Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: · saagpinke · höövelpinke · lihvpinke · puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: · E. Rihvk ,,Puitehistöö koolis" · A.Gurvits ,,Laudsepatööd" · A. Jackson, David Day ,,Puutöömmeistri käsiraamat"
Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: • saagpinke • höövelpinke • lihvpinke • puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: • E. Rihvk „Puitehistöö koolis“ • A.Gurvitš „Laudsepatööd“ • A. Jackson, David Day „Puutöömmeistri käsiraamat“
Tööpingid ja töövahendid Höövelpink Höövelpink on paikne höövelmasin. Höövelpinki kasutatakse materjalide pinna silumiseks ehk hööveldamiseks. Kõige sagedamini kasutatakse hööveldamist puidu töötlemisel. Höövelpingid jaotatakse kahte rühma: puiduhöövelpingid ja metallihöövlid. Puiduhöövelpink Puidu hööveldamiseks mõeldud höövelpingis kasutatakse lõikeriistana pöörlevat silindrilist noavõlli, mille sisse on paigaldatud sirge lõikeservaga noad. Tooriku etteandeliikumine on sirgjooneline. Rihthööveldamisel toimub etteanne tavaliselt käsitsi. Rihthöövelpingis töödeldakse toorikule edasise töötluse tarbeks baaspind- või pinnad. Metallihöövlid
Kuninganna Victoria *Valitses 1837 – 1901 *Viktoriaalsus – siivsus, väärikus Tööstusrevolutsioon 19. saj *Napoleoni sõjad 18. saj > 1. kolooniaid juurde, impeeriumi teke 2. vajadus relvade ja tekstiili järele Inglismaal edenevad kaevandused ja kaluritööstused *1816. a. leiutati „Buffing Billy“ söe vedamiseks, algab raudtee-ehitus Vabrikute rajamine *1830 – trei-, frees- ja höövelpingid *Tööpäeva pikkus 16-18 tundi *Massiline lapstööjõu kasutamine *Protestiks masinate purustamise liikumine *1847 – 10-tunnise tööpäeva seadus Poliitilised parteid *Inglismaal tegutseb Parlament 13. sajandist *Kahekojaline parlament: lordidekoda ja alamkoda *Majoritaarne valimissüsteem *Toorid > konservatiivid, > liberaalid *Põhimure – valduste kaitse ja laiendamine *Väiksem mure – iirlased
Tehnoloogiline praak masinpinkidele SAEPINGID Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Piirdetoe kaugus sae liikumistasapinnast ei ole õige. · Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga. 4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta ristisaagimisele. · Su...
Tehnoloogiline praak masinpinkidele SAEPINGID Tehnoloogiline praak saagpinkidel (tükeldussaed) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Piirdetoe kaugus sae liikumistasapinnast ei ole õige. · Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga. 4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta ri...
c) vertikaalhööveldamisel- höövellõikuri vertikaalset sirgjoonelist pealiikumist ja tooriku pealiikumisele ristsihis ettenihkeliikumist. Pealiikumise kiirus höövelpinkidel on muutuv suurus, muutudes nullist maksimumini ja enne tagasikäiku uuesti nulliks. Lõikeprotsessi kinemaatiliseks kasakteristikuks on kaksikkäikude arv n ajaühiku kk/min. Ettenihkekiirust s0 mõõdetakse mm/kk. Geomeetrilised karakteristikud on lõikesügavus t, laastu paksus a, laastu laisu b. Höövelpingid: Risthöövelpingil kasutatakse enamasti kiikuva kulissiga või hüdraulilist pealeliikumist. Vertikaalhöövelpinkidel , kus lõikuri töökäigu pikkus on lühike, kasutatakse sageli, selleks et tagasikäigu kiirus ületaks tunduvalt töökäigu kiiruse, pealiikumise ajamis pöörlevat kulissi. Kasutusel on ka hüdraulilised ajamid. Pikihöövelpinkidel saab laud koos toorikuga sirgjoonelise liikumise ajami ülekandel hammsrata-hammaslatt või hüdroajamilt.
vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse inimeste oskused paremad, tulemuseks on metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu, valmistusaegade lühenemine ja kvaliteedi paranemine näiteks hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, jne. liistusooni, keermeid jm. Freesimisel antakse pöörlev pealiikumine freesile, ettenihkeliikumine freespink, puurpink, teipink, Höövelpingid töödeldavale toorikule. Frees on pöördkehakujuline lõikur, mille CNC- freespink/töötlemiskeskus on mõeldud peamiselt lõikehambaid võib vaadelda üksikute terikutena. nurklike toodete valmistamiseks. Lõikehammastega varustatud tööpindade kuju järgi liigitatakse freese järgmiselt (sele 2.38): silinderfrees CNC- tööpingid jaotatakse horisontaal või vertikaal (a), otsfrees e
Õppija oskab · valida optimaalset tehnoloogiat treimisel ja freesimisel · määrata lõikereziime; · valida lõikeriistu; · kasutada erinevaid mõõteriistu tööpinkidel; · kinnitada tööpinki tööriistu, rakiseid ja toorikuid; · teritada lihtsamaid tööriistu; · treida silindrilisi ja koonilisi välis- ja sisepindu; · puurida avasid; · lõigata sise- ja väliskeermeid; · freesida tasa-, kaldpindu ja sooni; · hooldada nõuetekohaselt tööpinke; · töötada ohutult. Höövelpingid: Höövelpink on paikne höövelmasin. Höövelpinki kasutatakse materjalide pinna silumiseks (hööveldamiseks). Kõige sagedamini kasutatakse hööveldamist puidu töötlemisel. Puiduhöövelpingid Puidu hööveldamiseks mõeldud höövelpingis kasutatakse lõikeriistana pöörlevat silindrilist noavõlli, mille sisse on paigaldatud sirge lõikeservaga noad. Tooriku etteandeliikumine on sirgjooneline. Rihthööveldamisel toimub etteanne tavaliselt käsitsi, paksushööveldamisel aga
vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse inimeste oskused paremad, tulemuseks on metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu, valmistusaegade lühenemine ja kvaliteedi paranemine näiteks hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, jne. liistusooni, keermeid jm. Freesimisel antakse pöörlev pealiikumine freesile, ettenihkeliikumine freespink, puurpink, teipink, Höövelpingid töödeldavale toorikule. Frees on pöördkehakujuline lõikur, mille CNC- freespink/töötlemiskeskus on mõeldud peamiselt nurklike toodete valmistamiseks. CNC- tööpingid jaotatakse horisontaal või vertikaal tööpinkideks. Olenevalt sellest, kuidas töötlemisüksuse/spindli liigutamine toimub. 52.CNC programmi lause Arvjuhtimisprogramm koosneb lausetest, programmi algust ja lõppu tähistavatest sümbolitest. Laused koosnevad sõnadest. Sõna omakorda koosneb adressaadist ja arvsõnast
Vertikaalfreespink.Koosneb:SAMMAS,freespea,töövõll,töölaud,tugi,konsool,alus Universaalfreespink Puurpingid Vertikaalpuurpink.Koosneb:töövõll,kiiruskast,elektrimootor,töölaud,ettenihkekast. Radiaalpuurpink.Koosneb:traversimehanism,kiiruskast,ettenihekast,töövõll,töölaud,pööratav sammas,traavers. Horisontaalpuurpink.Koosneb:töövõll,radiaalsuport,plaanseib,esisammas,töövõllikast,pöördlaud,ristsup ort,pikisuport,tugilaager,tagasammas. Höövelpingid Risthöövelpink.Koosneb:vertikaalsuport,liugur,säng,elektrimootor,töölaud,lõikur. Vertikaalhöövelpink.Koosneb:Liugur,töölaud,Käsitsi ettenihkemehhanism Pikihöövelpink.Koosneb:sild,ülemine suport,külgsuport,sammas,elektrimootor,töölaud,traavers. Hammasfreespink Hammasfreespink.koosneb:Vertikaalsuport,tigufrees,tooriku kinnitustugi,sammas,töölaud,Horisontaalsuport,ettenihkekast. Lihvpingid Ümarlihvpink.koosneb:esitsentripukk,lihvpukk,tagatsentripukk,säng,töölaud.
annaabi.ee 
