Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Saatus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
saatusesse, targem, filosoof, vaevalt, mismoodi, kukub, lugusi, koguaeg, lähme, maapeal, müstika, alateadvus, varemalt, sügavamalt, valikud, rahulolematus, ametikoht, perega, tegelemiseks, ateist, saatanat, pessimist, maagia, keerleb, usudMis määrab inimese saatuse? Saatus on vääramatu jõud, mis määrab sündmuste kulgu inimese elus. Saatust on võimalik kirjeldada ka ettemääratud tulevikuna. Saatus, kui elutee on kindlasti olemas, kuid ta ei pea olema ilmtingimata ettemääratud. Mõned meist on võimelised kujundama oma saatust ise, mõned see eest näivad olevat, kui rakmeteis. Saatus on igale inimesele niivõrd enesestmõistetav, et neil ei tule pähegi mõtiskleda selle üle, mis ikkagi tegelikult toimub. Seepärast ei teadvustata endale üldse ka selles peituvaid rangeid seadusi. Seadused, mis meie saatust mõjutavad ja määravad on loodusseadused. Loodusseadus on võimalik näha, kui neid näha soovitakse. On arvamusi, et loodusseadused ongi Looja ehk Jumala tahe. Ollakse veendunud, et Jumal määrab saatusi just loodusseadusi kasutades. Kogu nähtavas ja nähtamatus olemises on nii, et iga asi sünnitab endasarnast. Niisama järjepidev on kasvamine ning kujunemine, vilj
valik, on juba ammu ette määratud. Ja kui me oma vabaduseihas otsustame trotsida saatust ja valime meelega viimasel hetkel teise tee, siis kes ütleb, et meie trotslik valik polnud juba kunagi ette määratud. Kuid see ei saaks olla enam kokkusattumus. Nüüd, kui oleme veendunud, et sihtpunkt on meil kirjas, peame vaid välja mõtlema, mis teid pidi sinna jõuda. Jah, meil on saatus - asjad, mis on ette määratud. Ent siiski on mõned valikud meie teha. Me saame valida, kas usume saatusesse või ei. Meie otsustada on see, kas me tõesti siiralt usume igasse valikusse, mille teeme ja süüdistame endid siis, kui miski ei õnnestu ning kiidame siis, kui kõik õnnestub või süüdistame saatust selles, et oleme laisad ja ei viitsi pingutada paremuse poole ning kui asjad meie kasuks töötavad, siis mõtleme, et nii peabki olema saatus ju. Aga selleks, et kõik toimiks, et me kuhugi jõuaks ja tunneks rõõmu
SAATUS SEGAB KAARDID JA MEIE MÄNGIME? Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Kas see mõttetera filmist ,,Viimne Reliikvia" on tõsi, või on tõesti kuskil keegi, kes on meie tuleviku kivisse raiunud? Kas inimese õnn või õnnetus, kordaminek või ebaõnnestumine, armastus või surm on tema enda kätes? Või on kuskil mingisugused kosmilised jõud või tõesti saatus ise, kelle jaoks on kõik asjad juba paika pandud ja inimesel ei ole selle muutmiseks sõnaõigust? Kindlasti on erineva arvamusega inimesi. Ühed on need, kes ei usu saatusesse, kes arvavad, et kõik on enda teha, kõik oleneb enda tegudest ja otsustest, ning mingisugust saatusenimelist meest ei eksisteeri. Ja teised, kes arvavad, et saatus on inimeste elu pannud juba sündides paika. Kes peab surema 20. aastaselt, kes 120. aastaselt. Kuid kas ei ole see viimane vaid ettekääne ja vabandus enda eluga ebaõnnestumisel ja mitte hakkama saamisel? On see paljude jaoks põhjendus
EESTI KRISTLIKUS KULTUURIRUUMIS. MINU SUHE KRISTLIKU KULTUURIRUUMIGA Eesti inimesed jagunevad religiooni poolest kolmeks: uskujad, vastuvõitlejad ja hoolimatud. Kahjuks kuuleme igapäevaselt vaid kahe esimese grupi häält, saamata sealjuures teada, mida mõtleb suur hulk meie rahvast, kes lihtsalt keeldub religioonist kõnelemast. Ei oskagi öelda, kas teemat peetakse liialt isiklikuks või mitte piisavalt tähtsaks, kuid kahjuks kohtab seda tihti, kus inimesed üritavad Eesti rahva stereotüübile vastu võidelda, kuid siiski otsustavad paljudes teemades vaikida ja külmaks jääda Kas Eestis on usklik või ateistlik rahvas? Kuidas saada teada midagi, millest paljud keelduvad rääkimast, uskudes et teema liialt isklik on? Eestit peetakse vast et üheks maailma vähem usklikuks riigiks, kuid ega keegi ikka tõeliselt aru saagi, kas siis Eesti rahvas usub või ei usu, sest keegi ei räägi ju midagi. Uskujad ja vastuvõitlejad on aga vägagi valjud o
