Leidsid 26 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
puur, pingi, pink, ketta, võll, pingid, puuri, latt, töölaud, noavõll, ketas, padrun, puurpingi, elektrimootor, juhtlatt, höövelpingi, valts, puurpink, puutöö, saeketas, metall, terad, saagpingid, saagpink, seadistada, tavalisel, lihvpaber, pinkidel, höövelpingid, puurpingid, pingil, sileda, pindu, piiraja, uurisin, puitehistöö, jacksonSaagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: • saagpinke • höövelpinke • lihvpinke • puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: • E. Rihvk „Puitehistöö koolis“ • A.Gurvitš „Laudsepatööd“ • A. Jackson, David Day „Puutöömmeistri käsiraamat“ 4 1.Saagpingid. Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu ja puitplaatide mõõtu saagimiseks
Valtsi tegemiseks tuleb saagida kaks omavahel risti asetsevat sirget pikisuunalist lõiget . Sae esimene sisselõige detaili kitsamale küljele (1), jättes saeteest kummalegi poole piisava tugipinna. Muuda juhtlati kaugust ja saeketta kõrgust ning sae valtsi teine külg (2). Sae nii, et valtsiga serv jääks väljapoole, sest ärasaetav liist võib muidu saeketta ja juhtlati vahele kinni kiiluda ja tagasi viskuda. Saagides seisa pingi kõrval. Soone saagimine Saeteest laiemat soont lõigates sae kõigepealt soone servad õige sügavuseni (3) ning seejärel eemalda vahepealne osa, nihutades juhtlatti järk-järgult saetee laiuse kaupa edasi (4). Punni ja nuudi saagimine Punni lõikamiseks pead detaili kummalegi poolele võrdse valtsi saagima. Sae esimene lõige kitsamale küljele, seejärel keera detail teistpidi ja sae punni teine külg (5). Seejärel sae punnide õlad (6).
pinda ning lõiketera. Põhitähelepanu tuleks pöörata sae juhtimisele. -Saag peab lõikama materjali märkjoone kõrvalt, jääkmaterjali poolt. -Töödeldava materjaliga kokkupuutel peab saag töötama täispööretel. Töötavat tikksaagi või veel liikuvat saetera ei ole soovitav saeteest välja tõsta. Selle nõude eiramine võib põhjustada tera purunemise vastu materjali pinda. -Sae järsuks pööramiseks saetees puuri sinna eelnevalt ava. 13 -Ülemäärane töökiirus põhjustab tera ülekuumenemist ja riknemist. -Saelehe nürinemisest annavad märku saelehe muutumine tuimaks ja saehammaste valged tipud. -Parema tulemuse saab saagides paksema lõiketeraga, kuid peab kontrollima, et see sobiks juhtrullikutele. Paksemate terade puhul on tera paindumine vähem tõenäoline. Ohutusjuhised 1.Kasuta kaitseprille. 2
lõikamist . Silinderfreesimisel on Lõikeinstrumendil pöörlev liikumine Detaili sirgjooneline liikumine Freesimiseltekib muutva paksusega kaarekujule laast . Silinderfreesid kinnituvad freespingi võllile Otsfreesid on vardakujulised lõikeinstrumendid , millel lõikeservad on otspinnas ja külgpinnas Otsfreesid kinnituvad varrega pingi padrunisse või tsangi Otsfreeesidega tehakse järgmisi töötlemisi Sooned Tapipesad . Soovituslik lõikekiirus freesimisel : Pehme puit kiirlõiketeras 50..80% Pehme puit kõvasulam 60…90% Kõva puit kiirlõiketeras 40…60% Kõva puit kõvasulam 50…80% Plaatmaterjalid 60…80% Puurimine . Puurimine on lõiketöötlemine vardakujulise lõikeinstrumendiga, millel lõikeservad
2. Lengi ülemine rõhtpuu 9 Kuusk X X X X X 3. Lengi alumine rõhtpuu 9 Kuusk X X X X X Tehnoloogilised kaardid Detail Lengi püstpuu Tooriku mõõtmed mm 1300*150*50 Detaili mõõtmed mm 1240*140*42 Teostamiseks pingi või Operatsiooni nimetus Lõikeinstrument Märkused Jrk.nr töövahendi nimetus Tooriku Materjali järkamine ja Universaal- Saeketas saagimine musta
- Tö ö laudadele ja teistele seadistele tuleb tö ö deldavad tooted paigaldada nii, et oleks vä lditud tö ö ajal nende paigaltnihkumine. - Soone vä ljaraiumist ei tohi alustada keevisõ mbluse tagakü ljelt ja õ mbluse puhastamist enne, kui keevis on tä ielikult jahtunud. - Kruustangide vahel asuvat detaili tohib puurida puurmasinaga, kui tö ö deldav detail on tugevasti kinnitatud. - Kui puur on lä bipuuritavast detailist lä bi lä inud, ei tohi enam suruda masinale. - Jä lgida, et puur oleks otse. Ei tohi kasutada ä rataotud ja kä ä ndunud sabakoonustega puure. - Avadest ja pö ö rlevalt lõ ikeriistalt ei tohi laastu eemaldada kä tega, vaid kasutada selleks konksu võ i harja. - Puurmasinat rõ htasendis hoides tohib sissepandavat tö ö seadist padrunist vä lja
Igal freesihamba sisselõikumisel mõjub freesi hambale löök, mis esitab freesi hamba materjalile kõrgendatud nõude lööktugevuse suhtes. Freesi teral peavad olema järgmised mehaanilised omadused: töödeldava materjali kõvadusest suurem kõvadus, kõrge kulumiskindlus ja soojuskindlus, suur mehaaniline tugevus. 3.Horisontaalse freespingi ehitus, tema tähtsamad sõlmed ja nende ül. pingi töös. Kirjeldage soone freesimist horisontaalsel freespingil Sellistel pinkidel asetseb spindel horisontaalselt ja töölaud võib liikuda kolmes omavahel ristuvas suunas : piki-, rist- ja püstsuunas. Pingi põhisõlmed on : 1. Alus 2. Kere külge on kinnitatud kõik pingi mehhanismid. 3
-60-80 (keskmine) plaatide paksuskalibreerimine -80-120 (peen) puitoodete esmane lihvimine -120-150 puittoodete lõpplihvimine - 220-400 (eriti peen) pinnaviimistluse vahelihvimine Lihvimine Lihvimise kvaliteedi kindlustamiseks peab jälgima, et lihvitaks pikikiudu. Ainult paksuskalibreerimiseks võidakse lihvida põikikiudu. Kuna lihvimisel saab toote pind lõpliku kvaliteedi, siis peab toote käsitsemisele küllalt tähelepanu pöörama. Masina töölaud ja abitasapinnad tuleb hoida puhtad, et vältida igasuguseid muid jälgi. Samuti tuleb jälgida käte puhtust ja virnastada detailid hoolikalt. Lihvimine Erinevate lihvmasinatega saab teha erinevaid lihvimistöid ja lõpptulemus sõltub lihvimisprotsessi faktoritest: - Puidusüü suund - Lihvmaterjali karedus - Etteandekiirus - Ostsilleerimine (lihvlindi võnkumine) - Lihvtalla kõvadus - Puidutolmu eemaldamine lihvitavalt pinnalt
näitajatele, mis hankijaga kokku lepiti : Materjali kvaliteedilt Materjali koguselt Hiljem on juba raske esitada hankijale võimalikke pretensioone . Töökoha varustus ja organiseerimine peab vastama tehtavale töö iseloomule : Töö keeruks Nõutav kvaliteet Töö maht (toodete kogus ) Töökohal peab olema piisavalt ruumi, et sinna saaks mugavalt pigutada : Vajalikud materjalid Valmistoodang Töölaud Tööriistad ja abuvahendid Töökoha valgustus . Töökoha valgustus peab vastama nõuetele . Eristatakse : Ruumi üldvalgustus Töökoha kohtvalgustus – töölaua või tööpingi töötsoonis TÖÖkoha ventilatsioon. Kuna igasugune puidu töötlemine on seotud laastude ja tolmu tekkimisega, peab töökoht olema tagatud hea ventilatsioon Eristatake : Ruumi üldventilatsioon Puidutöötlemispinkide kohtventilatsioon .
pinnaga detail. Vastu ja pärifreesimine. Silinder - ja ketasfreesidega freesimisel eristatakse vastu - ja pärifreesimist. Vastufreesimisel on freesi ja tooriku kontaktikohas freesi pöörlemine ja tooriku ettenihkeliikumine vastassuunalised. Pärifreesimisel ühtib tooriku ettenihkeliikumise suund freesi pöörlemissuunaga nende kontaktikohas. Vastufreesimisel kulgeb lõikeprotsess rahulikult, sest lõigendi paksus kasvab sujuvalt ja pingi koormus kasvab samuti järk järgult. Pärifreesimisel lõikub freesi hammas töödeldavasse toorikusse löögiga, sest just sel hetkel on lõigendi paksus maksimaalne. Seetõttu saab pärifreesimist rakendada ainult piisavalt jäikadel ja vibratsioonikindlatel pinkidel, kui nende pikiettenihke mehhanismi käigukruvi ja veomutri vahel puudub lõtk. Pärifreesimisel surutakse toorik vastu töölauda, viimane omakorda vastu juhikuid, see tagab töödeldud pinna hea kvaliteedi.
15 Ettevalmistus treimiseks Enne treimise alustamist tuleb ette valmistada treitav toorik, esmalt eemaldada detaililt kõik naelad ja muud võõrkehad. Puidu treimiseks vali selline materjal, millel puuduvad oksa kohad. Joonlaua abil tee kindlaks ja märgi ära töödeldava detaili mõlema otsa tsentrid. Töödeldava detaili mõlemasse otsa puuri tsentri augud ja anna seejärel töödeldavale detailile võimalikult suur pöördkeha kuju. Eriti kõva puidu korral on töödeldavale detailile kaasaveotsentri poolsesse otsa vaja teha sälgud. Tooriku paigaldamine treipinki Kui toorik on ette valmistatud, aseta treitav toorik korralikult treipinki. Jälgi ohutustehnikat. Kinnita tsentreeritud töödeldav detail esi- ja tagapuki tsentrite vahele.
Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suuna, mis tagab lüikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus e. ettenihe on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas s=s0n mm/min 2. Treimise geomeetrilised karakteristikud. Lõikesügavus on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkesihiga. 12. Treipingid. Spindlisõlmed Otstarbe järgi jagunevad metallilõikepingid üld- ja eriotstarbelisteks. Eriotstarbelised pingid on kitsa kasutusalaga enamasti ühetüübiliste detailide töötlemiseks. Üldotstarbeliste lõikepinkide liigitamise aluseks võetakse töötlemismeetod , mis hõlmab lõikurit, töödeldava pinna kuju ja töötlemisskeemi. Eristatakse trei-, puur-, lihv-, hambalõike-, frees- jm. pinke Universaaltreipink On ette nähtud mitmesugusteks treimistöödeks, ka keermelõikamiseks treilõikuriga, kasutades selleks veokruvi ja veomutrit. Revolvtreipink
kiiresti maha jahutaks. 26.Võõraste, ebaloomulike tööhelide ilmnemisel lõpeta kohe elektritööristaga töötamine. 27.Töötavat masinat ei tohi jätta järelvalveta. 28.Elektritööriista hooldamiseks tuleb masina korpus aeg-ajalt suruõhuga läbi puhuda. 29.Tööriista elektrijuhtme pikenduseks kasuta tööriista võimususele vastavat pikendusjuhet. Ohutusnõuded treimisel 1.Treipingil tohivad töötada need isikud, kes tunnevad tööd, pingi ehitust, tehnilisi ja kasutuseeskirju ning keda on töökohal juhendatud. 2. Uute tööülesannete andmisel või teisele pingile üleviimisel peab töölõigu juhataja töötajat põhjalikult töökohal juhendama. 3. Töötaja peab tundma ja ka kasutama ohutuid töövõtteid. Töötamise ajal ei tohi tegeleda kõrvaliste asjadega, segada teisi töötajaid ega lubada töökohale kõrvalisi isikuid. 4
kordamööda kiiresti tööle rakendada. Tagumine tsentripukk toetab pikkade detailide treimisel nende teist otsa tsentri abil. Tsentripukki kasutatakse ka puurimisel, keermelõikuri või mõne tarviku kinnitamiseks. Tsentripuki kere asetseb plaadil, mida on võimalik nihutada piki sängi juhtpindu ja kinnitada soovitud kohas. Tsentripuki keres (joon. 3) asetseb hülss ehk pinool, mida saab nihutada käsiratast pöörates. Hülsi eesmises otsas on koonusava, kuhu saab kinnitada tsentri, puuri või muu tarviku. Joon. 3 Lõiketöötluse olemus seisneb toorikute pindmise kihi eemaldamises, et saada vajaliku kujuga, nõutavates mõõtmetes ja küllaldase kvaliteediga pindu. Võlli, puksi, hammasratast ja teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks ja valmistatakse treipingil treitera, puuri või muu lõikeriista abil. Selleks kinnitatakse toorik ja lõikeriist tugevasti rakiste
83b). Siin tuleb materjali üht osa deformeerida venitamise teel. Veelgi raskem on õgvendada väändunud latti (joon. 83c). Õgvendatavad lattmaterjalist toorikud: a paindunud laiemalt servalt; b serviti paindunud; c väändunud. joon. 83 Ühel toorikul võivad esineda kõik nimetatud painde liigid, et õgvendada niisugust toorikut, tuleb kasutada mitmeid erinevaid töövõtteid. Paindunud latt tuleb asetada plaadile kõverdunud kohaga ülespoole ja hoides teda kinni ning andes tugevaid lööke kõvernunud kohale (joon. 84a). Alguses tuleb lüüa kõverdunud koha servadele ja siis olenevalt lati sirgestumise astmest, läheneda järk-järgult löökidega kumeruse keskkoha poole. Õgvendus lõpetatakse kergete löökidega. Vastavalt vajadusele, tuleb latti perioodiliselt pöörata küljelt küljele. Serviti kaardunud latti õgvendatakse rihtimisega.
tema kuju, mõõtmete, pinnakareduse ja materjali omaduste muutmise tulemusena saadakse detail. Metallikihti, mis detaili saamiseks tuleb toorikult lõikeprotsessis eemaldada, nimetatakse töötlusvaruks . Treimise põhiliikumisi on kaks: pealiikumine (joon. a) ja ettenihkeliikumine (joon. b) 1 töödeldav pind, 2 lõikepind, 3 töödeldud pind; 2 Pealiikumine on tooriku pöörlemine. Selleks kulutatakse suurem osa pingi võimsusest. Ettenihkeliikumine on treitera kulgliikumine, mis võimaldab saada pidevat laastu. Eristatakse pikiettenihet (piki tooriku telgjoont), - ristettenihet (risti tooriku telgjoonega), nurgiettenihet (teatud nurga all tooriku telgjoonega - koonuste treimisel) ja kõverjoone- list ettenihet (kujupindade treimisel). Toorikul eristatakse töödeldavat, töödeldud ja lõikepinda (joon.). Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda 1, millelt tuleb eemaldada metallikiht
profiiliga sooni. Lõikeriistaks höövellõikurit. · freespinkidel- lõiketöötluse universiaalsemaid tehnoloogilis protsesse. Freesimisega töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid, sooni, tükeldatakse metalli, töödeldakse keerukaid kujupindu. Lõikeriistad: silinderfrees, koosteotsfrees, ketasfrees, terviksõrmfrees, nurkfrees, kujufrees, laupfrees. 62. Milline on töötlemisskeem lõiketöötlemisel puurpinkidel kasutades: · puure- Puuritakse puuri pöörlemisel ja sirgjoonelise liikumise koostoime tulemusena. Mõlemad liikumised annab puurpink tööriistale. · avandeid- kasutatakse puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks. Avardiga töötlemisel suurendatakse puuritud ava läbimõõtu ja saavutatakse suurem täpsus · hõõritsaid- kasutataske avade viimistlemisel suurema täpsuse ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardamist. 63. Milline on töötlemisskeem lõiketöötlemisel:
Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20 m kaabli kaudu käivitatakse tööorganis olev ektsentrikvõll (12000 võnget
