Elektrivool Elektrivool: voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus. Vooluallikas, vooluallika elektromotoorjõud. Vooluring: Ohmi seadus vooluringi osa ja koguvooluringi kohta, juhtide jada- ja rööpühenduse seadused, multimeeter. Elektrivool · Voolu, mille tugevus ja suund aja jooksul ei muutu, nimetatakse taks alalisvooluks. · Alalisvoolu võib vaadelda kui laengukandjate ühtlast liikumist. Elektrivoolu tekkimise tingimused 1. Peab eksisteerima see, mis liigub - laengukandjad 2
ü Leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas. ü 51°2322 N 30°0559 E ü 26. aprillil 1986. ü Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. ü Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. ü Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse, ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. Õnnetusest Ø 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel kasvas 4. reaktori võimsus reaktori peatamisel hüppeliselt. Ø Plahvatuslikult kasvanud aururõhk purustas osaliselt reaktori.Tekkis ka soojakolle. Ø Plahvatused rebisid reaktorilt kaane ja purustasid osaliselt energiaploki hoone. Ø Energiaplokk ei olnud ümbritsetud tugeva betoonkattega nagu lääne tuumajaamad, mis oleks takistanud reaktori plahvatamisel radioaktiivse aine laialipaiskumist. Ø Reaktori purunemisega kaasnes radioaktiivse aine paiskumine õhku. Ø
Roostevaba (M kollane) Malm (K punane) Alumiinium (N heleroheline) Kuumuskindlad ja titaani sulamid (S roosa) Karastatud materjalid (H hallikassinine) 3) Tööriista valik valida freesi kinnitustüüp (weldon, silindriline, capto). Valida freesi lõikeservade arv. L Vähendatud lõikeservade arv. Suur terikplaatide vaheline kaugus. Parim tootlikkus kui stabiilsus ja võimsus on piiratud. M- Väike terikplaatide vaheline kaugus. Üldine freesimine. Erinevad operatsioonid H- Palju lõikeservi. Eriti väike terikplaatide vaheline kaugus. Maksimaalne lõikeservade arv parima tootlikkuse saavutamiseks stabiilsetes oludes. 4) Terikplaadi geomeetria valik L Light. Kerge töötlemine terav, positiivne lõikeserv, ühtlane lõikeprotsess, madalad ettenihked, võimsus ja
Pääste tormiredelid 4 tk Lootsitrepp 2 tk Käsitõrvikud 12 tk 4 Suitsusignaalid 6 tk Langevarjuga raketid 12 tk Liiniheiteseade 4 tk EPIRB 2 tk Kaasaskantavad päästevahendite raadiojaamad 3 tk SART 2 tk Signaallamp 1 tk Kanderaam 1 tk Meditsiiniline varustus 1 komplekt Päästeveste 2106 ja lastele 190 Päästepaadid 4 poolkinnist päästepaati Fassmer Mahutavus 150in L=10.50m B=4,26m H=1.85m Kaal inimesteta 5700kg Mootori võimsus 29hj(diiselmootor) Kiirus 6 sõlme Kütusetank 240l Töökaugus maksimaalkiirusel üle 24t Korpuse materjal klaasplastik Laevale on paigutatud 4 päästepaadi taavetit, veeskamine toimub gravitatsiooniliselt, tõstmine elektriliselt või käsitsi vintsi abil. Veeskamine võib olla juhitav paadist või vintsi juhtpuldist. Tõstmine on lubatud nelja inimesega, tõstekiirus 5m/min. Maksimaalne veeskamise kreen 20º ja triim 10º. MOB paat Fassmer FRR 6.1
· Millal tehakse mehaanilist tööd? valem, ühik Mehaanilist tööd tehakse, kui kehale mõjub jõud ja selle jõu mõjul keha liigub. valem: A(meh. töö)= F(jõud)*s(teepikkus, kehade vaheline kaugus) * cos-alfa ; ühik: 1J · Mida näitab võimsus? valem, ühik Võimsus näitab töö tegemise kiirust e. kui palju tööd tehakse ajaühikus. valem: N= A/ t, n- võimsus, A- töö, t- aeg; ühik 1W · Mida näitab energia? Energia näitab keha võimet teha tööd. Mis on kineetiline energia? Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. valem : Ek= mv2/2 , Ek- kin. energia, m- mass, v -kiirus. · Mis on potensiaalne energia? Vastastikmõju energia , valem: Ep= mgh, kus Ep- pot. energia, m- mass, g- gravitatsioonikonstant( g = 10m/s2), h- kõrgus maapinnast.
