Lihvpingid Lembi Palgi 2009/2010 Puidu masintöötlemise tehnoloogia T Lihvpinkide klassifikatsioon Lihvpinke kasutatakse freesitud detailide puhastamiseks enne viimistlust, detailide kalibreerimiseks (ühesugusele paksusele töötlemine) ja kantide pehmendamiseks. Lihvpingid jagunevad järgmistesse gruppidesse: 1. kitsalindilised lihvpingid - edasi- tagasi liikuva töölauaga (detailide puhtakslihvimine), - liikumatu töölauaga (sahtlite, raamide prussdetailide lihvimiseks), - lindi servse asetusega (kilbiservade lihvimiseks), - kahe lihvlindi ja konveiereendusega (kilpdetailide puhtakslihvimiseks), - vaba lindiga (kõverjooneliste detailide lihvimiseks); 2. laialindilised lihvpingid (kilpdetailide kalibreerimiseks ja puhtakslihvimiseks); 3. trummellihvpingid (raamide, prussdetailide, tagaseinte puhastamiseks); 4
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidutehnoloogi õppetool Rivo Ojalill PT-12 Lihvpingid Referaat õppeaines ,,Masinelemendid" Juhendaja Uudo Palgi Väimela 2013 Kitsaslintlihvpink Kitsa lindiga lihvpink on oma nimetuse saanud lihvlindi mõõtmetest. Lindi laius on 150-200 mm ja selle liikumiskiirus on ca 20 m/sek. Lõputu lihvlint kulgeb kahest rihmarattast juhituna pealpool lihvitavat eset ning lihvimist juhitakse käsi-lihvtallaga, mis on kinnitatud korpuse külge selliselt, et seda saab liigutada kogu laua pikkuses ja mis liigendiga liigub
6. Tapid lähevad kokku servastega. · Tappide lõikamisel vastanddetailidele ei ole tugilatti asend õige. 7. Tappide pinnad on madala karedusklassiga või · Freesid on nürid või valesti teritatud. rebestatud. · Liiga suur ettenihkekiirus. · Puidust alusplaat on kulunud. Lihvpingid Tehnoloogiline praak lihvpinkidel (Kitsaslintlihvpingid) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Lihvlindi katkemine. ·Lint on jätku suhtes valesti paigaldatud. ·Lindi ülemäärane pinge. ·Liiga suur surve lindile. 2. Kattespooni üldine või kohatine läbilihv. Töölaua ebaõige asend kõrguses.
Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: · saagpinke · höövelpinke · lihvpinke · puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: · E. Rihvk ,,Puitehistöö koolis" · A.Gurvits ,,Laudsepatööd" · A. Jackson, David Day ,,Puutöömmeistri käsiraamat"
Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: • saagpinke • höövelpinke • lihvpinke • puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: • E. Rihvk „Puitehistöö koolis“ • A.Gurvitš „Laudsepatööd“ • A. Jackson, David Day „Puutöömmeistri käsiraamat“
detaile. Kasutati nii robot keevitust, kui ka käsitsi keevitamist. Olemas oli nii MAG, MIG kui ka TIG keevitus. Tehases kasutati peamiselt terast ja vaske. Edasi liikusime leht- ja torutöötlusosakonda, mis oli küllaltki suur ja inimesi oli seal omajagu. Nägime laserlõikuse pinke, kus laserid lõikasid nii lehtmetalli kui ka toru. Pinkidel oli väga hea tarkvara, mis tagab efektiivsuse ja kiiruse. Lähedal olid ka lihvpingid ja vibrotöötluspingid, millega eemaldati lõikusest tekkinud teravad ääred. Edasi liikusime painutuspinkide juurde, kus kasutati laseritest tulnud materjali. Kõige rohkem jäi meelde selline lihtne töö nagu poleerimine, kus läheb vaja üllatavalt palju inim tööjõudu ja mida minu arvates saaks kindlasti efektiivsemalt teha. Eraldi ruum oli ka meditsiiniliste abiseadmete tootmiseks, mida tehakse all hanke korras Skandinaaviasse.
Määrab ettenihke ?Vahetab vajadusel lõikeinstrumenti ?Tööline jälgib instrumendi asendit ja peatab instrumendi liikumise kui vajalik mõõde on saavutatud. 6.Arvjuhtimisega pingis: ?Lõikeinstrumendi liikumine automatiseeritud. ?Instrument liigub mööda etteantud trajektoori. ?Töötlemisinfo salvestatud juhtprogrammi. ?Tööriista kulumisest tekkinud korrektsioonid 7.Arvjuhtimisega tööpingid tänapäeval? (vähemalt 5tk) •Treipingid •Freespingid •Puurpingid •Lihvpingid •Töötlemiskeskused •Eriotstarbelised pingid •Lehetöötluskeskused •Painutuspressid •Erosioonpingid •koordinaatmõõtemasinad 8.Automaatselt juhitavate pinkide peamised karakteristikud? 9.•Lõikeinstrumendi, mõõteinstrumendi liikumin 10.•Ettenihe 11.•Spindli käivitamine, seiskamine, pöörlemissageduse muutmine 12.•Lõikeinstrumendi vahetus 13.•Tagapuki pinooli liikumine 14.•Abiajamite juhtimine 15.Tööpingi säng ja selle tähtsus? 16
Nurklihvija Lihvpinkide jagunemine Lihvimispingid jagunevad üldiselt: Trummellihvpingid horisontaalsed, vertikaalsed, ülemise-, alumise- ja kahepoolseasetusega. Üldjuhul 1-3 trumlilised. Kasutatakse materjalide kalibreerimiseks. Ketaslihvpingid ühepoolsed, kahepoolsed Kitsas lintlihvpingid vabalindiga, liikuva töölauaga käsiettenihkega, masinettenihkega. Lailihvpingid vertikaalsed, horisontaalsed Faasi lihvpingid Narmaslihvpingid (lamell lihvijad) 22 Viimistluse eesmärgid Parem välimus tekstuuri esile tõstmine. Viimistlus peab kaitsma õhu, UV-kiirguse ja niiskuse eest. Kaitsma määrdumist ja tõstma hügieenilisust. Viimistlemise eesmärgid: Läbipaistev poleerimine, õlitamine, vahatamine, lakkimine, lasuurvärvidega katmine. Läbipaistmatu värvi, emailidega e
· Tappide lõikamisel vastanddetailidele ei ole tugilatti asend õige. 7. Tappide pinnad on madala karedusklassiga või · Freesid on nürid või valesti teritatud. rebestatud. · Liiga suur ettenihkekiirus. · Puidust alusplaat on kulunud. Tehnoloogiline praak tapilõikepinkidel (Rööptapipingid) Lihvpingid Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Lihvlindi katkemine. ·Lint on jätku suhtes valesti paigaldatud. ·Lindi ülemäärane pinge. ·Liiga suur surve lindile. 2. Kattespooni üldine või kohatine läbilihv. ·Töölaua ebaõige asend kõrguses. ·Töölaua või klotsi aeglane ettenihe. 3
3. Lihvitud kilbi paksus ei ole ristsuunas Suruti on kulunud või saastunud. Suruti ja ühtlane. etteande konveier ei ole parallelsed. 4. Tooriku eesmine ja tagumise serva lähedal on Surutite ebatäpne asend lihvimisvagu. 5. Lihvitud pinnal on teatud sammuga lainelisus. Lihvlindi tagumine külg on tolmuga saastunud. Surveklots on kulunud. Kolmetrummelised lihvpingid 1.Lihvitud pinna karedusklass ei vasta Lihvpaberi teralisus ei vasta lihvimise ettenähtule tingimustele. 2. Lihvitud punnal on põletusjäljed Lihvpaber on kulunud Liiga suure suve lihvtumlitle. Lihvitava tooriku ajutine peatumine 3. Kindla ammuga laienelisus lihvitud pinnal. Lihvtrumlite laagrid on kulunud.
........................................... 5 14. Puurimine. Lõikeprotsessi karakteristikud puurimisel. Puurpingid. ....................................................... 6 15. Hambalõikamine. Hambalõikurid. Hambafreespink. .............................................................................. 7 16. Keermestamine ....................................................................................................................................... 7 17. Lihvimine. Lihvimismeetodid ja lihvpingid. ............................................................................................. 8 18. Jagamispead. ........................................................................................................................................... 8 19. Lasertöötlus.Laserite tüübid. Laserite valiku alusel. ............................................................................... 8 20.Töötlemise täpsus ja töödeldut pinna kvaliteet.............................................
Cpalk = t /60*60, kus t aeg(minutites), mis kulub tööjõule , et valmistada 1 detail. Cpalk =(46/60)*100= 77 kr C palk = C palk N , kus N 15000 tk. C palk =77*15000= 1155000 kr Cpalk 33,5% Csots = = 1155000 × 0,335 = 386925 kr 100% Lintsaag: 0,058*15000=870 tundi Freespink: 0,334*15000=5010 tundi Lihvpink: 0,369*15000=5535 tundi Kulutused seadmetele Lintsaag = 250 kr/tund Treipingi = 300 kr/tund Freespingid = 300 kr/tund Lihvpingid = 300 kr/tund Cseadmed = 250*870 + 300*5010+300*5535 = 3381000 kr 13 Kulutused lõikeriistadele Tabel 5.3 Kulutused lõikeriistadele. Lõikeriista Oper. Siirdeid t Koguaeg LR sum. Vajalik LR LR LR hind nimi, tähis, (siire) min Nx t Püs. Aeg Arv tüki kokku materjal
Abrasiivlõikurid: valmistatakse enamasti erineva kujuga lihvketastena. Abrasiivmaterjalidest kõige laialdasemalt kasutatakse kristallilise alumiiniumoksiidi alusel elektrokorundi, ränikarbiidi, teemanti ja kuubilist boornitriidi. Neist suurima kõvadusega on teemant, soojuskindlusega aga on parim elektrokorund. Lihvimisprotsess sooritatakse lihvkettaga, kus abrasiivterad on seotud sideainega. Kõik sideained peavad taluma lõikeprotsessis kõrget temperatuuri. Lihvimismeetodid ja lihvpingid: Välislihvimisel töödeldakse sirgmoodustajaga pöördkehade välispindu. Lihvimiseks kasutatakse ümaslihvpinki. Lõikeliikumiseks on pealiikumine- lihvketta pöörlemine, ettenihkeliikumisteks tooriku pöörlemine ja tooriku pikiettenihe. Siselihvimine toimub siselihvpingil, mille tööpõhimõte ei erine ümarlihvpingi omast. Siselihvimist kasutatakse avade täpseks töötlemiseks. Tasalihvimisel töödeldakse tasapindu horisontaal- või vertikaaltasalihvpinkidel.
annaabi.ee 