Kui palju siis maksab õnn? Teadagi on tõsiasi, et kui inimene on õnnelik on ka teised ta ümber õnnelikud Samas, kui küsisin sõpradelt, kas nad on õnnelikud sain nende vastustest välja lugeda kahte asja. Esiteks enamus neist ei teadnudki, mida õnneks pidada ja teiseks seda, et paljud olid oma hetke õnnes väga kahtleval seisukohal. Seda võib pidada, kas liigseks rahuloluks või rahulolematuseks. Järgnedes esitatud küsimusele saab ka öelda, et kõik sõltub inimesest. Iga inimene maksab oma õnne eest erinevalt. Palju sõltub ka sellest, kui ambitsioonikas ta on. Liigne rahulolematus võib olla nagu ka liigne rahulolu võib olla kaos, sest tegelikult ei kesta miski igavesti. Inimene, kellel pole eesmärke ei maksa õnn midagi ning ta ei hakka ka kunagi kogema tõelist õnne, sest ta on rahul vaid sellega, mis tal on. Mõnes mõttes võib see ka hea olla, aga mina arvan ,et inimene peab arenema, läbides eluetappe ning kui ta sureb vot al
Mis on õnn? Mis on õnn? Ma usun, et peaaegu iga inimene küsib endalt seda, kuid mina arvan, et iga inimese õnn on erinev. Kõik sõltub siiski sellest, milline inimene on ja mis teda õnnelikuks teeb. Mõni võib olla ka kõige väiksematest asjadest õnnelik, teisel aga võib õnne pakkuda midagi suuremat ja rohkemat. Nii palju, kui on maailmas olemas inimesi, nii palju on ka erinevad arvamusi. Seega mõni inimene võib uskuda, et teda teevad õnnelikuks ainult raha ja rikkus, teisi teevad õnnelikuks lähedastega koos olemine. Osad leiavad, et õnne polegi olemas, on vaid eesmärk ja selle poole püüdlemine. Minu arvates teebki selliseid inimesi õnnelikuks oma eesmärgi poole püüdlemine, neile on selle poole püüdlemine huvitavam kui eesmärgi saavutamine ise. Sest, kui sul on võimalus viia oma unistus ellu, siis see teebki sind õnnelikuks. Paljud inimesed arvavad, et nad ei väärigi õnne, kuigi mina arvan, et poleks õigl
"Su sees on võimalused. Need on määratud" Juhan Viiding "Sa pole asjata see, kes sa oled, selle taga on keerukas plaan. Sa oled kallis ja täiuslik taies. Sind voolinud on meistri sau, sa oled ta südamel armas, sest su peal on Jumala au". Need read pärinevad Russell Kelferi luulest. Sama mõtet kannab edasi piibelgi, raamat, kus on kirjas elutõed. Kristlased, kaasa arvatud ka mina, usuvad, et meid on loodud just selliseks nagu me oleme Jumala eesmärgi jaoks. Tema on see, kes paneb paika meie rahvuse, väliumse, perekonna. Tema annab meile eluks vaja minevad võimalused ja oskused. Jumala soovib meilt vastu kõigest oma elu eesmärgi ära tundmist ja selle täitmist. Ta on andnud meile kõik vajalikud vahendid ju selleks. Kui meie sees on võimalused siis, kas me haarame neist ikka alati kinni? Mis takistab meid neid kasutamast? Kui need on määratud, siis kelle poolt? Me kõik oleme erinevad. Igaüks meist
