Ülesslükkejõud Ülesslükkejõud on jõud, mis püüab vedelikku või gaasi asetatud keha sealt välja lükata. Fü= v*g*Vk k- Keha v- Vedelik või gaas Mehaaniline töö Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale rakendatakse jõudu ja selle jõu mõjul keha liigub. A=F*s A- Töö F- Jõud s- Teepikkus Võimsus Võimsus on töö tegemise kiirus. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd tehakse ühes ajaühikus. N=A/t t=A/N A=N*t N- Võimsus A- Töö t- Aeg 1W=1J/1s W-Vatt Võimsus 50W tähendab, et ühes sekundis tehakse tööd 50J. Hj=736W Hj- Hobujõud 5kWh= 5000W*3600s=18MJ
Ülesslükkejõud Ülesslükkejõud on jõud, mis püüab vedelikku või gaasi asetatud keha sealt välja lükata. Fü= v*g*Vk k- Keha v- Vedelikvõi gaas Mehaaniline töö Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale rakendatakse jõudu ja selle jõu mõjul keha liigub. A=F*s A- Töö F- Jõud s- Teepikkus Võimsus Võimsus on töö tegemise kiirus. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd tehakse ühes ajaühikus. N=A/t t=A/N A=N*t N- Võimsus A- Töö t- Aeg 1W=1J/1s W-Vatt Võimsus 50W tähendab, et ühes sekundis tehakse tööd 50J. Hj=736W Hj- Hobujõud 5kWh= 5000W*3600s=18MJ
- Väliste kehade elastsusjõud: tekib kehade deformeerumisel ja püüab taastada nende algolekut - Hõõrdejõud: tekib kehade kokkupuutel ja takistab või pidurdab nende suhtelist liikumist - Keskkonna takistusjõud Jõu mõõtmine: 1) Mehaanilised mõõteseaded: kaalud (keha mass), mehaanilised dünamomeetrid (staatiline jõud) 2) Elektroonilised andurid ja mõõteseadmed – jõu poolt tekitatud surve muudetakse elektriliseks 3. Energeetilised. Jagunevad: 1) Töö 2) Võimsus – töö tegemise/energia kulutamise hulk ajas 3) Energia – töö mõõt - kineetiline energia: väljendub liikumisel (lineaarsel, pöörd) - potentsiaalne energia: asendi e. gravitatsiooniline potentsiaalne energia, deformatsiooni energia Dünaamikas registreeritavad parameetrid: 1) Otseselt mõõdetavad parameetrid: Keha mass ehk inertsus, jõud ja selle erinevad komponendid, jõumoment, surve, kinemaatilised parameetrid: aeg, nihe jne.
Absoluutselt mitteelastne põrge on selline põrge, kus kehad liiguvad pärast põrget ühesuguse kiirusega, moodustades uue keha Absoluutselt elastseks põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad pärast põrget liiguvad eraldi ning impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on sama Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab töö tegemise kiirust (tähis N, ühik 1W) 1W on niisuguse seadme võimsus, mis teeb 1s jooksul tööd 1J Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida omab keha oma liikumise tõttu (tähis K, ühik 1J) Potentsiaalne energia on energia, mida keha omab oma asendi tõttu teiste kehade suhtes (tähis pii, ühik 1J) Kineetilise energia teoreem Keha poolt tehtud töö on võrdne keha kineetilise energia muuduga Potentsiaalse energia teoreem Keha poolt tehtud töö on võrdne keha potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega
arendab niisugust võimsust nagu peale on kirjutatud,joule`i lenzi seadus väidab, et elektivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t, el.välja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel nimet. El.voolu tööks, kütteseadmes või el.lambis on voolu töö ainsaks tulemuseks soojuse eraldumine. (A=IUt) el.mootori korral tehakse el.enegia arvel mehaanilist tööd(IUt=Am+I ruut t) elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis(N=A/t=IU)trafo-pinge tõstmiseks, kilovatt-tund-energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega 1 kilovatt, A=Nt (1kw*h=10(3)w*3600s=3,6*10(6)J, vooluallikaks nimet. Seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat el.energiaks,vooluallikas rakenduvad mitteelektrilised jõud e. kõrvaljõud, Emj(v). Näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. emj
5. Sõnasta elktromotoorjõud. Vooluallika elektrimotoorjõud on arvuliselt võrdne kõrvaljõudude tööga ühikulise laengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses. Σ=A/q (Σ-elektrimotoorjõud 1V; A-kõrvaljõudude töö 1J; q-laeng 1C) 6.Sõnasta elektrivoolu töö. Elektrivoolu tööks nimetatakse elektrivälja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel vooluringis. 7.Sõnasta elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsus iseloomustab elektrivoolu tööd ajaühikus. N=A/t=IU (N-võimus 1W) 8.Sõnasta elektrivoolu energia ja kuidas selle eest makstakse. Elektrivooluenergia ehk vooluringis eraldunud soojushulk on võrdeline voolutugevust, pinge ja aja korrutisega. A=Q=IUt=IRt 1J=1A*1V*1s=1Ws TAVALISELT kWs I=U/R U=IR 9. Kirjelda elektrivoolu gaasides, vedalikes ja pooljuhtides. METALLIDES • Vabade elektronide suunatud liikumine VEDELIKES
sunnitud arvestama kahe masinaga. Seega ühe masina tootlikkus peaks siis olema Tv1 = 1873 /2 = 936,5 m3/h ~936 m3/h 4. Caterpillari ja Komatsu buldooserite tootlikkuste diagrammidelt leiame: Tootlikuse graafikutest järeldatuna on kõige mõistlikum rentida Caterpillari masinatest D11R CD Utüüpi buldooser ja Komatsu masinatest D575A SU hõlmaga. Milline masin neist sobib paremini: Masinate võrdlemiseks määrame nende lõiketerade süvistumisvõime SV: 1) D11R CD võimsus 682 kW lõiketera pikkus 6,7 m siis SV = 682 / 6,7 = 101,8 kW/m; 2) D575A võimsus 750 kW lõiketera pikkus 7,4 m siis SV = 750 / 7,4 = 101,4 kW/m; Tulemustest nähtub, et masinate agressiivsus on võrdeline, st et need masinad suudavad sama effektiivselt tööd teha. Kuna tootlikkused on masinatel lähedased, tuleks nüüd enne lõpliku otsuse tegemist reaalsetes oludes vaadata nende masinate renditunni hinda ja tingimusi, kui masinad
