energiasäästlikku tehnoloogiat, keskkonnasõbralikke energiaallikaid ja püüdeseadmeid saasteainete heitkoguste vähendamiseks sedavõrd, kuivõrd see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult mõistlik tehtavaid kulutusi ja tekkida võivat kahju arvestades. Mida peaks tegema et oleks kooskõlas seadusega? · Heitkoguste piirväärtused on ette nähtud · Paikse saasteallika saasteaine heitkoguse piirväärtus on majandustegevuse mis tahes valdkonna paiksest saasteallikast eralduva saasteaine piirkogus väljuvate gaaside mahu-, toodangu-, võimsuse-, energia- või ajaühiku kohta väljendatuna kontsentratsiooni, protsendi või heitkoguse tasemena. Heitkoguse piirväärtust ei tohi ületada. Mida peaks tegema et oleks kooskõlas seadusega? · Välisõhus leviv müra käesoleva seaduse tähenduses on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu ja kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad saasteallikad. Müra
Inimtegevusest on Kütuste põletamine. Looduses on põlengud, äike ja vulkaanid. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- ja lämmastikhappe. Hapevihma sajab siis, kui pilved ja sellest tulenevalt ka sademed on saastunud selliste kemikaalidega nagu lämmastik- ja väävelhape. Need ained satuvad õhku tehaste ja autode heitgaasidest. Sealjuures saastatud vihm võib alla sadada 1000 või enama km kaugusel saasteallikast. Vihm toob happe maakera pinnale, kahjustades hooneid, taimkatet, pinnast, loomi, veekogusid. Kõige enam kahjustatud piirkonnad on Loode- ja Kesk-Euroopa. Põhja-Ameerika idarajoonid ja osa Aasiast. Kui happevihm sajab maha metsa kohal, muutuvad puulehed ja okkad laiguliseks. Okaspuude okkad on kaetud vahakihiga, mis kaitseb puid liigse aurumise eest. Happevihm hävitab vahakihi okastel ning okkad kolletuvad ja langevad maha.
Looduses on põlengud, äike ja vulkaanid. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- ja lämmastikhappe. Happevihma sajab siis, kui pilved ja sellest tulenevalt ka sademed on saastunud selliste kemikaalidega nagu lämmastik- ja väävelhape. Need ained satuvad õhku tehaste ja autode heitgaasidest. Sealjuures saastatud vihm võib alla sadada 1000 või enama km kaugusel saasteallikast. Vihm toob happe maakera pinnale, kahjustades hooneid, taimkatet, pinnast, loomi, veekogusid. Kõige enam kahjustatud piirkonnad on Loode- ja Kesk-Euroopa. Põhja-Ameerika idarajoonid ja osa Aasiast. Happesademete mõju inimestele Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem mida happevihmad inimesele põhjustavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib
..4,5 lahustub toksiline Al3+ ja liigub taimejuurtesse, ka Mn2+ ja Fe3+. Probleem on selles, et siis uhutakse Ca, Mg ja K mullast välja. Leeliselises keskkonnas on vastupidi ning Al, Mn ja Fe on taimedele kättesaamatud. Seetõttu on enamikule taimedest sobilik mõõdukalt happeline keskkond (pH=6). Happesademed pms. gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. H-d põhjustavad saasteainete sadenemist ka saasteallikast kaugel. H-d põhjustavad mulla ja magevee happestumist ja vähendavad eeskätt okasmetsade produktiivsust. Happevihma tagaj muutuvad looduslikud veekogud happelisteks. Veegugude hapestumine toob kaasa olulise muudatuse vees elavate organismide liigilises koostises, paljud org hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed (h.keskk suhtes resistentsed org) NOx (lämmastikoksiidid) õhu koostises es peamiselt N2O, NO ja NO2 mida tähistatakse happeliselt NOx
saastamisega lisandub kondensatsioonituumasid, mis soodustavad sademete teket. Fossiilsete kütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris. Kariloomade arvu kasvuga kaasneb suurema koguse metaani atmosfääri sattumine. Nii tugevdab inimtegevus Maa atmosfääri kasvuhooneefekti. · Millisega viiest kihistuse e stratifikatsiooni tüübist on fotol tegu? o Inversioon saasteallikast kõrgemal · Milline iseloomustus vastab mis kihile? o Pinnalähedane kiht, mida mõjutab oluliselt aluspinnal tekkiv turbulents planetaarne (piirikiht) o Kiht, milles õhk liigub suhteliselt lihtsate hüdrodünaamika seaduste järgi aluspinna vahetu mõjuta vaba atmosfäär o Kõige alumine kiht, kus tuulehõõre põhjustab tuule kiiruse järsu kasvu kõrgusega - pinnakiht
Põhigaasid lämmastik N2 (78,09%), hapnik O2 (20,95%), argoon Ar (0,93%), süsihappegaas CO2 (0,004%). Lisandgaasid Neoon Ne (1,8x103-), heelium, krüptoon, vesinik, ksenoon, dilämmastikoksiid jpm. Peamiste gaaside sisaldus õhus Lämmastik 78,09%, hapnik 20,95%, argoon 0,93%, süsihappegaas 0,04%. Õhu saasteained, primaarsed ja sekundaarsed saasteained. SO2, NO2, NOx, PM10, PM2,5, Pb, Cd, Ni, Hg, As, O3, benseen, CO, benso(a)püreen. Primaarsed eralduvad otse saasteallikast välisõhku. Sekundaarsed tekivad välisõhus primaarsetest saasteainetest fotokeemiliste ja keemiliste reaktsioonide tulemusena. Saasteainete õhus sisalduse väljendusviisid (%, ppm, ppb, mg/m 3 , µg/m 3 ). Õhus gaaside sisaldust väljendatakse tavaliselt ruumala kohta. Kasutatakse ühikut ppm; ruumala %. ppm (parts per million) 1 osa 1000000 (106) osa kohta; 10-6 osa gaasi 1 õhu osa kohta. ppb (parts per billion) 1 osa 109 osa kohta; 10--9 osa gaasi 1 õhu osa kohta.
omavad sellised metallid organismis kahjulikke mõjusid. Siiski on ka mõned raskemetallid normaalseks elutegevuseks mikroelementide koguses vajalikud: näiteks raud (Fe), mangaan (Mn) tsink (Zn), vask (Cu) tänu millele kasutatakse viimasel ajal ka terminit "traceelement" (mikroelement) termini "raskmetall" asemel. Põhjused nende metallide ohtlikutekemikaalide nimekirja lisamiseks:-püsivad keskkonnas (neid ei saa lagundamise teel kahjutustada!)-püsivad kaua atmosfääris-võivad liikuda saasteallikast kaugele HG- Elavhõbe Keskkonnas on Hgja selle ühendid on kõige mürgisemad kaladele ja veeselgrootutele. Kalades toimub ka enamasti bioakumulatsioon ja biokontsentratsioon. Metüül elavhõbeda biokontsentratsiooni faktor BCF võib ulatuda üle 100 000 Kahjulikud mõjud organismile avalduvad (kaladel) neerudes, seedetraktis, paljunemisvõimetuses, DNA kahjustustes Mõju inimestele: Närvisüsteemi häired, eriti orgaaniliste elavhõbedaühendite puhul HULLU KÜBARSEPA SÜNDROOOM
jõuavad kilomeetrite kõrgusele maapinnast. Teatud kõrgusele jõudes muutub õhu temperatuur niivõrd madalaks, et tõusvate õhuvoolude kohale moodustuvad pilved. Tavaliselt esineb labiilne kihistumine päikesepaiselistel suvepäevadel, aga see võib esineda ka pilviste ilmadega tsüklonites. Labiilses atmosfääris seguneb õhku paisatud lisand kiiresti paksus õhukihis. Labiilse kihistumise korral jäävad maapinnalähedased saastetasemed küllaltki väikseseks, seda eriti saasteallikast kaugemal, aga kõrgetest korstnatest pärinev saaste jõuab kiiremini maapinnale. (Nirgi, 2001) Stabiilses kihistuses iga vertikaalne õhuliikumine sumbub ja õhuvahetus kihtide vahel on aeglane. Stabiilne kihistumine esineb tavaliselt tuulevaiksel selgel ööl suvel jahtub päeval soojenenud õhk öö saabudes kiiresti ning maapinna lähedal on temperatuur jahedam kui mõnekümne meetri kõrgusel. Talvel, kui esineb kõrgrõhkkond, võib meie
Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. Happevihmad põhjustavad saasteainete sadenemist ka saasteallikast kaugel, põhjustavad mulla ja magevee happestumist ja vähendavad eeskätt okasmetsade produktiivsust. 4. Atmosfääri saaste 5. Hüdrosfääri saaste 6. Litosfääri saaste 7. Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage. 8. Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. 9. Vee unikaalsed omadused. 10. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet 11
(Saastetasu seadus) Saastetasu maksab kinnisasja omanik, kelle tahte kohaselt viiakse tema kinnisasjalt keskkonda saasteaineid või jäätmeid. 50. Kas Eestis on rakendatud ka kõrgendatud saastetasu määrad? Kui jah, siis ka näide(-d) (Saastetasu seadus) Saasteainete või jäätmete lubatust suuremas koguses või loata keskkonda viimisel arvutatakse saastetasu kõrgendatud määra järgi, kui saasteaineid või jäätmeid viiakse keskkonda: 1) paiksest saasteallikast; 2) kemikaalide või jäätmete transportimise käigus; 3) ujuvvahendilt. 51. Kuhu kantakse saastetasu näiteks jäätmete kõrvaldamise või õhu saastamise eest? (Saastetasu seadus) Saastaja maksab saastetasu kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks ning kantakse riigieelarvesse. 52. Eestis võeti 2002. aastal vastu keskkonnaregistri seadus. Milleks on vaja keskkonnaregistreid pidada ja kes võib seda informatsiooni kasutada? Põhjendage
(Saastetasu seadus) Saastetasu maksab kinnisasja omanik, kelle tahte kohaselt viiakse tema kinnisasjalt keskkonda saasteaineid või jäätmeid. 50. Kas Eestis on rakendatud ka kõrgendatud saastetasu määrad? Kui jah, siis ka näide(-d) (Saastetasu seadus) Saasteainete või jäätmete lubatust suuremas koguses või loata keskkonda viimisel arvutatakse saastetasu kõrgendatud määra järgi, kui saasteaineid või jäätmeid viiakse keskkonda: 1) paiksest saasteallikast; 2) kemikaalide või jäätmete transportimise käigus; 3) ujuvvahendilt. 51. Kuhu kantakse saastetasu näiteks jäätmete kõrvaldamise või õhu saastamise eest? (Saastetasu seadus) Saastaja maksab saastetasu kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks ning kantakse riigieelarvesse. 52. Eestis võeti 2002. aastal vastu keskkonnaregistri seadus. Milleks on vaja keskkonnaregistreid pidada ja kes võib seda informatsiooni kasutada? Põhjendage
riikide erinevate keskkonnanõuete kaudu. Kvaliteedinormatiivid Kvaliteedinormatiividega kehtestatakse saastuse lubatud maksimaalne tase mingis keskkonnaelemendis (e. keskkonnakvaliteedi kontrollarvud). Eelkõige aluseks teise keskkonnanormatiivide väljatöötamisele. Heitenormatiivid Heitenormatiiv on nõue saasteallikast eralduvale heitmele, mis määrab saasteaine piirkoguse toote-, energia- või tööühiku kohta. Heitenormatiive kasutatakse eelkõige paiksete saasteallikate puhul; liikuvate saasteallikate puhul rak- endatakse sagedamini tootenormatiive. Ettevõtja poolt heitenormatiivi täitmine ei anna alust kvaliteedinormatiivi rikkumiseks! Tehnoloogianormatiivid
Keskkonnaseire keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja -analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire jaam või ala Keskkonnaluba on luba, millega antakse õigus kasutada loodusressursse, viia keskkonda saasteaineid ja jäätmeid ning arendada seaduses sätestatud juhtudel majandustegevusi. Lubade menetlus Lihtluba Lihtluba, mida antakse ühe loodusressursi kasutamiseks või ühest saasteallikast saasteainete keskkonda viimiseks või ühele isikule jäätmekäitluseks (kaevandamisluba, vee- erikasutusluba, välisõhu saasteluba jne). Keskkonnakompleksluba kompleksluba (tuntud kui IPPC luba), mida antakse üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks (antakse saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel) Seadused kordamiseks: Keskkonnatasude seadus Keskkonnavastutuse seadus Jäätmeseadus
Seda läbi kahe protsessi biomassi kasv ja seeläbi varise hulga suurenemine ja potentsiaalselt suurema orgaanilise aine akumulatsioon mulda. Nimelt lämmastiku lisamisel madala kvaliteediga, kõrge ligniini sisaldusega varisele org aine lagunemine aeglustus. Kõrge kvaliteediga ja madala ligniini sisaldusega varise puhul lämmastiku lisamine kiirendas lagunemist. 12. Millised on olulisemad õhusaasteained? Jagatakse primaarseteks (otse saasteallikast) ja sekundaarseteks (saasteainete ja atmosfääris toimuvate protsesside tulemusena). Gaasilises olekus saasteained, mis lähtuvad otse saasteallikatest: CO, SO2 , NO, NO2 , NO3, tolm, lendtuhk, tahm. O3 (tekib UV-B toimel), fotokeemilised komponendid (nt radikaal atomaarne hapnik), happed (SO2 ja NOx oksüdeeruvad hapeteks) 13. Kuidas satub veeorganismidesse kõige rohkem saasteaineid? Elavhõbe emiteerub vasekaevandustest, keemiatööstusest, jäätmetest. Anorgaaniline elavhõbe
Kõiki organisme võib jaotada e-deks nende oleluskeskkonna (õhk, vesi, muld, teised organismid) järgi. Ühte e-i kuuluvaid taimi iseloomustab eriti ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks kujunenud kohastumuste sarnasus. Loomade e-e eristatakse väliskuju, toiduhankimis. ja kulgemisviisi sarnasuse järgi. Kõige rohkem rakendatakse e-deks liigitamist taimkatte uurimisel. Emigratsioon väljaränne. Emissioon saasteallikast õhkkonda paisatava aine hulk, mõõdetuna massiühikuis ajaühiku kohta. Tehnikas iseloomustatakse e-i ka õhku paisatavate gaaside ruumalaga väljumistemperatuuril. Endeem liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. Vähese leviku põhjus võib olla taksoni noorus või vastupidi, reliktsus. Endemism päriskodusus, mingile alale ainuomaste taksonite (endeemide) olemasolu. Rohke e. viitab ala
massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. See ilmneb, kui väljasuremise kiirus ületab tunduvalt liigitekke kiiruse). Hajureostus - hõlmab suurt ala, mida põhjustavad põllul, aias ja metsas kasutatavad väetised ja mürkkemikaalid, õhusaaste jms. Happevihm (happesademed) pms. gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. H-d põhjustavad saasteainete sadenemist ka saasteallikast kaugel. H-d põhjustavad mulla ja magevee happestumist ja vähendavad eeskätt okasmetsade produktiivsust. Herbivoor - Herbivooria e. taimetoidulisus taimtoidulise looma (herbivoori) ja taime omavaheline toitumissuhe. Herbivoor ehk fütofaag ehk taimtoiduline loom on loom, kes tavaliselt toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Herbivoori vastand on karnivoor. Mõnikord eristatakse herbivooride seas füko- ehk algofaage, kes toituvad vetikatest.
sektorites · Tingimuste ja piirangute kehtestamine, mis tagab keskkonda viidavate heitmete vastuvõetava taseme 7.1 Keskkonnaload ja nende liigid Keskkonnaluba on luba, millega antakse õigus kasutada loodusressursse viia keskkonda saasteaineid ja jäätmeid ning arendada seaduses sätestatud juhtudel majandustegevust Keskkonnaload · Lihtluba-vee-erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba loodusressursi kasutamiseks või ühest saasteallikast saasteainete keskkonda viimiseks. Lihtluba ühe loodusressursi kasutamiseks-või, ühest saasteallikast saasteainete keskkonda viimiseks: õhusaasteluba;vee- erikasutusluba; kaevandamisluba: geoloogilise uuringu luba · Keskkonnakompleksluba- antakse üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks · Eriluba - antakse välisõhu saasteloa ja vee-erikasutusloa kehtivuse ajal
tootmis-, ehitus-, tänava- jm. heitmed · Biogaas- käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib taimse ja loomse päritoluga heitmete anaeroobsel lagunemisel prügilates, biogaasi generaatorites ja veepuhastusseadmetes · Happevihm-pms. gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. H-d põhjustavad saasteainete sadenemist ka saasteallikast kaugel. H-d põhjustavad mulla ja magevee happestumist ja vähendavad eeskätt okasmetsade produktiivsust · Kasvuhooneefekt- temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris. · Osooniaugud-osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud.
Prügila- koht kuhu paigutatakse orgaanilised ja anorgaanilised tahked olme-, tootmis-, ehitus-, tänava- jm. Heitmed Biogaas- käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib taimse ja loomse päritoluga heitmete anaeroobsel lagunemisel prügilates, biogaasi generaatorites ja veepuhastusseadmetes Happevihm-pms. gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. H-d põhjustavad saasteainete sadenemist ka saasteallikast kaugel. H-d põhjustavad mulla ja magevee happestumist ja vähendavad eeskätt okasmetsade produktiivsust Kasvuhooneefekt-– temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris. Osooniaugud-osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu
.3 korda Efektiivsem,kõrghaljastus 8..9 korda,linnades eriti tähtis 2)Saasteallikate likviteerimine 3)õhupuhastid 4)maatiku rajoneerimine-tööstus kvartalid magalatest eraldi 5)juriidiliselt seadustega:Keelatud on ehitada korstnaid saasteainete väljumiskõrgusega üle 25 m maapinnast Happevihmad pms. gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. H-d põhjustavad saasteainete sadenemist ka saasteallikast kaugel. H-d põhjustavad mulla ja magevee happestumist ja vähendavad eeskätt okasmetsade produktiivsust. 64. Muldade reostumine (CTB), degradatsioon. Muldade kaitse. Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine. Muldade kaitse: 1)Aineringed suletuks 2)mulla puhverdusvõime suurendamine org
Kõikidele tootjatele ühesugused 18. Keskkonnaload Keskkonnaluba on luba, millega antakse õigus kasutada loodusressursse, viia keskkonda saasteaineid ja jäätmeid ning arendada seaduses sätestatud juhtudel majandustegevusi. Oma olemuselt jagunevad keskkonnaload nelja erinevasse rühma: lihtload, keskkonnakompleksload, eriload ja erakorralised load. Jagunevad: Lihtluba on luba, mis antakse ühe loodusressursi kasutamiseks või ühest saasteallikast saasteainete keskkonda viimiseks või ühele isikule jäätmekäitluseks (näiteks geoloogilise uuringu luba, kaevandamisluba, vee-erikasutusluba, välisõhu saasteluba, kiirgustegevusluba, metsateatis jne). Neid lube antakse välja juhindudes vastavat valdkonda reguleerivatest õigusaktidest – kaevandusloa puhul maapõueseadusest, vee-erikasutusloa puhul veeseadusest, kiirgustegevusloa puhul kiirgusseadusest, metsateatise puhul
SAASTUSE KOMPLEKSSE VÄLTIMISE SEADUS Saastus: Ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist. Heide: Ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine käitise saasteallikast õhku, vette või pinnasesse. Keskkonnakompleksluba: Dokument, mis annab õiguse kasutada käitist või selle osa viisil, mis tagab käesoleva seaduse alusel määratud tegevusvaldkonnas või allvaldkondades toimuva tegevuse võimalikult vähese kahjuliku mõju keskkonnale. Heite piirväärtus: Heite piirväärtus on heidet iseloomustava näitaja suhtes väljendatud heite mass, kontsentratsioon või tase, mida kindlaksmääratud ajavahemikus või
mis on suurim pärastlõunal ja suvekuudel, mil Maa soojendamine päikese poolt on suurim. Siis on ka temperatuuri vertikaalne muutumine (vähenemine suunas) maksimaalne ja maapinnal soojenenud õhk liigub kõrgemale, kandes saasteaineid troposfääri ülemistesse osadesse (kuni 10- 12 km kõrgusele). Samas ei tohi unustada, et lisaks tõusvatele õhuvooludele on ka laskuvad õhuvoolud (vastupidine tõusvale). See tähendab, et kõrged saasteainete kontsentratsioonid võivad tekkida saasteallikast oluliselt kaugemal. Õhk tõuseb koos saasteainetega kõrgematesse õhukihtidesse ja hiljem õhk jahtub kusalgi saasteallikast eemal, tuues saaste alumistesse õhukihtidesse (Maasikmets 2004: 12). Horisontaalsuunalised õhuvoolud on väga ulatuslikud, nende pikkus võib ulatuda tuhandete kilomeetriteni. Horisontaalsed õhuliikumised on äärmiselt olulised- nad segavad 13 Maa eri paikade õhku
