Partei nimetus Bolsevike partei Rahvuslike Fashistlik Partei Natsionaalsotsialistlik Saksa Tööpartei Aeg 1917 kommunistid 1922 peaminister 1932 Riigipäeva suurim 1928 NEPile lõpp peale 1924 partei võitis 60% häältest saadikurühm (1920-1930) 1933 kantsler 1933 märts kõik volitused Võimuletuleku Liitus kord ühe, kord teise Ühepartei süsteem, salapolitsei Punase viis juhtiva tiivaga
Riigikogu. e parlamendi ül. on: · arutada ja tasakaalustada läbi mitmesugused seisukohad · võtta arutelu põhjal vastu seaduseid. · Panna ametisse valitsus ja kontrollida tema tegvust · Võtab vastu riigieelarve Riigikogu juhatuses on esimees ja 2 aseesimeest. Ülejäänd liikmed kuuluvad komisjonidesse: keskkond, kultuur maaelu, majandus, põhiseadus, rahandus, riigikaitse, sotsiaal, välis, õigus. Fraktsioon. e saadikurühm- erakonna liikmed riigikogus. Presidendi ül. : · Esindab rahvusvahelises suhtlemises · kuulutab välja riigikogu valimised ja seadused · määrab peaministri kandidaadi; · nimetab ja vallandab valitsuse liimeid. · Teeb riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiamtenike nimetamiseks · nimetab kohtunikud ja eesti panga presidendi · on riigikaitse kõrgeim juht Valitsuse ül: · ...
korraldatakse alati uued valimised. Osalusdemokraatia saadikute korrapärane side oma valijatega, kodanike võimalus suhelda kohaliku ja keskvõimu esindajatega ning informeeritus poliitika igapäevaprobleemidest Istungjärkparlamendi tööperiood, mis koosneb istungitest; Riigikogul on tavalisel kaks stungjärku, mida lahutab suvepuhkus Komisjon parlamendi jaotumine alarühmadesse, milles iga tegeleb teatud valdkonnaga Fraktsioon ehk saadikurühm erakonna paralamendiesindus Valitsus ehk koalitsioonipartei nii Riigikogus kui valitsuses esindatud erakond Opositsioonipartei valitsuses mitteesindatud erakond Poolthäälteenamus positiivse otsuse langetamiseks peab hääletama rohkem saadikuid poolt kui vastu Riigikogu kooseisu häälteenamus sellel juhul peab seaduseelnõu saama vähemalt 51 poolthäält. Vabariigi President Eesti riigipea Valimiskogu presidendi valimiseks moodustatav esinduskogu Eestis, kuhu kuuluvad
ühtne riik 10) Nimeta üks kehtivas Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud: * isikuõigus – õigus elule, vabadusele ja seaduse kaitsele * poliitiline õigus – olla valitud, valida, kuulda organisatsioonidesse, avaldada arvamust * kultuuriline õigus – õigus haridusele, kuuluda kirikusse, säilitada rahvuskultuur 11) Leia õige termin * erinevatest erakondadest moodustatud valitsusliit – koalitsioon * erakonna saadikurühm parlamendis – fraktsioon * valituks osutumiseks vajalik minimaalne häälte hulk – 5% 12) Ühe Eesti erakonna tutvustus. Erakonna nimetus: EKRE eesmärk on meie iseseisvuse kindlustamine Eesti rahva ja riigi huve arvestades. Erakonna põhil baasiks on demokraatia ja võimu lahususel rajanev õigusriik. Mis Sulle meeldis selle erakonna programmis? Minule meeldis nende lubadus arsti abi osas, samas ka on seal veel teisi häid
· 1923.a üritas Hitler Münchenis võimu haarata , kuid see suruti maha ning Hitler mõisteti vangi koos kaasosalistega. Seal kirjutas raamatu ,,Mein Kampf" ( Minu võitlus ) , milles Aarja rass kuulutati teistest rassidest kõrgemaks, ning selle säilimine Saksamaa üheks suurimaks eesmärgiks. See propaganda natsidele esialgu edu ei toonud. · Uus võimalus avanes siis kui puhkes ülemaailmne majanduskriis. 1923.a valimistel sai neist aga Riigipäeva suurim saadikurühm. · 1933 aasta algul õnnestus Hitleril ennast kantsleriks nimetada. · 1933.a märtsis võttis vastu seaduse millega parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused. Hitlerist sai Saksamaa diktaator füürer. Hitleri Saksamaa · Majandus võeti riigi kontrolli alla ja seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. · Riigi ülesandeks sai ka rassilise puhtuse tagamine. ( Juudid, mustad ) Algas aktiivne juutide
vaid ka kommunistid, kelle meelest oli kohutav demokraatlik riigikord. Kommunistid tahtsid Saksamaal võimu haarata agressiivselt, Kommunistid olid sakslaste jaoks kui punane katk ja neid oli ainult võimalik ära hoida pruuni katkuga, ehk pruuni mundrit kandvate Hitleri löögirühmaga. Sellega saavutasid natsid kiirelt populaarsuse. Aastal 1930 suurendasid nad oma saadikute hulka ja juba aastal 1932 sai neist valimistel suurim saadikurühm. Hitlerit oleks suutnud peatada vaid sotsiaaldemokraatide ja kommunistide tagasihoidlik koostöö. Kuid Stalin, kui kommunistide pealik nägi ohtu pigem sotsiaaldemokraatides kui Hitleris. Alles 1933. aastal sai Hitler end nimetada kantsleriks. Algselt hoidis Hitler madalat profiili ning tegutses vastavalt põhiseadusele, kuid seda mitte kauaks, sest peagi suutis tta kogu võimu enda kätte koondada. Ta süütas Riigipäevahoone,
korraldab suhtlemist teiste riikidega; kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas 2. Mida tähendavad: komisjon, fraktsioon, koalitsioon, opositsioon, koosseisu häälteenamus, poolthäälteenamus? Komisjon – riigikogu tööorgan, mis valmistab ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus menetlemiseks; kattub ministeeriumide vastavate valdkondadega Frkatsioon – parlamendis esindatud erakonna saadikurühm Koalitsioon – erakonnad kes kuuluvad valitsusse: RE, SDE Opositsioon – erakonnad, kes ei kuulu valitsusse: Keskerakond, IRL Koosseisu häälteenamus – hääletamisprotseduur, mille puhul otsuse vastuvõtmiseks peab poolt hääletama enam kui 50% kõigist esinduskogu liikmetest Poolthäälteenamus – poolt on rohkek kui vastu 3. Riigikogu struktuur. – Esimees, kaks abiesimeest, komsjonid ja fraktsioonid 4. Millised erakonna kuuluvad praegu koalitsiooni, millised opositsiooni?
Fasistlik ditaktuur Itaalias: Kandis Esimeses maailmasõjas raskeid kaotusi ning pettus Pariisi rahukonverentsi tulemustes. Majanduslikud raskused. Fasistide vastu fasistide liikumine. Mussolini kehtestas ühe partei süsteemi. Majanduskasvu Itaalia aga lõppkokkuvõttes ei saavutanud. Natsionalistide võimuletulek Saksamaal: Hitler üritas võimu haarata, kuid natside katsed suruti maha. Natside populaarsus kasvas ning neist sai Riigipäeva suurim saadikurühm. Parlament loobus võimust ning kehtestati üheparteisüsteem. Hitlerist sai Saksamaa diktaator. Suur majanduskriis: Suur majanduskriis puhkes 1929 aastal ning lõppes aastal 1920. See algas põllumajandusest. Siis puhkes New Yorgi börsil paanika, sest hakati müüma väärtpabereid, mistõttu nende hinnad langesid ning inimesed kaotasid suurema osa oma varandusest. Kuna nad ei suutnud oma laene maksta varises kokku ka pangandus
fraktsioon, kindlad veendumused. 3) komisjonid: 11- Keskkonna, kultuuri, maaelu, õigus, rahandus... neis vastavate kogemuste ja pädevusega in-d. 4) erikomisj: 3- Julgeoleku Asutuste Järelvalve erikomisjon, Riigieelarve erikomis. 5) parlamendirühm: (40-50)- Eesti- Austraalia parlam.r jne. suhtlevad eri riikidega, pädevad. 6) delegatsioonid: Nato Parlamentaarse assamble delg. seotud mõne rahvusvah org-ga, kus Estit esind. 7) ühendused: muinduskaitseüh, Kagu-eesti saadikurühm jne. SEADUSEELNÕU: võivad esitada: frakts-d, komis, üksik saadik, Vabariigi valitsus. VAsTUVÕTT: 3 hääletust, vastuvõetud seadus jõustub kui presid allkirjaga kinnitab, põhiseadusega vastuolus - tagasi parlamendile, parla ja presid vahel võib käia 3X, siis läheb õ Riigikohtule. PARLAM ÜL: kiinit riigiamentikke ametisse, val presid, korr rahvahääletusi, riigieelarve vastuv, välislepingud (kõik väl
Euroopa Komisjon EL esindus ja täideviiva võimu esindus, ÜL: algatada seaduseelnõusid, jälgida täitmist. Euroopa kohus Luksemburgis, EL seaduste tõlgendamine, lõplik otsus. Euroopa kontrollikoda luksemburgis - Kontrollida EL eelarvet/raha Eraõigus majandusõigus, kaubandusõigus, tsiviilõigus(võla, asja, perekonna,töö) Avalik õigus rahvusvaheline, riigi ja konstitutsiooni, kiriku, haldus, kriminaal, protsessi, finants. Fraktsioon ehk saadikurühm on erakonna või valimisliidu saadikute rühmitus parlamendis/volikogus. Opositsioon vastasrind, vastuseisjad. Partei või parteide Ühendus, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti Erinevatel seisukohtadel. Koalitsioon ühendus, liit. Mitme partei põhjal demokraat- Likus riigis moodustatud valitsus, mis reeglina tegutseb Oma valitsemisprogrammi ehk koalitsioonileppe alusel. Spiiker Riigikogu esimees. (Eesti spiiker on Rne Ergma) Parlamendi juhatus (eestseisus)
Kuid tegelikult ei suutnud Mussolini Itaaliat aidata, sest majanduskasv oli fasistide võimuloleku ajal madalam kui enne ja pärast seda. Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. 1930.aastal suurendasid nad Riigipäeva valimistel oma saadikute hulka mitu korda, 1932.aasta valimistel sai neist Riigipäeva suurim saadikurühm. 1933.aasta algul sai Hitlerist kantsler. 1933.aasta märtsis võttis natslik Riigipäev vastu seaduse, millega parlament loobus võimust ja Hitlerist sai ainuvalitseja. Kehtestati üheparteisüsteem, kõik parteid peale NSDAP saadeti laiali. Riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega. Majandus võeti riigi kontrolli alla ja seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. Riigi ülesandeks sai ka rassilise puhtuse tagamine, milleks kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivaid seadusi
Ühiskonna KT 1. Mõisted: fraktsioon – saadikurühm, mille moodustavad nii koalitsiooni- kui ka opositsioonierakondade saadikud opositsioon – erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud (Eestis: Kesk-, Vaba-, Konservatiivne Rahvaerakond) koalitsioon – erakonnad, kes kuuluvad valitsusse (Eestis: Reform, Sotsid, IRL) komisjon – Riigikogu organ, kus valmistatakse ette seaduseelnõusid, katavad riigielu valdkondade kaupa. Erikomisjonid moodustatakse kindlate ülesannete täitmiseks.
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond 2007. aasta märtsivalimistel said nad Riigikogus 10 kohta ning alates sellest on nad taas esindatud ka valitsuses. Erakonna esimees Ivari Padar on rahandusminister, Jüri Pihl siseminister ja Urve Palo rahvastikuminister. 2004. aastal Euroopa Parlamendi valimistel saavutas SDE hiilgava võidu: kolm kohta kuuest. Toomas Hendrik Ilves kogus üksipäini rohkem hääli kui mitu parlamendierakonda kokku. Kaks aastat hiljem, valiti erakonna endine esimees Toomas Hendrik Ilves vabariigi presidendiks. Sellest ajast esindavad sotsiaaldemokraate europarlamendis Andres Tarand, Marianne Mikko ja Katrin Saks. Lisaks sellele on nad esindatud ka terves hulgas kohalikes omavalitsustes. Eesmärk Eesti sotsiaaldemokraatide lähieesmärk on saavutada Eesti rahva väärtushinnanguis pööre inimestest hooliva poliitika suunas. Missioon Sotsiaaldemokraatide missioon on luua Eestis rahva üksmeelele rajanev h...
orienteerutud. NATSIONAALSOTSIALISTLIK SAKSAMAA Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Adolf Hitler)- maailmasõja tulemuste ja Weinmari vabariigiga rahulolematud. Katse võimu haarata,vangis- lubas tühistada Versailles' rahu ja teised ahistavad lepingud, laiendada Saksa pindala, kõrvaldada dem, kommunismi, juutluse, Aarja rass on kõrgeim. Ainus vastane kommunismile oli natsism- populaarsus, valimistel suurim saadikurühm. Peatamine: Sotside ja kommunistide koostöö. 1933 Hitler kantsleriks, oli algselt põhiseaduseraamides. Peagi kogu võim tema käes, asus piirama demokraat. vabadusi, mitme erakorralise valimise järel, hirmutades sai abs. enamuse, 1933 parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused, kehtestati üheparteisüsteem(NSDAP), Hitlerist füürer.Üleminek: demokraatlike institutsioonide ja vabaduste
1. Maailm Esimese maailmasõja järel Olukord pärast sõda majanduses ja ühiskonnas Rahulolematus - Saksamaa meelest Versailles´i rahuleping ebaõiglane, Ungari pidi loovutama oma territooriumist, Jaapan ja Itaalia jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omadeks pidasid, ainus selge võitja USA Sõjajärgne majanduskriis - Ebakindel majandus, Saksama ei suutnud maksta reparatsioone, tööpuuduse kasv, maailmakaubanduse taastumine, Saksamaa hüperinflatsioon (raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida) Äärmusliikumiste tugevnemine - Kommunistlik liikumine (Komintern) - Äärmuslikud natsionalistlikud liikumised 1920. majanduslik tõus, tõeline majandusbuum USA-s, kus müüdi ja osteti aktsiaid ja rikastuti kergelt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. Aastatel Majanduskonverents Genovas uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeritu...
jõuludeni). Võib kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu pakiliste küsimuste otsustamiseks. Juhatus Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu alalised komisjonid (10): keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon Fraktsioon e. saadikurühm erakonna parlamendiesindus Koalitsioonivalitsus mitmeparteiline valitsus Opositsioon erakonnad, kes pole valitsusega seotud PRESIDENT Eesti riigipea, valib Riigikogu või valimiskogu Ülesanded: · Esindada EV rahvusvahelises suhtluses · Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused · Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmeid · Teha Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada
*NT. USA POOLPRESIDENTALISM *President peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi on ka peaministri ametikoht. *NT. Soome, Prantsusmaa, Venemaa Parlament - Seadusandlik võim *Igapäeva tööd juhib esimees e. spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. *Komisjonid: parlamendi tööorganid. *Koalitsioon: moodustub parteidest, kes kuuluvad valitsusse. *Opositsioon: erakonnad, kes ei kuulu valitsusse, nende kohustus on kritiseerida valitsuse ettepanekuid. *Fraktsioon ehk saadikurühm: ideoloogiline kuuluvus. Tavaliselt ühe partei liikmed. Seadusandlik võim Eestis: *Riigikogus 101 liiget *Valimine proportsionaalsuse põhimõttel 4 aastaks. *Kandideerida saab 21-aastane Eesti kodanik. Valitsus - Täidesaatev võim *Koosneb peaministrist ja ministritest. *Valitsus annab seaduste täitmiseks õigusaktidena välja määrusi ja korraldusi. *Ministeeriumi tööd juhib kantsler. *Valitsuse juures Riigikantselei, mis korraldab valitsuse asjaajamist (juhib riigisekretär)
10. Natsid Saksamaal Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemustega rahulolematud koonduma NSDAP-sse , mida juhtis Hitler. Hitler proovis kiiresti 23-ndal Münchenis võimu haarata, kuid edutult. Hitler läks vangi. Uus võimalus avanes majanduskriisi ajal. Kommunistid proovisid lööksalkadega vägivaldselt võimu haarata. Paljud sakslased hakkasid Hitlerit toetama ja nägid väljapääsu natside löögirühmades. Hitler ja natsid muutusid populaarseks. 1932. oli neil suurim saadikurühm Riigipäevas. Kuigi Hitleril puudus Riigipäevas enamus, õnnestus tal ennast 1933.aastal valitsuse kantsleriks nimetada. Algul tegutses ta seaduse raamides. Peagi koondas ta aga võimu enda kätte, asus piirama demokraatiat. Terrori ja hirmutamisega kuulutas natslik Riigipäev ta Saksamaa diktaatoriks. Tühistada Versailles´rahu Kõrvaldada demokraatia, kommunism, juutlus Aarja rass on teistet kõrgem, säilitada selle puhtus 11. Itaalia
tähendab et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale. · Erakorralistes oludes muutub spiiker tähtsaks poliitiliseks figuuriks-riigipea kohusetäitjaks. Koalitsioon moodustavad need parteid , kes kuuluvad valitsusse. Opositsioon kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Kohuseks on kritiseerida valituse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Fraktsioon e saadikurühm ühe fraktsiooni liikmed on pärit ühest parteist, mistõttu fraktsioon kannab vastava erakonna nimetust. Neis arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Peamine parlamendi e seadusandliku võimu ülesanne : 1) algatada,menetleda ja võtta vastu seadusi. 2) Erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. 3) Järelvalve valitsuse üle.
on valitsusele kohustuslikud. KAUDNE: Ministrid toovad kaasa parlamenditöö stiili; poliitilise dissipliini nõudmine oma erakonna ministritelt; parlament kannab enda sõnumis rahva tahet ja valitsus ei saa seda eirata. 1.3 Defineeri mõisted: Spiiker: parlamendi juhatuse esimees Parlamendi komisjon: parlamendi tööorgan, mille ülesanne on ettevalmistada seaduse eelnõusid Parlamendi fraktsioon: erakonna saadikurühm parlamendis, kuhu peab kuuluma vähemalt 5 liiget Koalitsioon: erakonna/erakondade liit, kes kuuluvad valitsusse Opositsioon: partei/parteide ühendus, kes ei kuulu valitususse 1.4 Kirjelda Riigikogu struktuuri. Kes kuuluvad juhatusse? Millised komisjonid on riigikogul? Millised erakonnad kuuluvad koalitsiooni/opositsiooni fraktsiooni? Juhatusse kuuluvad spiiker, I asemees (koalitsioon), II asemees (opositsioon). Riigikogu komisjonid
Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud parlamendi tööd korraldav organ RK juhtause ülesaneded: · Jaotada kohad alatistes komisjonides · Määrata seduseelnõude juhtivkomisjone · Tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine · Juhatuse voltused kehtivad ühe aasta. Riigikogu esimees ei tohi osaleda komisjonide ja fraktrsoonide töös. Riigipea pikaajalise eemaloleku puhul saab Riigikogu esimees riigipea esitäitjaks. Fraktsoon ehk saadikurühm erakonna või valimisliidu saadikute rühmitus parlamendis/volikogus koalitsoon ühendus, liit; mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus, mis reeglina tegutseb oma valitsemisprogrammi ehk koalitsoonileppe alusel Opositsoon vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsooniks parteid või parteide ühendust, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel. § 65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid;
parlamendisaadikud. Hetkel Ene Ergmaa. Komisjonid: parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid: keskenduvad ühele valitsemisalale, nt kultuurikomisjon. Ajutised komisjonid: kindla probleemi lahendamiseks, töö kestab mõned kuud. Koalitsioon: moodustub parteidest, kes kuuluvad valitsusse. Opositsioon: Erakonnad, kes ei kuulu valitsusse, nende kohustus kritiseerida valitsuse ettepanekuid. Fraktsioon ehk saadikurühm: aluseks ideoloogiline kuuluvus. Tavaliselt ühe partei liikmed, seepärast kannabki fraktsioon erakonna nimetust, näiteks Keskerakonna fraktsioon. Parlamendi ülesannete nimetamiseks kasuta põhiseadust! Seadusandlik võim Eestis Riigikogu 101 liiget Valimine proportsionaalsuse põhimõttel 4 aastaks. Kandideerida saab 21. aastane Eesti kodanik. Täidesaatev võim- Vabariigi Valitsus Koosneb peaministrist ja ministritest Valitsus annab seaduste täitmiseks
Saksa Töölispartei (NSDAP), juhiks Adolf Hitler 2. 1923 üritas Hitler võimu haarata, läbikukkumine, kaaslastega koos vangi, teos ,,Mein Kampi" (,,Minu võitlus") 3. Hitleri arvates tuli kõrvaldada demokraatia, kommunismi, juutluse ja teised õõnestavad tegurid; aaria rass kuulutati teistest kõrgemaks; esialgu ei suutnud natsid SM-l suurt toetust koguda 4. Ülemaailmne majanduskriis natside populaarsuse plahvatuslik kasv, 1932 aastal sai neist Riigipäeva suurim saadikurühm 5. Stalin pidas sotsiaaldemokraatiat peamiseks vaenlaseks ning seega keelas ära koostöö. 6. 1933 Hitler kantsleriks valitsuse eesotsas tegutses esialgu põhiseaduse raamides, peagi aga kogu võim temal, hakkas piirama demokraatlikke vabadusi, mitme erakorralise valimisega saavutas oma parteile terrori ja hirmutamisega lõpuks absoluutse enamuse. 7. 1933 seadus, millega parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused
Kuidas kehtestas Hitler natside diktatuuri Saksamaal 1933-34. Milliseid majanduslikke meetmeid rakendati tööpuuduse likvideerimiseks ja kuidas valmistuti sõjaks? Ülemaailmne majanduskriis. Kommunistid üritasid võimu võtta agressiivselt, seda ei tahetud, nende vastased, Hitleri löögirühmad, said populaarsust. Suurendasid 1930 valimistel oma saadikute hulka mitu korda, 1932 valimistel sai neist Riigipäeva suurim saadikurühm. 1933 - 34 · Tulekahju Riigipäevahoones kompartei keelustamine. Arestid. · Valitsusele erakorralised volitused: jõustada seadusi, ratifitseerida välislepinguid Riigipäev kaotas iseseisva rolli. Valitsuses ainult natsipartei liikmed · Juudivastased rassiseadused kodakondsuse äravõtmine. Juutidega abiellumise keelustamine. · Ametnikkonnas puhastus vallandati juudid ja kõik ebalojaalsed isikud.
Komisjonid 2) Poliitiline struktuur: Fraktsioonid Koalitsioon ja opositsioon Parlamendis on nii alalised komisjonid kui ka ajutised erikomisjonid. Alalised komisjonid tegelevad ühe valitsemisalaga. Näiteks rahanduskomisjon tegeleb ainult rahaasjadega. Ajutised komisjonid tegelevad erakorraliste probleemidega. Iga parlamendisaadik kuulub vähemalt ühte komisjonis. Ühes komisjonis on erinevate erakondade saadikud. Fraktsioon on saadikurühm – ühe erakonna parlamendiesindus. Ühte erakonda kuuluvad parlamendisaadikud arutavad läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel. 22. Mis on koalitsioon, opositsioon, enamusvalitsus ja vähemusvalitsus? Miks on Eestis kehtiva süsteemi juures oluline parlamendi enamuse toetus valitsusele? Mis mõjutab valitsuse eluiga? (vana õpik lk 101-104, 112-115)(TRUUPÕLD) koalitsioon - valitsusse kuuluvate erakondade liit
pandud läänepiiri · Saksamaal hakkavad sõja tulemustega rahulolematud kogunema kogunetakse Adolf Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikusse Saksa Töölisparteisse, üritatakse riigipööret kuid ebaõnnestunult ja Hitler saadetakse vangi · Uus võimalus tekib majanduskriisi ajal, kui kommunistid üritavad jõuga võimu haarata natside löögirühmad koguvad populaarsust · 1932 valimistel saab natsidest Riigipäeva suurim saadikurühm · 1933.aasta algul saab Hitler valitsuse etteotsa ja ta valitakse kantsleriks · 1933.aasta märtsis võetakse hirmutamise ja terroriga vastu seadus, mis annab Hitlerile erakorralised volitused ja millega parlament loobub oma võimust Hitlerist saab Saksamaa diktaator · 1935 tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles` lepingu ning asus looma sõjaväge ja sõjatehnikat, mis senini oli keelatud, samuti astuti välja Rahvasteliidust ja keelduti täitmast Locarno lepingut
· 1923.a. üritas Hitler võimu haarata, aga see suruti maha ja Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ''Mein Kampf'' · Raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku · Kõlavalle programmile vaatamata, ei suutnud natsid suurt toetust haarata · Uus võimalus avanes majanduskriisiga, mida üritasid ära kasutada ka kommunistid · 1932.a. valimistel sai natsidest Riigipäeva suurim saadikurühm · 1933.a õnnestus Hitleril ennast kantsleriks nimetada · Algus tegutses ta põhiseaduse raames, hiljem suutis aga võimu enda kätte koondada · Hitlerist sai Saksamaa diktaator ehk füürer HITLERI SAKSAMAA · Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike institutsioonide ja vabaduse kaotamist ning nende asemele tuli riiklik meelesusjärelvalve · Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine · Algas aktiivne juutide tagakiusamine
sotsiaalse staatuse poolest kõrgemale fikseeritud vahetuskurss koduvaluuta hind, mis on ankurvaluuta suhtes kindlaks määratud ja ei muutu finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarvetel olev raha ja väärtpaberid; vt ka reaalkapital fiskaalpoliitika makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil fraktsioon ehk saadikurühm erakonna või valimisliidu saadikute rühmitus parlamendis/volikogus globaliseerumine ehk üleilmastumine maailma maade vastastikuse sõltuvuse süvenemine, kogu maailmale ühiste arengutendentside ja ohtude ilmnemine haldusriik Max Weberi pakutud oskussõna tähistamaks riiki, kus ametnikkonnal ja haldusinstitutsioonidel on ülemäära suur mõjujõud poliitiliste esindusorganitega võrreldes
töötavad välja vastava seadusandluse. Ministeeriumid viivad selle ellu. Ajutised: moodustatakse lühikeseks ajaks mingi olulise probleemi uurimiseks. Iga parlamendi liige kuulub ühte komisjoni. Koalitsioon: parteid, mis kuuluvad valitsusse. Ül algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi, erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Opositsioon: parteid, mis ei kuulu valitsusse. Ül kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Fraktsioon: saadikurühm, mille aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus. Arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Fraktsiooni kuulumine ei ole kohustuslik, aga sinna kuuludes on võimalik poliitikat rohkem mõjutada. Riigikogu ül Riigieelarve: võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande Riigikaitse: kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni
töötavad välja vastava seadusandluse. Ministeeriumid viivad selle ellu. Ajutised: moodustatakse lühikeseks ajaks mingi olulise probleemi uurimiseks. Iga parlamendi liige kuulub ühte komisjoni. Koalitsioon: parteid, mis kuuluvad valitsusse. Ül algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi, erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Opositsioon: parteid, mis ei kuulu valitsusse. Ül kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Fraktsioon: saadikurühm, mille aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus. Arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Fraktsiooni kuulumine ei ole kohustuslik, aga sinna kuuludes on võimalik poliitikat rohkem mõjutada. Riigikogu ül Riigieelarve: võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande Riigikaitse: kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni
Ülemaailmne majanduskriis räsis tugevalt ka Saksamaad, luues soodsa pinnase diktatuurile. Weimari vabariigiga rahulolematud hakkasid koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. Juba 1923 aastal üritasid natsid Münchenis võimu haarata. Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ,,Mein Kampf". 1930 aasta Riigipäeva valimistel suurendasid nad oma osakaalu mitu korda ja 1933 aasta valimistel olid nad juba suurim saadikurühm. 1933 lasi Hitler end riigikantsleriks nimetada. Pärast Riigipäevahoone süütamist haaras Hitler võimu, ettekäändega võitluseks kommunismi vastu. 1933 aasta märtsis loobu Riigipäev võimust ja annab Hitlerile erakorralised volitused. Hitleri Saksamaal võeti majandus riigi kontrolli alla ja seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. Riigi ülesandeks sai ka rassilise puhtuse tagamine. 9-10.november 1938 Kristallööl algas ulatuslikum ja radikaalsem juutide tagakiusamine. Loodi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
