ja vanematevahelist suhtehäiret, kus on selgelt näha nimetatud taju kujunemine: võrdväärset partnerlust, projektsiooni ja sümbioosi. Nende kõigi häirete ühine nimetaja on puudulik psüühiline küpsus. Arvatakse, et lapse psüühika areneb ja kujuneb iseenesest, aga tegelikult see areneb järkjärgult, etappidena, mille kõige olulisem mõjutaja on lapsevanem ise. Lapse terve psüühika arenguks on vaja arendada frustratsioonitaluvuse, südametunnistuse ja saavutusmotivatsiooni tegureid. Samuti on vaja arendada seoseid maailma tunnetuse ja enda tajumist selles. Winterhoff (2010) rõhutab, et positiivsed psüühilised funktsioonid kujunevad välja lapsepõlve jooksul ja saavad areneda ainult tänu emotsionaalsele sidemele oma vanematega. Emotsionaalseks sidemeks saame lugeda kõike seda, mida laps teeb ja kogeb koos vanemaga: raamatute ettelugemine, teatris käimine, külas käimine, lihtsalt koos mängimine jne
(11.1) Teooria põhitähelepanu on pööratud sellele, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel. Niisuguste seletustega püüavad inimesed lepitada nende kujutletava ideaalse mina ja reaalsuse kognitiivset dissonantsi. Atributsiooniteooria uuribki, kuidas mõjutavad inimeste kujutlused oma võimetest, ülesande raskusest, lahendamisel tehtud jõupingutusest, lahendusstrateegia valikust nende saavutusmotivatsiooni Inimeste käitumist ajendab soov säilitada positiivne minapilt ehk kujutlus iseendast. Sellest tingituna kalduvad inimesed oma positiivseid saavutusi omistama kas võimetele või töökusele, ebaõnnestumisi aga asjaoludele, mida nad ei saa mõjutada või kontrollida. Õpilane võib nii edu kui ka ebaedu seletada võimetega, jõupingutuse, ülesande iseloomu või õnnega. Kui õpilane on kontrolltöö sooritamisel edukas, võib ta omistada saavutatu kõigile neljale faktorile
Atributsioonid on tingitud 1)in näevad edu/ebaedu põhjusi sis/väl.-na.nt võimed,mot.. 2)põhjusi nähakse püsivate(isiklikud võimed)/ebapüsivatena(ül.lah rakend.jõupingutus). 3)põhjused kontrollitavad(jõupingutus)/kontrollimatud. Atributs. motiveerib jõupingutusele jätkama õpinguid.Kontrolli lookus(sis-tulemus põhjustatud iseendast/väl-tuleemus kellegi teise nt õpetaja pärast).Sis lookusega õpil.kulutavad õppimisele rohkem aega ja energiat 21. Saavutusmotivatsiooni olemus ja selle võimalused erinevuste seletamiseks õpilaste õpitahtes Featheri mudel edulootus korda selle väärtus ei välista teisi motivatsioonikäsitlusi, vaid aitab neid emiseks kindla orientatsiooni või põhimõtete valguses, millest saab lähtuda õppe- ja kasvatustöös. Uurimused kinnitavad, et õpilaste usk edu saavutamisse oleneb nende arusaamisest õppimise eesmärgist. Kas ta õpib selleks, te teada saada või et säilitada pos mainet õpetaja ja kaaslaste ees
Motivatsioon Isikud, kes on juba koolipõlves ilmutanud annet oma tõelise huvi valdkondades, jäävad enamasti selle ala juurde ja on valmis ennast selles veelgi arendama. Pintrich ja Schunk (1996) defineerivad motivatsiooni kui protsessi, mis kutsub esile ja hoiab alal eesmärgistatud tegevust. Inimesel on loomupärane seesmine vajadus tunda end kompetentsena ja kalduvus oma elu esimesest päevast alates harjutada ja arendada uusi oskusi. Saavutusmotivatsiooni teoreetikud väidavad, et inimestel on peale kompetentsusvajaduse tarvidus tunda end ka ise määravana: inimesed soovivad uskuda, et nad tegelevad asjadega omal tahtel, mitte tasu lootuses või karistuse kartuses. Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile Motivatsiooni üheks olulisemaks komponendiks on eesmärk, mis on nii tegutsemise impulsiks kui ka tegutsemisele suuna andjaks. Eesmärk ei tarvitse olla täpselt formuleeritud ja see võib