m : Vp.k = Vt.m + Vp.k : Vp.k *Ottomootor- mootor mis töötab kas bensiini või gaasiga, diisel- mootor mis töötab diiselkütusega. Mootori litraaz- kõikide silindrite töömahtude summa liitrites.1L=1000cm3. Arvutusvalem: mootori litraaz = S*L*N, kus S on põhjapindala, N on silindrite arv ja L on kolvikäik. Jõu(põõrde)moment- jõu ja selle rakendusõla korrutis. Võimsus- ajaühikus tehtud töö.Jaguneb: effektiivvõimsus ja indikaatorvõimsus. Indik.v- 100%, ef.v- 70%.Indikaator võimsus silindri sees töötaktil(arvutuslik), effektiivvõimsus mõõdetuna hoorattalt. Võimsusühikud on hobujõud ja kilovatt. 1hj = u. 0,75 kw. *1 hobujõud on võimsus kui tehakse tööd 75kg-i liigutamisel 1m. kõrgusele 1s. jooksul.
..........................................................................14 2 TÖÖ ÜLESANNE 1. Tutvuda segisti tööga vedelike segamisel. K N A Re m 2. Leida võimsusteguri sõltuvus Re arvust st määrata sõltuvuse jaoks kordaja A ja astendaja m. 3. Määrata segisti optimaalne tarbitav võimsus soola lahustamisel. 3 KATSESEADME SKEEM 5 6 w MODE ~230 V 10 50 2000 9 3 8 Suruõhk
summaga. Rr = R1R2 : R1 + R2 Takistuse sõltuvus juhi mõõtmisest. -Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Roo = RS : I Takistuse sõltuvus temp. -I = qnvs -Takistuse temperatuuritegur näitab, kui suur on takistuse või eritakistuse suhtleine muutus 0 kraadi C juures temp. Tõusmisel ühe kraadi võrra. Alalisvoolu töö ja võimsus. -võimsus ehk ajaühikus vabanev energia -Pinge mis areneb niisugusest võimsusest ehk nimivõimsusest kutsutakse nimipingeks. -Joulei Lenzi seadus väidab et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t. ( Q= I ruudus R t ) Elektriseadme võimsus. -ajaühikus tehtavat tööd nim võimsuseks N. N=A:t=Ut Elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis. ( 1 Vatt / W )
Vooluallika ülesanne- Muundab mitteelektrilise energia elektrienergiaks. Kuidas mõõta ja arvutada tarbitud elektrienergia suurust- Mõõdame kilovatt-tundides. A=N*t, sealt tuleb 1 kwh. Ampermeetri ja voltmeetri ühend vooluringi , nende ül- Ampermeeter jadamisi e järjestikku, mõõdab voolutugevust, mis läbib tarbjat. Voltmeeter ühendatakse paralleelselt ehk rööbiti, mõõdab pinget. Mida tähendab, et voolutarbijate võimsused on 2000W ja 450W- 2000W on võimsus, mille korral tehakse ühes sekundis tööd 2000J. 450W on võimsus, mille korral tehakse ühe ühes sekundis tööd 450J.