JUHAN VIIDING Sündinud: 1. juuni 1948 Surnud: 21. veebruar 1995 Pseudonüüm: Jüri Üdi Hariduskäik: I. 6 erinevat üldhariduskooli II. Tallinna 21. keskkool (väga lühikest aega) III. Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkool (ehk õhtukool) IV. Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunsti eriala (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) 1968-1972 Perekond: isa Paul Viiding ja ema Linda Viiding 3 õde naine Riina Kiisk tütar Elo Viiding Looming: Jüri Üdi I. "Detsember"(1971) II. "Käekäik"(1973) III. "Selges Eesti keeles"(1974) IV. „Armastuskirjad“(1975) Juhan Viiding I. „Ma olin Jüri Üdi“(1978) II. „Elulootus“(1980) III. „Tänan ja palun“(1983) IV. „Osa“(1991) Kes oli Juhan Viiding? Või võiks hoopis küsida, mis oli Juhan Viiding? Just mis, sest minule tundub Juhan Viidingu olemasolu kuidagi äärmiselt paradoksaalne. Ma ei tea miks, aga vaadates Eesti filmiarhiivi pilti, ku
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
..jookse...jookse, kallis Adeele...mu armas Ada...jookse! Kardinad, muusika (vali, lausa rangelt dramaatiline) veel ei lange ära, vaid mängib paar minutit. Siis saabub fantastiline lõpuakord, mängu kulminatsioon ja kogu lava tuled kustuvad on saabunud vaheaeg. VAHEAEG IV vaatus Alexa on isa talus, oma kodus ja mängib iseendaga kaarte. Kostab koputus uksele. Alexa: Ah? Mida? Koputatakse taas Alexa: Heidab kaardid käest ja läheb ust avama Tulen, tulen, juba tulen! Ukse avanedes kukub Marc sisse, kuid Alexa jõuab tast enne kinni haarata, et poiss põrandale ei vajuks. Alexa: Issake, Marc! Isa! Issi! Tule kähku! Marc tuli koju! Ja tal on väga paha olla! Isa! Isaaaaaa! Eino: Torisevalt No mis sa kisad, laps! Mis juhtus? Alexa: Marc jõudis koju! Eino: Aa, see hulkur! No siis ma tagasi ahju pääle! Alexa: Ei! Tal on väga halb olla! No vaata ometi! Isa! Alexa variseb Marci raskuse all põrandale istuli Alexa: Nuuksub ja silitab venna pead Oh issake, mis küll sinuga juhtus
töötleb ümber meeks. Bacon leidis, et samamoodi peaksid ka teadlased toimima: koguma fakte erinevate uurimuste läbi ning seejärel neid oma mõistust kasutades analüüsima. Niimoodi olevat võimalik uute avastusteni jõudmine. 37. Selgitage, miks pole Descartes’i arvates alust usaldada oma meeli? Descartes väitis, et kõik ei ole nii nagu meile näib ja seetõttu võivad tekkida meil ekslikud aistingud. Ta ei välistanud ka võimalust, et elab kuri deemon, kes meid koguaeg petta ja eksitada üritab. Samas kahtles ta ka ärkvel oldud aja reaalsuses – me ei pruugi arugi saada, et tegelikul on kogu me elu uni, sest ärkvel oleks, kui ka unenäod näivad mõlemad väga reaalsed. 38. Selgitage, miks on Descartes’i arvates esimene ilmselge tõde (idee). Descartesi arvates on esimene tõde see, et ma mõtlen, järelikult olen olemas. Ta leidis, et mõtlemine iseenesest pole võimalik ilma mõtlejata. Niikaua, kui inimene mõtleb, ta ka eksisteerib. 39
ning töö viljad töötleb ümber meeks. Bacon leidis, et samamoodi peaksid ka teadlased toimima: koguma fakte erinevate uurimuste läbi ning seejärel neid oma mõistust kasutades analüüsima. Niimoodi olevat võimalik uute avastusteni jõudmine. 37. Selgitage, miks pole Descartes'i arvates alust usaldada oma meeli? Descartes väitis, et kõik ei ole nii nagu meile näib ja seetõttu võivad tekkida meil ekslikud aistingud. Ta ei välistanud ka võimalust, et elab kuri deemon, kes meid koguaeg petta ja eksitada üritab. Samas kahtles ta ka ärkvel oldud aja reaalsuses me ei pruugi arugi saada, et tegelikul on kogu me elu uni, sest ärkvel oleks, kui ka unenäod näivad mõlemad väga reaalsed. 38. Selgitage, miks on Descartes'i arvates esimene ilmselge tõde (idee). Descartesi arvates on esimene tõde see, et ma mõtlen, järelikult olen olemas. Ta leidis, et mõtlemine iseenesest pole võimalik ilma mõtlejata. Niikaua, kui inimene mõtleb, ta ka eksisteerib. 39
ei olnud tõeline armastus armastus ei vaja põhjusi. Armastatakse sellepärast, et armastatakse reetmine on hoop, mida ei osata oodata. Inimesed kardavad oma suurimaid unistusi ellu viia, sest neil on tunne, et need pole seda väärt või et nad ei jõua sinnani. Hirm kannatuse ees on hirmsam kui kannatus ise õnne võib leida ka liivaterast, sest liivatera on hetk Loomisest ja Universumil kulus selleks miljoneid aastaid. Igal inimesel siin maapeal on varandus, mis teda ootab. Südamed räägivad nendest varandustest vähe, sest inimesed ei taha neid enam otsida. Südamed räägivad sellest lastele, hiljem lastakse sellel minna, igaüks oma saatuse poole. Inimeste jaoks on maailm õudne- ja sellepärast maailm muutubki õudseks. Surra janu kätte just siis, kui palmipuud silmapiirile ilmuvad. Öö kõige pimedam hetk saabub vahetult enne päikesetõusu
Olla või mitte olla- kas meil ongi valikut? ,,Olla või mitte olla- see on küsimus." Selle küsimuse küsis William Shakespeare raamatus Hamlet. Elus on palju kannatusi, aga ka palju ilusaid hetki, mis panevad inimesi just nende sõnade peale mõtlema. Kas olla või mitte olla? Kas ma suudan veel kannatada? Kas ma olen selle ära teeninud? Need on küsimused, mis käivad vähemalt korra enamuse peast läbi. Kuid kas meil on üldse valikut ning mida peaksime tegema, et oma elu täisväärtuslikult elada? Inimene on sündinud siia maailma põhjusega. Olgu see siis kas lihtsam või sügavam põhjus. Kas lihtsalt vanemad on soovinud endale rõõmu ning seltsi lapse näol või on juba saatusega ette määratud vastsündinule raskem tee. Kõik inimesed ei olegi määratud tegema suuri tegusid, aga igal inimesel on oma eesmärk ning põhjus, miks edasi elada. Eesmärgid võivad olla erinevad ning me ei tea kunagi täpselt, milline see kellelgi on. Osad on võtnu
Mina ja Religioon Oeh...usk on minu jaoks nii raske teema, sest ühelt ma usun ja teisalt jälle ei usu. Seda on raske seletada, sest minu jaoks on kõik niigi selge või siis just vatsupdid midagi ei ole selge ja ma ei oska küsida ega rääkidagi milles on problem. Aga samas ma usun, et uskuda saab ainult seda, mis on põhimõtteliselt kaheldav. Seda, milles ma kahelda ei saa või milles kahelda on väga raske...no seda ma ju tean. Näiteks tean ma, et kivi kukub käest lahti saades maa poole - ma ei pea ju ometigi seda uskuma, see on ju niigi selge. Ma usun seda, mis on võimalik, aga ei pruugi olla tõeline. Siin on tegu tõenäosusega - usutav on rohkem või vähem tõenäoline. Aga see, mida ma tean, ei ole pelgalt tõenäoline, vaid see ju ongi täielik tõde, see on tõeline. Kui ma sellest oma värskele abikaasale rääkisin, küsis ta minult rida küsimusi, et aga mida me siis teame või kas me üldse midagi teame? Kas on üldse midagi, mis on täielikult absoluudne tõde
saatusest külvatava püüdmiseks ning ootab rahutult tema saadetisi. (7) Kujutle endale järgmist: saatus korraldab mängud, jagades sellel surelike kokkutulekul auavaldusi, rikkusi, armu, millest osa kistakse krahmavate käte vahel tükkideks, osa tuleb jagada autute kaaslastega, osa toob kättesaamise järel rängalt kahju kättesaajatele; osa langeb saagiks neile, kel sellega pole asja, osa läheb kaduma, kuna ülemäära ägedalt rabatakse, osa kukub mujale, kuna ahnelt röövitakse. Kuid kaua ei kesta isegi selle rõõm, kelle rööv hästi õnnestus. Nii et igaüks, kellel rohkem mõistust, jookseb kingikeste sissetoomist nähes teatrist minema, teades, et pisiasjad lähevad kalliks maksma. Keegi ei astu lahkujaga käsikähmlusse, keegi ei löö väljujat -- riid käib noosi ümber. (8) Niisamuti läheb sellega, mida saatus ülalt läkitab: kõhkleme õnnetuina, killustume, ihkame endale