nägema oma käitumise põhjusi välistena. Kui domineerib informeeriv komponent, kaldub ta omistama oma käitumise põhjused sisemistele motiividele. Üldjuhul ei vähenda väline tasustamine sisemist motivatsiooni, kuid seda võib juhtuda, kui tasustus toimib vastandlikult sisemisest motivatsioonist ajendatud käitumisele. 18. Eduootus õpimotivatsiooni kujundajana Eduootust mõjutavad tegurid (vanemate, õpetajate, kaasõpilaste rolli kirjeldus) Saavutusmotivatsiooni mudeli põhjal tehtavad järeldused õppekasvatustööks (selgitada, mida saab õpetaja teha, et õppimist motiveerida) Vanemate, õpetajate ja kaasõpilaste toetus mõjutab nii õpilase akadeemilisi kui ka sotsiaalseid suundumusi. Võib väita, et õpilaste tajutud vanemate positiivne mõju seostub valdamisorientatsiooniga ja õpilasi vähem aktsepteeritavad ning austavad kasvatusviisid toovad kaasa
vahel. Kui inimene tajub, et domineerib kontrolliv komponent, kaldub ta nägema oma käitumise põhjusi välistena. Kui domineerib informeeriv komponent, kaldub ta omistama oma käitumise põhjused sisemistele motiividele. Üldjuhul ei vähenda väline tasustamine sisemist motivatsiooni, kuid seda võib juhtuda, kui tasustus toimib vastandlikult sisemisest motivatsioonist ajendatud käitumisele. Õpimotivatsiooni olemus kognitiivse dissonantsi ja atributsiooniteooria positsioonidelt. Saavutusmotivatsiooni olemus ja selle võimalused õpimotivatsiooni seletamisel. Saavutusmotivatsiooni areng õpilastel. Saavutusmotivatsiooni käsitlemine N.Featheri mudeli valguses. i) Õpimotivatsiooni kujundamise strateegiad 1.N.Featheri mudel õpimotivatsiooni kujundamisstrateegiate teoreetilise alusena.Õpilaste arusaamad ja ettekujutused õppetegevuse eesmärkidest eduootuse vormijana. Erinevused õppimisele ja sooritusele orienteeritud õpilaste käitumises.
instrumentaalsed) inimesed eesmärke ja kavandavad plaane nende eesmärkide saavutamiseks. Bandura jt on väitnud, et kui sellised inimesed esimesel korral ebaõnnestuvad, ei loobu nad oma eesmärkide saavutamisest. Selle asemel nad kohandavad oma plaane või teevad lihtsalt uued plaanid. Need, kes olukordi kontrollivad, võtavad endale ka oma tegude eest vastutuse vastutuse nii õnnestumiste kui ka läbikukkumiste eest. Saavutusmotivatsioon Henry Murray (1938) on saavutusmotivatsiooni idee rajaja. Tema järgi on saavutusmotivatsioon püüd ületada takistusi, rakendada võimu, pingutada millegi raske sooritamise nimel nii hästi ja kiiresti kui võimalik. Murray arvates on saavutus üldistatud vajadus. Ta uskus, et saavutuste nauding ei seisne eesmärgi saavutamises, vaid hoopiski oskuste arendamises ja harjutamises. Teiste sõnadega annab saavutustele motivatsiooni nende poole liikumise protsess. Samal seisukohal on ka mitmed teised teoreetikud.
ühiskonna. autonoomsust. Samas on pidevalt näidatud, kuidas ,,kultuur" muutub koos materjaalsete tingimustega Vrd. nt. moderniseerumise/postmoderniseerumise teooriad: tehnol. ja majandusliku muutusega kaasnevad muutused väärtustes, identiteetides, poliitikas, kommunikatsioonis, kultuuris. .trad. => ,,kaasaegne/modernne" (=> ,,postmodernne") ühiskond. * ka siin esitatakse, et majandusarengu seiskumine võib olla seotud kultuuriga . trad. mudelid segavad, ei taheta muuta elulaadi, vähe saavutusmotivatsiooni 18. Mis on "kodanikeühiskond"? kodanikeühiskond: on 2 tüüpi definitsioone: tähistamas 1) kogu ühiskonda või 2) nii, et taoline ühiskond sisaldab kodanikeühiskonna "kitsamas mõttes" 19. Kaks vastandlikku arusaama sotsiaalsetest probleemidest 20. Erinevaid kultuuri definitsioone - kultuur 1) = inimeste poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste koguhulk (antropoloogiline def. . uuritakse nt. "võõraid kultuure") * nt
tõsta sellega töötajate töörahulolu taset. Saavutamaks paremaid tulemusi tuleb seda aga kombineerida teiste motivatsiooniteooriatega. 1.3. David McClellandi õpitud vajaduste teooria McClellandi teooria aluseks on Maslow' motivatsiooniteooria. Nii nagu Maslow' teooria põhineb erinevatel vajadustel, põhineb ka McClellandi teooria erinevatel vajadustel ja nende rahuldamisel. McClellandi teooria käsitleb aga väiksemal hulgal vajadusi. David McClelland arendas välja saavutusmotivatsiooni ehk õpitud vajaduste teooria. Selle teooria kohaselt isik, kellel on kõrge saavutusmotivatsioon, saab enda ületamist nõudvate ülesannetega teistest paremini hakkama. Kui aga ülesanne on lihtne või kui selle sooritamiseks on vaja ühist tööd, saavad nende ülesannetega paremini hakkama isikud, kellel on teistsugused motiivid. (Virovere jt 2004: 68) McClelland rühmitas vajadused osaduse-suhtlemise ehk kuulumise, autoriteedi ehk
Kui tegevusega seonduvad emotsioonid on positiivsed, on suurem valmidus tegevust sooritada kui negatiivsete emotsioonide puhul. Tunnete abil saab inimene aimu ka sellest, kuidas teised inimesed tema tegevusse suhtuvad. Inimesel on võimalus vajadusel muuta enda heaolu nimel seda, keda ta soovib oma toetajatena näha ning kellest pigem eemaldub pingelisel eesmärgini liikumise perioodil. 89. Mis on saavutusmotivatsioon? Iseenesest on saavutusmotivatsioon olemas kõikides inimestes. Saavutusmotivatsiooni tõlgendatakse vastandtendentside kaudu. Inimene on orienteeritud kas edulootusele või ebaedu vältimisele. Ka ebaedu vältimisele keskendunud inimesel on saavutusmotivatsioon, tema tegevus on lihtsalt suunatud ebaedu vältimisele tubli saavutuse asemel.. 90. Mis on saavutusvajadus? Saavutusmotivatsiooni, mille korral inimene on orienteeritud saavutusele, nimetatakse saavutusvajaduseks. Saavutusvajadus on üks tegur, mis inimest motiveerib. Inimesed erinevad
b) näevad oma edu ja ebaedu põhjusi püsivate või ebapüsivatena; c) tajuvad oma edu ja evaedu põhjusi kontrollitavate või kontrollimatutena. 17. Milline edu või ebaedu atributsioonide kombinatsioon õppimise tulemuste seletamisel motiveerib kõige paremini edasist õppimist, sõltumata eelnevast õpitulemusest? Selleks on jõupingutus. 18. Millised kaks faktorit määravad Atkinsoni (1964) järgi resultatiivse saavutusmotivatsiooni? Need on edusaavutamise ja ebaedu vältimise motiiv. 19. Uurimused näitavad, et eneses kahtlevad õpilased kalduvad olukorras, kus neil on võimalus valida erineva raskusega ülesandeid, eelistama kas väga kergeid või väga raskeid ülesandeid. 20. Saavutusmotivatsioon hakkab oluliselt mõjutama õpilaste õppimist ja õpitulemusi sellest ajast peale, kui õpilased jõuavad murdeikka, kui nad hakkavad teadvustama oma „mina“. 21
reeglid. Internalisatsioon Freud : enesekaristamine süü- ja ärevustunde kaasabil selgitamine miks tegu on vale. Minimaalne on piisav: vajalikul määral mõjutamist, et laps hakkaks käituma uuel viisil, aga piisavalt vähe, et ta ei tunneks end sunnituna Saavutusmotivatsiooni areng Bandura - tajutud võimekuse teooria - tugevad käitumise ennutajad: mõjutavad otsuseid, jõupingutusi ja püsivust, tundeid, tunnetusprotsesside kvaliteeti. Tajutud võimekus kujuneb erinevatest allikatest saadud info põhjal- tegelikud ja kaudsed kogemused, julgustamine , psühholoogiline seisund. Deci & Ryan'i enese-määratluse teooria (self-determination theory) sisemine vs väline motivatsioon, inimestel on vaja tunda end kompetentsena, autonoomsena, seotuna.