Mudel: Golf4 V6 4Motion Väljalaskeaasta: 2002 Mootor: 2.8 V6 Kütus: bensiin Vedav sild: nelikvedu Käigukast: manuaal Töömaht: 2792cm3 Võimsus: (150 kW) Maksimaalne väändemoment: 270Nm (3200p/min) 3 Mootori väline kiiruskarakteristika kW Nm Joonis 1 Mootori võimsus ja pöördemoment Antud joonis näitab seda, et konkreetse mootori pöördemoment väga ühtlane kogu pöörete piirkonnas. Põhjuseks on ilmselt 6 silindri olemasolu ning muutuvad klapiajastused nukkvõllide keeramise näol. Arvestades seda, et tegemist on vabalthingav mootoriga võib öelda, et tegemist üsna heade näitajatega. 4 Ülekande skeem Koostage jõuülekande skeem
võimsuse ja kasuteguri määramine kuivelemendi, kahe (või kolme) reostaadi ja sõltuvalt voolutugevusest ning sise- ja lülitiga. välistakistuse suhtest. Skeem Töö teoreetilised alused Andmed: Jrk nr I, mA U, V N1, η% E-U, V r, Ω R, Ω 𝑅 mW 𝑟 1. 2. 3. 4. 5. ε= Arvutuskäigud Kasulik võimsus: 𝑁1 = 𝐼 ∗ 𝑈 Esimese mõõtmise korral: 𝑁1 = 70 ∗ 0.4 = 28mW Sarnaselt saame arvutada ka teised N1 väärtused. Kasuteguri leidmine: 𝑈 𝜂= 𝜀 Esimese mõõtmise korral: 0.4 𝜂= = 0
uued pidurid suuremad rattad ja uus vedrustus Muudatusi tehti ka auto interjööris Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Diablo SV 1999 sai Diablo SV seniste klapptulede asemele tavalised tuled. Saksamaa tuuningfirma Auto König valmistas parema versiooni SV-st mootor varustati kahe turboga, nii, et selle võimsus kasvas 800 hobujõuliseks Diablo SVR baasil ehitati ka võidusõiduauto mis oli 191 kg kergem. Second level Third level Fourth level Fifth level Diablo SE30 ja Diablo SE30 Jota 30. aastapäevaks 1994. aastal esitleti piiratud koguses toodetud Diablo SE30 Kokku valmistati 150 autot. 1995. esitleti Diablo SE30 Jotat võimsam mootor (592hp) kiireks sõiduks sobilikum käigukast
GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus Ps=2/(105,5) V:6,32mikroW GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz
gaasi silindrist välja. Väntvõlli edasisel pöörlemisel tsükkel kordub. Silindri töömahuks nimetatakse selle ruumi mahtu, mille kolb vabastab liikumisel ÜSS-st ASS-i. Kõigi silindrite töömahud moodustavad kokku mootori töömahu ehk litraazi. Surveaste on silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe. Surveaste näitab mitu korda silindris olevat gaasi kokku surutakse.. Mida suurem surveaste seda suurem mootori võimsus ja väiksem kütuse erikulu. Kompressioon näitab survetakti lõpul silindris tekkiva rõhu suurust. Kompressiooni kontrollitakse töösoojal mootoril. Mootori väntvõlli pöörlemissagedusel 500 pööret minutis peab rõhk silindris olema 3...4 MPa (30...40 bar) ja erinevus silindrite vahel ei tohi olla üle 0,2 MPa(2 bar). Kompressiooni langusele mootoris viitab: *mootori raske käivitumine, *võimsuse langus ning *suur kütuse- ja õlikulu Kompressiooni languse põhjusteks on:
Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega ning sellega iseloomustatakse nii energia suuruse muutumist kui ka energia muundumist ühest liigist teise (A=UIt, A=I²Rt, A=U²/R*t, kus A=elektrivoolu töö (1J), U=pinge (1V), I=voolutugevus (1A), t=aeg (1s), R=elektritakistus (1)). Mõõdetakse kaudsel teel, kasutades voltmeetrit, ampermeetrit ja kella. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus ning arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega (N=UI, N=I²R, N=U²/R, kus N=elektrivoolu võimsus (1W)). Mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetri ning otseselt vattmeetriga. Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W
mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 3.Newtoni 2 seadus Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 4.Newtoni 3 seadus Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruseliselt võrdelised ja vastassuunalised. 5 .Töö Töö on keha liikumisoleku muutumise mõõt, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkusega ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrurisega. Töö ühikuks on dZaul 6. Võimsus, kasutegus? Võimsus on keha töövõimet iseloomustav suurus, mis on võrdne ajaühiku kohta tehtava tööga. Võimsuse ühik W Kasutegur- nimetatakse samas ajavahemikus tehtud kasuliku( energiat muutva) töö ja kogu tehtud töö suhet. 7. Mehaaniline energia On keha võime teha mehaanilist tööd. Mehaaniline energia on summa keha kulg- ja pöördliikumise kineetilisest energiast ning keha potentsiaalsest energiast välisjõudude väljas. . 8. Mehaanilise energia jäävuse seadus
ajaühikus. Töö ja energia Energia näitab, kui palju tööd antud tingimustel võib teha liikuv keha või vastastikmõjus olevad kehad. Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida omavad kehad liikumise tõttu. Potentsiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu. Energia muundumisel kehtib energia jäävus: Energia ei kao ega teki iseenesest, vaid kandub ühelt kehalt teisele ning muundub ühest liigist teise. Võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust. Võimsus näitab, kui suur töö tehakse ajaühikus. Kehade vastastik mõju · Keha kiirus muutub mingi teise keha tõttu. · Ühe keha mõju teisele kehale iseloomustab jõud. · Gravitatsiooniks ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse kehade vastastikkuse tõmbumise nähtust. · Gravitatsioonijõudu, millega maa tõmbab mingit maalähedast keha, nimetatakse raskusjõuks.
