50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
63 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
glos
Õppematerjali autor
Sissejuhatus Elementaarosake on aatomituumast väiksem osake. Täiesti korrektselt peaks kasutama siinkohal mõistet subatomaarne osake, kuid jääme hetkel igapäevakõnes levinuma termini juurde ja kasutame mõistet fundamentaalosake, kui räägime täiesti elementaarsest osakesest, millel puudub meile teadaolev alamstruktuur. Fundamentaalosakesed on leptonid, kvargid ja vastasmõjusid vahendavad vaheosakesed, kõik teised elementaarosakesed on liitosakesed. Näiteks aatomituuma moodustavad prooton ja neutron on liitosakesed ja koosnevad kvarkidest, samas kui aatomituuma ümber tiirlevad elektronid on fundamentaalosakesed (leptonid). Elementaarosakeste uurimisega tegeleb elementaarosakeste füüsika, samuti on elementaarosakestel tähtis roll nii tuumafüüsikas kui kvantmehhaanikas. 3 Elementaarosakeste füüsika
Sisukord · Sissejuhatus 3 · Elementaarosakesed 4 · Mateeriaosakesed 5 · Vaheosakesed 5 · Vastastikmõju 6 · Värv- tugeva vastastikmõju laeng 7 · Antiosakesed 7 · Kosmilised kiired 8 · Kiirendid 8 · Osakeste detektorid 9 · Kokkuvõte 10 · Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus
tuum, on üks näide tuumareaktsioonidest. 2 4 Be+ He C + n 4 2 12 6 1 0 25 tuumareaktsioonid Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. 26 Nihkereeglid kui tuum kiirgab alfaosakese, nihkub ta keemilises tabelis kaks kohta vasakule; kui tuum kiirgab beetaosakese, nihkub ta ühe koha võrra paremale; kui tuum kiirgab prootoni, nihkub ta ühe koha võrra vasakule; kui tuum kiirgab neutroni, jääb ta tabelis paigale. 27 Tuumareaktsioonide võrdlemine keemiliste reaktsioonidega Keemilistes reaktsioonides tekivad uued
Aeg on karmilt kohelnud ka ülejäänud mikromaailma mudeleid möödanikust, ning kahtlemata ei jäta ta puutumata nüüdseidki konstruktsioone. Elementaarosakeste füüsika areng Aatomit peeti jagamatuks osakeseks (Demokritos) I etapp 1897 1932 I etapp Eraldati aatomist elektron Avastati prooton ja neutron. Neid peeti jagamatuteks. II etapp 1932 1970 II etapp Selgus et muutumatuid osakesi pole olemas. Kõik elementaarosakesed muunduvad üksteiseks ja need vastastikused muundumised on nende olemasolu peamiseks faktiks. III etapp 1970 kuni tänaseni III etapp Kõik osakesed on keerulise struktuuriga Elementaarosake Nimetus võeti kasutusele 1930ndatel aastatel, siis nimetati nii osakesi, millest on ehitatud maailm. Nendeks osakesteks olid elektron prooton neutron footon Selgus, et neutron eksisteerib vabas olekus
Aatomituuma ehitus- Rutherfordi Bohri aatomimudel jaotas aatomi tuumaks ja elektronkatteks. Teame, et tuum on positiivse laenguga ja elektronkattel liikuvad elektronid omavad negatiivset laengut. Kokku on aatom elektriliselt neutraalne. Tuum tervikuna määrab ära elektronide arvu elektronkattes ja nende asetuse. Igal keemilisel elemendil on kordumatu elektronskeem ja nende tuumad on erinevate massidega. Mesonid on kvargist ja antikvargist koosnevad elementaarosakesed bosonid. Mesonid osalevad ka tugevas vastastikmõjus. Näiteks vahendavad mesonid aatomiuumades tuumajõudu, nukleonide vahel. Kõik mesonid on ebastabiilsed. Igal mesonil on olemas antimeson, milles kvark ja antikvark on asendatud vastava antikvargi ja kvargiga. Kui meson koosneb kvargist ja selle antikvargist, siis on ta iseenda antiosake. Selliseid mesoneid nimetatakse ka kvarkooniumiks. 8
RELATIIVSUSTEOORIAD ERIRELATIIVSUSTOORIA ÜLDRELATIIVSUSTEOORIA peamiselt LIIKUMISE KOHTA LIIKUMINE+GRAVITATSIOON (kiirus)v<>C(valguskiirus) Ruumikõverus: suure massiga taevakeha juures potents.auk valguskiirusel liikudes muutub aeg aeglasemaks- kaksikute paradoks kehade mõõtmed tõmbuvad kokku taustsüsteemi jaoks Ei kehti meie matemaatika- nurkade liitmine teistsugune nii saab valgus meieni tulla päikese tagantki-valg.-> mass= E=mC2 energia suurenedes mass kasv ruumikõv. Taustsüsteem- ei liigu/liigub sirjooneliselt Aja dilatatsioon- Liikuvates süsteemides toimuvate protsesside aeglustumine paigalseisva vaatleja jaoks (kaksikute paradoks) Pikkuse kontraktsioon-valguskiirusele läheneval kiirusel liikuv keha tõmbub liikumissuunas kokku.(kui võrdselt kiirusega-muutub olematu
radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks Poolestusaeg keemilisel lagunemisel Keemilistes reaktsioonides ei ole keemilise lagunemise kiirust iseloomustav poolestusaeg konstantne, sest keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad temperatuur, ainete puhtus ja peenestatus, katalüsaatorite juuresolu jm asjaolud. 10.Tuumareaktsioonid. Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Teoreetiliselt võib tuumareaktsiooni põhjustada ka kolme osakese kokkupõrge, kuid sellise sündmuse toimumine on ülimalt ebatõenäoline. Kui peale kokkupõrget kokku põrganud osakesed ei muutu, ega anna teineteisele üle olulisel määral energiat (muudavad ainult oma liikumise suunda), siis on tegemist elastse hajumisega, mitte tuumareaktsiooniga. Aatomituuma spontaansel lagunemisel on tegemist tuumareaktsiooniga ainult sellisel juhul kui lagunemine on põhjustatud kokkupõrkest mõne
kusjuures reaktsioonil tekkinud osakesed vallandavad uusi samalaadseid reaktsioone. Seega pärsib rakkude normaalset elutegevust ning põhjustab suures ulatuses esinedes organismi hukkumise. Tuleb vältida radioaktiivsete ainete sattumist organismi koos toidu, joogivee või sissehingatava õhuga. Kiirguskaitse eeldab kiirgusmõõtmisi, mida tehakse vastavate aparaatidega. Kiirguse toimet mõõdetakse biodoosiga. Loe lisaks 1. Kiirguse mõju tervisele 2. Tuumaelektri tootmine 12. teema Elementaarosakesed Füüsika haru, kus uuritakse elementaarosakesi ja nende muundumist. Elementaarosakeste füüsika sai alguse aine üha väiksemate koostisosade uurimisest 19. sajandi lõpus. 1895. aastal avastas saksa füüsik Wilhelm Röntgen röntgenikiired, mis tekkisid kiirete elektronide pidurdumisel elektriväljas. Aasta hiljem, so 1896. aastal, avastas prantsuse füüsik Antoine Becquerel loodusliku radioaktiivsuse. Kiirguste avastamine viis teadlased mõttele, et aatom võib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid