jaanuar)-1920 Fjodorov lk 88 · Kutsutakse kokku kõik võitjate poolel olnud riigid. · Tegelikke otsuseid teeb suur nelik, tegelikkuses aga suur kolmik. · Inglismaa peaminister Loyd George, Prantsuse peaminister Clemenceaux (radikaal sotsialist, hüüdnimi Tiiger), Ameerika president Wilson, Itaalia peaminister Manuele Orlando. Esialgu pidi rahulepingute aluseks olema Wilsoni 14 punkti, mis tõid maailma poliitikasse uue nähtuse idealismi. · Tuli kokku 27 riiki. · Kaotajaid ei kutsutud. WILSONI 14 PUNKTI: · Lõpetada saladiplomaatia. · Belgia suveräänsuse taastamine. · Meresõidu vabadus. · Vaba kauplemine riikide vahel. · Kolooniatülide lahendamine, arvestades kolooniates elavate inimeste huve. · Vägede väljatoomine Venemaalt. · Prantsusmaale tagastada Alcace-Lorraine.
docstxt/129544216586833.txt
Versailles´ rahuleping ja I maailmasõja tagajärjed Pariisi rahukonverent ja Versailles´ rahuleping 18.jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki Kõik olid kas Saksamaaga sõdinud või iis nendega suhted katkestanud Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Woodrow Wilsoni rahuplaani ning keskenud Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele Wilson nägi, et rahu saamiseks peab selle sõlmima ilma kontributsioonideta ehk sõjakahjudeta ja territoriaalsete nõudmisteta Rahvasteliit tekkis, kes korraldas riikide vahelisi suhteid Kehtima jäi rahvaste enesemääramise printsiip, kuid eegi osaliselt Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingule alla kirjutama
langedes ära põleda. 2008. aasta mais lendab süstik Discovery seitsmeliikmelise meeskonnaga Hubble’it parandama. Kosmoseteleskoop Hubble’i paljude suurte ja tähtsate saavutuste hulka kuulub ka kõige sügavamate astronoomiliste piltide tegemine. 1995. aastal 18.-28. detsembril tehtud, Suure Karu ehk Suure Vankri tähtkujus asuval Universumi süvavaatel võib näha üle 1500 väga kauge galaktika. Mount Wilsoni observatoorium Üldine info Mount Wilsoni observatoorium on observatoorium Ameerika Ühendriikides Californias Los Angelese maakonnas. Observatoorium asub umbes 25 km Los Angelesest kirdes San Gabrieli mägedes 1742 meetri kõrguse Mount Wilsoni tipus. Mount Wilsoni observatooriumi asutas 1904. aastal George Ellery Hale. Tema eesmärk oli eelkõige tõestada, et Päikesel on magnetväli. Esialgset päikeseobservatooriumi rahastas Carnegie Institution for Science.Maa
Esimesel juhul öeldakse, et loendurid on lülitatud kointsidentsskeemi, teisel juhul antikointsidentsskeemi. Kasutatakse mitmesugusei lülitussüsteeme, võib suurest hulgast nähtustest välja eraldada huvipakkuvad. Näiteks kaks loendurit, mis on paigutatud teineteise kohale ja lülitatud kointsidentsskeemi, registreerivad vaid vertikaalsihis liikuva osakese 1, kuid ei registreeri osakesi 2 ja 3 (vt. Lisa:1). Jäljekambrite hulka kuuluvad Wilsoni kamber, mullikamber, sädekamber ja emulsioonikamber. Peale selle on veel difusioonikamber.[2] Geigeri - Mülleri loendur Geigeri - Mülleri loendur on üks põhilisem osakeste automaatse loenduse aparaat. Loendur koosneb klaastorust, mille sisepind on kaetud metallikihiga. Piki toru telgjoont kulgeb peenike metallniit (anood). Toru on täidetud gaasiga tavaliselt argooniga. Loenduri töö põhineb põrkeionisatsioonil. Gaasis lendav laetud osake (elektron, -osake jne
Ta oli elukutselt arst. A. C.Doyle sai kuulsaks detektiivijuttude sarjaga, mille kangelane on erakordse vaatlus- ning deduktsiooni võimega meisterdetektiiv Sherlock Holmes. Tegelased: Sherlock Holmes, John Watson, Jabez Wilson, Vincent Spaulding, Duncan Ross, Peter Jones, mr. Merryweather. Lühikokkuvõte: Ühel hommikul läks dr. Watson Baker Street-ile oma head sõpra külastama. Sisse astudes nägi ta kedagi toas Holmesiga juttu ajamas. Selgus, et see oli Jabez Wilson. Dr. Watson uuris Wilsoni hoolikalt. Wilson oli keskeas väga punaste juustega mees. Mr. Wilson selgitas kõigile oma muret. Tema assistent Vincent Spaulding oli talle näidanud kuulutust, kus oli seisnud, et Punapäiste Meeste Liiga otsib endale liikmeid. Nädalane palk oli 4 naelsterlingit. Kuna mr. Wilson ei olnud kõige jõukam mees, siis läks ta vastuvõtule. Ta nägi Liiga maja ees hulk punapäiseid mehi, kuid nende kõigi seast valiti mr. Wilson
sõja ära hoidmiseks, kuid rahvusvaheline olukord muutus üha pingelisemaks. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930.a. võimule diktatuurid? Sest, majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatiasse ja jäid lootma, et diktatuur asja parandab. 1930.aastate lõpuks valitses diktatuur peaaegu igas Euroopa riigis. Riikidevahelisi tülisid aga üritati lahendada sõjaga mitte läbirääkimistega. Mis olnuks USA presidendi Wilsoni arvates õiglase maailmakorralduse saavutamise eelduseks? Võitjateta rahu sõlmimine. Ta esitas rahukava 1918a. Jaanuaris, mida hakati nimetama Wilsoni 14 punktiks. Kuivõrd jälgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni rahukava? Ei järgitud, sest teistele ei meeldinud mõte sõja lõpetamisest ilma võitjateta. Kes kuulusid suurde nelikusse ja milliseid riike nad esindasid? Itaalia, Prantsusmaa,Inglismaa, USA.
8. Vaheosakesed kõik mis tead lk 46-47 9. Kosmilised kiired. Milliseid osakesi langeb Maale kosmosest? lk 48 10. Kirjelda, kuidas töötavad kiirendid. Milliseid osakesi ja kuidas kiirendatakse? Lk 48-51 11. Millistest osadest kiirendi koosneb? Lk 50-51 12. Mille poolest erinevad lineaarkiirendi ja tsükliline kiirendi? Lk 50 13. Milliseid meetodeid kasutatakse osakeste vaatlemiseks ehk detekteerimiseks? Lk 51-53 14. Selgita Wilsoni kambri, mullikambri, ionisatsioonikambri, triivkambri ja pooljuhtkambri töötamist. 15. Selgita, mis on standardmudel ja pane kirja, mis on tähtsaimad avastused, mis on tehtud ja mis ootavad avastamist. 1) kõige nõrgem gravitatsioonijõud kõigi osakeste vahel 10-36, nõrk tuumajõud kehtib kõigile elementaarosakestele, v.a footon 10-7, elektromagnetiline vastastikmõju elektriliselt laetud osakestele mõjub 1, kõige tugevam tugev tuumajõud hoiab kvarke
Euroopa keskriigid (Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgi) ei olnud konverentsil esindatud ja neile esitati allkirjutamiseks juba valmis rahulepingud. Nagu juba teada, siis Saksamaa esindajaid Versailles' lossi istungitesaali ei lubatud (Neilt nõuti rahulepingu sätete tingimusteta aktsepteerimist, vastupidisel korral ähvardati jõu kasutamisega. Samal ajal lootsid sakslased, et lepingus esitatud nõudmised ei kujune üleliia karmiks ja seda eelkõige tänu USA presidendi Woodrow Wilsoni "14 punktile". Need Saksa rahva lootused muidugimõista ei täitunud.). President Wilsoni 14 punktist leidsid mingil määral kasutamist vaid neli tingimust. Sellest hoolimata olid sakslased sunnitud lepingule alla kirjutama. Rahulepingu koostamise ajal hoiti Saksamaad blokaadis (mis jätkus, nagu juba teada, ka peale lepingule alla kirjutamist ja saksa rahva silme ees seisis pidevalt näljasurma ähvardus).
reforme, koostas New Deal'i ning see toimis ja USA väljus majanduskriisist. TEEMAD Maailm pärast I maailmasõda- uued riigipiirid soodustasid uue sõja puhkemist, Antandi suurriigid tahtsid oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. Loodi Rahvasteliit, et arendada majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Järgnev aastakümme oli suhtselt rahulik, rahu kindlustamiseks sõlmiti mitmeid lepinguid. Pariisi rahukonverents Sooviti kättemaksta Saksamaale, mis ei langenud kokku Wilsoni 14 punktiga. Kõiges püüti kättemaksta, isegi konverentsi avamispäev oli Saksa keiserriigi välja kuulutamis päev. Tähtsamad otsused võeti vastu Wilsoni, Clemenceau ja Lloyd George salajastel läbirääkimistel. Sakslased olid kohustatud alla kirjutama, kuigi polnud nõus lepingu tingimustega, muidu ähvardati sõjalise jõuga. 1930.ndate sõjakolded Halvenes Prantsusmaa olukord, keda hakkas ähvardama Saksamaa
tapsid palju inimesi ja rikkusid kaubitsemist. USA oli andnud palju laene ja tal ei olnud kaotada midagi. Miks toimus 1918.a. saksamaa sõjaline kokkuvarisemine? Liitlaste väljumine sõjast. Sakslastel oli läänerindel jõud otsas ja seda nähes asusid lääneliitlased vastupealetungile. Prantsusmaa ja inglise tangitööstus andis suure hoobi sakslaste väljaarenematule tankitöösutele. Millised olid usa presidendi wilsoni rahuettepanekud ja mis neist sai? Sõlmida õiglane rahu, kuid saksa lükkas wilsoni ettepaneku tagasi, olles veendunud et suudab enda kasuks pöörata sõjategevuse ja asus läänerindele vägesid koondama Millised olulisemad maailma poliitikat puudutavad küsimused lahendati pariisi rahukonverentsil? Lükkas tagasi wilsoni rahulepingu ning keskendus peamiselt prantsusmaa ja inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Versailles`i
1. Kuidas kutsutakse I MS-järgselt maailmas kehtinud rahusüsteemi? Versailles' süsteemiks. Miks nii? Sest rahulepingu tingimused töötati välja Pariisi rahukonverentsil, mida peeti Versailles' lossis. 2. Milline oli "Wilsoni 14 punkti" sisu? USA presidendi Woodrow Wilsoni rahukava, mis kutsus sõdivaid osapooli sõlmima rahu ilma kahjutasunõueteta ja maade äravõtmiseta. Mida arvad, miks need ei meeldinud Prantsusmaale ja Inglismaale? Mõlemad soovisid Saksamaad veel karmimalt karistada ja ise võimalikult rohkem kasu saada (Pr. tahtis näiteks Reinimaad puhverriigiks, Saarimaa söekaevandusi, Ingl. tahtis endale Saksamaa kolooniaid, ei soovinud, et Prantsusmaa liiga tugevaks saaks jne). 3
Arvas, et riik ei peaks majandusse sekkuma ja kriis lõppeb varsti. Tallinna aukodanik. 2. MÕISTED. PARIISI RAHUKONVERENTS 18. jaanuar 28. juuni 1919 Pariisis toimunud konverents, kus osalesid 27 riigi esindajad, kuid lõpuks otsustas ,,suur nelik". Otsustati, et SM on süüdi I MS puhkemises, ta peab vähendama oma sõjaväge ja territooriumi, maksma reparatsioone. REPARATSIOON kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale WILSONI 14 PUNKTI USA presidendi W. Wilsoni loodud punktid, mille järgimisel oleks võimalik olnud ära hoida uus sõda. VERSAILLES' SÜSTEEM Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus. Rahva arust oli see ,,noahoop selga" ja seda võeti kui diktaati. VERSAILLES' DIKATAAT rahvas nimetas nii Versailles' süsteemi. RAHVASTELIIT Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Ei kujunenud edukaks.
Reini tsoon jäi rahvasteliidu vahi alla. Wilsoni rahukava: Riigid peaksid vähendama relvastust ja armee suurust, ta nimetas seda desarmeerimiseks. Suurriikide võimu all elavatel väikerahvastel peaks olema õigus ise end valitseda, ta nimetas seda enesemääramisõiguseks On vaja luua uus rahuhoidev organisatsioon. Tema arvates oleks võimalik kehtestada õiglane maailmakorraldus, kuid see ei läinud läbi kuna prantslaste ja brittide kättemaksusoovile jäi Wilsoni rahukorraldus alla. Saksamaa Reparatsioonid: Saksamaa Prantsusmaale 200miljardit kuldfranki Versailles süsteem: 1. maailmasõja järgne poliitiline süsteem, mis kujunes Pariisi rahukonverentsil sõlmitudkokkulepete ja rahulepingute tulemusena See kõik oli Saksamaa suhtes õiglane kuna Saksamaa alustas lõppudelõpuks sõda. Rahvasteliit Tähtsamad asutajaliikmed: Prantsusmaa, Suurbritannia Kes jäid välja algselt?: Venemaa, USA, 1. maailmasõja kaotajad
1. Vasta küsimustele. Kuivõrd jälgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet. Ei jälgitud Saksamaa suhtes, talle määrati äärmiselt rasked rahu tingimused. 2. Versailles' rahulepingu olulisemad tingimused. Territoriaalsed muutused Saksamaalt võeti Saarimaa liitlastele; Elsass-Lotring Prantsusmaale. Loodi Poola koridor; Klaipeda Leedule; lõigati territooriume Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Saksamaa relvastusalased piirangud
Olulisemad otsustajad olid: Prantsuse president Clemenceau, Briti peaminister Lloyd George, USA president Wilson ja Itaalia peaminister Orlando. 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 1 Küsimused: 1. Miks määrati Saksamaale rasked rahutingimused? 2. Kes kuulusid Pariisi rahukonverentsil ,,suurde nelikusse", ,,suurde kolmikusse"? 3. Kuivõrd järgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet? 4. Too välja 5 näidet Saksamaa rahutingimustest! UUENENUD EUROOPA KAART Esimene maailmasõda pööras pea peale kogu senise maailmakorralduse. Pärast sõja lõppu muutus üsna põhjalikult maailma ja eriti Euroopa poliitiline kaart. Uued riigipiirid kehtestati osaliselt kahepoolsete kokkulepetega, põhiliselt aga Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega. Euroopa 1914 Euroopa 1919 SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE 1930.AASTAIL
astronoomide arusaamu Universumist ja meie kohast sellest igaveseks. Enne Hubble'i avastusi uskus suurem osa astronoome, et Linnutee rohkem kui 200 miljardist tähest koosnev galaktika, mille läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja kuhu kuulub ka Maa koos Päikesesüsteemiga moodustabki kogu Universumi. 1924. aastal leidis Hubble aga esimesi tõendusi selle kohta, et väljaspool meie galaktikat on olemas veel teisedki galaktikad. Mount Wilsoni observatooriumis tehtud vaatlused näitasid, et kauged ja kahvatud valguspilved Universumi sügavustes on tegelikult terved galaktikad. Kõige tähtsama avastuse tegi Hubble aga 1929. aastal. Galaktikaid uurides ja liigitades ning nende kiirgusspektreid mõõtes märkas Hubble, et mida kaugemal galaktika maakerast asub, seda kiiremini ta meist eemaldub. Järelikult pidi kogu Universum olema mingil hetkel koos ühes punktis, plahvatama ning sestsaadik alates muudkui paisuma.
Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Mis oli ja milles seisnes Wilsoni 14 punkti? 8.jaanuaril 1918. aastal tegi USA tollane president W.Wilson teatavaks oma nn ,,Wilsoni 14. Punkti '' millega Saksamaale pakuti võimalust lõpetada sõda ilma reparatsioonimakseteta. • Pariisi rahukonverents, osapooled, kokkulepped Osa võttis 27 riiki. Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Kokkulepped: Saksamaa nõrgestamine- territoriaalsed muutused Euroopa kaardil, Saksamaa kaotas
Olulisemad otsustajad olid: Prantsuse president Clemenceau, Briti peaminister Lloyd George, USA president Wilson ja Itaalia peaminister Orlando. 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 1 Küsimused: 1. Miks määrati Saksamaale rasked rahutingimused? 2. Kes kuulusid Pariisi rahukonverentsil ,,suurde nelikusse", ,,suurde kolmikusse"? 3. Kuivõrd järgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet? 4. Too välja 5 näidet Saksamaa rahutingimustest! UUENENUD EUROOPA KAART Esimene maailmasõda pööras pea peale kogu senise maailmakorralduse. Pärast sõja lõppu muutus üsna põhjalikult maailma ja eriti Euroopa poliitiline kaart. Uued riigipiirid kehtestati osaliselt kahepoolsete kokkulepetega, põhiliselt aga Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega. Euroopa 1914 Euroopa 1919 SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE 1930.AASTAIL
hakata ja tegi kõik tolle ärrituseks, minnes välja lausa kiusamiseni. Minategelane vihkab oma nime, sest see kõlab liiga lihtsalt. Ta on auahne ja vajab raha, au, kuulsust, hiilgust. Ent enim vajad ta võimu ja tunnustust seda aga takistab nimekaim, kes saab vaid sosinal rääkida teatud defekti tõttu, kuid matkib ideaalselt jutustaja kõnnakut, keelepruuki ja zeste. See ajab Wilsoni väga vihale. Kavatsenud mängida tempu, hiilib ta öösel rivaali kambrisse, kuid miski peatab teda ja ta mõtleb lausa, et olnuks olud teised, võinuks neist sõbradki saada nad on nii sarnased, et paljud peavad neid vendadeks, kuigi nad hoopis suguluses pole. Minategelane vahetab kooli ja arvab, et on oma luupainajast teisikust vabanenud, kuid igal eluetapil, nii õppides kui rännates, kohtab ta taas teist Wilsonit. Ka Oxfordist
Kõne ja programm oli suunatud Saksamaa vastu Wilson toetas Poola riigi taastamist Austria-Ungari rahvastele nõudis ta ainult autonoomiat Lubas toetada Aasia rahvaste autonoomiat Ottomani impeeriumis Venemaa suhtes oli Wilson kindel: Saksamaa peab evakueeruma enda poolt okupeeritud maa-aladelt ja taastama Venemaa piirid ( va Poola ) Tuli taastada keskvõimude poolt vallutatud väikesed riigid nagu Belgia, Serbia ja Rumeenia Kõige tähtsam punkt oli Wilsoni jaoks viimane: tuli asutada Rahvaste Liit Kutsus maailma riike 1815.aasta Viini Kongressi poliitika juurde mitte tagasi pöörduma, vaid looma uut rahvusvahelist poliitikat, mis oleks rajatud universaalsetele õigusprintsiipidele Varem jagasid Euroopa suurriigid maid Ameerikas, nüüd esitas Wilson nõudmisi, mis puudutasid otseselt Euroopa riikide poliitikat Täname kuulamast!
1)Stalin-Nõukogude Liidujuht 2)Hitler-Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea 3)Mussolini-Itaalia peaminister ja diktaator 4)Georges Clemenceau-Prantsusmaa peaminister 5)Woodrow Wilson-USA president 6)David Lloyd George-Suurbritannia peaminister 7)Mustafa Kemal-Türgi Vabariigi 1.president 8)Franscisco Franco-Hispaania riigipea 9)Winston Churchill-Suurbritannia peaminister 10)Roosevelt-Ameerika Ühendriikide 32.president 11)Robert Lansingi-Wilsoni sekretär 12)G.Groswi-Saksa kunstnik 13)Edward 8-kuningas,India keiser 14)Wallis Simpson-Suurbritannia kuningas 15)Al Capone-Ameerika tuntuim gangster 16)Lenin-Venemaa bolsevike juht 17)H.Himmler-Hitleri ihukaitseväge juhtija 18)Jaan Tõnisson-Eesti riigitegelane,poliitik ja korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem 19)K.Päts-Eesti Vabariigi 1.president 20)J.Laidoner-Eesti sõjaväelane ja poliitik 21)J.Poska-Eesti riigimees 22)I.Moscicki-Poola president 23)Gusta 5-Rootsi kuningas 24)August Rei-Eesti riigiv...
Hookeri teleskoop · Sai nime John D. Hooker järgi. · Asub Mount Wilsoni observatooriumis. · Pikkuskraad 118° 03' W, laiuskraad 34° 13' N · Kõrgus üle merepinna 1742 m · Hookeri teleskoop on reflektor teleskoop mille nõgusa peegli läbimõõt on 100 tolli (umbes 2.5m). Oli maailma kõige suurim reflektor teleskoop aastatel 1917 kuni 1948. · Teleskoop kaalus üle 100 tonni. · Teleskoobil on sfääriline kuppel ja kinnitub kahvel tüüpi pöörlevale alusele. · 5 aastat läks aega, et klaasi tükist saaks peegel. Peegli valmistajaks oli G
Hendersoni bändis. 1932. aasta lõpuks asendas Billie Covan's klubis Monette Moore'. Selles klubis kuulis teda produtsent John Hammond, kes jumaldas Monette' laulmist ning oli hoopis teda kuulama tulnud. Ta korraldas Billie'le tema debüüdi novembris 1933 koos Benny Goodmaniga, kus Billie laulis kaks laulu: ,,Your Mother's Son-In-Law" ja ,,Riffin the Scotch". Goodman oli ka käepärast 1935. aastal, kui Billie jätkas oma plaadistuskarjääri Teddy Wilsoni poolt juhitud grupiga. Nende esimene plaat sisaldas laule ,,What a Little Moonlight Can Do" ja ,,Miss Brown To You". Need laulud aitasid sisse seada Billie koha suure vokaalina. Omaenda nime all alustas ta lindistamist vaid aasta hiljem ning selle aja jooksul produtseeris ta suurel hulgal silmapaistvaid esinemisi koos swingi ajastu parimate muusikutega. Peale Teddy Wilsoni allkirjastatud lepingut Brunswick Recordsiga anti neile vabadus improviseerida
Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Mis oli ja milles seisnes Wilsoni 14 punkti? 8.jaanuaril 1918. aastal tegi USA tollane president W.Wilson teatavaks oma nn ,,Wilsoni 14. Punkti '' millega Saksamaale pakuti võimalust lõpetada sõda ilma reparatsioonimakseteta. · Pariisi rahukonverents, osapooled, kokkulepped Osa võttis 27 riiki. Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Kokkulepped: Saksamaa nõrgestamine- territoriaalsed muutused Euroopa kaardil, Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest
pidi loobuma aladest ( elsass-lotring ), reparatsioon, keelati tugev armee ja Reini jõe piirkonnas ei tohtinud sõjavägi olla. · Pariisi rahukonverentsil loodus uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem (Versailles' diktaat) · REPARATSIOON kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale · RAHVASTELIIT Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Wilsoni 14 punkti pani sellele aluse, USA. Algul ei kuulunud sinna kaotajariigid, kes hiljem sinna pääsesid. Nõukogude Liit sai liikmeks 15.aastat hiljem, sest ei toetatud enamlaste võimu. USa jäi täielikult välja, sest Senat ei toetanud liitumist. · Rahvusvaheline olukord teravnes, sest riigid polnud rahul uute piiridega, saksamaa polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega, Jaapan ja Itaalia haarasid jõuga maid, Rahvasteliit ei suutnud oma rolli täita.
Millised impeeriumid lakkasid I maailmasõja järel eksisteerimast ? Venemaa(Eesti,Läti,Leedu,Poola,Soome, Nõukogude Venemaa), Austria-Ungari(Austria, Ungari, Tsehho- slovakkia) , Saksa keisri-riik(Saksa Vabariik) ja Osmani riik(Türgi Vabariik) Kes kuulusid Pariisi rahukonverentsil nn suurde kolmikusse ja mis riike nad esindasid? Georges Clemenceau(Prantsusmaa), Woodrow Wilson(USA), David Lloyd George(Suurbritannia) Mis oli USA presidendi Wilsoni arvates õiglase maailmakorralduse saavutamise eelduseks? Sõja lõpetamine ja "võitjateta" rahusõlmimine Kuivõrd jälgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet ? Ei jälgitudki. Prantsusmaa tahtis Saksamaale kätte maksta. Mis aastal loodi Rahvasteliit ? 1919 Millised olid liidu peamised ülesanded ? Ilma sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikide vahelisi tülisid ja arendada rahvusvahelist vajanduslikku ja kultuurilist koostööd.
Elementaarosakeste füüsika. · Vastastikmõju liigid: 1. gravitatsiooniline-kehade tõmbumine, oleneb massidest ja kehade kaugusest. 2. elektromagnetiline-laetud kehade vahel või elektrijuhtmete vahel, oleneb voolutugevusest, kaugusest ja keskkonnast. 3. tugev vastastikmõju-esineb tuumas, tugevaim jõud. Tekib prootonite ja neutronite vahel. 4. nõrk vastastikmõju-ilmneb kui toimub elementaarosakeste muundumine. · Elementaarosakesed-osakesed, millel ei ole sisemist struktuuri ja teda ei saa enam osakesteks jagada. Temast koosnevad kõik teised osakesed. Ühttüüpi elementaarosakesed on oma sisemiste omaduste poolest eristamatud. Neid iseloomustaavad suurused on (seisu)mass, (elektri)laeng, eluiga, spinn, veidrus, sarmikus, ilus, tõde, värv e, värvilaeng. Elementaarosakesi võib vaadata kui punkte, mida iseloomustavad kin...
Rahukonverentsist võttis osa 27 Saksamaaga ja tema liitlastega sõdinud või nendega diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Nõukogude Venemaad, mille valitsust Antandi riigid ei tunnustanud, konverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsaimad küsimused otsustati Pransusmaa (peaminister Georges Clemenceau), Suurbritannia(peaminister David Lloyd George), ja USA (president Woodrow Wilsoni delegatsioonide juhtimisel salajastel läbirääkimistel. Seejuures ilmnesid suurriikide teravad vastuolud: · Euroopas ülemvõimu taotlev Prantsusmaa püüdis luua tema juhitavat uut riikide blokki ning nõrgestada Saksamaad. · Suurbritannia taotles ülemvõimu Lähis-Idas ja Saksamaa asumaid, kuid kartes Prantsusmaa liigset tugevnemist ei pooldanud ta Saksamaa nõrgestamist. · USA püüdis olla vahendaja.
(ehk element nihkub 2 koha võrra tabeli alguse poole). Beeta- kiirgus ei muuda küll tuuma massi, kuid laeng läheb ühe võrra suuremaks (ehk element nihkub tabelis ühe koha võrra edasi). · Radioaktiivsel lagunemisel tekkinud tuumad on tavaliselt samuti radioaktiivsed. Neutroni avastamine · probleem: tuum oli raskem kui tuumas olevate prootonite massid kokku ja need lisaosakesed ei jätnud endast Wilsoni kambrisse jälge, kuna ei olnud ioniseeritud. · Kuidas avastati? Hakati alfa-osakestega berülliumi pommitama (prootoneid ei tekkinud, tekkis hoopis suure läbitungimisvõimega kiirgus). Kui selle kiirguse ette panna parafiinplaat, suureneb kiirgus tunduvalt- kiirgus pidi põrkuma vesiniku tuumadega. Parafiinplaadist (selles suurel hulgal vesinikku) löödi välja prootoneid. Wilsoni kambriga tehti kindlaks, et tõesti väljalennanud osakesed on prootonid. Selgus, et
10A Viitamine Salu oli 1963.-1969.a olnud lektor Turu ja ühtlasi dotsent Tampere ülikooli juures, aga tuli siis tagasi Lundi (Helk 2004: 125). Rahvasteliidu loomise kavadest olid Eesti poliitikud teadlikud juba I maailmasõja aastatel. Siis peeti neid USA presidendi Woodrow Wilsoni utoopilisteks ideedeks. (Made 1998: 49) Muistsel ajal oli purpurpunane läänes kõige kallim värvus, sest seda saadi haruldastest molluskitest Murex või Purpura, pealegi nõudis protsess palju vaeva (Airey, O'Connell 2007: 115). Türkiisis soovitatakse kanda detsembris sündinud inimestel. See aitab ära hoida südame-, rinna- ja hingamisteede haigusi ning on kasulik silmadele. (Aasmäe 2008: 45) 1994.aastal oli mul õnn esineda Värska kultuurimajas koos Pariisi greogooriuse kooriga
suurest hulgast laetud õhkkondensaatoritest, mis on laetud sama pingeni. Kui sellest paketist lendab läbi osake, väheneb laeng neis kambrites, mida osake läbis. Triivkamber · Tiivkamber annab trajektoori punktidest kaks koordinaati. Detektorid on paigutatud tugevasse magnetvälja, et osakese trajektoor kõverduks. Infot saame osakese laengu, massi ja impulsi kohta. Osakesi saab ,,näha" sähvatuste meetodi, Geiger- Mülleri loenduri, Wilsoni kambri, emulsiooni meetodi, mullikambri abil. · http://www.youtube.com/watch?v=KIAGax2ffN Pooljuhtkamber · Pjk kujutab endast tuhandeid poojuhtdioode. · Pooljuhtdiood ehk diood on kahe elektroodiga pooljuhtseadis, mille eesmärk on lasta elektrivoolu läbi ainult ühes suunas. · Pooljuhtdioode kasutatakse vahelduvvoolu alaldamiseks, moduleeritud elektrivõngete detekteerimiseks (näiteks raadiovastuvõtjates), sageduse muundamiseks,
1. Pariisi rahukonverents ja selle otsused 1. Esimene maailmasõda. Täida tabel Sõda algas 1914 a. – Sõda lõppes 1918 a. Antanti kuulunud riigid Keskriikide liitu kuulunud riigid Suurbritannia Saksamaa Prantsusmaa Austria Itaalia, Venemaa Ungari Mis tulemustega esimene maailmasõda lõppes? Kaotas: Keskriikide liitu kuulunud riigid Võitis: Antanti kuulunud riigid 2. Pariisi rahukonverents. Täida tabel: Suurbritannia Ameerika Prantsusmaa Ühendriigid Riigi esindaja David Lloyd Woodow Wilson Georges George Clemenceau Peamised Tahtis säilitada Tagada rahu Muuta saksamaa nii eesmärgid Briti Impeeriumi tulevikus nõrgaks, et ta ei ...
mitteosalenud, ning uusi tekkinud riike. Kaotajaid konverentsile ei kutsutud. Algul arutati rahulepingu tingimusi suure kümne, ehk USA, Suurbritannia, Prantusmaa, Itaalia ja Jaapani esindajate vahel. Hiljem asendus see suure neliku nõupidamisega, kuhu kuulusid USA president Wilson, Prantsusmaa peaminister Clemenceau, Suurbritannia peaminister Lloyd George ja Itaalia peaminister Orlando. Kuid tähtsamad otsused võeti vastu Wilsoni, Clemenceau' ja Lloyd George'i salajastel läbirääkimistel. Teiste liitlaste arvamused ei läinud eriti korda ja see tekitas neile pahameelt. Pärast rahulepingu valmimist kutsuti kaotajad neid allkirjastama. Kõik vastuväited lükati tagasi ja ähvardati kasutada sõjalist jõudu, kui keegi ei allkirjastanud lepingut. Rahuleping sai ka nimetuseks Versailles' rahuleping, sest istungid ja allkirjastamine toimusid Versailles' lossis, Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel
Prantsus ning kehtestada oma võimu Euroopas *Saksa toetas A-U´d. Rahvasteliit(1919): *Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada *koostöö arendamiseks erinevate rahvaste vahel *Et tagada rahvaste õigused ja vabadused. Pariisi rahukonverents: 18. jaan 1919 Pariisis, millest võttis osa 27 Saksa ja tema liitlastega sõdinud või suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani. Verailles rahuleping: Saksaga sõlmitud Versailles'i rahuleping, mis kirjutati alla 28. juunil 1919. Sellekohaselt pidi Saksa loovutama Prantsusele Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poole ja Tsehhoslovakkia. Saksal tuli maksta reparatsioone sõja võitjatele. 1917 Venemaa: *rahutused sõjaväes *maj kaos *keisrivõimu autoriteedi langus *rahulolematuse
· Muutus jõudude vahekord maailmas (USA esiletõus) · Seadis kahtluse alla lane tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse. · Riigid sekkusid jõuliselt oma kodanike ellu. · Maailmasõjas ei õnnestunud lahendada ühtegi suurt probleemi. Need püsisid endiselt ning viisid teise maailmasõjani. Rahvusriigid mis tekkisid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia. 6) USA presidendi Thomas Woodrow Wilsoni 14 punkti. 1. Lepingud peavad olema avalikud ja avalikul teel saavutatavad. 2. Meresõidu vabadus 3. Vabakauplemine riikide vahel. 4. Relvastuse vähendamine piirini mis on vajalik riiklikuks julgeolekuks. 5. Koloniaaltülide lahendamine, arvestades kolooniate elanike huve. 6. Evakueerimine Venemaa territooriumilt. Venemaa saab vabalt määrata oma poliitilise arengutee ja rahvusliku poliitika. Väikerahvastelt eeldatakse head tahet,
Lähiajalugu 1. Rahvusvaheline olukord pärast Esimest maailmasõda I maailmasõjas osalenud riigid Kaotajad (Keskriigid) Võitjad (Antant) Saksamaa Suurbritannia Austria-Ungari Prantsusmaa Türgi USA Bulgaaria Itaalia Belgia Venemaa sõlmis Serbia 1918. a. separaatrahu Jaapan, Hiina jt Saksamaaga Wilsoni 14. punkti · kõik riigid peavad loobuma saladiplomaatiast; · kõigil Euroopa rahvastel peab olema enesemääramise õigus, vana kontinendi kaardilt peavad kaduma kõik impeeriumid; · riigid peavad vähendama oma relvajõude; · Poola peab saama sõltumatuse; · Itaalia piire tuleb korrigeerida vastavalt rahvuse asualale; · koloniaalvaidlused tuleb lahendada avalikult ja erapooletult; · poliitiliste tülide lahendamiseks tuleb luua Rahvaste Liit Compiègne'i vaherahu
Versailles'e rahu ja Versailles'e süsteem 18. jaanuar 1919 18. jaanuar 1919 algas Pariisis Versaille rahukonverents, mille eesmärk oli teha kokkuvõtted I MS-st ja määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Selles osalesid 26 riigi esindajad. Otsustavad hääled kuulusid neljale riigile - Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Itaalia. Kahel viimasel sõjaaastal suuremad raskused sõjas. "Suur kolmik" USA president Woodrow Wilson, Prantsusmaa peaminister Georges Clemencean, Inglismaa peaminister David Lloyd George. Itaaliat hakati nim. kaotajateks võitjate hulgas. Itaalia liitus Saksamaaga (II MS-s). Selles kolmikus olid ka suured erimeelsused rahulepingi osas. Prantsusmaa nõudis karmimaid nõudmisi rahulepingus. USA ja Inglismaa olid selle vastu kahel põhjusel - 1) nad ei tahtnud, et Prantsusmaast saaks EU-s riik #1 2) USA oli huvitatud, et Saksamaa säi...
nimelise lauluvõistlusel II preemia. Mustafa Aivar Toomingas lõpetas 1978. aastal Tallina Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ja töötab alates sellest Vanemuise teatris näitlejana. Daisy - Merle Jalakas lõpetas 1996 Eesti Muusikaakadeemia dots Ljudmilla Issakova lauluklassis. 1995. aastast töötab Teatris Vanemuine ooperi ja operetisolistina. Täiendanud end A. Kapustjanski, L. Puglisi, T. Valjakka juures. Osalenud prof. E. Märtsoni Wilsoni, M. Pelo ja prof I. Kremlingi meistrikursustel. Endel Nõgene on lõpetanud 1974 Eesti Muusikaakadeemia trompeti eriala Helmut Orusaare ja dirigeerimise prof Roman Matsovi juures. Järgnesid dirigeerimisõpingud St Peterburi konservatooriumis prof Viktor Fedotovi juures (1975-77). Georg Malvius on õppinud Stockholmi Draamakunsti Instituudis lavastamist, Karlstadi Ülikoolis ajalugu ning Stockholmi Ülikoolis psühholoogiat, romaani keeli ja ajalugu. 1991
USA 20. sajandil 1900-1910 President Theodore Roosevelt (1901-1909) 1902-1908 Reformiliikumine 1908 Ford T 1911-1920 Presidendid: William H. Taft (1909-1913) Woodrow Wilson (1913-1921) 1914 esimene konveier(Henry Fordi tehases) avatakse Panama kanal 1917 6. aprill - USA astus I maailmasõtta 1918 18. jaanuar - ,,Wilsoni 14 punkti" 11. november -Compiegne'i vaherahu, I maailmasõja lõpp võitsid Antandi riigid 1919-1920 Pariisi rahukonverents 1920 keeluseadus(alkoholide valmistamine, müük, sisse- ja väljavedu) 1921-1930 Presidendid: Warren G. Harding (1921-1923) Calvin Coolidge (1923-1929) 1920ndad Maffia(Al Capone) Vabaturg Tummfilmid(Charlie Chaplin) Areng majapidamistarvetes(külmkapp, pesumasin) Vabatants Jazz-muusika 1921 alustati regulaarsete ringh...
Ajalugu Pariisi rahukonverents, sealhulgas Versailles rahuleping ja Rahvasteliidu asutamine. 18. jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingute koostamisele. Versailles' rahuleping oli tähtsaim leping sellel konverentsil, see kirjutati alla Versailles' lossis 28. juunil 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsass ja Lotringi ning mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu näiteks Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi 1/8 territoorumist. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4 000 võisid olla ohvitserid. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväetee...
Sõda Hisaaniaga, intervetsioon Kuubasse Pariisi rahu Puerto Rico, Guami, Filipiinide ja Havai anekteerimine Morgani terasekorporatsiooni rajamine McKinley tapmine Theodore Roosvelti saamine USA presidendiks Vendade Wrightide õhulend Theodore Roosvelti valimine USA presidendiks Roosvelti lisandus (Monroe doktriinile) U. Sinclairi "Dzungel" Puhta vee ja ravimiseadus Raudtee veotariifide reguleerimise seadus William H. Tafti valimine USA presidendiks Woodrow Wilsoni valimne USA presidendiks Põhiseaduse 16. parandus (tulumaksuseadus) Põhiseaduse 17. parandus (seaatorite valimise seadus) Esimese maailmasõja algus Panama kanali ehituse lõpetamine Mustanahliste massiline siirdumine põhjaosariikidesse Piiramatu allveesõja kuulutamine Saksamaa poolt Usa astumine Esimesse maailmasõtta Wilsoni "14 punkti" Relvarahu, Esimese maailmasõja lõpp Põhiseaduse 18. parandus (keeluseadus) Versailles' rahuleping Verised rahutused (Chicagos jm) Põhiseaduse 19
(Rünnaku sooritasid Britid). Rahulepingud: Bresti rahu | 3. märts 1918 Venemaa väljus esimesest pmaailmasõjast, Venemaa oli sunnitud selle rahulepinguga loovutama Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola. Compiegne´i vaherahu | 11. november 1918 Lõpetas esimese maailmasõja, sõlmiti Saksamaa ja Antandi riikide poolt. Pariisi rahukonverents (18. jaanuar 1919): Wilsoni 14 Punkti ehk Neliteist teesi Wilsoni 14 punkti olid seisukohad Euroopa taasülesehitamise põhimõtete kohta. Kõnes esitas Wilson plaani õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks Euroopas pärast I maailmasõda. Mõned punktid: Salakokkulepete kaotamine. Desarmeerumine. Vabakaubandus. Versailles rahuleping | 28. juuni 1919 Saksamaa pidi andma Prantsusmaale tagasi Elsass-Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Pidi loobuma kõigist kolooniatest.
ringikujuline. Osakeste detektor on hiiglaslik ehitus, mis koosneb kümnetest eri tüüpi detektoritest. Detektorid võimaldavad osakeste trajektoore näha, pildistada ja mõõta. Ionisatsioonikamber registreerib osakeste läbilennu. Tiivkamber annab trajektoori punktidest kaks koordinaati. Detektorid on paigutatud tugevasse magnetvälja, et osakese trajektoor kõverduks. Infot saame osakese laengu, massi ja impulsi kohta. Osakesi saab ,,näha" sähvatuste meetodi, Geiger-Mülleri loenduri, Wilsoni kambri, emulsiooni meetodi, mullikambri abil. m1 m 2 FG = G r2 q1 q 2 FE = k r2 FE elektromagneetiline jõud FG gravitatsioonijõud G 6,7*10-11 Nm2/kg2 m mass q laeng r keskpunktide vahekaugus
Franklin Delano Roosevelt Franklin D. Roosevelt oli USA 32. president, kes sündis 30. jaanuaril 1882. aastal. Ta oli ainuke laps oma isale ja emale. Franklini isa oli ärimees James Roosevelt ning ema Sara Ann Delano Roosevelt. Hariduse omandas Franklin Euroopas, Harvardi ja Columbia ülikoolis. Peale koolide lõpetamist alustas Franklin karjääri juristina, järgmiseks, 1910. aastal, valiti ta New Yorgi osariigi senatisse. 1913- 1921 oli ta Woodrow Wilsoni valitsuses sõjaväelaevastiku ministri asetäitja, kus tegi palju laevastiku tugevdamise heaks I maailmasõja ajal. 1921. aastal haigestumine lastehalvatusse ei takistanud Franklini poliitikukarjääri jätkamast. 1929. aastal võitis ta New Yorgi osariigi kuberneri valimised. Neli aastat hiljem, 4. märtsil 1933, sai temast Ameerika Ühendriikide president. Franklin Roosevelti valiti neljal korral Ameerika
nn. “14 punktis” põhimõtted, mille alusel tuleks tema arvates maailmas sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu. Ta sõitis isiklikult Pariisi rahukonverentsile, et viia ellu oma kava. Kahjuks see ettevõtmine ebaõnnestus, sest Wilson oli sunnitud tegema järeleandmisi Inglis- ja Prantsusmaa nõudmistele reparatsioonide ja territoriaalsete küsimuste osas. Selle tulemusena polnud Pariisis sõlmitud rahulepingud ei õiglased ega demokraatlikud. Wilsoni saavutus – Rahvasteliit - ei leidnud heakskiitu ka Ühendriikides. Põhikirja 16. artikkel kohustas Rahvasteliidu liikmeid ühiselt agressiooni vastu välja astuma. Ameeriklased polnud aga nõus oma poegi saatma Euroopasse või Aasiasse surma. Wilsoni vastased koondusid Vabariikliku Partei ja Senati ümber, kus vabariiklastel oli enamus. Wilson tegi pikki ringsõite mööda Ameerikat, esines kõnedega ja selgitas oma poliitikat
demineralisatsi oon Liigsus Peapööritus, Unetus, laste Kahvatus, iiveldus, Unetus, ärritus, Kilpnäärme ja Alakõhuvalu, Kasvupeetus, Vereloome ja iiveldus, hüperaktiivsus, alakõhuvalud depressioon, südame metallimaitse, aneemia, neruoloogilised alakõhuvalu Wilsoni tõbi hallukad hüperetroofia nahalööve podagra häired, vähendab (liiga suured), (vanaema insuliini toimet punavereliblesid varvas), Cu
muutus väikeseks riigiks. Tekkisid ka Ungari ja Tsehoslovakkia. Ungarist moodustus 1918. a. vabariik. Endisest Serbiast, Montenegrost ning Austria-Ungari küljest moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Osa Türgist läks Itaaliale ja Kreekale. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. · Rahvasteliit on rahvusvaheline organisatsioon riikidevaheliste konfliktide rahumeelseks lahendamiseks. · Wilsoni 14 punkti sõjajärgse maailma ümberkorraldamise kava, mis nägi ette sõja lõpetamise ilma kahjutasu nõudmise ja maade äravõtmiseta ning koloniaalvalduste avaliku ja erapooletu lahendamise. · Patsifismi ajastu tähendab sõdade vältimist. See oli populaarne, kuna I maailmasõja koledused jätsid sügava jälje inimeste teadvusesse. · Kuna Saksamaal oli majanduskriis, oli tal raskusi reparatsioonide maksmisega.
hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse 16. Mõisted : Versailles’ süsteem – pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Wilsoni 14 punkti - Neliteist teesi olid seisukohad Euroopa taasülesehitamise põhimõtete kohta, mis esitati president Woodrow Wilsoni kõnes Ameerika Ühendriikide Kongressi ühisistungil 8. jaanuaril 1918. Oma kõnes esitas Wilson plaani õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks Euroopas pärast Esimest maailmasõda. 17. Millal oli Venemaa kodusõda, kelle vahel, tulemus. Vene kodusõda (1917–1923) oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste
mees, kes otsustab suunduda New Yorki väärtpaberitega tegelema. Läbi ettekavatsetud juhuste saab ta tuttavaks Jay Gatsbyga, kes omab suurt häärberit just Nicki maja kõrval. Teema arendus: Nick Carraway läheb elama West Eggi. Pärast saabumist külastab ta kauget sugulast Daisy Fayd, kes on abiellunud turske ja eneseteadliku tüübi Tom Buchananiga. Ühel õhtupoolikul Nickiga New Yorki sõites kutsub Tom Buchanan kaasa ka oma armukese Myrtle Wilsoni, garaaipidaja George Wilsoni abikaasa. Linnas korraldakse pidu, kuhu saabub hulk inimesi. Nick saab Gatsbylt kutse ühele tema pidudest. Gatsby peod toimuvad pidevalt ja sinna lihtsalt minnakse, kutsutud on külaliste seast väga vähesed. Ilmneb, et aastaid tagasi oli Gatsby üks Daisy austajatest, nüüd, aga on Gatsby Daisy taas leidnud ja tahab Nicky abi naisega kohtumiseks. Haripunkt: Daisy kutsub Nicki lõunasöögile, andes mõista, et nüüd on saabunud aeg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