Õpimotivatsiooni käsitlemine atributsiooniteoorias. Teooria põhitähelepanu on pööratud sellele, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel. Niisuguste seletustega püüavad inimesed lepitada nende kujutletava ideaalse mina ja reaalsuse kognitiivset disso- nantsi. Atributsiooniteooria uuribki, kuidas mõjutavad inimeste kujutlused oma võimetest, ülesande raskusest, lahendamisel tehtud jõupingutusest, lahendusstrateegia valikust nende saavutusmotivatsiooni Inimeste käitumist ajendab soov säilitada positiivne minapilt ehk kujutlus iseendast. Sellest tingituna kalduvad inimesed oma positiivseid saavutusi omistama kas võimetele või töökusele, ebaõnnestumisi aga asjaoludele, mida nad ei saa mõjutada või kontrollida. Kontrollitud tingimustes tehtud eksperimendid on kinnitanud, et edu ja ebaedu atributsioonid on subjektiivsed. Kui kahel katserühmal lasta lahendada ülesandeid,
(või läbikukkumisega) -Miks mõnel indiviidil on kalduvus ettevõtte loomiseks ja teisel ei ole ? D.McCellandi ettevõtjakästilus – Ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus- motivatsioon ja tugev võimuvajadus (Ta uskus, et need nähtused on mõõdetavad). Saavutusmotivatsioon oli seega tema arvates õpitav. Tema poolt saadud tulemuste kohaselt on leitav seos saavutusmotivatsiooni taseme ja majandusliku arengu vahel. Ettevõtjad on indiviidid, kellele on omased kõrge saavutusmotivatsioon, eneseusaldus ning probleemide lahendamise oskused. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McCellandi järgi: saavutusvajadus, kuuluvusvajadus, võimuvajadus Ettevõtja roll McCellandi järgi - Riigi saavutusvajadus transformeeritakse majanduskasvuks läbi ettevõtete tegevuse; kui riigis on saavutusvajaduse tase kõrge, on seal rohkem ettevõtjaid. 9.D. L
õpilased.atributsioonidega kaasnevad alati emotsioonid, mis võivad omakorda tugevasti mõjutada esialgu antud seletusi edu v ebaedu põhjuste kohta. Seetõttu võib väita, et inimeste käitumist suunavad valdavalt psüühilised seisundid, mis moodustuvad atributsioonide ja nednega seostuvate emotsioonide ühendusena. Seejuures on käitumise vahetuteks ajenditeks pigem emotsioonid kui ratsionaalne arutlus, mis järgneb sellele Saavutusmotivatsiooni olemus ja selle võimalused õpimotivatsiooni seletamisel. Saavutusmotivatsiooni areng õpilastel. FEATHERI mudel õpimotivatsiooni erinevaid käsitlusi sünteesiva vahendina. Motivatsiooni kujundavate tegurite suure hulga, nende üheaegse toime ja vastastikuse mõjustatavuse tõttu on raske luua ühist teooriat mis suudaks haarata neist olulisemad. Üheks selliseks kontseptsiooniks on inimeste käitumise kirjeldamine saavutussituatsioonides eduni jõudmise tõenäosuse ja edule omistatava
käitumisteadustel põhinevaid ettevõtlusalaseid empiirilisi uuringuid. Ettevõtjale olulised motivaatorid McClelland leidis, et ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus- motivatsioon ja tugev võimuvajadus. McClelland uskus, et need nähtused on mõõdetavad. "Kui midagi eksisteerib, siis see eksisteerib teatud koguses ning seda saab mõõta." Ta uskus, et inimese käitumist saab mõjutada: ta arendas välja koolitusprogrammi saavutusmotivatsiooni tugevdamiseks. Saavutusmotivatsioon oli seega tema arvates õpitav. Ettevõtja roll Ettevõtja roll seisnes MCClellandi järgi selles, et riigi saavutusvajadus transformeeritakse majanduskasvuks läbi ettevõtjate tegevuse. Kui saavutusvajaduse tase riigis on kõrge, on seal tõenäoliselt rohkem ettevõtjatena käituvaid inimesi. Ettevõtjad on indiviidid, kellele on omased kõrge saavutusmotivatsioon, eneseusaldus ning probleemide lahendamise oskused. 10. D
D. McClellandi ettevõtjakäsitlus. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi. Ettevõtja roll McClellandi järgi. McClelland leidis, et ettevõtja motivatsiooniprofiilile on omane väga tugev saavutusmotivatsioon ja tugev võimuvajadus. Ta uskus, et need nähtused on mõõdetavad. „Kui midagi eksisteerib, siis see eksisteerib teatud koguses ning seda saab mõõta“ Ta uskus, et inimese käitumist saab mõjutada: arendas välja koolitusprogrammi saavutusmotivatsiooni tugevdamiseks. See oli tema arvates õpitav Ettevõtja roll: riigi saavutusvajadus transformeeritakse majanduskasvuks läbi ettevõtjate tegevuse. Kui saavutusvajaduse tase riigis on kõrge, on seal tõenäoliselt rohkem ettevõtjatena käituvaid inimesi, ettevõtjad on indiviidid, kellele on omased kõrge saavutusmotivatsioon, eneseusaldus ning probleemide lahendamise oskused. 9. D. L. Birch´i panus ettevõtlusuuringutesse. Gasellettevõtted.
Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi: McClelland leidis, et ettevõtja motivatsiooniprofiilile on omane väga tugev saavutusmotivatsioon ja tugev võimuvajadus. McClelland uskus, et need nähtused on mõõdetavad. „Kui midagi eksisteerib, siis see eksisteerib teatud koguses ning seda saab mõõta“. Ta uskus, et inimese käitumist saab mõjutada: ta arendas välja koolitusprogrammi saavutusmotivatsiooni tugevdamiseks. Saavutusmotivatsioon oli seega tema arvates õpitav. Ettevõtja roll McClellandi järgi: Ettevõtja roll seisnes McClellandi järgi selles, et riigi saavutusvajadus transformeeritakse majanduskasvuks läbi ettevõtjate tegevuse. Kui saavutusvajaduse tase riigis on kõrge, on seal tõenäoliselt rohkem ettevõtjatena käituvaid inimesi.
läbikukkumisega). Väljakutse käitumis- teadlastele, eelkõige psühholoogidele. McClelland leidis, et ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus- motivatsioon ja tugev võimuvajadus. McClelland uskus, et need nähtused on mõõdetavad. "Kui midagi eksisteerib, siis see eksisteerib teatud koguses ning seda saab mõõta." Ta uskus, et inimese käitumist saab mõjutada: ta arendas välja koolitusprogrammi saavutusmotivatsiooni tugevdamiseks. Saavutusmotivatsioon oli seega tema arvates õpitav. David L. Birch The Job Generation Process (1979). Paljud suurettevõtted olid jäigad ega suutnud kohaneda uute turutingimustega. Muutus majanduse struktuur ning esile kerkisid uued tegevusalad. Birch selgitas välja, et suurem osa uutest töökohtadest luuakse väikeettevõtetes. Hiljem jagas väikeettevõtted "gasellideks" ja "hiirteks" ning rõhutas, et töökohtade
käitumisteadustel põhinevaid ettevõtlusalaseid empiirilisi uuringuid. Ettevõtjale olulised motivaatorid McClelland leidis, et ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus- motivatsioon ja tugev võimuvajadus. McClelland uskus, et need nähtused on mõõdetavad. "Kui midagi eksisteerib, siis see eksisteerib teatud koguses ning seda saab mõõta." Ta uskus, et inimese käitumist saab mõjutada: ta arendas välja koolitusprogrammi saavutusmotivatsiooni tugevdamiseks. Saavutusmotivatsioon oli seega tema arvates õpitav. Ettevõtja roll Ettevõtja roll seisnes MCClellandi järgi selles, et riigi saavutusvajadus transformeeritakse majanduskasvuks läbi ettevõtjate tegevuse. Kui saavutusvajaduse tase riigis on kõrge, on seal tõenäoliselt rohkem ettevõtjatena käituvaid inimesi. Ettevõtjad on indiviidid, kellele on omased kõrge saavutusmotivatsioon, eneseusaldus ning probleemide lahendamise oskused. 10
Peamiselt käsitletakse siiski stressi negatiivset mõju organismile. Stress võib põhjustada rahulolematust iseenda ja ümbritsevaga, närvilisust, häireid mõtlemises. Stressis olev inimene tunneb end sageli väsinuna ning on vastuvõtlikum mitmesugustele haigustele. Stress kujuneb siis, kui inimene kohtab ülejõukäivaid ülesandeid ning teeb korduvaid pingutusi raskuste ületamiseks. Juhid teevad tööalaseid pingutusi väga erinevatest eesmärkidest lähtudes. Saavutusmotivatsiooni aluseks võib olla erineva tugevusega auahnus, soov ennast teostada, kalduvus võtta vastu järjest nõudlikumaid "väljakutseid", vajadus tõestada teistele oma võimet asjadega hakkama saada, püüe säilitada eneseväärikust või kompenseerida sellega kaasnevat ebakindlus- või nõrkustunnet. Keskkonna tegurid Indiviidi tegurid · Töö/pere- ja koduelu · Isiksuse omadused
