tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne.) vastase üle. Ta on välja mõeldud jutustus, mis oli algselt mõeldud täiskasvanutele. Muinasjutul on 6 kindlat tunnust nagu: kindel algus; kindel lõpp; sündmustiku kordumine; olulised arvud; tegelased on vastandlike omadustega ja õnnelik lõpp. 1. ,,Õnne-rublatükk" on imemuinasjutt, sest jutus esinevad tegelastel üleloomulikud võimed, kasutatakse esemeid, millel on imettegevad võimed ja miljöö on üleloomulik. 1)Kindel algus: Ükskord elas nõukas peremees, kellel oli kolm poega 2)Õnnelik lõpp: Peeter elas kui kuninga väimees suure au ja ilu sees. 3)Sündmustiku kordumine: 3 rändamis katset 4)Olulised arvud: 3 koera, 3 rändamis katset, 5)Tegelased on vastandlike omadustega: hea, kuid vaene talumees ja rikas, kuid õel kutsar 6)Õnnelik lõpp: Halb sai surma ja head said õnnelikuks 2. ,,Härjapõlvlaste riid" on imemuinasjutt, sest jutus esinevad tegelastel üleloomulikud
Abielus- Vajas naist enda kõrvale ja tahtis, et nad õnnelikud oleksid. Tahtis panna Blanca jõukale noorhärrale mehele, ei leppinud Blanca valikuga vallasema olla. Vanaduses- Ikka veel ei meeldinud talle muutused ja ta ei suutnud uskuda, et tema partei ,,Conservative" ei võitnud valimistel. Peale Clara surma muutus ta tolerantsemaks teiste soovides, eelkõige Blanca soovis olla Pedroga. 7. Miks võib öelda, et film on küll üleloomulik, kuid siiski realistlik. Film on üleloomulik seoses Clara võimetega, kuid siiski realistlik, sest kajastab Tsiilis olevat elu ja olu. Riigipööret ja võimu muutmist. 8. Kuidas sulle film meeldis, põhjenda. Mulle väga film ei meeldinud, kuna ei olnud eriti põnev. Tegevused venisid minu arvates ja Estebani tegelaskuju ei olnud eriti hea. Ta oli selline macho mees ja tahtis, et asjad tema ütlemise järgi käiksid ja ta vägistas ka tüdruku. Mulle ei meeldi väga selliseid asju vaadata
Tänapäeva inimese jumalad. Eesti keele seletav sõnaraamat annab järgmise vaste Jumala mõistele „Jumal on religioonis kõrge(i)m üleloomulik olend või jõud, keda austatakse ja teenitakse“. Religioon on aga sama allika väitel uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on inimesest absoluutselt üle olevad ja tema olemist määravad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused, usund. Jumal tähendab seega üleloomulikku jõudu, millesse usutakse, millel on oma normid ja tavad ning see määrab inimese väärtushinnangud
meil pole alust neisse uskuda. Üldjuhul eitab või ei usu ateist ka surmajärgset elu. 2 • Panteism (kr. k. pan – ‘kõik’) on vaade, mille järgi ebaisikuline ainujumal ja maailm on identsed. Jumala omadused (1) • isik • vaba toimija • mittemateriaalne • paratamatult eksisteeriv • igavene (ajatu) • muutumatu • lihtne Jumala omadused (2) • kõiketeadev (omnistsientne) • kõigeväeline (omnipotentne) • üleloomulik, teispoolne (transtsendentne) • kõikjal kohalolev (omnipresentne) • ülimalt hea • universumi looja, alalhoidja ja valitseja • moraalse kohustuse kehtestaja Kas on Jumal? - Kas olemasolu saab tõestada või ümber lükata? Religioonifilosoofia • Jumalatõestused kuuluvad religioonifilosoofia valdkonda. Mõistagi tegeleti jumalatõestustega eriti innukalt keskajal, aga ka varasel uusajal. Hästi tuntud on Aquino Thomase (1225-74) “viis
Ballaad-keskaja tantsulaul(tunnused:ajalooline,fantastiline) Draama-näidend(tunnused:koomiline,kurb,traagiline) Eepos-lugulaul(tunnused:muinasjumalad,mitte tõene) Jutustus-kellegi teise jutt(Tunnused:Lai sündmustik) Komöödia-koomilise sisuga(tunnused:lõppeb õnnelikult,traagika on sees) Miniatuur-lühike,napp sündmustik(Tunnused:detailne sõnastus) Muinasjutt-väljamõeldis,üleloomulik(tunnused:lõppeb hästi,pahad saavad peksa,algab``Elas kord``,``kuskil maal``,lõppeb ``Kui nad surnud ei ole`` Muistend-rahvaluule liik,kindel aeg,koht,inimene(tunnused:Olendid,fantastiline maa) Mõistatus-rahvaluule liik,varjatud tundemärgid(tunnused:mõista mõista mis see on) Müüt-usundiga seotud,fantastiline jutustus(tunnused:loodusnähtused,jumalad,pooljumalad,elu tekkimine) Naljand-rahvaluule liik,naljakas,lühike(tunnused:naljakas,humoristlik) Novell-tiheda sündmustikuga,(tunnused:lühike,humoorikas,naljakasisuga) Poeem-lüroeepika zanr(tunnused:pike...
Tegelased vastandlike omadustega Õnnelik lõpp Muinasjuttude liigid Imemuinasjutud Loomamuinasjutud Tõsielulised muinasjutud Kunstmuinasjutud Loomamuinasjutud Rebane hanekarjas Siil ja rebane Tegelasteks tuntud Hunt ja hobune iseloomudega loomad(rebane- kaval) (jänes-arg) (hunt-rumal) Sagedasem tegelane rebane Imemuinasjutud Vaeslapse Sündmustik käsikivi üleloomulik Imelik peegel Kasutatakse Imesõrmus imeesemeid Tõsielulised muinasjutud Talupoja ja Tegevus mõisniku vale tavaolustikus Tark talutüdruk Kangelased Tark neiu vaesed,kuid arukad Kunstmuinasjutud O.Luts "Nukitsamees Autorid A.Pervik "Kunksmoor" elukutselised E.Raud "Naksitrallid" kirjanikud, kes kasutavad muinasjutu vormi teadlikult Ülesanne Leia oma lapsepõlve
eluvaldkondadega. Tihti olid nad inimtaolised, kuid üleloomulike võimetega. Vana Kreekas ol polüteism. Seal oli palju jumalaid, kellele ohverdati ning ehitati altareid, et elu läheks hästi ning jumal ei peaks viha. Vana Kreekas oli küll peajumal, aga kõik teised jumalad olid ka väga tähtsad. Monoteism on usk ainujumalasse. Monoteistlikud usundid on judaism, kristlus ja islami usk. Selles usundis on jumal kõikvõimas üleloomulik olend. Jumal on inimkonna looja ja juhtija. Sellistes usundites tohib austada ja kummardada ainult ühte jumalat. Kristluse keskmeks ongi Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Monoteism ühendab suuri rahvamasse, kes kõik usuvad ainult ühte jumalat. Ma olen ateist, aga mulle meeldib rohkem polüteism. Inimene ei ole usku vangistatud ning võib mitmeid jumalaid kummardada. Monoteism on aga rangete piirangutega ning selle usundi ärakasutamisel võib korda saata palju kurja
Ära usu enne, kui sa näed. Rahvajutud Muinasjutud Muinasjutt on väljamõeldud jutt. Vanasti räägiti neid ajaviiteks. Sageli ei olnud need mõeldud lastele. Muinasjutt on traditsiooniline proosavormiline rahvaluuleteos imepärase või olustikulise sisuga, milles tähtsal kohal on kunstiline väljamõeldis. Muinasjutud kajastavad rahva elu ja uskumusi. Nendes esitatakse ka kõik ebatavaline või üleloomulik sündmustik loomulikuna ja võimalikuna. Muinasjutud jagunevad: · Loomamuinasjutud · Imemuinasjutud · Tõsieluliste muinasjutud Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, keda kujutatakse nende iseloomule vastavalt. Eestis üks tuntuim loomamuinasjutu tegelane on rebane. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele. Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaolustikus. Kangelased on enamasti
LÕPU SEADUS rahulik, enamasti õnnelik lõpp, mis selgitab kangelaste edasist saatust. Muinasjutud võivad olla: Rahvapärased - autor on teadmata; Töödeldud teadaolev autor on rahvapärasele muinasjutule lisanud omapoolse nägemuse; Kunstmuinasjutud puhtalt autorilooming. MUINASJUTTUDE LIIGID LOOMAMUINASJUTUD peategelasteks on loomad, linnud või loodusnähtused; lemmiktegelased on rebane, hunt, karu, koer; IMEMUINASJUTUD Sündmustik on üleloomulik eriliste võimetega inimesed, imeesemed ja üleloomulikud sündmused; Imeesemed torupill, kott, nui, vits LEGENDMUINASJUTT Sarnaneb imemuinasjutuga, kuid on seotud kiriku, kristlike pühakute, Jumala imetegude või taevaliku kogemusega; Sisu on moraliseeriv; Levinud Setumaal NOVELLMUINASJUTT Uuemad ja kirjanduslikumad muinaslood; Nutika võit rumala üle; Kangelane ei kasuta võluvõimeid, vaid oma mõistust MUINASJUTUD RUMALAST KURADIST Kaval inimene (Kaval-Ants)
vähem riskantne, naised saavad sugu jätkata 26. Jõuteooria – mehed teevad intensiivsemaid töid, naised saavad teha pikemalt kergemaid töid 27. Edward tylori religiooni definitsioon – usk vaimsetesse olenditesse 28. Tänapäevane religiooni käsitlus – religioon on uskumused ja praktika, mille abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida teadus ei suuda 29. Ida käsitlused religioonist – 1. üleloomulik jõud mis usutakse olevat mitteinimlikku päritolu 2.antromorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi 30. Animism - usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). 31. Animatism – usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse (Robert Marret, 1909). 32. Maagiline hüpotees – religioon tuleneb maagilise kontrolli vajadusest, olukorrast, mille kontrolli alla saamiseks kasutatakse maagia abi 33
pühakuks ja on ka üks mõjuvõimsamaid kirikuisasid. Nii teoloog kui filosoof. Augustinusel oli filosoofia allutatud teoloogiale, sest arul puudub võimalus jõuda tõeni ilma ilmutuseta. Filosoofia alane töö oli tihedalt seotud ristiusuga. Filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas Piibliga. Tema õpetus tuginebki põhiliselt Pühakirjale. Augustinus püüdis neoplatonismi alusel luua ristiusu usuteaduslikku süsteemi. Ta rõhutas, et Jumal on üleloomulik ega sõltu mingil määral ei loodusest ega inimesest, need aga sõltuvad Jumalast täielikult. Augustinuse arvates peab usk eelnema mõistmisele. Ta on esitanud nõude: "Usu, et mõista!" Mõistuse osaks jääb ainult usu kinnitamine. Tarkus seisneb igaveste jumalike tõdede tabamises, kusjuures täieliku jumaliku tõe tajumine eeldab hinge vabanemist kehast. Kõrgeimaks väärtuseks on jumalaarmastus, inimese osaks on elada Jumala tahte kohaselt
Vanamees ja meri Ernest Hemingway 1.Millal toimub raamatu tegevus? V:20saj. keskel, sest neil olid raadiod. 2.Kus oli tegevuspaik? V:Planeet Maa, Kuuba, Havanna. 3.Kas teos oli reaalne või üleloomulik? V:Teose sisu oli reaalne, välja arvatud see, et Vanamees tappis väga palju haisid üksi. 4.Nimeta raamatu tegelased. V:Santiago ehk Vanamees, poiss, kõrtsmikuhärra, kõrtsmikuhärra naine, kala. 5.Kes olid raamatupeategelased? V:Vanamees ja ta hea sõber poiss. 6.Too välja peategelaste probleemid ja nende lahenused. V:Vanamehe probleemideks olid: vaesus ja see, et ta pole 84 päeva järjest kala saanud. Vaesusega aitas teda poiss. Ta ostis Santiagole õlu ja sardiine.
rahvapärimuses sisalduv müütide ja nende elementide kompleks Vähe andmeid- hakati koguma alles 19.sajandil Mütoloogilisteks olenditeks peetakse näiteks libahunte, koerakoonlaseid, haldjaid jne… Kes on haldjas? «Haldjas» on gooti laen, mille vasteks on sõna haldan saksa keeles halten (= hoidma, kaitsma) Rahva animistlikus rahvausundis mingi looduseseme, nähtuse või ehitisega seotud ja seda hooldav üleloomulik olend. Reeglina on haldjad seotud kindla kohaga nn võimupiirkonnaga Sisuliselt on nad kohakaitsevaimud Näiteks järvehaldjad, metshaldjad, majahaldjad… Järvehaldjas Haldjate olemusest Nende hing elustab keha- vabahing Vanad eestlased mõistsid haldja all looduses elutsevaid hingesid Nad võisid vabalt liikuda ning tahtmisel omandada ka inimesele silmaga nähtava, kuju
Animismis usuti, et terve meid ümbritsev maailm on hingestatud alates puudest, põõsastest, loomadest ning lõpetades taeva ja maaga. Siinkohal väärib märkimist briti antropoloog Edward Burnett Tylor 1871 aastal ilmunud teoses esitatud väide, mille kohaselt esineb mingil määral animismi kõigis maailma usundites (kaasaarvatud ristiusus). Looduse ning ümbritseva maailma hingestatusega tuli animismi puhul ka see kaasa, et hingestatud objektidel oli oma üleloomulik vägi. Muistsete eestlaste jaoks olid kõige pühamad kohad hiied ehk looduslikud pühapaigad. Hiiede all peeti peamiselt silmas pühasid puudesalusid, aga leidus ka teisi pühapaiku, milleks võisid olla allikad, kivid, jõed või põlispuud. Mõningase üllatusena olid eestlased 12. sajandi lõpul veel ühed vähesed Euroopa rahvastest, kes ei olnud ristiusustatud, kuid seda ei kestnud kauaks. 13. sajandi vabadusvõitluses kaotasid eestlased
u.7500a. e. Kr. - Vanimad teadaolevad inimasustuse jäljed Eestis : Pulli asulapaik Sindi lähedal Pärnu jõe kaldal. u.3000a. e. Kr. - Eesti alale jõuavad venekirveste kultuuri hõimud, kellega koos algab algeline loomakasvatus ja maaviljelus. u.4000a. e. Kr. - Saabuvad kammkeraamika hõimud, keda peetakse läänemeresoome rahvaste otsesteks eellasteks. u.1500a. e. Kr. - Pronksiaja algus Eestis. Vajalike metallide vähesuse tõttu kasutatakse edasi ka luust ja kivist tööriistu ning tarbeesemeid. 600 - Ingvari sõjaretk Eestisse, u. 500a. e. Kr. - Rauaaja algus Eestis. 1030 - Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31 aastaks Vene võimu alla . 1187 - Eestlased vallutavad Rootsi tähtsa kaubalinna Sigtuna..1202 - Riias asutataks Mõõgavendade ordu. Religioon e. usund on usk üleloomulikesse jõududesse , millest tuntakse end sõltuvat, ning sellest uskumusest väljakujunenud tõekspidamised ja kombed. Vägi Üleloomulik jõud või elujõud mid...
❖ eesnimeks Jean ❖ 1942 põgenes šveitsi Linnud akvaariumis 1920 puust reljeef Abstraktne kompositsioon 1915 puust reljeef Sinine kahe kontsaga king musta võlvi all 1925 Maalitud puu Metafüüsiline kunst ❖ Itaalia 1917 - 1921 ❖ terav valgus, varju kontrast, müstiline atmosfäär ❖ ümbritsetud musta joonega ja heledalt valgustatud ❖ värvid on tuhmid ❖ kujutati realistlikult, imelikke esemeid ruumis ❖ unenäolik, üleloomulik, mehaaniline maailm Kunstnikud ❖ Carlo Carra ❖ Giorgio ge Chirico Giorgio de Chirico ❖ 1888-1987 ❖ Itaalia maalikunstnik ❖ tegeles graafika, illustratsiooni ja teatrikunstiga ❖ painava alatooniga maalid ❖ sürrealism ja metafüüsiline maal ❖ õppis Müncheni Kunstiakadeemias ❖ 1920. a maalis akadeemilisemas stiilis The Painter’s Family ❖ 1926 ❖ La Famille du peintre Ühe tänava saladus ja melanhoolia ❖ 1914
Viikingite ajal arenes ka kaubandus ja asustati uusi alasid ning kultuure. Viikingiteks said enamasti taluperede nooremad pojad, kellele kodust maavaldust ei jätkunud ning oldi sunnitud põllutöö asemel elatist teenima kaubanduse ja mereröövi teel. Nii kujunesid välja ka viikingite salgad.Peamiselt tegelesid loomakasvanduse ja kalandusega. Viikingite kultuuri alla kuulub näiteks nende kiri, mida kasutati tähtede asemel e. Ruune. Nad ise uskusid,et ruunides peitub üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti kivisse,rauda või puusse, samas ka pronksi ja hõbedasse. Nende jaoks mängis olulist rolli jutuvestmine, laulmine ja jutustamine vägilastest. Sellepärast julgen väita, et ka viikingitel oli oma kultuur. Viikingid nägid välja üldiselt pesemata ja rääbakad.Pikkuselt pikad ja mehed kandsid habet, mida kammiti ja pügati, kamm pandi neile isegi hauda kaasa. Viikingite vastu võideldi- linnadesse rajati kaitseehitisi, kasutati ratsaväge, mis võimaldas
Olulisemal kohal on nüüd soololaul ja pillisaade. oKUULA! MUINASJUTT Muinasjutt on väljamõeldud jutt. Vanasti räägiti muinasjutte ajaviiteks. Sageli ei olnud muinasjutud mõeldud lastele. Muinasjutt on traditsiooniline proosavormiline rahvaluuleteos imepärase või olustikulise sisuga, milles tähtsal kohal on kunstiline väljamõeldis. Muinasjutud kajastavad rahva elu ja uskumusi. Nendes esitatakse ka kõik ebatavaline või üleloomulik sündmustik loomulikuna ja võimalikuna. Muinasjuttude tunnused: Väljakujunenud (õnnelik)lõpp ja algus (n Elas kord...) Sündmustiku kordumine. Muinasjutu tegelased on vastandlike omadustega inimesed. Hea-paha; ilus-inetu Maaglised arvud (3, 7, 12) Aeg ja koht on määratlemata Kordamine Muinasjutud jagunevad: Loomamuinasjutud Imemuinasjutud Tõsieluliste muinasjutud Kunstmuinasjutud Loomamuinasjutud Loomamuinasjuttude tegelasteks on
Ilm avaldab peatüki alguses järgneva sündmustiku meeleolu. Tegevus toimub novembris olustik on pime, külm, ainus valgus on mahasadav lumi. Päike tuleb teoses välja ainult kaks korda (alguses ja lõpus). · Omavahel põimuvad fantastiline ja realistlik stiil, domineerib fantastiline kujutluslaad. Suur osa tegevusest on motiveeritud eesti müütilistest ja mütoloogilistest tegelastest. Põimuvad kristlikud ja ebausklikud (paganlikud) nähtused, üleloomulik maailm on inimeste käsutuses. · Kivirähi tegelased esindavad ühiskonnas esinevaid tüüpe, kannavad eestlastele omaseid iseloomujooni. Neist kokk moodustub eestlaste koondportree: - Rehepapp kaval intellektuaal - Aida Oskar ahne, ihne, peab omama võimalikult palju varandust - Koera Kaarel rumal, naiivne, laisk; instinktide inimene - Muna Ott tuleb toime igas situatsioonis, oskab kohaneda
haiguste vastu otsinud: näiteks tervise-, elu-, silma-, ilma-, uduallikatest. Inimesed uskusid allikate ravivasse toimesse ning haiguste korral koguneti allikate juurde ning ohverdati seal elavatele haldjatele ning vaimudele. Ravida võis ka veega haige kehaosa piserdamine. Allikate abiga oli võimalik kutsuda esile vihma, või kui vihma oli liiga palju, siis vihma järelejäämist. Nagu igal paigal looduses on oma üleloomulik vägi ja seda väge ühel või teisel kujul kehastav üleloomulik olevus, vaim ehk haldjas, nii on ka veekogudele allikatele, järvedele, jõgedele, merele omistatud oma kaitsevaimud, neid veekogusid hooldavad ja valdavad jumalused. Rannikualadel elavatele inimestele oli vesi rohkem tähtis hoopis kalastamiseks. Kuid nagu metsagi puhul, kehtisid kalastades kindlad reeglid, keelud ja käsud. Nende vastu eksides võis kalamees kaotada oma kalaõnne kogu eluks või midagi muud sarnast.
Hoolima (jumalate, aga ka inimeste seadustest) (ette) lugema (täpselt sõnastatud palveid) Religiooni 2 suurt osapoolt: Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne)) Riitus – pühad toimingud (ohverdamine, palvetamine, palverännakud, õnnistamine jne) Kõikide religioonide ühine tunnus: Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine) Ilma usuta ei ole religioonil mõtet Enamikus religioonides on ühistunnuseks: supranormaalne ehk üleloomulik - vägi, jumalad, loodusvaimud, deemonid, hinged jne. pühadus ehk miski, mis on omane ainult üleloomulikule või eriliste omkadustega inimesele ja mida/keda tuleb austada, kummardada ja teenida Maagia – nõidumine, võlumine Maagia liigid: Analoogiamaagia (põhieesmärk saavutatakse varem tehtud sarnase toiminguga) ehk jäljendamine või ahvimine Näit. loodusrahvastel jahilooma kujutise tapmine enne pärisjahti; põua ajal vee valamine sooviga vihma vesile kutsuda jne.
Hingus Hing on üleloomulik nähtus,mida seostati alguses hingamise ja tuulega.Hing on ka tunnetuslik pool, kui hing on tervik on inimene tugev ja suudab käia kindlalt oma rada, ilma et pidevalt sealt kõrvale astuks või komistaks. Vanajuudi ja kreeka keeles võib sõna, mida Piiblis on tõlgitud sõnana "hing", tähendada järgmist:- keha,loomine,süda.mõistus,isik,ise. Hästi arenenud hingega inimene suudab mõista hästi paljusid asju. Ja mida vähem arenenud hing, seda vähem saab ta asjadest aru. Inimesel on ka osahinged, näiteks kui inimesel on halvatus, siis osahinged lahkuvad, kui halvatusest saab inimene terveks, siis osahinged tulevad tagasi. Haige inimene ei tohtivad ka juuksed pesta, sest siis võib kaitsehinge mahapesta. Kui keegi haigeks jäi, usuti, et tema hing läks kaduma või rööviti ära. Hing ei sure, ta kestab igavesti. Kui inimese keha sureb, vabaneb hing seostest füüsilise keha ja ümbritseva maailma...
Väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi, kujutavad võitlust ülekohtu vastu. Kunst- ja rahvaeeposed. Viimased põhinevad kangelaslugudel. 5. Folkloor rahvaluule- 6. Kõnekäänd rahvapärane väljend, annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. 7. Muinasjutt põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik (imeesemed). Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt. Tõsieluliste mj. tegevus areneb tavaelu raamides. Omad seadused (kindel lõpp, algus; sündmustiku kordumine; tegelased vastandlikud; õnnelik lõpp). 8. Muistend sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Nad peegeldavad rahva arusaamu loodusnähtudest ja ühiskonnast, nende sisu peeti tõeseks.
jaoks imehea võimalus oma tähtsat aju mitte enam vaevata ja lasta sellel rahulikult puhata. Nii olidki nad pika mõtlemise peale nõus oma usku vahetama. Veel üheks põhjuseks võib lugeda seda, et rahvas oli sügavalt pettunud vanades jumalates ja nad lootsid kristluselt saada abi oma probleemide lahendamiseks. Nad olid aastaid palvetanud, kuid nende palvetele ei vastatud. Nende riigis olid toimumas mässud, barbarid rüüstasid ja võimul olid saamatud inimesed. Roomlased tahtsid, et üleloomulik jõud tuleks ja kõik korda teeks, aga kahjuks nii ei juhtunud. Seda, kas kristlus siinkohal aitas, ei tea öelda. Inimesed olid lihtsalt pea kõigeks võimelised, et abi saada ja Jeesus levitas midagi uut, millega rahval veel kogemusi polnud.
värvisid ennast sõjakäikudeks). Neil on kõrge, reeglina küllaltki lame laup. Nina on jõuline ja kongus. Domineerivaks silmavärviks on tumepruun. Suu on suhteliselt lai, eenduvad põsesarnad ja vähene habemekasv. Mongoliididele iseloomulikku ülalaukurdu ehk mongoli kurdu neil pole. Enamasti on indiaanlased keskmist kasvu, vahel ka väiksemad. Põhja-Ameerika indiaanlaste jaoks oli maailm täis üleloomulikke jõude. Nähtamatute, kuid kõikjal peituvate vaimude üleloomulik vägi mõjutas nii inimesi, loomi kui taimi. Samaanid olid erilised mehed või naised, kes suutsid osa sellest väest vangistada, et selle abil maise elu probleeme lahendada, näiteks haigeid ravida. Kuna samaanid kasutasid ravimtaimi, kutsusid eurooplased neid "nõid-arstideks". Samaanid esitasid erutavaid tseremooniaid, et aidata haigel tõbe oma meelest tõrjuda. Nad tundsid ka uimastavaid aineid, näiteks olid Kagu Viiele Suguharule teada stimulaator kofeiin ja salitsüülhape (aspiriin)
Egiptuse kunstis kasutati ebaloomulikke kehaasendeid. Inimene astub pikka sammu, jalad nähtavalt küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Orje, loomi, linde kujutati vabamalt. Mesopotaamias aga silinderpitsati ja pitsat kivi motiive hästi palju, anatoomia seisukohalt kujutati isikuid ebaloomulikult. Mõlemas kunstis kujutati inimesi ebaloomulikult. Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamias kujutati valitsejaid, sest nad olid kõige tähtsamad ja selles tulenes ka üleloomulik suurus lihtrahva kõrval. Mesopotaamia ja Egiptuse relieefide kompositsioonis püüti rõhutada valitseja isiku erandlikkust ja tähtsust. Samuti kujutati neis kunstides taga olevaid isikuid eesoleva pea kohal. Mõlemas oli ka kujutamisviis stiliseeritud ning kasutati egiptuse poosi. samuti on mõlemas liigutusi ebaloomulikuna kujutatud. Egiptuse kunstis olid proportsioonid paigas ja kujutati kehaosi kõige iseloomulikumas asendis, aga Mesopotaamias ei pööratud
FOVISM Aeg:1901 Pariis Nimetus:kriitikutelt maalilaadi 2.analüütiline kubism.objekt on jagatud geom.kujunditeks ja kohta,pr.k Fouve-kiskja Põhjus:1901.a toimunud Goghi segi paisatud;võeti kasutusele kollaaztehnika (Pablo Picasso) mälestusnäitus,mille eredad värvid andsin tõuke uue suuna 3.sünteetiline kubism-suured erksad värvilised tekkele Tunnused:võtsid eeskuju Goghi töödestpuhtad pinnad,millele kuj sooviti lihtsustatult *eestis ado erksad värvid,mis olid vastupidised looduseleerineva vabbe,eduard ole,märt laarmaa,arnold akberg FUTURISM suurusega värvilaigudhooletud pintslilöögidtinglik Aeg:1909 itaalia nimetus:it.k futoro-tulevik eesmärk:luua joonistusjulged moonutusedkindlapiiriline kunstmis katkestab sidemed minevikuga tunnused: rühmitusenamasti kuj. loodusvaateidruumilisusest vaimustus tehnika(eriti masinate)arengu vastukuj ...
oleks Sandmanil alles ainult see üksainus õige mõte, mida lukuaugus keerates saaks ta väikese tüdruku palavikulisse mõttemaailma jõuda. Tegelased olid enamasti vanemad mehed, kes tegelesid kaubanduse või põllumajandusega. Kõige rohkem meeldis mulle tegelastest raamatukaupmees Siin On Seal, kes vesipiibutossusest vihmapilvest väetist saaduna kasvatas põllul raamatuid. 3) Terve romaan oli ebatavaline ja üleloomulik. See, kuidas maailm Sandmani ümber muutus, oli muidugi tema enda mõtete teha. Kõige parem näide on selle kohta ehk see, kui Sandman jõudis võõrastemajja ,,Artur Sandman". Ta oli vihane maja arhitektuuri pärast seniks, kuni ta oma mõtted korda sai ning majast pääses. Eelnevalt muutis maja pidevalt oma kuju ja seadis ruumides liikumiseks ette takistusi. ,,Mina ja Mehis Heinsaare novellide maailm"
86. Intriguing- intrigeeriv 87. Inventory inventar, varu 88. Investigate - uurima 89. Justice õiglus 90. legitimacy seaduspärasus 91. Longetivity- pikaealisus, kestvusaeg 92. Long-term - pikaajaline 93. magnitude - Suurus 94. manage - juhtima 95. margin profit- kogukasum 96. Military sõjaline 97. Nation rahvus 98. Oblique- kaudne 99. Observe jälgima, vaatlema 100. Obstacles takistused 101. Obtain- saavutama 102. Occult - üleloomulik 103. offering - pakkumus 104. Official - ametlik 105. Opposition opositsioon 106. organization - organisatsioon 107. Output - väljund 108. Overall- üldine (üldiselt) 109. Overlook läbi sõrmede vaatamine 110. Permanent - Püsiv 111. Policy poliitika 112. Pollution saaste 113. Post pärast 114. Practitioners -. Praktiseerijad 115. Priority - eesõigus 116. Produce tootma 117. Profit - kasum 118. Pry nina toppima 119. Purpose - eesmärk
8. Puu - okaspuu, lehtpuu 7. DEFINEERIDA MÕISTED 1. Hing - see, mis elustab keha 2. Põhjus - objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed. 3. Aksioom - väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks. 4. Aeg - sündmuste omavaheline kaugus. 5. Aatom - väikseim osake 6. Vaim - olendi tundeelu 8. DESKRIPTEERIDA MÕISTED 1. Olemus - see, mis põhjustab asja olemist iseendas 2. Jumal - ülim üleloomulik olend 3. Toime - 4. Surm - organismi elu lõppemine 5. Jõud - vastastikuse mõju mõõt 6. Ruum - mahtuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed 7. Elu - töötavate orgasimide kogum 8. Vaim - olendi tundeelu 9. Aeg - sündmuste järgnevuslik korrastatus
oletada tundeid ning andis mõista, mis tunne see on. Võib arvata, et inimesel on mingi kaasasündinud elementaarne miimika, mille järgi võib ära tunda inimese tunded. Dualistlikud teooriad: (s.t. et inimesel on nii keha kui vaim) Interaktsionism- keha ja vaim on 2 substantsi, mõjutavad teineteist. Ratsionalism 17 saj mõttevool, kus vähenes usk jumalasse, mis tähendas püüet otsustada kõige üle mõistupäraselt. Välistatakse kõik üleloomulik, lähtutakse loodusest ja kindlatest faktidest. Ei tähenda otseselt ateismi, usuti siiski jumalasse. Enamus olid matemaatikud. R. Descartes- tema arusaam kehast ja vaimust. Räägib, et keha ja hing on väga seotud omavahel. Jagas inimesi: *mõtlevaks ajuks, millele iseloomulik on kahtlemine, arusaamine, eitamine, jaotamine, tahtmine, mittetahtmine, tajumine, pildi kujutamine. *füüsiliseks kehaks, millel on ulatuvus, liikumine, kuju, suurus, arv, koht ja aeg
Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et ruunides peitub mingi maagiline või isegi üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti rauda, puusse või kivisse. On aga teada, et ruune on raiutud ka pronksi ja hõbedasse. Viikingite jaoks oli väga tähtis ka jutuvestmine, laulmine ja luuletamine. Skaldid (poeedid) kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest. Hiljem pandi nende lood kirja ja tänapäeval tuntakse neid saagadena. Viikingid uskusid, et on olemas paradiis nimega Valhalla. Sinna tahtis saada iga viikingi sõjamees
Mandala Tiibetlased kasutavad mediteerimisel kontsentreerumiseks erilisi pilte, mandalaid, mis aitavad kontsentreeruda meditatsioonile. Loomine Kristlased ja juudid usuvad, et maailma on loonud Jumal üksi ning loomine on ainukordne sündmus. Budistid usuvad, et on palju maailmu, kuhu võib sündida/ ümber sündida. Igas maailmas on mingid piirangud (näiteks ei saa naine habet kasvatada või mees sünnitada). Budistide jaoks kogemuste maailma loojaks pole üleloomulik olend, vaid inimese enda karma. Karma täidab budismis jumala rolli, kuid ta on alati inimesega seotud. Mõeldud mõtted, öeldud sõnad ja keha määravad piirid praeguseks ja praegused teod seavad piirid tuleviku kogemusteks. Neli õilsat tõde Buddha selgitas oma kuulajaile, miks inimesed on õnnetud ja vihased ning mida saaks teha, et maailm ja inimesed paremaks muutuksid. 1. Maailmas on kannatus. Aja ja ruumi maailmas ei koge keegi kunagi täielikku rahuldust.
motiivid. Vahelduvad pidustused ja turniirid lahingutega. Kauge ajalugu segunenud müütidega. Autorit on mõjutanud ristiusk. Koosneb 39 episoodist, nimetat. Avantüürideks. S.o. seiklusteks. Jaguneb mõtteliselt kahte ossa. Sisulised Peategelased Kremhild ja Hagen. Üks eepose alikaid on olnud muinasjutud. Motiivid seostuvad Siegfriedi(aus, mehine) ja Brünhildiga. Sieg. Ja Kriem. armastuslugu on peetud keskaegses saksa kirjanduses ilusaimaks. Neil on üleloomulik jõud ja kosimisoskus. ,,Lugu Igori sõjaretkest" 12.sajandist. Venemaalt. Üleminekuaja teos. Uue usuga kaasnesid kirjanduse eemaldumine mütoloogiatest. Vene eepos meenutab Lääne-Euroopa kangelaslugusid. Tähtsal kohal sõjameheau ja patriotism. Eepos räägib noorest valitsejast Igorist. Sõjaretkedest, põgenemistest. Tundmatu autor hindab igori vaprust, kuid mõistab üksi sõtta minekut hukka. Autori kõrvalepõiked põhisüzeest tähtsad.tutvustab vürstisuguvõsasi, annab hinnanguid
Reaalsuseks võib nimetada kõike reaalset kokku. Iga inimene usub millessegi, üks usub Jeesusesse Kristusesse, teine usub, et teadus seletab kõik maailmaasjad ning kolmas usub müstikasse. Igasuguseid huvitavaid ja teaduse piiridest väljas olevaid sündmusi juhtub alatasa. Neid püütakse uurida, aga tihti ei suudeta oma arutlusi tõestada ja kooskõlastada seda, nende teadmistega, mis meile juba teada on. Müstika on kõik üleloomulik ega ole seletatav teadusliku maailmakäsitusega. Müstilised nähtused on näiteks telepaatia, selgeltnägemine, prohvetlus, UFOd, bioenergeetiline ravi, hetkeline tervenemine ja muud sellist tüüpi asjad. Müstilisi sündmusi ei saa otseselt mõõta ega uurida, nagu tavalisi loodusnähtusi. Et ikkagi kirjeldada müstilisi nähtusi, ei saa kasutada teaduslikku meetodit, vaid peab lähenema teise nurga alt. Neid saab sageli fikseerida ainult kaudsete ja subjektiivsete meetoditega.
vahendaja/meedium/tehnik/tööline (Platon, Aristoteles). Autor kui funktsioon, mille on kokku pannud lugejad. 5. Millisena on nähtud keele rolli? Keel on miski, mis meid segab (struktureerib meie mõtteid, vormistab), teisalt on keel eneseväljendamise võimalus. Keel tekitab ka segadusi, tänu sellele saame püstitada filosoofilisi küsimusi, mis võib kaasa tuua pseudoprobleeme. 6. Milles on võib näha sõnades peituvat väge? On arvatud, et sõnadel on vahetu üleloomulik mõju, seda on samastatud loodujõududega. Positiivsetes sõnades on psüühiline energia, mida saame kogeda. Ka negatiivsete sõnade puhul on see nii. Usutakse, et sõnal on otsene loodusnähtusi esile kutsuv jõud (nt kutsutakse vihma välja). 7. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Sõna ja keel ei ole väljemõeldused, vaid kuuluvad kosmilise korra enese juurde (Logos).
Egiptuses kasutati ebaloomulikke kehaasendeid, inimene astub pikka sammu, jalad küljelt nähtaval, rind otsevaates, pea ja käed profiilis ning silm otsevaates. Loomi, linde ning orju kujutati vähem detailselt ning vabamalt. Mesopotaamias kasutati pitsat kivi motiive hästi palju. Anatoomialt kujutati isikuid ebaloomulikult. Egiptuses kui Mesopotaamias kujutati valitsejaid, sest nad olid tähtsad, sellest tulenes üleloomulik suurus lihtrahvaga võrreldes. Mesopotaamia ja Egiptuse kompositsioonides püüti rõhutada valitseja erandlikkust ja tähtsust. Kujutati ka neis kunstides taga olevaid isikuid eesoleva pea kohal. Egiptuses kui ka Mesopotaamias oli kujutamisviis üldistatud, stiliseeritud. Kasutati Egiptuse poosi. Mõlemas kultuuris kujutati jumalaid tihti segaolenditena, näiteks inimese keha, aga lõvi pea (Sfinks). Isikupärased jooned ei olnud olulised.
värvisid ennast). Neil on kõrge, reeglina küllaltki lame laup. Nina on jõuline ja kongus. Domineerivaks silmavärviks on tumepruun. Suu on suhteliselt lai, eenduvad sarnad ja vähene habemekasv. Mongoliididele iseloomulikku ülalaukurdu ehk mongoli kurdu neil pole. Enamasti on indiaanlased keskmist kasvu, vahel ka väiksemad. RAVITSEMINE JA VAIMUDE MAAILM Põhja-Ameerika indiaanlaste jaoks oli maailm täis üleloomulikke jõude. Nähtamatute, kuid kõikjal peituvate vaimude üleloomulik vägi mõjutas nii inimesi, loomi kui taimi. Samaanid olid erilised mehed või naised, kes suutsid osa sellest väest vangistada, et selle abil maise elu probleeme lahendada, näiteks haigeid ravida. Kuna samaanid kasutasid ravimtaimi, kutsusid eurooplased neid "nõid-arstideks". Samaanid esitasid erutavaid tseremooniaid, et aidata haigel tõbe oma meelest tõrjuda. Nad tundsid ka uimastavaid aineid, näiteks olid Kagu Viiele Suguharule teada stimulaator kofeiin ja salitsüülhape (aspiriin)
Nt Tootemipost Kanadas Teism- usk teispoolsuses elavatesse jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust Polüteism (Antiik-Kreeka ja Rooma usundid) Monoteism (Kristlus, Islam) Religiooni universaalsus Kultuuriuniversaalid- sotsiaalsed nähtused mis esinevad kõikides kultuurides Religioon on üks peamisi kultuuriuniversaale Seletused religiooni universaalsusele. Kust religioon tuleb? Religioosne seletus: üleloomulik maailm ilmutab end inimestele Prühholoogiline seletus: religioon tuleneb inimloomusest Sotsioloogiline seletus: religioon tuleneb ühiskondliku elu loomusest Psühholoogiline seletus Edward B Tylor: inimesed tahavad seletada Loodusnähtusi Enda hingeelu (unenäod) Sigmund Freud: üleloomulikud olendid on isa sümbolid; kui inimene kardab jumalat, kardab ta tegelikult oma isa
vaesemaks. Usk surmajärgsesse taevasesse ellu vähendab inimeksistentsi väärtust. ,,Kristliku kõlbluse paljastamine on sündmus millele pole võrdset... Kõiges, mida siiani on nimetatud ,,tõeks" , võib ära tunda vale kõige kahjulikumat ja õelamat vormi, püha ettekäänet inimkonna ,,parandamiseks", nagu ka kavalust endast mahlad välja imeda ning see verevaeseks teha." Jumala surm tähendab seda, et inimkonda ei hoolda enam jumalik tarkus. Kõik üleloomulik on kadunud, sest selle jaoks ei ole enam kohta. Nii Nietzsche kui ka paljude tema kaasaegsete jaoks ei sobinud idee jumalast kui objektiivsest reaalsusest enam kokku tolle aja teaduslike teadmistega. Kuna jumal on surnud peab inimkond üksinda edasi minema, peame ise oma elu kujundama. Peame ise enda väärtuste allikaks olema, sest ei ole muud väärtuste allikat kui inimene ise. Vanad väärtused on kaotanud oma mõju ja tuleb ise luua uued normid.
Trubaduur ehk rändmuusik - provanssaali komponist - luuletaja - laulja, kelle kunst puhkes õitsele XII - XIII saj. Lõuna Prantsusmaal. Nende hulka kuulusid krahv William IX, Bernart de Ventadorn, Marcabru. Keskaja kirikupühad- Kristuse ilmumispüha e. Kolmekuningapäev, Kristuse ristimispüha, Issanda templissetoomise päev e. Küünlapäev, Palvepäev, Palmipuudepüha, Markuse päev, Nelipüha, Peaingel Miikaeli päev... Ingel - Jumala saadik ja taevane üleloomulik olend. Nad omasid tähtsat kohta nii juudausu traditsionis kui islami ning kristlikus deoloogias. Ristija Johannes - Uues Testamendis juudi preestri Sakaria ja Eliisabeti poeg. Kuulutas 1.saj. 20.a - il messia tulekut, ristis Jordaani jões Jeesuse Kristuse. Tapeti kuningas Herodes Antipase käsul. Ristija Johannes on Vana Testamendi prohvetlust Kristusega ühendav lüli ja tema eelkäija. Guido Arezzost - itaalia muusikateoreetik ja - pedagoog .ta võttis kasutusele helide
Inimene astub pikka sammu, jalad nähtavalt küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Orje, loomi, linde kujutati vabamalt. Mesopotaamias aga silinderpitsati ja pitsat kivi motiive hästi palju, anatoomia seisukohalt kujutati isikuid ebaloomulikult. Mõlemas kunstis kujutati inimesi ebaloomulikult. Kujutatav tegelaskond: Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamias kujutati valitsejaid, sest nad olid kõige tähtsamad ja selles tulenes ka üleloomulik suurus lihtrahva kõrval. Kompositsiooni iseärasused: Mesopotaamia ja Egiptuse relieefide kompositsioonis püüti rõhutada valitseja isiku erandlikkust ja tähtsust. Samuti kujutati neis kunstides taga olevaid isikuid eesoleva pea kohal. Kujutamine: Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamias kujutamisviis stiliseeritud ning kasutati egiptuse poosi. Liigutuste kujutamine: Mesopotaamias ja Egiptuses on liigutusi ebaloomulikuna kujutatud
1.OSA Enim olen kasutanud olulise allajoonimist, lühikokkuvõtete kirjutamist. Kõige enam oleneb tekstist või materjalist millist viisi kasutada. 1a. Varasemalt olen kasutanud allajoonimist, lühikokkuvõtete tegemist ning jooniseid, mõisteskeeme, samuti ka mõttekäikude ümbersõnastamist 1b. Varem pole ma kasutanud tekstide liigendamist alateemadeks, ning hermeneutilisest ringist polnud ma varem üldse midagi kuulnud. 2.OSA 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Teksti teemaks on ,,teadmised ilma autoriteedita". Uurimisprobleemiks, et empiristide argumentatsioonid ei pea peaika. Kõigepealt esitab ta küsimuse: ,,Kas vaatlus on meie maailmamõismise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised?" 2.Väited 1) ,,kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel." 2) ,,teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi" 3) ,,teadmiste ülimaid, kõig...
hinduism 2011 rajaja · Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon · On palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone · Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti · Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena · Juured ulatuvad u 3000eKr aastat tagasi · U 3000-1500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa e Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid draviidid Pühad kirjad Vanimat ja usuliselt kõrgväärtuslikumat kirjandust nimetatakse veedadeks. Veeda tähendab usulist ja püha teadmist. Ilmutatud kirjutised sisaldavad pühade meeste püha õpetust, mida preestrid suulise pärimusena täpselt säilitasid. Veedasid jaotatakse kolme rühma: 1. VEEDA HÜMNID sisaldavad sanskritikeelseid ohvri-, palve- ja ülistuslaule ning erinevateks puhkudeks mõeldud loitse. 2. BRAHMA RAAMATUD on tihedalt seotud veeda raamatutega, kuna nad tutvusta...
Subset alamhulk Subtle peen Suburbs äärelinnad Superstitious ebausklik Sustain jõusse jätma, taluda T Talerman jutumees Taps kraanid Telemarketer telemüüja Telltale click tundemärgiga klikk Terrific vinge Thrive edenema Tidbits lühisõnumid, maiuspalad Transcendental üleloomulik Transform muundama Transformation muunduma Transparently läbipaistvalt Trivialize tühisena paista laskma Typo Kirjaviga U Union liit Unsophisticated tone mittekeeruline varjund Uppers (jalatsi) pealsed Urgent kiire, edasilükkamatu Urget Tungivalt V Vamping pead segi ajav Variety valik, mitmekesisus W
Järgmisel õhtul klassis hakkab Elliott (pudine laps, kellele see meeldib) verd köhima. Nefret laskis tal väärikalt välja surra - ilmselt juhtub see siis, kui võsukese keha muutuse tagasi lükkab. Siis läheb Zoey Nefretile rääkima asjaolust, et Heath saadab talle kinnisideeks sõnumeid (võib-olla on seal käimas Imprint, mis on halb uudis). Ta näeb Aphrodite'il visiooni ja tormab ta Nefreti kabinetti, kuid midagi, mida Aphrodite ütleb, pole mõtet, nii et pole selge, kuidas tema üleloomulik afiinsus midagi head teeb. Hiljem Zoey Elliottis (kuigi ta suri). Ta silmad on punased ja ta ründab teda, kuid Nala peletab ta. Siis peab Zoey osalema veel ühel Pimedate tütarde rituaalil, kuna ta on otsustanud Aphrodite'i (kes rühma juhib) pügala alla viia. Erik kõnnib temaga väljaspool kooli muuseumi vaatetornis, kus Aphrodite juhatab rituaali surnute vaimude austamiseks, kuna see on Samhain.
käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. 1 Usk - Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus hoiak, mis kujutab endast kindlat suhtumist religiooni väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. Religiooni objektiks on üleloomulik (supranaturaalne) ja kogemuseväline (transtsendentaalne) vägi. Religiooni subjektiks on inimpsüühika. RELIGIOONI ÜLESANDED: Nähtusi seletav funktsioon Ühiskonda kindlustav funktsioon Inimest psühholoogiliselt toetav funktsioon Traditsiooni loov ja nõnda sotsiaalset mälu edasikandev funktsioon Émile Durkheim: Pole ühtki religiooni, mis oleks vale. Buddha: Tuhat munka tuhat usundit. Tolerantsus sallivus teistsuguse suhtes.
motiivid. Vahelduvad pidustused ja turniirid lahingutega. Kauge ajalugu segunenud müütidega. Autorit on mõjutanud ristiusk. Koosneb 39 episoodist, nimetat. Avantüürideks. S.o. seiklusteks. Jaguneb mõtteliselt kahte ossa. Sisulised Peategelased Kremhild ja Hagen. Üks eepose alikaid on olnud muinasjutud. Motiivid seostuvad Siegfriedi(aus, mehine) ja Brünhildiga. Sieg. Ja Kriem. armastuslugu on peetud keskaegses saksa kirjanduses ilusaimaks. Neil on üleloomulik jõud ja kosimisoskus. ,,Lugu Igori sõjaretkest" 12.sajandist. Venemaalt. Üleminekuaja teos. Uue usuga kaasnesid kirjanduse eemaldumine mütoloogiatest. Vene eepos meenutab Lääne-Euroopa kangelaslugusid. Tähtsal kohal sõjameheau ja patriotism. Eepos räägib noorest valitsejast Igorist. Sõjaretkedest, põgenemistest. Tundmatu autor hindab igori vaprust, kuid mõistab üksi sõtta minekut hukka. Autori kõrvalepõiked põhisüzeest tähtsad.tutvustab vürstisuguvõsasi,
tekkimist, kulgemist ja saatust teaduseväline maailmaseletus. Religiooni ühe komponendina riituse loomulik kaaslane püha sõna püha toimingu juures. Mingil ajal ühiskonnas levinud käibetõde. Müüte on kahte liiki: päritolu- ja saatusemüügid. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne ehk püha nähtus, olend, paik või ese, milles on üleloomulik vägi, millel on usundiline kaitse ja mida austatakse, kummardatakse ja teenitakse. Profaanne tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik. Kõik, mis ei kuulu sakraalse või tabusse hulka, kuid mis ei ole rüve. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism maailmakäsitlus, mille järgi maailm on elus ja seda täidab ebaisikuline vägi. Seda peetakse vanimaks ürgusundiks. Puudub ettekujutus üksikhingedest. On evolutsionismlike algupärateooriaid.
Referaat Parapsühholoogia Karin Torim 10T Parapsühholoogia on uurimisvaldkond, mis hõlmab paranormaalseid nähtusi. Need on nähtused, mis näivad olevat vasturääkivuses füüsikaseaduste ja teadusliku maailmapildiga. Saab oletada, et nad on esile kutsutud seni seletamatute vaimsete protsesside poolt ilma füüsilise mõjuta. Parapsühholoogia uurib eeskätt keha ja teadvuse ning tunnetuse ja selle objektide seoseid. Parapsühholoogia uuritavad paranormaalsed nähtused jagunevad laias laastus kahte rühma, mis teatud osas ka omavahel kattuvad. 1. Paranormaalne taju: ajas ja/või ruumis eraldatud sündmuste tajumine (selgeltnägemine, -kuulmine, -tundmine; tuleviku nägemine); enamiku inimeste poolt mitte tajutavate nähtuste tajumine (aurade või bioväljade nägemine); suhtlemine ruumiliselt eraldatud inimestega (telepaatia), surnutega (spiritism, meediumlus) või teistes dimensioonides asuvate olenditega (astraalprojektsioon) 2. Paran...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