4 Elektrivõrgu elektriline skeem Elektrivõrgu elektrilise skeemi koostamine (punkt 4). Joonis 2 Elektrivõrgu elektriline skeem 5 Trafode suurus ja arv (punkt 5) Elektrivõrku on määratud 20 trafot (kusjuures täidetud on tingimus n-1), trafode suurused on antud tabelis 1. Tabel 1 Alajaam Alajaama võimsus (MVA) Trafode arv Trafode võimsus 1. Everest 540,8 2 400 2. Lemba 447,2 2 250 3. Kuusk 403,1 2 200 4. Kimmel 335,4 2 200 5. Raigla 291,5 2 200 6. Assuküll 223,6 2 200 7
Q= L m soojushulk= aurustumissoojus aine mass 10. elektrivoolu toimed q = lt laeng, mis läbib juhi ristlõiget= voolutugevus aeg, mille jooksul läbib R = q l Juhi takistus = juhi aine eritakistus ( juhi pikkus ) S juhi ristlõike pindala U= IR Pinge juhi otstel = voolutugevus juhi takistus 11. Elektrivoolu töö ja võimsus: elektriohutus A= U I t elektrivoolu töö = pinge voolutugevus aeg N= U I võimsus= pinge voolutugevus
1. Mehhaaniline töö näitab mõjuva jõu tulemuslikkust. Ta näitab kui palju liigub kehab mõjuva jõu toimel. Tööks nimetatakse mõjuva jõu ja tema mõjul läbitud teepikkuse korrutist. 2. Töö ühikuks on dzaul (J). Üks dzaul on töö, mida teeb ühe Njuutoni suurune jõud ühe meetri pikkusel teel. Kasutusel on ka KJ, MJ jne. 3. Töö tegemise kiirust iseloomustab võimsus. Võimsus näitab kui palju tööd tehakse ühes ajaühikus. Võimsuse saamiseks tuleb tehtud töö jagada töö tegemiseks kulunud ajaga. 4. Võimsuse ühikuks on vatt (W). Üks vatt on selline võimsus, kui keha teeb ühes sekundis ühe dzauli tööd. 5. Keha mehhaaniliseks energiaks nimetatakse keha võimet teha mehhaanilist tööd. Energia jaguneb kineetiliseks ja potensiaalseks energiaks. Energiat mõõdetakse samades ühikutes, kui tööd, dzaulides (J) 6
soojuselektrijaamades, hüdrojaamades ja tuumajaamades. 3 Paljudes riikides on loodud ühtne rahvuslik energiasüsteem, mis sageli on ühendatud ka naabeririikide energia süsteemidega. Maailmas 2016. aastal toodeti 24816,4 TWh elektrienergiat. 4 Suurimad elektrienergia tootjad 2016a. olid (GWh) : 5 Maailma soojuselektrijaamade installeeritud kogu võimsus 2016.a. Oli 3486,476 GW Kõige enam soojuselektrijaamu on ehitanud need 5 riiki: USA 936,275 GW Hiina 435,286 GW Jaapan 231,782GW Saksamaa198,56GW India 153,762GW 6 Maailma hüdroelektrijaamade summarne installeeritud võimsus 2016.a. Oli 1265,873 GW Kõige suuremad hüdroelektrijaamade võimsused oli järgmistes riikides: Hiina 340,527GW USA 105,830GW Brasiilia 91,639GW Kanada 83,295GW Venemaa 53,881GW
m mass ( 1 kg ) R - takistus ( 1 ) Ri üksikjuhi takistus ( 1 ) g tegur 10N/kg t aeg ( 1s ) R takistus ( 1 ) U pinge ( 1V ) p = F/S Rööbiti ühendatud juhtide p rõhk ( 1Pa ) N=U*I kogutakistuse pöördväärtus F rõhumisjõud ( 1N ) N elektrivoolu võimsus on võrdne juhtide takistuste S pindala ( 1m² ) ( 1W ) pöördväärtuste summaga. U pinge ( 1V ) p=*g*h I voolutugevus ( 1A ) 1/R = 1/R1 + 1/R2 p rõhk ( 1Pa ) tihedus ( 1g/cm³ ; N = I² * R 1kg/dm³ ; 1kg/m³ ) N elektrivoolu võimsus h samba kõrgus ( 1W ) g tegur 10N/kg I voolutugevus ( 1A )
liikumisoleku muutumist; · Oskan seletada ja rakendada Newtoni II seadust liikumisoleku muutumise põhjustab jõud; · Tean, milles seisneb kehade inertsuse omadus; tean, et seda omadust iseloomustab mass; · Oskan seletada ja rakendada Newtoni I seadust liikumisolek saab olla püsiv vaid siis, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus; · Oskan avada tavakeele sõnadega järgmiste mõistete sisu: töö, energia, kineetiline ja potentsiaalne energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur; · Oskan sõnastada mõõtühikute njuuton, dzaul ja vatt definitsioone ning oskan neid probleemide lahendamisel rakendada. Isaac Newton (16421727) · Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmsegravitatsiooni seaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusele. Newtoni I seadus ehk inertsiseadus · Vastastikmõju puudumisel või
korrutisega: Ek = mv2/2 Keha kineetilise energia muut võrdub keha poolt tehtud tööga.A=Ek Süsteemis võib esineda ainult kineetilise ja potentsiaalse energia vastastikune muundumine. Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd. Mehaaniline energia on summa keha kineetilisest energiast ning keha potentsiaalsest energiast välisjõudude väljas. E = mgh + mv2/2 Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: N=A/t. Kui ühtlaselt liikuvale kehale mõjub liikumisega samasuunaline jõud, saab võimsuse arvutada valemiga: N=Fv SI süsteemi ühik on vatt(W) Keha võimsus on 1W, kui keha teeb 1J tööd ühe sekundi jooksul. Võimsuse SI-väline ühik on hobujõud. Kasutegur (tähis ) on dimensioonita suurus, mis avaldub kasuliku energia ja
100 sõltuvus 90 50 80 70 40 60 Kasulik võimsus, mW 30mW Võimsus, 50 Kasutegur, % 40 20 30 20 10 10
TRAFO TÖÖPÕHIMÕTE Trafo tootab elektromagnetilise induktsiooni alusel. Koosneb kahest mähisest ja raudsüdamikust. Mähiseid nimetatalse primaarbooliks ja sekundaarbooliks. Trafo alandab kõrgepingeliinidest tulnud pinget,et seda kodus kasutada saaks PILET1 1. Mis on alalisvool Alalisvool- vool,mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Võrgust sõltumatu vooluallikas, suund plussilt miinusele. Ohmi seadus I=U/R 2)Vahelduvvoolu võimsus ja töö. Efektiivne võimsus, efektiivne pinge ja efektiivne voolutugevus. Vahelduvvoolu võimsus ja töö- N(võimsus)=U(pinge)*I(voolutugevus) P(töö)=I2*R. Voolusuund muutub perioodiliselt. Pinget ja võimsust saab mõõta transformaatoriga. Tööd saab arvutada samade valemite abil, mis alalisvoolulgi, ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused. Vahelduv töö, kui paigal olevat juhti läbib vool, eraldub temast elektrivoolutööga võrdne soojushulk
R= = =8 I 1,5 2. Kui suur on voolutugevus hõõglambis, mille takistus on 8 , kui ta on ühendatud 12 V aku klemmidele? U 12 I= = =1,5 A . R 8 3. Kui suur on takistite A ja B takistus, kui nende voolu-pinge tunnusjoon on juuresoleval arvjoonisel? UA 20 RA = = = 1000 = 1k I A 20 10 - 3 UB 16 RB = = = 320 = 0,32 k IB 5 10 - 3 13 1.8 Võimsus ja töö Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Energia muundumist ühest energialiigist mingiks teiseks energialiigiks iseloomustab tehtav töö. Seadme töövõimet iseloomustavat suurust nimetatakse võimsuseks. Võimsuse tähiseks on P ja mõõtühikuks vatt (W). Praktikas kasutatakse enamasti suuremat ühikut:
R= = =8 I 1,5 2. Kui suur on voolutugevus hõõglambis, mille takistus on 8 , kui ta on ühendatud 12 V aku klemmidele? U 12 I= = =1,5 A . R 8 3. Kui suur on takistite A ja B takistus, kui nende voolu-pinge tunnusjoon on juuresoleval arvjoonisel? UA 20 RA = = = 1000 = 1k I A 20 10 - 3 UB 16 RB = = = 320 = 0,32 k IB 5 10 - 3 13 1.8 Võimsus ja töö Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Energia muundumist ühest energialiigist mingiks teiseks energialiigiks iseloomustab tehtav töö. Seadme töövõimet iseloomustavat suurust nimetatakse võimsuseks. Võimsuse tähiseks on P ja mõõtühikuks vatt (W). Praktikas kasutatakse enamasti suuremat ühikut:
R= = =8 I 1,5 2. Kui suur on voolutugevus hõõglambis, mille takistus on 8 , kui ta on ühendatud 12 V aku klemmidele? U 12 I= = =1,5 A . R 8 3. Kui suur on takistite A ja B takistus, kui nende voolu-pinge tunnusjoon on juuresoleval arvjoonisel? UA 20 RA = = = 1000 = 1k I A 20 10 - 3 UB 16 RB = = = 320 = 0,32 k IB 5 10 - 3 13 1.8 Võimsus ja töö Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Energia muundumist ühest energialiigist mingiks teiseks energialiigiks iseloomustab tehtav töö. Seadme töövõimet iseloomustavat suurust nimetatakse võimsuseks. Võimsuse tähiseks on P ja mõõtühikuks vatt (W). Praktikas kasutatakse enamasti suuremat ühikut:
jõesuust. Riia firma R. H. Mantel valmistas selle 110 hj turbiini. Klinkriveski neli kivipaari jahvatasid mehaanilise jõuülekanne kaudu klinkrit tsemendiks. Teine täisautomaatne hüdroelektrijaam rajati OÜ IMG Energy poolt vana jõuseadme tammile, kus veelang on 6 meetrit. Hüdroelektrijaam käivitus 16. aprillis 2003 Kunda jõe silla all. Jaamas töötab Soome firma WARERPUMPS WP turbiin ja kaks generaatorit. Elektrijaama hüdroturbiinide toodetud elektriline võimsus on kokku 336 kW ja ta on ühendatud Eesti Energia jaotusvõrguga. Kolmas veejõuseade ehk Kunda hüdroelektrijaam rajati 1893. aastal seoses tsemenditehase põhjaliku rekonstrueerimisega. Elektrijaam ehitati eelmisest pool kilomeetrit allavoolu, kus Kunda jõe ürgorus oli kärestiku langus 9,3 meetrit. Elektrijaama paigaldati üks 250 hj FRANCIS-turbiin, mis käitas hammasülekande ja kahe rihmülekande kaudu kahte 105 kW ja 650 kW SIEMENS & HALSKE alalisvoolugeneraatorit
nurga koosinuse korrutisega A = F · s · cos 2. Millal on töö võrdeline nulliga? F = 0 keha liigub inertsi mõjul ühtlaselt ja sirgjooneliselt s = 0 kehale mõjub jõud, kuid keha ei liigu cos = 0 ( = 90°) jõu vektor on risti nihkevektoriga (Fs). Jõud, mis on risti liikumise suunaga, tööd ei tee (nt. Seljakoti tassimine). 3. Defineerida 1 dzaul. 1 J on töö, mille teeb jõud 1N kui ta nihutab keha edasi 1m võrra. 1J = 1N · m 4. Defineerida võimsus (valem). Võimsus näitab, kui suur töö tehakse ühes ajaühikus. Võimsuse leidmiseks tuleb yehtud töö jagada töö tegemiseks kulunud ajaga. 5. Defineerida 1 vatt(W). 1 vatt on võimsus, mille korral ühes sekundis tehakse 1 dzaul tööd. 6. Teisaldada dzaulideks 1 kWh ja 1 MWh. 1 kWh = 1000W · 3600s = 3,6 · 10 J 6 1 MWh = 1 000 000W · 3600s = 3,6 · 10 J 9 7. Kuidas arvutada raskusjõu tööd (valem)? A = mgh potensiaalne energia 8. Defineerida kasutegur (valem).