40 33.60 85.71 0.40 Ub(I)l 0.95 14 8 2.55 20.40 91.07 0.25 Uc(I) 1.006783 15 2 2.69 5.38 96.07 0.11 emj 2.80 V Kasuliku võimsuse kasulik võimsus R r R/r Uc(N) Uc(n) (r(kesk)-ri)^2 0.0000 29.1667 0 48.21611 0 0.9889 U C N l I U C U 4.6512 27.9070 0.166667 43.59631 2.836439 5.0810 7.5000 27.5000 0.272727 40.78416 4.122246 7.0813 10.6757 27.1622 0.393035 37.96195 5.341735 8
Palamuse 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus................................lk 3................................................................................................. Miks ma valisin selle teema......lk 3.................................................................. Auto kiirus ja nimi......lk 3.................................................. Konkurents Bugattile...lk 4............................................................................... Bugatti võimsus.........lk 4.................................................. Olulised tulemused......lk 4............................................................................ Töö eesmärk...............lk 4........................................................................ Kelle see meeldiks.........lk 4.......................................................................... Kokkuvõte..................lk 4..........................................................................
Reisirong on rong, millega veetakse reisijaid. Reisirongid võivad sõita nii elektri kui ka diisli jõul. Elektrirong PESA Diiselrong Stadler FLIRT Neljavaguniline elektrirong. Eestis võetakse rong kasutusele 2013. aasta juunis. Uuel rongil on hea soojusisolatsioon, kena interjöör ja vastavus uusimatele nõudmistele kokkupõrkekindluse osas. Vagunite arv 4 Toide kontaktvõrgust 3kW Mootorite max võimsus 4 x 550 kW Max kiirus, km/h 160 Rongi tühimass, t 142 Rongi pikkus, m 75,04 Rongi laius, m 3,5 Rongi kõrgus, m 4,5 WC on Kliimaseade on Traadita internet on Töörong Eriveeremiüksus, mida üldjuhul kasutatakse raudteehoiu töödel. Nende vagunitel veetakse rööpaid, liipreid, killustikku, masinaid ja seadmeid.
W/m2. Sa tahad ehitada maja, mille võimsuslik vajadus on 3 kW ning energiatoide rajaneks vaid Päikeselt tulenevale energiale. Tänapäevase tehnoloogiaga (päikesepaneelidega) saab muuta päikesekiirgust elektrienergiaks kasuteguriga 10%. Kas antud olukorras saaksid mahutada kollektorid oma õue? Antud W võimsus pinnaühiku kohta k = 200 m2 kasulik võimsus N kas = 3 kW = 3000 W kasutegur = 10% Leida päikesepaneelide pindala S = ? Lahendus Kui päikesepaneelide pindala on S, siis nende koguvõimsus on N = kS . Kasutegur on kasuliku võimsuse ja koguvõimsuse suhe N N = kas = kas N kS Viimasest avaldisest avaldame pindala S
1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) 3 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge 4 1.3 Elektrivool 5 1.4 Voolutihedus 8 1.5 Elektritakistus 8 1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist 10 1.7 Ohmi seadus 12 1.8 Võimsus ja töö 14 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus 17 1.11 Kirchhoffi teine seadus 17 1.12 Takistite jadaühendus 20 1.13 Takistite rööpühendus 21 1.14 Takistite segaühendus 24 1
väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Fü= gVa, kus on vedeliku tihedus (1g/cm3), g- raskuskiirendus( 10m/s²) ja Va allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala. Seda seost nim. Archimedese seaduseks. 6) Kui üleslükkejõud on suurem kehale mõjuvast raskusjõust, siis keha ujub (VaV, kus V on keha ruumala). Kui need jõud on võrdsed, siis keha heljub (Va=V), kui raskusjõud on suurem üleslükkejõust, siis keha upub. Energia. Töö. Võimsus. Jäävusseadus. Mehaanika on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 7) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 8) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 9) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud
..}. Kui jätame sellest jadast välja need liikmed, mis hulka ei kuulu, siis saame lõpmatu osajada, mille elementide hulk on ={1,2,3,...}.. Jada {} liikmed on paarikaupa erinevad, sest see jada saadi erinevate liikmetega jadast elemente välja jättes. Teoreemi 2 põhjal on hulk loenduv. Järeldus 1. Naturaalarvude hulga ja täisarvude hulga kõik lõpmatud osahulgad on loenduvad. Teoreeme 3 ja 4 on loomulik mõista nii, et loenduv võimsus on vähim lõpmatu võimsus. Järgmiseks teeme kindlaks, rea loenduvuse omadusi, mis on seotud ühendi ja otsekorrutisega. Teoreem 5. 1. Loenduva hulga ja lõpliku hulga ühend on loenduv. 2. Kahe loenduva hulga ühend on loenduv. 3. Lõpliku hulga loenduvate hulkade ühend on loenduv. 4. Loenduva hulga paarikaupa erinevate lõplike hulkade ühend on loenduv. 5. Loenduva hulga loenduvate hulkade ühend on loenduv. 6. Kahe loenduva hulga otsekorrutis on loenduv. 7. Lõpliku arvu loenduvate hulkade otsekorrutis on loenduv.
Väntvõll (crankshaft, crank) on mootoris väga keskne komponent, mis muudab kolbide ülesalla liikumise pöördliikumiseks, mis lõpuks paneb pöörlema rattad. See, kas rattad ka kenasti kohapeal ringi käia suudavad, jällegi väntvõlli omadustest eriti ei sõltu, välja arvatud niipalju, et väntvõll määrab kindlaks mootori kolvikäigu, mis koos silindri läbimõõduga annab töömahu, millest omakorda sõltuvad pöördemoment ja võimsus. Ajades nagu ikka taga suurimat pöördemomenti ja võimsust, võiks küsida: miks mitte teha megapika kolvikäiguga mootorit, et suure töömahuga suur võimsus saavutada? Loomulikult on üheks piiravaks teguriks mootoriploki füüsilised mõõtmed. Teiseks suurendab pikem kolvikäik küll väga efektiivselt pöördemomenti (suureneva töömahu ja pikeneva jõuõla tõttu), kuid pöörete ja
Aines "Ehitusmasinad" NTS 0430 Õppejõud: dots. T.Kabanen Tartu 2013 Käesoleva ülesande eesmärk on tutvumine kaevamis-transportimismasinate veo- ja tootlikkuse arvutuste metoodikaga lähtudes töödeldava pinnase omadustest. Ülesandes tuleb määrata: - buldooseri tööprotsessis tekkivad takistused töötsükli etappidel: - pinnase lõikamisel, teisaldamisel ja tühjalt tagasisõidul; - mootori vajalik võimsus (valida selle alusel sobiv masin Lisast 1); - valitud masina võimalikud liikumise kiirused tsükli etappidel; - valitud masina tunnitootlikkus teisaldamiskaugustel 15, 30, 50, 75, 100 ja 125 m; - joonestada buldooseri tootlikkuse graafik sõltuvalt teisaldamise kaugusest. Lähteandmed töödeldava pinnase kohta ja soovituslik buldooser Variant Soovituslik Erilõiketakistus Tihedus Kobestustegur
Boy," Nagasakile põhjustas hävingu aga "Fat Man." · Nagasakile sai saatuslikuks hea ilm, sest esialgu plaaniti visata pomm Kokura linnale. Seal olid aga ilmastikutingimused lendamiseks viletsad, seepärast otsustatigi hävitada Nagasaki. · Plahvatustes hukkus umbes 200 000 inimest. Nagasaki ja Hiroshima tuumapommi plahvatuse tagajärjed Lõhkenud Tuumapommid Kuupäev Nimi Võimsus Riik Eesmärk kilotonnides 16.juuli 1945 Trinity 19 USA 1. Tuumarelva test 6.aug. 1945 Little Boy 15 USA Hiroshima pommitamine 9.aug. 1945 Fat Man 21 USA Nagasaki pommitamine 29.aug
nii, et nende takistus on tühiselt väike, võrreldes teiste vooluringi elementide takistusega, siis võib edaspidi neid mitte arvestada, lugedes nende takistuse võrdseks nulliga. Seega on voolutugevus leitav valemist kus R on vooluahela välistakistus, siin tarbija takistuse ja r- vooluallika sisetakistus. Elektromootorjõu definitsioon on teada, et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse töö Järelikult vooluallika koguvõimsus Samal ajal tarbijal eraldunud võimsus ehk nn. kasulik võimsus Tarbijal eralduv võimsus on maksimaalne kui tarbija takistus R ja vooluallika sisetakistus on r on võrdsed. Kasutegur, s.o. kasuliku koguvõimsuse suhe, on leitav valemiga Valemite 1 ja 2 analüüs näitab, et nii kasutegur kui ka kasulik võimsus on suuremad sellel vooluallikal mille sisetakistus on väiksem. 9 Töö käik 1. Protokollige mõõteriistad
ÜLIJUHTIVUS Mõningate ainete omadust kaotada ülimadalatel temperatuuridel omav takistust nimetatakse ülijuhtivuseks Kriitiline temperatuur temp , kus aine läheb ülijuhtivasse olekusse Ül juhtivuse kasutamine: 1)ülijuhtivad magnetid elektromagnetid tuumauuringud, kiirendid, tuumamagnetresonantstomograaf 2)ülijuhtivad elektriliiid 3) ülitäpsed magetvälja jaa elektrivälja mõõteriistad TÖÖ JA VÕIMSUS Võimsus on ajaühiks vabanev energia Nimivõimsus max võimsus, millel seade võib pikaajaliselt töötda Nimipinge-pinge millel seade asendab nimivõimsust Joule lenz Elektrivoolu toimel juhist eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhui takisusega R ja voolu kestvusega t Q=I2Rt Alalisvoolu korral on laengutele mõjuv jõud elektrijõud ja takistusjõud võrdsed, järelikult kogu elektrivoolu töö kuulub takistusjõudude ületamisel ja takistusjõu vastu tehtav töö eraldub soojushulgana.