................................................................. 85 SISSEJUHATUS Kõik, mis meid ümbritseb, koosneb ainetest. Miks ühe saega saab saagida isegi metalli, aga Eestikeelne sõna materjal tuleneb ladinakeelsest teine nürineb juba kõva tammepuu saagimisel? sõnast materia, mis tähendabki ainet. Milline terasemark võtta, kui jalgratta esirattale oleks Materjalid, mis on pärit loodusest endast, on vaja treida uus võll? Kui kõrget temperatuuri kanna- looduslikud materjalid. Inimene kasutab neid, kui tab elektrimootori mähise isolatsioon? Mille poolest vaja, oma huvides, ent ta on loonud väga palju erineb malm terasest? materjale ka ise selliste omadustega, nagu ühe või Mistahes materjali omadused olenevad teise asja jaoks on tarvis. Tehnikas kasutatavad kõigepealt tema koostisest, struktuurist ja saamis-
Masinate koostisosadeks on mehhanismid, mis muudavad üht liiki liikumist teiseks. Mehhanism – kehade (lülide) tehissüsteem, mis muundab ühe või mitme keha (vedava lüli) etteantud liikumise süsteemi teiste kehade (veetavate lülide) soovitavaks liikumiseks. Iga mehhanism või seadis koosneb detailidest, mis on ühendatud koostuks. Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne.). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile). Koost ehk sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (koostamisüksus). Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks. Masinates esinevad liited jagatakse kahte põhigruppi- liikuvad ja liikumatud liited. Liikuvad liited (juhikud) tagavad detailide suhtelise pöörlemis-, translatoorse või liitliikumise. Liikumatuid liiteid
tuur. Seetõttu gaasid paisuvad ja nende rõhk tõukab kolbi silindris allapoole. Kolvil tekkinud jõud kantakse kepsu kaudu väntvõlli vändale ja võll hakkab pöörlema. Nii muundubki soojusenergia mehaaniliseks tööks. Mootori pidevaks töötamiseks peab selline muundumis- M o o t o r ra t t a v e e r mi k u l e ki n n i t a t a k s e mo o t o r protsess silindris perioodiliselt korduma. Sellega tutvume
toimub ajamimootori reversseerimisega reversseerimiskontaktorite KM1 ja KM2 abil sõltuvalt läbitud teest. Läbitud teed kontrollivad lõpplülitid S1 ja S2, milliste kontaktid on lülitatud reversseerimiskontaktorite mähiste ahelatesse. Oletame, et mootor töötab pöörlemissuunas, mis on määratud reversseerimis- kontaktor KM1 rakendunud olekuga (töölaud liigub paremale). Kuna ükski lõpplüliti ei ole rakendunud, on nende kontaktid skeemil näidatud olekus. Kui töölaud on liikunud asendisse, kus rakendub lõpplüliti S2, lülituvad tema kontaktid ümber, st tema avanev kontakt kontaktori KM1 mähise ahelas avaneb, sulguv kontakt aga kontaktori KM2 mähise ahelas sulgub. Seega kaotab toite kontaktori KM1 mähis, ta tagastub ja toimub tema kontaktide ümberlülitumine: peakontaktid mootori jõuahelas avanevad, avaneb ka hoidekontakt mähise ahelas, sulgub aga blokeerimiskontakt kontaktori KM2 mähise ahelas, valmistades sellega ette ahela kontaktori KM2
käiguvahetuseks ja käigukasti kaitseks. Traktorite jõuülekandes kasutatakse ühe ja mitmekettalisi kuivi hõõrdesidureid ja hüdrosidureid. Sidureid juhitakse mehhaaniliselt ja hüdrauliliselt. Hüdrauliline sidur võimaldab sujuvat liikumise alustamist. Mehaanilisi sidureid tuleb perioodiliste hoolduste käigus reguleerida (pedaali vabakäiku ja käppade asendit).Siduri korrasolekut näitab pedaali vabakäik, mis väheneb, kui ketas kulub. Ketta suur kulumine põhjustab siduri rikke. Kulunud veetav ketas kuulub vahetamisele. Vaheülekannet kasutatakse paljude traktorite juures vaheastmena siduri ja käigukasti vahel. Vaheülekandeks võib olla kaks paari hammasrattaid või planetaarreduktor ja see võimaldab käikude arvu kahekordistada. Tööle lülitatakse vaheülekanne eraldi hoovaga. Planetaarreduktorit juhitakse hüdrauliliselt. Järgmiseks osaks jõuülekandes on paljukäiguline käigukast, mis
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumideks laevaperele ning reisijatele
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