konkreetsele tarbijale ühiste kohustuste põhimõte. Nt mingi aine max lubatud sis vees, SO2 sis välisõhus, max müratasemed. a) saastuse piirtase (saasteainete max lubatud tase kk teatud perioodil) b) saastuse häiretase (ainete kks esinemise piir, mille ületamisel rakend meetmed in tervise kaitseks) c) saastuse sihttase (piirtasemest ohutum saastetase, mille saavut on suunatud riigi haldustegevus). 2) heitenormatiivid (nõuded saasteallikast eralduvate heitmete suhtes) määrab saasteaine piirkoguse toote, energia või tööühiku kohta, kehtest saasteainete kaupa, kasut paiksete allikate puhul (liikuvad allikad tootenormatiiv), lõppeesmärgi saavut antakse vabad käed, kõige efektiivsem võimalus saastekontrolliks on integreeritud saastelubade süsteem arvesse lähevad kõik konkreetse e/v poolt emiteeritavad saastused liigid nende koosmõjus.
· Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht maasees. · Rekultiveerimine uuesti kasutuskõlblikuks muutmine, toimub pärast maavara kaevandamise lõpetamist maapealsest kaevandusest. · Infiltratsioon vee imbumine põhjavette · Lessiveerumine ülemistest kihtidest uhutakse savi allapoole · Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub. · Emissioon on ökoloogias saasteallikast õhkkonda paisatav aine või paisatava aine hulk, ka see õhkkonda paisatava ehk heidetava aine protsess ise. · Albeedo ehk tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda rohkem kiirgust neeldub ja vähem tagasi peegeldub. 17. ASUKOHAD 17.1. Mered ja lahed · Läänemeri
Kümme suuremat kasvuhoonegaaside õhkupaiskajat on USA, endine NSVL (Venemaa), Brasiilia, Hiina, India, Jaapan, Saksamaa, Ühendkuningriik, Indoneesia ja Prantsusmaa. Ühikud kasvuhoonegaaside emissiooni ja kontsentratsiooni hindamiseks: 1 gigatonn (Gt) = 109 tonni. ppmv = miljondikku mahuosa; ppbv = miljardikku (tuhat miljonit) mahuosa; pptv = triljondikku (miljon miljonit) mahuosa. Emission - ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine käitise saasteallikast õhku, vette või pinnasesse. 18 Osoon, veeaur ja CO2 neelavad ka osa nähtavast ja lähedasest infrapunasest kiirgusest. Süsinikdioksiid süsihappegaas, CO2, värvuseta ja lõhnata gaas, taimede fotosünteesil oluline õhu koostisosa. Süsinikdioksiid CO2, mis annab umbes 55 % globaalse soojenemise protsessist eraldub atmosfääri tahkete jm
osoonikihi lagunemist. Teist tüüpi keemilised ühendid aktiivsemad osalevad keemilistes reaktsioonides ka atmosfääri alumistes kihtides troposfääris. Näiteks SO2 ja lämmastikoksiidid ei kuhju atmosfääris, vaid muutuvad üsna kiiresti teisteks ühenditeks või sadenevad taimedele, mullale, vette põhjustades hapestumist. Kontsentratsioon ja depositsioon on suuremad saasteallikate läheduses. Need ühendid võivad püsida atmosfääris ka mitu ööpäeva ja jõuda seetõttu saasteallikast üsna kaugele, ühest riigist teise. Seega haaravad väävli ja lämmastikuühendeist tingitud saasteprobleemid terveid maailmajagusid. 1.1 Hapestumine Piiratud aladel tunti hapestumist juba aastakümneid tagasi. Happeliste sademetega seotud temaatika tõstatati ülemaailmselt alles 1972. aastal (eeskätt Rootsi uurijate väljaannetes) Skandinaavia järvede ja metsade hapestumise hüpoteesina. Pärast seda on happeliste sademete arvele
kasutada radioaktiivse isotoobiga mrgistud hendeid. Oluline on kindlaks teha, millised vahe ja lppproduktid tekivad hendi lagunemisel. Visualiseerimine ja modelleerimine Looduslike isepuhastumisprotsesside kirjeldamiseks on vaja vahendeid, mis lihtsustaksid analsi ja vimaldaks esile tuua protsesside suundumusi. Selleks vib kasutada jooniseid, millel on saasteainete vi elektroni aktseptorite kontsentratsioonide muutus esitatuna piki aja telge vi ruumilist telge (n. BHT muutus piki jge alates saasteallikast). Mitmekomponendiliste ssteemide (palju saasteaineid, vaheprodukte, elektroni aktseptoreid) kirjeldamiseks on vlja ttatud mitmeid erinevaid arvutiprogramme protsesside modelleerimiseks ja/vi visualiseerimiseks. Bioremediatsiooni modelleerimine laboris: selleks kasutatakse bioreaktoreid vi mikrokosme. Saadud andmete phjal ritatakse kirjeldada biodegradatsiooni dnaamikat ja selle seost keskkonnateguritega. Biodegradatsiooni kineetika ja kiirus: orgaanilist hendite lagundamine
kõige enam kahjustada võiva tegevuse üle, lubades selliste tegevuste läbiviimist üksnes mõne riigiorgani eelneval loal. Keskkonnaameti või –ministeeriumi poolt väljastatav luba, millega antakse arendajale õigus kasutada loodusvarasid (nt vett, maavarasid jms), tekitada saasteaineid (nt heitgaase) ja jäätmeid ning arendada majandustegevust. Keskkonnaluba annab isikule õiguse teha ühte või üheaegselt mitut järgnevat tegevust: 1) vee erikasutus; 2) saasteainete viimine paiksest saasteallikast välisõhku; 3) jäätmete käitlemine; 4) maavara kaevandamine; 5) kiirgustegevus. Hõlmatud kõik peamised keskkonnahäiringuid põhjustavad tegevused. Loeteluga ei ole hõlmatud aga mitmed keskkonna kasutamisega seotud tegevused, nagu elusorganismide loodusest eemaldamine, geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimine ega vahetu fauna või floora kasutus (st jahipüük, kalastamine, metsaraie, võõrliikide keskkonda
Kompleksluba (ka IPPC luba) Antakse üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks vastavalt saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadusele. Tähtajatud, kuid iga-aastasel ülevaatamisel. Lihtluba Antakse kindla loodusressursi kasutamiseks, saasteallikast saasteainete keskkonda viimiseks või jäätmekäitluseks (näiteks geoloogilise uuringu luba, kaevandamisluba, vee-erikasutusluba, välisõhu saasteluba jne). Lihtlube väljastatakse konkreetset valdkonda reguleerivate õigusaktide alusel: kaevandamisluba maapõueseaduse, vee-erikasutusluba veeseaduse, kiirgustegevusluba kiirgusseaduse alusel jne. Kehtivus vähemalt 15 aastat (seni erinev) Eriluba
Piirkondlikul tasandil aval- dub kahjulik mõju keskkonnale peamiselt atmosfäärisaaste, happeliste vihmade ja suduna. Atmosfäärisaaste regionaalsed mõjud Õhusaaste osakesed võivad levida domineerivate tuulte mõjul saasteallikast kaugele. Atmos- fäärisaaste puhul on võimalikud kaks tagajärge, mis võivad avalduda sadade ja tuhandete kilo- meetrite kaugusel saasteallikast: happevihmad ja fotokeemiline udu. 524 19 Roheline logistika Happeline vihm
annaabi.ee 