..15 15 290...375 18...22 2...3 2...3 15...17 20 290...390 15...21 2...3 3...4 15...17 Servatud X- kujuliseltüle 20 300...420 9...18 2...3 4 või rohkem 15...17 [muuda]Alumiiniumi gaaskeevitamine Alumiiniumi gaaskeevitamine on väheeffektiivne. Peamine puudus on, et tuleb kasutada räbustitm ning, võrreldes kaarkeevitamisega, on soojuse kontsentratsioon väike. Leegi võimsus valitakse olenevalt keevitatava metalli paksusest. Atsetüleenleegi võimsus olenevalt keevitatava alumiiniumi paksusest Metalli paksus mm 0,5...0,8 1,0 1,2 1,5...2,0 2,0...4,0 Atsetüleenleegi võimsus l/min 50 70 75...150 150...300 300...500 Keevitatakse normaalleegiga. Lisametallina kasutatakse alumiiniumist või selle sulameist valmistatud keevitustraati, kusjuures traadi läbimõõt võetakse allolevast tabelist vastavalt metalli paksusele. Lisatraadi läbimõõdu olenevus keevitatava metalli paksusest
Jõus-iseloomustab ühe keha mõju teisele Meh. töö on keha liikumisoleku muutumise kehale. Jõud on mõõt, mis on võrdne keha vektoriaalne suurus kus on olemas arvuline poolt läbitud teepikkuse ning kehale mõjuva väärtus ja suund. jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. Deformat. nim. nähtust, mille puhul toimub A=Fscosα keha osade Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui vastastikuse asendi muutus. A)elastne palju tööd teeb jõud deform.b)plastne ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö Elastsus jõud on võrdeline vedru tegemise kiirust. pikenemisega Fe=-kx 1w on niisugune võimsus mis sooritab 1 s Toereak.nim kehale mõjuvat jõudu, mis on jooksul töö 1 J
juht ja töösilindri läbimõõdud valitakse sellisel, et väike jõud pedaalil tekitab küllaldase jõu töösilindris. Pumbaga hüdrojuhtimissüsteem koosneb põhimootorilt käiatavast õlipumbast, siiberjaouturist, paagist, õlitorustikust ja töösilindrist. 3. Baasmasinad: traktorid, vedukid, üldotstarbelised transpordimasinad. Haagised, treilerid. Iseloomustada turul olevate traktorite, autode parameetreid. Traktoreid iseloomustavad põhiparameetrid on: mootori võimsus, veojõud, mass, liikumiskiirus, kütusekulu, mõõtmed jne. Autode parameetrid: kandevõime, tühimass, pöörderaadius, kasti maht, kiirus, võimsus, mõõtmed (pikkus, laius, kõrgus), baas, kliirens. 4. Mullatööde transpordimasinad: skreeperid, liikurteehöövlid, buldooserid. Külmunud pinnaste töötlemiseks kobestid. Skreeperid, liikurteehöövlid, buldooserid joonestage skeemid ja kirjeldage parameetreid.
Valemid Seletus Valem Ühik/(märkus) kiirus s m/s v= t tihedus m kg = V m3 raskusjõud Fr = mg N (njuuton) üleslükkejõud Fü = gV N (njuuton) hõõrdejõud Fh = kN = kmg N (njuuton) elastsusjõud Fe = kl N (njuuton) (k - jäikus (N/m)) rõhk F Pa (paskal) p= S pindpinevustegur F N = l m vedelikusamba kõrgus 2 m h=...
Sarnasused: mõlemad on looduses olevad nähtused; aine võib muutuda väljaliseks objektiks ja vastupidi 6. Newtoni 3 seadust. 1) Keha seisab paigal või liigub ühtlasel kiirusel nii kaua, kuni talle ei mõju mitte ükski jõud. 2) Kehale mõjuv kiirendus on võrdne temale mõjuva jõuga ning pöördvõrdne tema massiga. 3) Kaks keha mõjutavad teineteist alati vastastikmõjus olles võrdsete jõududega. (Kui jõud on vastasmärgilised) 7. Mida kirjeldavad töö ja võimsus? Töö näitab, kui pika tee läbib keha antud jõu mõjul. A=F*s (J) Võimsus näitab, kui kiiresti tööd tehakse. N=A/t (W) 8. Mida näitab energia? Energiaks näitab keha võimet teha tööd. Tööd saab teha ainult siis, kui keha omab energiat, tööd tehakse energia arvel. Töö tegemise käigus energia muutub ja selle muutuse suurus on võrdne tehtava töö hulgaga. Energia mõõtühik on dzaul (1 J).