Feministlik kriitika teostele "Laul tulipunasest lillest" ning "Suveöö armastus" Friedebert Tuglas on olnud väga viljakas autor ning panustanud väga palju Eesti kirjandusse, kuid veelgi olulisem on ta olnud kriitikuna. Natukene lõõpides hakati tema eluajal kutsuma teda Eesti kirjanduse paavstiks. Tema novellid moodustavad tekstikogumi, mida ühendavad omavahel sarnased jooned: maailmanägemuse ühtsus ning oluline on esteetiline lähenemisviis. Tuglase jaoks olid väga tähtsad sümbolid, tema jaoks oligi see tõde. See maailm, mille tema novellidest leiame, on tihendatud ning tuleb esile just sümbolite kaudu. Selle sümboli avaram esinemisvorm on müüt. "Luua müüte – see on kõrgeim. Luua seda üksi, mis muidu rahvad ja sajandid loonud – see on jumalik. Suuremat õnne ei pea kunstnik lootma." Tuglas nõuab üldiste printsiipide olemasolu kirjanduses. Müüdižanris vormistatud tekstieripära on see, et üldistusaste peaks olema nii tugev, et see on inimeste jaoks
Eestluse elujõu allikad 24-ndal veebruaril 2008-ndal aastal saab Eesti Vabariik 90 aastaseks. Eesti Vabariigi sünniaastaks peetakse aastat 1918. Sel aastal kuulutati Eesti esimest korda iseseisvaks . Mis siis on Eesti Vabariigi pikaealisuse saladus ? Ma arvan, et eelkõige eestlaste tahtejõud olla iseseisev rahvas. Kellele meeldiks elada teise riigi rõhumise all ? Ma arvan, et Eesti Vabariigi tekkepõhjuseks on ka tugev eestluse tunne ühiskonnas. Defineerin natuke oma nägemust eestlusest. Eestlus, see on omapära, rahvuslik karakter, mis eristab meid teistest, me peame end identifitseerima ja järgima rahvuslikku ideoloogiat ( mitte, et me jubedad natsionalistid olema peaks, vaid, et me austame oma oma riiki, järgime oma juhte, seadusi ja ei klassifitseeri end mitte-eestalasena ). Samamoodi tähendab eestlus, et me kuulume eestlaste kooslusesse ja teadvustame seda (näiteks muinasajal teadvustati end kas külakogukonna järgi, valla järgi, kuni 19. sajand
Raskolnikov'i- Raskolnikovi _ ülesse kerkinud- üles kerkinud teise külje alt- teise külje pealt/ teisest küljest videosi- videoid 2.6. Ühildumine Siin tuleb teha oma viimased jõupingutused, sest riigieksamite tulemusest sõltub, kuhu edasi õppima minna saab. Kui neile öeldakse, et elu on kui muinasjutus, siis rahvas ei teegi selle saavutamiseks midagi, vaid lihtsalt ootab, et kõik nii läheks. Rahvas on ainsuses. Meie ümber leidub paljusid, kes usuvad oma saatusesse. Osa inimeste jaoks ongi see võib- olla võidu märgiks, teadmine, et ta on oma elus midagi saavutanud. Osa on alati ainsuses. Iga noor inimene teeb endale mingil ajal tulevikuks plaane, kujutab vaimusilmas ette, mis tööd ta teeb ning milline pereelu välja näeb. Sõltuvusained võivad rikkuda kõigi meie elusid. _ Juba Nõukogude Liidu ajal, kui Eesti veel iseseisev riik polnud, oli meie isamaa kõva tegija mitmel alal, näiteks korvpallis.
Ainult hädavajalikuga leppiv inimene ei saagi mugavust hinnata, sest tal pole seda kunagi olnud. Ta võib arvata mugavusest mida tahes, aga tegelikult ta ei tea, sest pole seda kunagi kogenud. Kui aga rikas kaotab varad ja mugavused, on ta masendunud ja ei oska (ja ega eu tahagi) vähesega toime tulla. Ta on rikutud. Samas rikkus ei pruugi muuta inimest mitte mõtlevaks. Ta suudaks sama hästi arutleda filosoofiliselt kui vaesem askeetlikum filosoof. o Olen nõus Seneca seisukohtadega. Ta väidab, et mida rohkem inimene omab (enamasti materialistlikku), seda rohkem ihkab ta veel saada. Seneca räägib rahvale, et nad väldiksid seda, mis lihtrahvale meeldib ja mida juhus pakub. Et nad jääksid kahtlevaiks ja kartlikeks iga juhusest tuleneva hüve puhul. Et nad põlgaksid kõike, mis esineb ehte ja kaunistuse kujul. (Mõtelge sellele, et
