Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ühikud ja valemid (12)

4 HEA
Punktid
Ühikud ja valemid #1 Ühikud ja valemid #2 Ühikud ja valemid #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 492 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Füüsika valemid

I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t

Füüsika
thumbnail
16
doc

Füüsika valemid

m - mass V - ruumala F - jõud g - raskuskirendus p - rõhk S - pindala h - kõrgus v - kiirus t - aeg s - teepikkus A - töö N - võimsus - kasutegur Valem Mille arvutamiseks kasutatakse Tähised tihedus raskusjõud rõhk vedeliku samba rõhk üleslükke jõud

Füüsika
thumbnail
10
docx

Füüsika mõisted ja valemid

Taustsüsteem ­ Moodustavad taustkeha, sellega seotud koorinaadistik ja ajamõõtmise süsteem. Gravitatsiooniline vastastikmõju ­ Üks esimesi jõude,mida inimene tundma õppis. Vaba langemine ­ Kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Ühtlane sirgjooneline liikumine ­ Selline sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. Kiirus ­ Peamine liikumist iseloomustav suurus. Keskmine kiirus ­ Kogu keha liikumise teepikkuse ja kogu selleks kulunud aja suhe. Ühtlaselt muutuv liikumine ­ Liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste ühikute võrra. Hetkkiirus ­ Kiirus mingil konkreetsel ajahetkel. Kiirendus ­ Näitab, kui palju muutub kea kiirus ajaüikus.(Keha kiiruse muutumise kiirus) v v - v0 a= = t t Nihke leidmine ühtlaselt muutuval liikumisel ­ s= v0t+ at2/2

Füüsika
thumbnail
2
doc

Füüsika valemid

TÄHIS PÕHIÜHIK VALEM SELETUS 1. KIIRUS v m/s v= s/t s-teepikkus (m) , t-aeg (s) 2. JÕUD F N F=m x g m- mass (kg), g - 9,8 N/kg) 3.TIHEDUS (roo) kg/m³ = m/V V - ruumala (m³) 4.TÖÖ A J(dzaul) 1. A=F x s 2. A=F

Füüsika
thumbnail
3
doc

Põhikooli füüsika valemid

Füüsika 1.Mehhaanika(mõõtmine) p=m tihedus= mass V ruumala 2.Mehaaniline liikumine v=s kiirus = tee pikkus t aeg 3. Kehade vastastikmõju F= m g raskusjõud(njutonites)= keha mass(kg) 10 N/kg p=F Rõhk( )=rõhumis jõud (N) S pinna suurus(m ) 4. Töö ja energia A= F s mehhaaniline töö(J-dsaul)= liikumist põhjustav jõud(N) teepikkus(m) N= A võimsus(W)= töö(J) t aeg(s) 5. Rõhk vedelikes ja gaasides

Füüsika
thumbnail
2
docx

Põhikooli füüsika valemid

Jõud F=mg F - jõud F-N Üleslükkejõud Fü=ρVg S - pindala S - m2 Töö A=Fs g - grav konstant g - 9,8N/kg Kasutegur η = Ak/A*100% ρ - tihedus ρ - g/cm3 kg/m3 Potentsiaalne energia Ep=mgh V - ruumala V - m3 Kineetiline energia Ek=mv2/2 v - kiirus v - km/h m/s Kogu energia E=Ep+Ek η - kasutegur η-% Soojushulk Q = cm(t2-t1) E - koguenergia E-J Soojushulk sulamisel Q = Lm Ep - pot. energia Ep - J Soojushulk keemisel Q = λm Ek - kin. energia Ek - J Voolutugevus I = q/t

Füüsika
thumbnail
1
docx

Füüsika tähised, ühikud ja valemid

Füüsika tähised,valemid ja ühikud. Ek-Kineetiline energia tähis Ek-mv/2 Ep-potentsiaalne energia tähis Ep=m*g*h valem A-Töö tähis 1J-töö ühik A=F*s P-rõhu tähis P=F/S valem L-pikkuse tähis 1m-pikkuse ühik S-teepikkuse tähis 1m-teepikkuse ühik t-aja tähis 1s-aja ühik v-kiiruse tähis 1m/s-kiiruse ühik F-jõu tähis 1N-jõu ühik m-massi tähis 1kg-massi ühik Roo-tiheduse tähis 1 kg/kuup meeter ­tiheduse ühik E-energia tähis 1J-Energia ühik

Füüsika
thumbnail
2
docx

Füüsika valemid tabelis

Ühtlane sirgjooneline liikumine Kiirendus Teepikkus ühtlaselt muutuval liikumisel Newtoni II seadus Gravitatsiooniseadus Raskusjõud Keha kaal (-) Hõõrdejõud Keha impulss e. liikumishulk Mehaaniline töö Võimsus (W) Potensiaalne energia (jaulides) Kineetiline energia (Jaulides) Nurkkiirus , kus (fii) on pöördenurk ja t on aeg (rad/s) Joonkiirus ringliikumisel (m/s) Võnkeperiood (1 s) Sagedus (Hz) Rõhk, p - on rõhk, F ­ jõud ning S ­ pindala (Pa) Ideaalse gaasi oleku võrrand, kus P[Pa],V[m3], T[0K] Isotermiline protsess Isobaariline protsess Isohooriline protsess Q=cm Soojushulk temperatuuri muutumisel Q=m Soojushulk sulamisel Q=rm Soojushulk keemisel, r- soojuhulk 1kg aine aurustumieks keemis temperatuuril Q=qm Kütuse kütteväärtus, q-kütuse kütteväärtus Kasutegur Columb`I sead

Füüsika



Lisainfo

Tabelis toodud valemid, ühikud ja selgitused.

Kommentaarid (12)

mommik1 profiilipilt
Külli Kelder: aitähh,sellestoli palju abi
17:45 17-11-2008
migrike profiilipilt
migrike: aitähhh ;)

Oli abi ;)
20:49 14-04-2009
matsa profiilipilt
matsa: ilgelt hea suured tänud
05:10 06-01-2009





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun