI mootorite iseloomulikuks jooneks on väga madal heitmete tase. Euro 3 nõuetele vastav tase on saavutatud kergesti ja piisavalt suure varuga, et ka järgmiste heitgaasinormatiivide kehtestamisel on võimalik nõutud tase saavutada. Kütusekulu mõõdik EDM 1404 VDO Kienzle uus elektrooniline diiselmootorite kütusekulu mõõdik(EDM) sobib kasutamiseks sõidukitel, kus iga säästetud kütuse liiter annab selget kokkuhoidu. EDM koosneb: *Mõõdikust, mida läbib nii mootorisse minev kütus kui ka paaki tagasivoolav kütus *Näidikust, mis paigutatakse juhi vaatevälja. Näidikul on kolm mälutasandit, kus on võimalik kogu auto töötamise ajal jälgida: ·jooksev kütusekulu ·kogu kütusekulu ·keskmist kütusekulu ·keskmist kiirust ·läbitud teepikkust ·sõidu aega EDM-i on võimalik ühendada sõidumeerikuga, mis annab võimaluse märkida kütusekulu sõidumeerikuga kettale.

Auto õpetus
105 allalaadimist
thumbnail
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.

Energia ja keskkond
56 allalaadimist
thumbnail
70
doc

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: ­ un

Laevaehitus
277 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Eksamipiletite küsimused ja vastused

Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: ­ universaal

Laevaehitus
112 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Laevade ehitus

Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: ­ universaal

Laevandus
101 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Auto üldehitus

Pilet 1. 1. Auto üldehitus. Auto üldehituse alla kuulub: 1) Mootor 2) Shassii a) Põhi , alus ­ koosneb: kandekere, esisild , tagasild, rattad, vedrud, amortisaatorid b) Juhtimismehhanismid - * Rool * Sõidupidurid * Seisupidur ehk käsipidur 3) Jõuülekanne a) sidur b) käigukast ­ suurendab rataste veojõudu kiiruse arvel c) autokere 2. Auto valgustus ja signalisatsiooniseadmed Kaug- ja lähituled, need on põhilaternad. Ääretuli ­ märguandeks teistele autodele, nendega ei sõideta. Suunatuled ­ suuna näitamiseks, merevaigukollast värvi. Numbrituli ­ valgustab numbrituld ( 25m ) Tagurdustuli ­ hoiatab tagurdamise eest, lülitub sisse koos tagurdamiskäiguga Ohutuled ­ suunatuled vilguvad koos, ohu märgiks. Pilet 2. 1

Autoõpetus
43 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

Toormaterjali ettevalmistus: Märja menetluse puhul lubjakivi purustatakse killustikuks ja segatakse vee ja saviga ning loheb märjalt jahvatamisele. Saadakse peeneks hõõrutud pasta taoline mass ­ lobri. See suunatakse lobri basseini, kust võetakse proove ja vajadusel lisatakse veel midagi. Kuiva meetodi puhul ­ kivid purustatakse ja sorteeritakse. Tsemendi põletamine: see toimub pöörlevas toruahjus, (ühelt poolt lobri sisse torus temp. ~1450oC, teiselt poolt juhitakse torusse kütus ja õhk mis põleb ja samast toru otsast väljub klinker). Lobri hakkab kuivama, praguneb tükkideks, need veeretatakse ümmargusteks kuulideks 1-4 cm. Lubjakivist eraldub CO2 ja järelejäänud CaO ühineb paakumisel saviga, tekib tsemendiklinker. See suunatakse klinkrilattu kus seda hoitakse 13 teatud aeg, seal ta jahtub maha.õhu niiskuse toimel muutub paksemaks vaba lubi peaks kustuma.

Ehitusmaterjalid
315 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

334 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun