,,KINDRAL JOHAN LAIDONER" ISESEISEVTÖÖ GRETE OJANDU TT2 Olustvere TMK 2009a. Sissejuhatus Johan Laidoner on Eesti ajaloo suurkuju, kes jättis meie ajalukku jälje mitte üksnes sõjamehena, vaid ka rahuaegade poliitikuna nii kodumaal kui ka väljaspool seda. Tulevane kindral ja riigimees kasvas ülesse maatöölise perekonnas, teenis üle 16 aasta Vene sõjaväes ja tõusis seejärel uues, senitundmatu riigi Eesti Vabariigi- kõrgkihti. Vabadussõja aegadel oli ta oma võimult ja tähtsuselt sisuliselt meie riigi mees number üks. Peatükk I Johan Laidoneri lapsepõlv ,,Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas Raba renditalus, kus tema isa oli sulane, ema aga talu peretütar. Lugema õppis ta kuue aastasel ja kaheksa aastaselt läks ta kohalikku vallakooli. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, kus mõlemad leidsid tööd ehitus...
Michael Andreas Barclay de Tolly juhatas 1812. aasta isamaasõja alguses 1. Läänearmeed ning rakendas aktiivset taandumistaktikat. Tema adjutant 1812. aastal oli Raasiku ja Kambi mõisnik major Woldemar von Löwenstern (17761858). Michael Andreas Barclay de Tolly 31. märtsil 1814 juhtis ta Pariisi vallutamist, mille eest sai kindralfeldmarssali auastme 1815. aastal tegutses ta Prantsusmaal Vene vägede ülemjuhatajana ning sai enne sõja lõppu 30. augustil 1815 vürstitiitli. Äitah tähelepanu eest!
Michael Andreas Barclay de Tolly juhatas 1812. aasta isamaasõja alguses 1. Läänearmeed ning rakendas aktiivset taandumistaktikat. Tema adjutant 1812. aastal oli Raasiku ja Kambi mõisnik major Woldemar von Löwenstern (1776–1858). Michael Andreas Barclay de Tolly 31. märtsil 1814 juhtis ta Pariisi vallutamist, mille eest sai kindralfeldmarssali auastme 1815. aastal tegutses ta Prantsusmaal Vene vägede ülemjuhatajana ning sai enne sõja lõppu 30. augustil 1815 vürstitiitli. Äitah tähelepanu eest!
ja sealsete vägede ülemjuhatajaks. Ta oli kaRiiginõukogu liige ning Venemaa sõjaminister. Ta juhatas 1812. aasta isamaasõja alguses 1. Läänearmeed ning rakendas aktiivset taandumistaktikat. 21. septembril 1812 läks ta halvenenud tervise tõttu erru ning asus elama Jõgeveste mõisasse Liivimaal. 4 31. märtsil 1814 juhtis ta Pariisi vallutamist, mille eest sai kindralfeldmarssali auastme. 1815. aastal tegutses ta Prantsusmaal Vene vägede ülemjuhatajana ning sai enne sõja lõppu vürstitiitli. Ta lahkus tervisehäirete pärast sõjaväest ja asus elama Jõgeveste mõisa. Järjest halvenev tervis sundis kindralfeldmarssalit Böömimaa tervisevetele sõitma. Pärale jõudmata suri 57- aastane Barclay de Tolly Insterburgist kuue versta kauguselasuvas mõisas. Tema süda maeti sealsamas, surnukeha aga balsameeriti ja toodi Jõgevestele. Barclay de Tolly on maetud perekonna hauakambrisse Jõgevestel.
salaagent ning rahvahulgas kutsuti vaprat sõjameest argpüksiks. Barclay de Tollylt võeti sõjaväe juhtpositsioon. Ometi tegi ta lahingus mitmeid vapraid samme, mille eest tunnustati teda Püha Georgi ordeniga. Peale Napoleoni Venemaalt lahkumist sai Barclay de Tolly tänu oma kavalale sõjataktikale kangelaseks ning taastas oma au. Tänu kehvale tervisele pani 1812. aastal Barclay de Tolly ameti maha, kuid juba aasta hiljem naasis ta armeesse ülemjuhatajana. Ta osales lahingutes Bautzenis, Dresdenis, Kulmis ja Leipzigis. Viimases lahingus juhatas ta vägesid nii effektiivselt, et tsaar andis talle krahvitiitli. 1814. aastal osales Barclay sissetungil Prantsusmaale ja juhatas Pariisi ülevõtmist. Järgmisel aastal sai ta kindralfeldmarssalli auastme ning 30. augustil 1815, tänutäheks ta teenistuse eest, tõsteti ta vürstiseisusesse. Järjest halveneva tervise tõttu aga lahkus Michael Andreas Barclay de Tolly viimaks sõjaväest. 1818
KINDRAL JOHAN LAIDONER (12. veebruar 1884 13. märts 1953) Oma maailmavaate poolest olen optimist Kindral ja Eesti sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri (18541911) ja Mari neiupõlve nimega Saarseni (18511938) esimese pojana. Johani isa Jaak oli töökas ja mitmekülgsete vaimsete huvidega mees, oskas põllu-, tisleritööd ning oli hea vankrimeister ja puusepp ehituste peal. Ema Mari oli julge ja tahtejõuline naine. Teda huvitas nii küla- kui ka linnaelu, nii võis teda näha igal pool osavõtja või vähemalt pealtvaatajana. Johani vanemad armastasid palju lugeda. ...Kõik raamatud, mis olid minu isal, olid ka emal läbi loetud.... J. Laidoner Johanil oli kolm venda Villem (18861915), Peeter (1888, jäi kadunuks I maailmasõja ajal) ja Oskar (18901914). 1891. aastal koliti Viiratsi kooli Asumaa tallu (seal elati kolm aastat).1894. aastal kolisid ...
juunil 1944 Prantsusmaal Normandias teise rinde. Jätkusõda - oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25.06.1941 kuni 19.09.1944. Soome ajaloos käsitletakse seda Talvesõja jätkusõjana. Kollaboratsionism - koostöö võõrvõimuga või võõrriigi pealesurutud reziimi toetamine. B.Montgomery Suurbritannia armee ohvitser, juhatas 8.armeed, kes purustas Saksa-Itaalia väed Aafrikas. D.Eisenhower Usa sõjaväelane, II MS ajal tegutses liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas 8. mai 1945 Saksamaa kapituleerus tingimusteta II MS-s. KOMMUNISTLIKUD RIIGID PEALE II MS : NSVL, Saksamaa, Poola, Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, Ungari
veebruaril 1884 Viiratsi Vallas Sakalamaal. Lõpetas 1905.a. Vilniuse Sõjakooli oma lennu parimana, teenis Gruusias, pääses 1909.a. kindralstaabi akadeemiasse, mille lõpeats 1912.aastal. I Maailmasõja ajal ülendati Laidoneri korduvalt kuni alampolkovniku auastme ja diviisi staabiülema ametini. 1917. aasta lõpul asus juhtima 1. Eesti diviisi, korraldas riigikaitset ja välisabi. 1918 määrati J. Laidoner vägede ülemjuhatajaks, kellena viis sõja võiduka lõpuni. Tegutses ülemjuhatajana ka pärast 1924. aasta 1. detsembri mässukatse mahasurumist. Laidoner korraldas ümber riigikaitse ja taastas Kaitseliidu tegevuse. Samal ajal oli ta aktiivne riigikogu liige, esindas Eestit Rahvasteliidus ja rahvusvahelistel konverentsidel. Riigi kaitsevõime aluseks pidas Laidoner stabiilset majandust ja tehnilist arengut. Seepärast on loomulik, et ta toetas kindlalt iseseisva Tallinna Tehnikaülikooli loomist. Johan Laidoner küüditati 19. juulil 1940 Penzasse, vangistati 1941
Aastate II poolel lepituspoliitika n. USA abi N.Liidule ja teistele saksamaaga sõdivatele riikidele lend-lease 5. Märkige nimed: a. C. De Gaulle prantsuse riigimees b. C.G.E.v.Mannerheim soome armee juht Talvesõjas c. W. Keitel Relvajõudude ülemjuhatuse esimees d. B. Mussolini itaalia Fasistide juht e. G. Zukov NSVL väe juht f. J.v.Ribbentrop saksa välisminister g. D.Eisenhower tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas h. V.Quisling norra poliitik, reetur 6. Märkige nimed a. Suurbritannia peaminister, kes osales Teherani ja Jalta konverentsidel churchill b. Briti kindral, juhtis sõjategevust Põhja-Aafrikast c. NSV Liidu juht II ms Stalin d. USA kindral kes võttis vastu jaapani kapulatsiooni MacArtgur e. Saksamaa riigijuht II maailmasõja ajal Hitler f. NSVL välisminister kes sõlmis mittekallaletungi lepingu saksamaaga g
VIII 1769 5. V 1821) Napoleon Bonaparte oli sündinud Korsika saarel ja oli pärit vaesunud aadliku perekonnast. 9 aastasena saadeti ta Prantsusmaale Briennei sõjakooli 1779-84 ja 1784-85 õppis ta Pariisi kõrgemas sõjakoolis, astus 1792 Jakobiinide Klubisse. Sõjaliste teenete eest Touloni vallutamisel ülendati 1793 brigaadikindraliks ja teenete eest rojalistide mässu mahasurumisel Pariisis 15. X 1795 diviisikindraliks. Napoleon juhtis 1796-97 Prantsuse Itaalia-armee ülemjuhatajana Põhja-Itaalia sõjakäiku ning sundis Austriat Lodi, Arcole, Rivoli jmt. lahingus saavutatud võitudega sõlmima 17. X 1797 Prantsusmaale soodsa Campoformio rahu. Algatas Egiptuse-sõjakäigu (1798-99) ning juhtis seda; 1799 naasis omavoliliselt ilma armeeta Pariisi tegi seal kaheksateistkümnenda brümääri riigipöörde (9.-10. XI 1799), rajas Konsulaadi ning sai esimeseks konsuliks. Konsulina piiras
2. Sõlmiti diplomaatilised sidemed, diplomaatia õppetund 3. Pandi paika riigipiir Isikud Jaan Poska Tallinna linnapea, Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar, Vene Asutava Kogu liige, Eesti välisminister, Eesti delegatsiooni juht jne. Ajalukku läinud eelkõige Eesti esindajana Tartu rahu allkirjastamisel Johan Laidoner Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Ajalukku läinud eelkõige Vabadussõjas osalenud Eesti vägede ülemjuhatajana Jaan Anvelt vene enamlane, Eesti Töörahva Kommuuni nõukogu esimees Viktor Kingissepp vene enamlane, Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president, Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister, ajalehe ,,Teataja" toimetaja, Päästekomitee liige Jüri Vilms Eesti esimene kohtuminister, Päästekomitee liige; asutas Eesti Tööerakonna Konstantin Konik Päästekomitee liige, Eesti Tööerakonna asutajaliige, Eesti Asutava
ema tähelend algas Teise maailmasõja puhkemisega. Kui Saksamaa tungis 10. mail 1940 Prantsusmaa territooriumile, juhatas kolonel Charles de Gaulle 4. soomusdiviisi, mis paiknes Maginot' liinil. Dwight Eisenhower - Dwight David Eisenhower (14. oktoober 1890 28. märts 1969), rahva seas tuntud kui "Ike" oli USA sõjaväelane ja poliitik. Vabariiklaste kandidaadina valiti ta USA 34. presidendiks. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. Detsembris 1950 sai temast NATO esimene ülemjuhataja. Georgi Zukov - Georgi Konstantinovits Zukov (vene ; 1. detsember 1896 Strelkovka 18. juuni 1974 Moskva) oli Nõukogude riigitegelane ja väejuht, Nõukogude Liidu marssal, neljakordne Nõukogude Liidu kangelane, Mongoolia Rahvavabariigi kangelane. Johannes Vares - Johannes Vares (kirjanikunimega Barbarus[1], ka Johannes Vares-Barbarus; 12. jaanuar 1890 (juuliuse kalendri järgi 31
Tema üksus oli Battery D 129, 60. väliarmee , 35. brigaad jalaväe divisjon. Kapten Trumani käe all võitles jalaväe väeosa vapralt turmtule all Vosgesi mägedes ja ei kaotanud lahingus ühtegi sõdurit. Hiljem tõusis Truman Leitnant-Koloneli auastmeni. Dwight David Eisenhower (14. oktoober 1890 28. märts 1969) oli USA sõjaväelane ja poliitik. Vabariiklaste kandidaadina valiti ta USA 34. presidendiks. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. Detsembris 1950 sai temast NATO esimene ülemjuhataja. John Fitzgerald Kennedy (29. mai 1917 22. november 1963) oli Ameerika Ühendriikide 35. president. 7 John Kennedy oli demokraat. Ta oli senaator 19531960. 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. John F. Kennedy mõrvati Dallases. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks Lee Harvey
riigimees ja kartograaf. · Hirohito - Jaapani keiser 19261989. · Erwin Rommel II maailmasõjas juhatas Aafrika korpuse vägesid Põhja-Aafrikas, · Harry Truman USA president (aastatel19451953). · Konrad Adenauer - Lääne-Saksamaa poliitik, Kristlik- Demokraatliku Liidu üks rajajatest. · Dwight Eisenhower - USA sõjaväelane ja poliitik. Vabariiklaste kandidaadina valiti ta USA 34. presidendiks. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. · Yasser Arafat- Palestiina poliitik, 1993 ajaloolise vastastikuse tunnustamise rahukokkuleppe Iisraeliga, nobeli rahu · Gamal Abdel Nasser- Egiptuse poliitik ja sõjaväelane, riigi teine president aastatel 19561970. · John Kennedy USA president 1960-1963, Kuuba kriis · Margaret Thatcher - i Suurbritannia peaminister 1979 kuni 1990 · Richard Nixon- 19691974, Watergate'i afäär, USA toetab oma liitlaste võitlust kommunistlike liikumiste
päeval veel viidud, kuid Maria soovis tingimata jagada raskusi koos mehega ning see soov rahuldati. Johan Laidoner elas üle tohutuid vintsutusi ja alandusi erinevates vanglates. Maria Laidoneril õnnestus hiljem hankida surmatunnistus, kus märgitakse J. Laidoneri surma daatumiks 13. märts 1953 ja põhjuseks verevalum peaajus. Kindral Laidoner oli maksnud oma armee ja kogu rahvaga poliitikute saatusliku vea eest, kuid kõigele vaatamata jääb ta Eesti ajalukku Vabadussõja võiduka ülemjuhatajana. Maria sai 1961. aastal võimaluse naasta Eestisse. Kokkuvõte Johan Laidoner kuulub vaieldamatult Eesti suurkujude hulka. Ta julges otsustada riigi kasuks, oli sirgejooneline ning mõistis oma rahva vajadusi. Kindral Johan Laidoneril kui vägede ülemjuhatajal Vabadussõjas on hindamatuid teeneid eesti rahva vabastamisel ja iseseisva Eesti Demokraatliku Vabariigi loomisel. Ta on mees, kes elab ka peale surma edasi.
juulil 1940 koos abikaasa Mariaga NKVD töötajate valve all Moskvasse. Seal pandi nad elama siseasjade rahvakomissariaadi suvilasse. Kindrali küsimusele: kui kauaks nad sellisesse olukorda peavad jääma, vastas NKVD ametnik: "Kuni sõja lõpuni." 28. juunil 1941 Johan Laidoner arreteeriti ja paigutati Pensa Oblasti NKVD Peavalitsuse vanglasse. Seal kuulati ta kahekümne viiel korral üle. Tema süüdistusaktis on kirjas:"Juhtis eesti armee ülemjuhatajana detsembris 1918 sõjalisi operatsioone Punaarmee vastu, surus jõhkralt maha eesti tööliste revolutsioonilise liikumise, 1924. aastal likvideeris bolsevistliku ülestõusu Eestis. Kasutades ära oma mõju Eesti valitsevates ringkondades, teostas vaenulikku poliitikat Nõukogude Liidu vastu." 1942. aasta septembris viidi Laidoner Moskva Butõrka vangla kaudu Kirovi vanglasse, kuhu jäi kuni 1945. aasta sügiseni. Sealt viidi Laidoner Ivanovo vanglasse, kust ta 1952. aastal
kaasaminek. 12. Nimed: Mannerheim-oli Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president. Rommel-oli Saksamaa sõjaväelane, kindralfeldmarssal. Zukov-oli Nõukogude riigitegelane ja väejuht, Nõukogude Liidu marssal, neljakordne Nõukogude Liidu kangelane, Mongoolia Rahvavabariigi kangelane. Eisenhower-oli USA sõjaväelane ja poliitik. Vabariiklaste kandidaadina valiti ta USA 34. presidendiks. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. Detsembris 1950 sai temast NATO esimene ülemjuhataja. Montgomery Keitel-oli Saksa kindralfeldmarssal ning Relvajõudude ülemjuhatuse esimees. Mõisteti Nürnbergi tribunali poolt surma. Churchill de Gaulle-oli Suurbritannia poliitik. Ta oli Suurbritannia peaminister Roosevelt-oli Ameerika Ühendriikide 26. president. Truman-oli Ameerika Ühendriikide poliitik. Ta oli USA 34. asepresident (1945) ja 33. president (aastatel 19451953). Stalin-oli Nõukogude Liidu diktaator.
Demokraatliku EST kujunemine 1920-1930-ndatel. o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim ühekojaline parlament Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ameti...
näiteks okupatsiooniga pealesurutud reziimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek. 14. Nimed: Mannerheim Rommel oli Saksamaa sõjaväelane, kindralfeldmarssal. Zukov oli Nõukogude riigitegelane ja väejuht, Nõukogude Liidu marssal, neljakordne Nõukogude Liidu kangelane, Mongoolia Rahvavabariigi kangelane. Eisenhower oli USA sõjaväelane ja poliitik. Vabariiklaste kandidaadina valiti ta USA 34. presidendiks. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. Montgomery Briti vägede ülemjuhataja. Keitel oli Saksa kindralfeldmarssal ning Relvajõudude ülemjuhatuse esimees. Mõisteti Nürnbergi tribunali poolt surma. Churchill oli Suurbritannia poliitik, Suurbritannia peaminister. De Gaulle oli Prantsuse sõjaväelane ja riigimees, moodustas Londonis Prantsusmaa valitsuse eksiilis. Roosevelt USA president. Truman USA president. Stalin oli Nõukogude Liidu diktaator.
de Gaulle Prantsusmaa vastupanuliikumist ning esines tihti raadios, mistõttu ta saavutas rahva seas laialdase tuntuse ja poolehoiu. Kui Briti-Ameerika väed suvel 1944 Prantsusmaa vabastasid, sai de Gaulle ajutise valitsuse juhiks. Montgomery-20.-27. märts Montgomery väed murdsid läbi Marethi liinist. Dwight Eisenhower- rahva seas tuntud kui "Ike" oli USA sõjaväelane ja poliitik. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. Detsembris 1950 sai temast NATO esimene ülemjuhataja. Wilhelm Keitel- 11.Sõjatehnika,strateegia,taktika 12.Mõisted Atlandi harta - oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi
võimalus sõda võita oli sellega möödas. Oxford sai pikaks ajaks kuninga peakorteriks. Mõnda aega tegutses seal isegi kuningameelne vastuparlament, mis aga jäi tähtsusetuks moodustiseks. Prantsuse päritolu kuninganna käis oma kodumaalt abivägesid hankimas. 1643 aastal saavutasid kuninga väed edu suurel osal Inglismaast, eriti maa lääneosas, kus vallutati Bristol. Parlamendi leeri seisukord muutus kriitiliseks. Parlamendi vägede etteotsa asusid sir Thomas Fairfax ja ratsaväe ülemjuhatajana Oliver Cromwell (1599-1658), kes kuulus äärmuslike puritaanide hulka. Oliver Cromwelli nõudel viis parlament läbi armee reorganiseerimise. Krahvkondade poolt ülalpeetavate üksuste asemele loodi ühtne sõjavägi, mille tuumiku moodustasid talupoegade ratsaväeüksused. Enamik ohvitsere pärines uusaadlist, kuid mõned kolonelid olid pärit ka lihtrahva seast. Uues armees kehtis range distsipliin, nii et keelatud oli isegi vandumine. Relva kaotamise või vahipostil uinumise eest ootas
Kindrali küsimusele: kui kauaks nad sellisesse olukorda peavad jääma, vastas NKVD ametnik: "Kuni sõja lõpuni." 28. juunil 1941 Johan Laidoner arreteeriti ja paigutati Pensa Oblasti NKVD Peavalitsuse vanglasse. Seal kuulati ta 25el korral üle. Tema süüdistusaktis on kirjas: Johan Laidoner 1941. a. Pensa vanglas "Juhtis eesti armee ülemjuhatajana detsembris 1918 sõjalisi operatsioone Punaarmee vastu, surus jõhkralt maha eesti tööliste revolutsioonilise liikumise, 1924. aastal likvideeris bolevistliku ülestõusu Eestis. Kasutades ära oma mõju Eesti valitsevates ringkondades, teostas vaenulikku poliitikat Nõukogude Liidu vastu." 1942. aasta septembris viidi Laidoner Moskva Butõrka vangla kaudu Kirovi vanglasse, kuhu jäi kuni 1945. aasta sügiseni. Sealt viidi Laidoner Ivanovo vanglasse, kust ta 1952
Talvesõja ajal oli Mannerheim Soome kaitsejõudude juhataja. Rommel 1940-1943 oli Põhja-Aafrikas sakslaste väejuht. Kahtlustati Hitleri atendaadis ning seetõttu valis ta päästa oma maine ning teha enesetapu. Zukov Nõukogude väejuht. Kirjutas alla 8.05.1945 Saksamaa kapitulatsiooniaktile. Sõja lõpp. Hiljem lahkarvamused Hrustsoviga, mille tõttu heideti välja NLKP keskkomiteest. Eisenhower USA president. IIMS ajal tegutses liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. Detsembris 1950 sai temast NATO esimene ülemjuhataja. Montgomery võitis Rommelit Põhja-Aafrikas ja viisid Britist jõude Normandiasse. Churchill uk de Gaulle prantsuse sõjaväelane ja riigimees. Püüdis vastu seista Hitleri vägedele ning Prantsusmaad kaitsta. Ajal, mil Prantsusmaa oli sakslaste poolt okupeeritud, toetad de Gaulle Vaba Prantsusmaa liikumist ning esines tihti raadios, mistõttu ta saavutas rahva seas tuntuse ja poolehoiu
Ajalugu I Eesti ala minek Rootsi võimu alla Mitu etappi -Esmalt Põhja-Eesti -1583: Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel -Teine Lõuna-Eesti -1629: Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel Varasem rootsi aeg kuni 1629. Sellel ajal ei olnud veel Saaremaa (1645, Brömsebro rahu, Rootsi ja Taani vahel) ja Ruhnu saar (1660, Oliwa rahu, Rootsi ja Poola vahel). Rahvastik Eesti aladel. *1550: enne Liivi sõda, 280 000 300 000 inimest *1620: 100 000 140 000 inimest -Langes: -Sõjad: Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda -17. sajandi alguses nälg: 1601-1603, ikaldus -75% taludest olid tühjad, eriti Harjumaal ja Kesk-Eestis; kõige vähem puudutas sõda Saaremaad *1695: 350 000 400 000 inimest -Tõusis: -Loomulik iive positiivne -Sisseränne: elati eestlastega koos, assimileerusid, võtsid omaks eesti kultuuri ja kee...
AMEERIKA ÜHENDRIIGID PEALE TEIST MAAILMASÕDA KUNI 1974 Tartu 2009 Sisukord Teise maailmasõja lõpp................................................................................................................. Harry S. Truman............................................................................................................................ Trumani doktriin....................................................................................................................... Marshali Plaan.......................................................................................................................... Sisepoliitika............................................................................................................................... Dwight Eisenhower...................................................................................................................
hüpiknukkude kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Kahjuks kasvas see üle nõiajahiks, millega kaasnes avalik hukkamõist tuhandetele. 1954. aastal mõistis Senat senaator McCarthy tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamiskampaania lõpetati. Dwight D. Eisenhoweri ametiaeg Dwight David Eisenhower astus ametisse 1953 aastal ja oli USA 34. president. Dwight sündis 14. oktoobril 1890. Poliitilistelt vaadetelt oli vabariiklane. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas ning detsembris 1950 sai temast NATO esimene ülemjuhataja. Eisenhoweril oli naine Mamie ja kaks poega. Eisenhower erines Trumanist. Sõjakangelasena oli tal sundimatu ja vaba käitumine, mis tegi ta ameeriklaste seas populaarseks. Ta suutis edukalt inimesi koostööle panna, kuid avalikus elus püüdis mitte silma torgata. Välispoliitika Dwight D. Eisenhower tõi Ameerika välispoliitikasse värske suuna, mille põhielemendid olid
Sissejuhatus Selles referaadis olen kasutanud kahte piirkonda Tartu ja Tallinn. Tallinn on siiski meie pealinn, kus asub mitmeid uskumatuid arhitektuuriliselt väärtuslike hooneid ja Tartu on veidi pisem linnake, aga kindlasti mitte vähem väärtuslik. Iga ajastu kohta otsisin enda jaoks kõige meeldivama hoone. Referaadist minu kõige lemmikumaks arhitektist osutus V. Pormeister kuna ta oli looduse armastaja ja projekteeris hooneid loodusega kokku, üritades säästa võimalikult palju loodust. Juugend Juugend ehk art nouveau oli kunsti ja arhitektuuri stiil, mille kõrgaeg oli aastail 18901905. Seda iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni. Neobaltia maja 1902. aastal ehitati Neobalti maja arhitekt R. v. Engelhardti projekti järgi Kastani tänavale. Seda p...
-18. jakobiinid Suure Prantsuse saj ja millega rõhutati uut revolutsiooni aegse poliitilise klubi liige, maailmakäsitlust, inimeste harimist; kehtestasid terrorireziimi ja hävitasid teadmiste levitamine, õpetamine, harimine poliitilisi vastaseid 2. Leonardo da Vinci Itaalia kuulsaim G. Washington USA esimene president, maalikunstnik. Tegeles lisaks kunstile juhtis regulaararmee ülemjuhatajana anatoomia, matemaatika, ajaoo, leiutamise, kolonistid võidule inglaste vastu astronoomia, geoloogia, kartograafia, Voltaire valgustusfiloof, kes rõhutas muusika ja kirjandusega jne. ,,Mona Lisa" isikuvabadust, valgustatud absolutismi ja ,,Püha õhtusöömaaeg" on kaks valitsejate liit filosoofidega kuulsamat teost. Leiutised nt aurukahur, Montesquieu ideaaliks konsti-
Eeldused Soomusrongide (juhid ANTON IRV, KARL PARTS) ja meredessantide (admiral JOHAN PITKA) edukas tegevus. Vabatahtlikest loodi võitlusvõimelised eriväeosad (Kuperjanovi partisanid, Kalewi- Malewa jt) Teiste riikide toetus Soome, Taani & Rootsi vabatahtlikud, Inglise laevastik Tallinna reidil) JOHAN LAIDONERI tegevus sõjavägede ülemjuhatajana Paranes sõjaväe varustatus Tartu rahu sept 1919 rahukõnelused Pihkvas nov läbirääkimised Tartus + Jaan Poska + Adolf Joffe 31. dets vaherahuleping 3. jaan 1920 kell 10.30 - vaherahu jõustus 2. veebr Tartu rahuleping 30. märts rahuleping jõustub Rahulepingu tingimused Sõja lõpetamine Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust Pandi paika riigipiir
Mõistetavalt kasvas rahva soov sellisele korrale vastu seista. Ülejäänud murrangu eeldused olid: · Soomusrongide (juhid ANTON IRV, KARL PARTS) ja meredessantide (admiral JOHAN PITKA) edukas tegevus. · Vabatahtlikest loodi võitlusvõimelised eriväeosad (Kuperjanovi partisanid, Kalewi-Malewa jt) · Teiste riikide toetus (Soome, Taani & Rootsi vabatahtlikud, Inglise laevastik Tallinna reidil) · JOHAN LAIDONERI tegevus sõjavägede ülemjuhatajana · Paranes sõjaväe varustatus 06. jaan 1919 algas eestlaste vastupealetung 14. 01. 1919 vabastati Tartu 19. 01. 1919 - vabastati Narva 30. 01.1919 Vabadussõja veriseimaid lahinguid Paju mõisa juures, langes Julius Kuperjanov. 1. 02. 1919 vabastati Valga ja Võru 04. 02. 1919 vabastati Petseri, kogu Eesti territoorium oli vaba. Järgnes saavutatu kaitsmine. Mais 1919 koondas Venemaa lõunarindele ca 75 000 meest, kuid eestlaste kaitse pidas vastu. VASTUPEALETUNG
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