◦ joonistamist kasutatakse nii diagnostikaks kuid ka teraapiaks ◦ joonistusi tihti tõlgendatakse üle ◦ nt lastakse joonistada ennast ja siis joonistatud tegelasest rääkida tema-vormis, laps annab rohkem infot kui enda kohta ◦ lisaks tulemusele on oluline ka, kuidas joonistus valmis laste uurimiseks on vajalik lapsevanema nõusolek hindaja peab teadma enda hoiakuid ja väärtusi ja neid teadlikult hindamisprotsessist eemal hoidma 6.10 Katrin Mägi - Saavutusmotivatsiooni areng tavakäsitluses nähakse püsiva iseloomuomadusena motivatsioon põhineb inimese uskumustel oma võimekuse kohta – kas antud ülessannet saadab edu või ebaedu? > kui usk, et edu, siis on suurem tõenäosus, et saadabki edu ◦ Bandura (1997) tajutud võimekuse teooria ▪ usk mõjutab ül lahendamisega seotud otsuseid, pingutust, püsivust, tundeid ▪ kõrgema usuga valivad keerulisemaid ülesandeid ja eesmärke; keskenduvad paremini
kui ühiskonnas üldiselt valitsevad. * nt. moderniseerumise/postmoderniseerumise teooriad: tehnol. ja majandusliku muutusega kaasnevad muutused väärtustes, identiteetides, poliitikas, kommunikatsioonis, kultuuris. .trad. =>kaasaegne/ modernne. (=> postmodernne) ühiskond. # ka siin esitatakse, et majandusarengu seiskumine võib olla seotud kultuuriga. Trad. mudelid segavad, ei taheta muuta elulaadi, vähe saavutusmotivatsiooni # emotsionaalsus => ratsionaalsus (=> refleksiivsus); partikularism => universalism (=>partikularism?); religioossed => materialistlikud => postmaterialistlikud väärtused; staatilisus => progressi narratiiv => suurte narratiivide kadumine; seisused => klassid => ,,hõimud" (Michel Maffessoli 1988) - nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi: * kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on ,,materialistlikud"? Kas
• regressiivne – domineerivad eluliste tarvete rahuldamise, mugavuse ja prestiiži ehk välised motiivid; • alalhoidlik – domineerivad enesehinnangut toetavad ja alalhoidvad motiivid, niisuguseid inimesi iseloomustab sageli motivatsioonipuu- dus, abituse ja isikliku ebaõnnestumise tunne. Inimestel on loomupärane seesmine vajadus tunda end kompetentsena ja kalduvus oma elu esimesest päevast alates harjutada ja arendada uusi os- kusi. Saavutusmotivatsiooni teoreetikud väidavad, et inimestel on peale kompetentsusvajaduse tarvidus tunda end ka ise määravana: inimesed soo- vivad uskuda, et nad tegelevad asjadega omal tahtel, mitte tasu lootuses või karistuse kartusest (Deci & Ryan, 1985). Samad autorid väidavad, et tegevustel on kõrgem seesmine väärtus, kui inimesed tunnevad, et nad on ise oma tegevuse põhjused, erinevalt olukorrast, kus nad usuvad, et teevad midagi tasu, sunni või soovi tõttu rahuldada kedagi teist, s.t välise põhjus-
muuta asju paremaks. Nn. saavutuste latti tõstetakse pidevalt kõrgemale ning peetakse täpset arvestust saavutuste üle. Kõrge motivatsiooniga inimesed jäävad optimistlikuks ka kaotusseisus. Sellisel juhul liitub eneseregulatsioon saavutusmotivatsiooniga ületamaks frustratsiooni ja depressiooni, mis tulenevad tagasilöögist või ebaõnnestumisest. Veel üheks loogiliseks ilminguks on lojaalsus ettevõttele. Saavutusmotivatsiooni transformeerimine eestvedamisoskuseks tuleneb järgmistest osadest: iseendale "saavutuste lati" kõrgele seadja teeb seda ka ettevõtte puhul, kui talle selleks võimalus 31 anda; inimesed kalduvad looma sarnaste omadustega inimeste ringi enda ümber ning optimism ja lojaalsus organisatsioonile viimased kaks on olulised fundamentaalse tähtsusega eestvedamise komponendid Goleman'i arvates.
annaabi.ee 