Keha impulss e. liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis: p=mv Tuletamine: Põrkel mõjub jõud esimesele ja teisele kehale. Newtoni II seaduse põhjal ja Kiirenduse definitsiooni põhjal: ja ; Vastavalt Newtoni III seadusele: =- l t Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Võimsust iseloomustab töö tegemise kiirus. Võimsus võrdub töö ja selle tegemiseks kulunud ajaga : N= Võimsus on 1vatt, kui töö 1 dzaul tehakse ühe sekundi jooksul. Et A=Nt , siis tööd võib mõõta ühikutes 1Ws=1 J 1kWh=1000W3600s=3,6 Mehaaniline energia: Kui keha on võimeline tööd tegema, siis omab ta energiat. Energiat, mis on keha liikumise tõttu, nim. Kineetiliseks energiaks ja arvutatakse valemiga: Energiat, mida omavad kehad vastastikmõju tõttu, nim.potensiaalseks energiaks. Keha potens. Energiat, mis on tingitud raskusjõu mõjust, arvutatakse valemiga Keha pote...
R sõltub materjalist, mõõtmetest ja Rootorivoolu põhjuseks on pöördmagnetvälja poolt rootorimähises indutseeritud emj., mis on võrdeline 2 2 rootori suhtelise kiirusega pöördmagnetvälja suhtes. See suhteline kiirus n on staatori magnetvälja temperatuurist R= l/s Ajaühikus eraldub energia on alalisvoolu võimsus p=w/I=U I=I k = u TG[w] Vooluringi konstantse ehk sünkroonkiiruse n1 ja rootori pöörlemiskiiruse n2 vahe. kolm võimallikku olukorda1)norm 2)tühijooks 3) lühis Libistus- Suhtelise kiiruse ja sünkroonkiiruse suhet nimetatakse libistuseks. 2
Jäiga keha mehaanika. Raskuskese. Keha tasakaal pöörlemistelje puudumisel. Pöörlemisteljega kehade tasakaal. Jõu õlg. Jõumoment. Momentide reegel. Kehade tasakaalu üldtingimus. Tasakaalu liigid. Töö. Energia. Jäävusseadused. Impulss. Impulsi jäävuse seadus. Reaktiivliikumine. Absoluutselt elastne ja absoluutselt mitteelastne tsentraalne põrge. Keha mehaaniline olek, oleku muutumine. Mehaaniline töö. Töö geomeetriline tõlgendus. Võimsus. Energia. Kineetiline energia. Kineetilise energia teoreem. Potentsiaalne energia. Potentsiaalne energia raskusjõu väljas. Elastselt deformeeritud keha potentsiaalne energia. Suletud süsteem. Mehaaniline koguenergia. Energia muundumine. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Impulsimoment. Impulsimomendi jäävuse seadus. Võnkliikumine ja selle levimine. Võnkliikumine. Võnkumiste liigid. Vaba- ja sundvõnkumised. Võnkumiste liitumine, tuiklemine ja resonants. Sumbuvad võnkumised
Lo' teoreetiline põlemiseks vajalik õhuhulk, (kg) Vs silindri tööruumala, (m3) D silindri läbimõõt, (m) S kolvi käik, (m) R gaasikonstant, (287 J/kg·K) Gõ õhulaengu mass, (kg) Qa kütuse alumine kütteväärtus, (kJ/kg) Bh kütuse tunnikulu (kg/h) bts kütuse kulu töötsükli jooksul, (kg/tsükel) be efektiivne kütuse kulu, (kg/kW·h) bi indikaator kütuse kulu, (kg/kW·h) Nis ühe silindri poolt arendatav indikaator võimsus Nes ühe silindri poolt arendatav efektiivne võimsus Ni indikaator võimsus, (kW) Ne efektiivne võimsus, (kW) Cv' kuiva õhu molaarne soojusmahtuvus, (kJ/kmol·K) Cp'' põlemisproduktide keskmine isobaarne soojusmahtuvus Cpmg keskmine isobaarne gaaside soojussisaldus qg suhteline soojuskadu väljalaskegaasidega enne turbiini, (kgJ/kmol·K) z mootori taktsuse tegur n mootori pöörete arv i mootori silindrite arv
Terik: CoroMill 790 R790-160431PH-NM H13A; Dc = 32 mm; zn = 3 Terahoidja: CoroMill 790 R790-032A32S1-16M Lõikesügavus: 1 läbim ap = 0,5 mm, 2 läbim ap = 0,5 mm Spindli pöörlemissagedus: 1 läbim n = 6990 p/mim, 2 läbim n = 7560 p/mim [3] Ettenihe hambale: 1 läbim fz = 0,477 mm/h, 2 läbim fz = 0,440 mm/h [3] Lõikekiirus: 1 läbim Vc = 640 m/min, 2 läbim Vc = 693 m/min [3] Tööpingi kasutatav võimsus: 1 läbim 2,22 kw, 2 läbim 1,96 kw [3] Tööriista püsivusaeg: 3080 siiret [3] Siirdeaeg: 0:00,948 min:s [3] Pinnakaredus: Ra = 2,6 µm 3.1.2 Kontuuri freesimine Sõrmfrees: CoroMill Plura 2P340-1600-PA 1630, Dc = 16 mm, zn = 4 Lõikesügavus: 1 läbim ae = 0,68mm, 2 läbim ae = 0,32 mm
Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 15. Millal teeme mehaanilist tööd,millest see oleneb- Mehaaniline tööon füüsikaline suurus kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust ning võrdub jõu ja jõu mõjul liikunud keha nihkevektori skalaarkorrutisega. Kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub, siis teeb see jõud tööd. 16. Võimsus- Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust. Elektriseade kas muundab mingit liiki energiat elektrienergiaks (näiteks elektrigeneraator) või elektrienergiat teist liiki energiaks (näiteks elektripliit soojuseks). Seadme elektrivõimsus väljendab ajaühikus toodetava või tarbitava elektrienergia hulka. Tarbiva elektriseadme ehk elektritarviti võimsust nimetatakse ka võimsustarbeks. 17
LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 Töövahendid: mõõdulint, stopper ja elektrooniline kaal. Töö eesmärk: teha kindlaks trepist tõusmisel lihaste poolt tehtav töö ja määratleda enda keskmine ja maksimaalselt arendatav võimsus. Teoreetiline eestöö: 1. Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks ja kuidas seda arvutatakse? Mehaaniliseks tööks nimetatakse tööd, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. Seda arvutatakse valemi abil: A=Fs, kus F on jõud ja s nihe. Töö mõõtühik on 1J. 2. Kuidas saab leida raskusjõu poolt tehtavat tööd? Raskusjõu poolt tehtavat tööd saab arvutada valemiga F=mg, kus m on keha mass ja g raskusjõu poolt tehtud töö 9,81m/s². 3
Kehade vastastikmõju mass fs. tähis m või M. Mass on inertsuse mõõt (inertsus keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja) (lk.51) jõud fs. vastastikmõju mõõt, tähis , mõõtühik 1N (njuuton) (lk.52) rõhk fs. võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. tihedus fs. näitab aine massi ruumalaühikus. jõu liigid: · raskusjõud gravitatsioonijõud (lk.56) · elastsusjõud keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. (lk.61) · hõõrdejõud keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. (lk.59) · üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. impulss keha impulls ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. vektor. (lk.64) Newtoni I seadus Vastastikmõju puudumisel ...
Variant nr. Töö nimetus: A-3 Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 41 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Rihmülekande ühtlane võll Algandmed Võlliga ülekantav võimsus on P = 5.5 kW Väikese rihmaratta efektiivläbimööt Materjal: teras E335 (voolepiir tõmbel ) Varutegur S = 5 Tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f D2 = 1,6D1, = 160° Võlli pöörded: n = 1200 min-1 2. Võlli aktiivsed koormused 2.1 Väänav koormus võlliga ülekantav võimsus - võlli pöörlemise nurkkiirus rad/s Leitakse ka D2 Kuna F 2,5f siis D2 = 1.6*140 = 224 mm 2.2 Painutavad koormused
Aine magneetiline läbitavus µ=F/F0=B/B0 Fe=q*E F2=q*v*B F=B*I*l q=t*I Fii=B*S*cos E=U/e U=v*B*l*sin Ee=-L*I/t Ei=-k*Fii/t U=A/q A=F*s Wm=L*I2/2 We=C*U2/2 Fii=-Ei*t => L*I => B*S T=1/f f=1/T Ringsagedus w=2f Efektiivväärtus E=Em /2 Elektromotoorjõud E1=-Fii/t Amplituudväärtus Em=B*S*w Induktiivtakistus XL=w*L Mahtuvustakistus XC=1/w*C Kogutakistus Z=R2+(XL-XC)2 R=U/I Võimsus N=U*I Efektiivväärtus P=U*I => Im*Um/2 Keskmineväärtus P=Pm/2 Aktiivvõimsus Pa=U*I*cos(ro) Trafo ülekandearv k=n1/n2 Kasutegur k=x1/x2*100% Konstandid: K(õhus ja vaakumis)=2*10-7 N/A2 µ0(magnetiline konstant)=4*10-7 N/A2 Tähised: l juhtme lõikude pikkus d juhtmete vahekaugus K keskkonnast sõltuv konstant (N/A2) B magnetinduktsioon (T) M raamile mõjuv jõumoment
Auto kiirus kui veojõu funktsioon b Voolutugevus kui pinge funktsioon (Ohmi seadus): R Mootori poolt teepikkuse s läbimisel tehtav töö A = Fv s Elektrivälja poolt tehtav töö A = Fe l = q E l, kui laengukandja laenguga q läbib juhtme pikkusega l Mootori võimsus N = Fv v N= = A qEl q = E l = I U Elektrivoolu võimsus t t t
kõik osatäitjad oskasid hästi laulda ja ooper ise oli väga võimas. Sümpaatselt olid lauldud ka kõrvalrollid. Kogu ooper oli väga sünnis ja traditsiooni järgiv. Minu arvates oleksid näitlejad võinud oma emotsioone natukene tugevamalt väljendada. Nende hääl oli rahustav ning seda oli mõnus kuulata. Tegemist on ikkagi läbi aegade ühe parima ooperiga ja see lisas asjale veel rohkem võimsust. See võimsus ja omapärasus tekitasid minus mõtliku tunde. Minu kindel lemmik oli laul La Dona e mobile, mis ongi arvatavasti selle ooperi kõige tuntum laul. See oli tuttava meloodiaga ja väga kaasahaarav. See läks mulle hinge ja mul tulid värinad seega tekitas see minus veidi hirmsa tunde. Seda laulu olen varem palju kuulnud, osalt sellepärast, et ema on seda kuulanud, kuid ka ise olen vahest telerist kuulnud. Kui see lugu algas, siis oli näha kõigi silmis
5 T absoluutne temperatuur k Boltzmanni konstant m osakese mass v osakese kiiruse suurus n osakeste arv mingis ruumiosas II v osakeste ruutkeskmine kiirus T temperatuuri muut A - töö Akesk keskmine töö ühe osakese kohta N osakeste arv kehas mkesk osakese keskmine mass E energia muut Q soojushulk M keha mass c keha aine erisoojus Võimsus N võimsus A töö t - aeg Nk keskmine võimsus Entroopia Q (või Q) ülekantav soojushulk U siseenergia muutus A töö kasutegur T absoluutne temperatuur S entroopia k Boltzmanni konstant W termodünaamiline tõenäosus (mikroolekute arv) N mälupesade arv p tõenäosus I informatsioon MN tekstide arv Elektrostaatika q elektrilaeng C mahtuvus potentsiaal E elektrivälja tugevuse suurus laengu pindtihedus 0 elektrostaatiline konstant
pallides (1-12 palli) ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal. • Purustusi on aga raske üksteisega võrrelda, sest need sõltuvad hoonete paiknemise tihedusest, ehitiste kvaliteedist jms. Mercalli skaala Maavärinate tugevuse mõõtmine Richteri skaala • 1935. aastal hakkas USA seismoloog Charles Richter väljendama maavärina võimsust seismogrammilt saadud kõige intensiivsema võnkeamplituudi kaudu. • Kuna maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides, siis kasutatakse logaritmilist skaalat. Näiteks 5- magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem 4- magnituudisest, 100 korda suurem 3-magnituudisest jne. • Seni on tugevaimad maavärinad olnud 9 magnituudised. • Inimene tajub maavärinat, mille võimsus on vähemalt 2,5 magnituudi. Richteri skaala http://www.guardian.co.uk/flash/0,5860,1121610,00.html Maavärinaga kaasnevad purustused
Kui palju teeb pump tööd ja kui suur on pumba mootori kasuvõimsus? 8. Kui suur jõud suudaks kiirusega 5 m/s liikuva keha 20s jooksul peatada, kui keha mass on 80kg? 9. 1,5 tonnine auto sõitis kiirusel 90km/h, auto alustas pidurdamist ja seiskus 20s pärast, kui suur oli pidurdus jõud? 10. Kui palju tööd peaks tuule takistuseks tegema, kui kõnnime vastutuult 5km pikkusel teel ja tuul on vastu jõuga 40 neutonit? Kui suur oleks inimese võimsus, kui 5km läbimiseks kulub 1h? 11. Jalgrattur saavutas kiiruse 18km/h 10s jooksul. Kui suur oli veojõud, kui ratta ja sõitja mass oli kokku 70kg + ratturi võimsus? 12. Randumis silla juures seisab paat massiga 100kg, sinna hüppab 50kg kaaluv poiss, mis peale hakkab paat eemalduma sillast 1m/s. Kui suur oli poisi horisontaalne kiirus hüppel? 13. Newtoni seadused ühikud ja valemid.
Elektritarbija iseloomustus. · Selle 5 seeria Samsungi teleka energiaklass on A, millele on sisse ehitatud ökonoomne andur. · Selle televiisori pinge on 240V ja ta töötab Eestis 50Hz sageduse peal. · Selle teleka maksimum võimsus on 85W.
11. Rihma läbijooksude sagedus U, s-1 . v U= [U], kus 1 [U] = 30 s-1 lubatud läbijooksude sagedus. l - rihma arvutuslik pikkus, m 5 U= = 0,004 s-1 1250 12. Ühe kiilrihmaga üle kantav lubatud võimsus [P], kW. [P] = [Po] Cr C Cl Cz , kus [Po] ühe kiilrihmaga üle kantav lubatud taandatud võimsus, kW. Valitakse välja interpoleerimise teel tabelist 3.2 olenevalt rihma ristlõikest, kiirusest v, m/s, ja vedava rihmaratta läbimõõdust D1, mm; Cr reziimitegur; C haardenurgategur; Cl pikkustegur; Cz rihmade arvu tegur). [P] = 0,95 1 0,86 0,89 0,9 = 0,65 kW 13. Kiilrihmade arv.
5. Erinevad kompenseerimisseaded Jaotusvõrk ja põhivõrk Põhivõrk toimetab elektri tarbijate lähedusse. Jaotusvõrk toimetab elektrienergia põhivõrgu liitumispunktidest tarbijateni. Elektri seadmete suurused Elektritugevust mõõdetakse ampritena. (1A) Inimesele on ohtlik voolutugevus alates 0.01A Pinget mõõdetakse voltides (1V) Eestis võib seadmeid kasutada 220-230V Võimsust mõõdetakse vattides (1W) Lambi võimsus on tavaliselt 25...100 W, keeduplaadi võimsus 1...2 kW. Elektrienergiat mõõdetakse kilovatt-tunnina (kWh) Mis on lühis? Kui elektritarvititel puudub takistus võib tekkida lühis juhul kui: 1.juhtiv ühendus on eri pingega 2.Või üks on pingega ja teine pingeta Kaitsmed Kaitsmed on selleks, et ei tekiks lühis. Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