Leppimine ja leppimatus Inimestele on antud võimalus väljendada oma emotsioone ning arvamusi. On võimalik leppida olukordadega või siis mitte. Tähtis on mõista, et kõik meie valikud mõjutavad ennekõike meid endid ning sellepärast ei tohi leppida millegagi, mis tegelikult rahulolu ei taga. Inimene peaks olema motiveeritud hoopis rohkem pingutama, sest kui julgeda näidata üles leppimatust, on võimalus muuta oma elu meelepärasemaks. On erinevaid tegureid, mis mõjutavad inimeste otsuseid. Arvan, et kõige tähtsamal kohal on julge iseloomu ja eesmärkide olemasolu. Sest inimene, kes teab, mida ta elult tahab ning ei lepi vähesega, suudab tasapisi ületada ka suurimad raskused ning jõuda olukorrani, mis õnne korral toob talle soovitud tulemused või annab vähemalt tundegi, et on proovitud, mitte lihtsalt käega löödud. Samas on otsuste tegemisel suur roll ka lähedaste toetusel ning tihti ka materiaalsetel võimalustel. Nii näitek
A (aktiveeriv sündmus) Ees on raske eksam, mille ma tahan kindlasti sooritada. Kirjelda lühidalt sind häirinud sündmust (mida oleks registreerinud kaamera?) A võib olla sisemine või väline, tegelik või kujutletud. A võib olla sündmus minevikust, olevikust või tulevikust IB (irratsionaalsed uskumused) Ma pean tingimata selle eksami ära tegema. Kui see läheb mul halvasti sõi ma kukun läbi, siis see näitab, et ma pole midagi väärt! See on hirmus, kui ma sellel eksamil läbi kukub! Et irratsionaalseid uskumusi ära tunda, otsi: Dogmaatilisi nõudmisi (peab, ei tohi) Õuduste kujutlemist (see on õudne, hirmus kohutav) Madalat frustratsioonitaluvust (ma ei ela seda üle) Enda või teiste hurjutamist (ma olen/tema on pahane, tühine) C (tagajärjed) Peamised negatiivsed emotsioonid: hirm eksamite ees Peamised ennastkahjustavad käitumisviisid: ma väldin kursusi või kandideerimist töökohtadele, kus on vaja sooritada eksameid, katseid ja teste
võimalust. Sellega mõtleksin ma maal elavate inimeste peale, kes elavad suurematest linnadest väga kaugel. Kuna Eesti on väga hea Interneti levialaga riik, jätkub seda peaaegu kõikjale. Klientidel tarvitseb teha mõned klikid Internetis ning paari päeva pärast on kaup neil käes ilma kodunt lahkumata. On võimalus, et ettevõtlusel ei hakkagi hästi minema. See on justkui nagu kasiinoga. Teed suure panuse ja siis jääd ootama, millal võit sülle kukub. Seda ei pruugigi juhtuda! Just seepärast ma ettevõtjaks sobingi, et mul on julgust riskida. Riskimine viib meid elus edasi. Et ettevõtja olla, selleks peab olema veel mitmeid omadusi. Peab olema algatusvõimeline, töökas, iseenda peremees, hea suhtlemisoskusega ning loovuse pisik peab ka sees olema. Need omadused on mul täiesti olemas. Ettevõtluse üks peaülesanne on see, et ta hakkaks mulle tulu sisse tooma. Alguses ma kasumit ei ootaks. Seega on tähtis, et ma alguses ei satuks
viinud kui sealt kaotanud. Sealjuures on meil argielus enamasti tegu märksa keerukamate protsessidega, mille puhul tuleb mängu oluliselt rohkem mõjusid kui füüsikas. See aga tähendab, et mida kaugemale me olevikust eemaldume, seda rohkemate juhustega peame olema valmis rinda pistma. Pilk taevasse võib anda kasutuskõlblikku ilmaennustuse paariks lähimaks tunniks, kuid Nostardamuse maailma ajaloo kohta käivate ennustuste täidemineku peale sajandeid pärast tema suma seevastu vaevalt küll keegi kihla vedama hakkaks. Selles, et asjad käivad seaduste järgi ja me neid sellele vaatamata ette näha ei oska, ei ole järelikult mingit vastuolu. Kas tulevik on ehk kirjas plaanides, mida me lihtsalt lugeda ei mõista? Siis järgiks meie elu inimestele mõistetamatut saatust. Alber Einstein kuulus nende hulka, kes ei tunnistanud juhust looduses lõpliku printsiibina. 20. Sajandi ilmselt suurim füüsik oli determinist.
Meedia inimeste mõjutaja Tänapäeval ümbritseb meedia meid kõikjal kuhu vaatame, meedia olemus kajastub kõigis meie igapäevastes valikutes. Kuigi me seda eitame, juhindume alateadlikult ka kõige tühisemaid otsuseid tehes selles, mida oleme kuulnud või näinud televiisori, raadio või interneti vahendusel. Kas sellest võib järeldada, et infotehnoloogia, mis on meie elu teinud kergemaks võrreldes olukorraga mis valitses pool sajandit tagasi, on tegelikult mõeldud selleks, et meid kellegi kõrgema soovi järgi kontrollida? Võibolla. Oma maailmapilti kujundame me siiski sõltuvalt sellest, mida meie jaoks usaldusväärsest allikast kuuleme või loeme. Üks on kindel meedia mõjutab meid ja meie mõtlemist juba sünnist saati, olgugi, et me seda ise ei tea. Tänasel päeval loetakse tähtsaimateks meedia allikateks televiisorit, ajalehti, raadiot ning internetti. Miks me neid üldse vajame? Meie vanavanemad kasvasid üles ilma arvutita, televiisor oli l
Kui ütleme lahti oma sõpradest, siis oleme oma pahedest vabad. 139/136 Meelelahutus on tähtsamaid asju meie elus. Kui me meelt ei lahuta, siis me oleme õnnetud. Meelt saab lahutada mitut moodi. Kas riskida oma eluga, olla iseendaga või mängida mingeid lõbusaid mänge või hoopistükki lahendada ära mingi mõistatus. Hasartmänge minnakse mängima sel juhul, kui ei osata iseenda olemisest rõõmu tunda. Kui me hakkame iseendale mõtlema, siis me oleme õnnetud. Meil peab koguaeg mingi tegevus olema. Vaesemad on tavaliselt õnnelikumad, kui rikkad. Rikastel on kõik olemas, tehakse kõik nende eest ära. Neil jääb mõelda vaid iseendale ja sellest piisab, et olla õnnetu. 140/522 Keegi on kaotanud oma pere, siis ta ei mõtle oma kaotusele, kui ta tegeleb millegiga, kasvõi palli löömisega. Ta on õnnelik. Mure, mis teda valdab, kõigutab teda ennast niigi päevast päeva. Vähemalt üks kord päevas ta ei mõtle sellele, kui ta tegeleb pallimänguga. 141/39
HAMLET: Ma püüan olla teile kuulekas. KUNINGAS: Noh, see on alles armas kuulda! Tunne end Taanis nagu omas kodus! Nii, nüüd võime minna, naine. Südame teeb soojaks nõnda lahke nõustumine. Me seda tähistada tahame. Ja iga kord, kui joome terviseks, las kõlab kogupauk. Kuid lähme nüüd. Kuninganna ja kuningas lahkuvad, nende järel õukond. HAMLET: Oh laguneks see liig, liig sitke liha ja sulaks ainsaks kastepisaraks! Kui vaid ei keelaks Looja käsulaud end tapmast! Jumal, jumal, jumal küll!... Kui läila, lame, tüütult tühine näib kõik see ilm!...Tuim tavapärasus - see võtab sülitama - harimata aed,
Parim võimalikest maailmadest? Meie armastatud ajalooõpetaja armastab ikka öelda, et eesolev päev ja enesetunne tuleb täpselt selline nagu seda ise hommikul soovida ja endale sisendada. Tema sõnul pidavat enesele peegli ees naeratama ja päeva alustama positiivse suhtumisega. Justnimelt suhtumine, mõtlemine ning vaatenurk määravadki ära selle, kas me elame võimalikest maailmadest parimas või mitte. Optimist nagu seda on Voltaire'i kangelane Candide mõtleb maailma ilusaks, pessimist aga kardab, et see ongi nõnda. Kas meie, inimesed ikka elame parimas maailmas? Kas selle üle saab otsustada igaüks ise? Või on mängus ka muid tegureid? Seda kõike püüan analüüsida järgnevalt. Jah, võin tõesti väita, et maailm, kus elame on ilus, hea ja puudust pole millestki. Väidan seda vaid sellepärast, kuna usun nõnda oma sisemuses. Tegelikult ongi kõik kinni mõtlemises. Kes aga armastab kiruda kõiki ja kõike siin ilmas, ei saagi tunda m
Sissejuhatus filosoofiasse: kordamisküsimused eksamiks (kaugõpe, sügissemester 2009) 1) Mis võib tekitada filosoofilist mõtlemist ja filosoofilisi küsimusi? Vastus: Filosoofilist mõtlemist võib tekitada kahtlus, igavus ( aeg mõelda ), huvi millegi vastu. Küsimused: mis on õnn? Mis on tõde? Kuidas me teame, et me teame? Kas teadmine on võimalik? Olla või mitte olla? Filosoofia tegeleb mingite probleemide ja küsimustega, kõik need aga on omavahel seotud. Tegeletaksegi nende küsimuste ja probleemide arutamisega. Filosoofiline mõtlemine algab aga filosoofilise keskkonna korrastamisest, mõistetest arusaamisest. Filosoofia tegeleb eluga, vastuste otsimisega. Filosoofia püüdleb sügavuse poole nt oma elu üle järele mõtlemine, eesmärkide mõtestamine... Filosoofia pakub meile viisi, kuidas näha maailma. Filosoofia ei paku meile selgeid lahendusi, vastuseid. Seal kus tekivad selgemad vastused, siis tekivad ka uued küsimused. Filosoofia peaks aitama selgitada, mis
maailmas ja inimese elus toimuv on determineeritud ning toimub range paratamatuse sunnil, teised uskusid aga, et nii nagu korrastatud maailma kosmost moodustavad aineosakesed kalduvad langemisel ruumis kõrvale sirgjoonest, nii on ka hinge mõistuslik osa vaba kujundama inimese elu õnnelikuks ja harmooniliseks. Stoikute ettemääratuseõpetus tundus juba paljudele nende kaasaegsetele liiga äärmuslik, nii et nende kohta tekkisid anekdoodid. Üks neist jutustab, kuidas üks stoikust filosoof tabas oma orja enda tagant varastamast. Ori põhjendas oma teguviisi sellega, et tema vargus oli saatuse poolt ette määratud. Seepeale laskis peremees orjale vitsu anda, öeldes, et ta teeb seda, kuna ka see on saatuse poolt ette määratud. Kristlikul ajajärgul vaidlesid usuteadlased ja filosoofid selle üle, kas ja kuivõrd jätab Jumala tahe ruumi inimese tahtele ja võimalusele teha valikuid. Uusajal astus Jumala kohale jumalanna «emake loodus» ,
Kui ma annan Sulle oma südame, siis palun hoia seda- mitte ära viska seda minema, sest seda südant tagasi ei saa Sa enam mitte kunagi anda! Mõned vead on liiga head, et neid ainult korra teha. Me sosistame iga õhtu endale valesid lootes, et hommikuks on need tõeks saanud. Mängin lolli selleks , et Sina end targana tunneks Kui saaks , annaks armastusele oma telefoni numbri Armastus on sisemine kõdi, mida väljastpoolt sügada ei saa. Täna truu surmani, homme ütleb vaevalt tere, ülehomme ei tunnegi enam. Ülipalju armastan, ülirohkem igatsen, surmani ootan ! Iga heategu on tehtud iseendale, lihtsalt vahel saavad sellest ka teised kasu. Inimesed reisivad imetlemaks kõrgeid mägesid, suuri meresid, laiu jõgesid, piirituid ookeane ja tähtede sära, kuid iseendast lähevad nad mööda. Unistustes ja mälestustes tundub kõik poole parem kui tegelikkuses. Sellepärast ongi vaja mälestusi taaselustada ja unistusi, mille nimel edasi elada.
Määratu valu puhul on lohutuseks, et sa paratamatult lakkad seda tundmast, kui oled seda tundnud ülemäära. Ära kaeba ära muuda vaevu ise raskemaks, koormates end kaebusega. Kerge on valu, kui sa ütled ,,see pole midagi". kõik põhineb kujutlusel Mõtle millestki muust kui tunned valu, pööra vaim teistsuguste mõtete poole. Mõtle sellele, mida oled teinud auliselt, mõtle millestki, mida imetled. · Kuidas soovitab Seneca suhtuda saatusesse CVII kirjas? Suur hing on see, kes end saatuse hoolde annab. Väiklane inimene on too, kes vastu tõrkudes tahab parandada pigem jumalaid kui ennast. Küsimused Nietzsche Ecce homo kohta: · Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? Nietzsche arvates kõneleb tema vaid tõest ehk jõuab järeldusele, et kõik mida me tunneme ,,tõe" nimetuse all on tegelikult vale. · Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte
oli see ebamugav, kuigi jah kui koos suitsetasid seal 2 inimest siis neid sealt näha polnud eriti. Minu arust see juht ei saanud oma tööülesannetega hakkama. Selja taga temast räägiti kui kõntsast kes pole nende jaoks mitte keegi ja kui ülemus tuli siis enamus naisi lipitsesid ja tegid teisi töötajaid maha. Vot kogu punt oleks pidanud lahti laskma või ametikohtadel ümber vahetama. Minu arust ülemus peaks ikka jälgima nö kui mitte ülemus mismoodi käib töö ja kuidas saavad töökaaslased ka läbi. Seda enam, et koos töökohas pidime me 12 tundi kohapeal olema ja õelutsemine oli ikka emotsionaalselt väga raske. Naised olid minu peale ka veel selles pärast kadedad, et mina olin noor ja meeldisin ülemusele ja siis sellega karistati mind . Ülemus kusjuures nägi ka seda, aga alati keeras seda naljana ja selleks korraks oligi asi ,,lahendatud". Aga enamus ei teki probleeme valides hea ja halva vahel
annaabi.ee 