reaktiivtakistus (mahtuvustakistus ja induktiivtakistus). Takistus põhjustab pingelangu. Elektritakistuse R pöördväärtus on elektrijuhtivus G: Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. Elektrivoolu võimsus on 1 vatt, kui elektrivoolu töö 1 sekundis on võrdne 1 dzauliga. Nimivõimsuseks nimetatakse seadme maksimaalset võimsust, mida seade võib arendada pikaajalise töötamise jooksul.
Jadamisi ühenduse korral tuleb kogutakistuse saamiseks lihtsalt kõik üksikute elementide takistused liita: Paralleelsel ühendamisel aga saadakse kogutakistus järgneva valemiga: R - kogutakistus R1, R2, Rn - kõikide järgi ühendatud kõlarite takistused. Võimsus Võimsust on vaja, et tööd teha Võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdeline tehtud tööga ning pöördvõrdeline selle töö tegemiseks kulunud ajaga. Mingi asja liigutamiseks on vaja tööd teha. Võimsus on aga töö hulk mingil ajahetkel. Kui tööd on vaja teha kiiremini, peab olema rohkem võimsust. Kuna töö on võrdeline rakendatava jõuga, siis suurema jõu rakendamisel tehakse rohkem tööd ning ajaühiku kohta saadav võimsus on suurem. Võimsuse ühik Võimsuse ühik on watt (W). Üks watt on selline võimsus, kus ühe sekundi (1s) jooksul tehakse tööd üks dzaul (1J). Nimetuse on watt saanud James Watti (17361819) järgi. JouleLenzi seadus
või ehk Potensiaalne eneriga= mass x gravitatsiooni konsonant x kõrgus või Potensiaalne energia = Jõud x kõrgus Ühikud: m=kg g= 9,8 N/kg h= m F=N Võimsus Võimsus- füüsikaline suurus, iseloomustab töö tegemise kiirust. N=A : t ehk Võimsus= Töö : aeg Ühikud: N= vatt/ W A= dzaul/J t=s Seadme nimivõimsus ja kasutegur. Nimivõimsus- seadme maksimaalne võimsus/ võimsus, mida see seade on suuteline normaalses tööolukorras arendama. Kasutegur- näitab kasuliku töö ja kogu töö suhet. Avalatakse tavaliselt protsentides. =(kasulik töö : kogu töö) x 100% või =(väljundenergia : sisendenergia) x 100%
keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega (A=Fs, kus A on töö (J), F on jõud (N) ja teepikkus on s (m)). Mehhaanilist tööd tehakse siis, kui mingi keha liigub mingi jõu mõjul. Töö suurus sõltub kehale rakendatud jõust ja selle jõu mõjul läbitud teepikkusest. Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega (N=A/t, kus N on võimsus (W), A on töö (J) ja t on töö tegemiseks kulunud aeg (s)). Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust. Võimsus on üks vatt, kui keha teeb ühe sekundi jooksul tööd ühe dzauli. Mehhaaniline energia on keha võime teha tööd. Mehhaanilist energiat liigitakse potentsiaalseks ja kineetiliseks energiaks. Energia näitab, kui suurt tööd keha või vastastikmõjus olevad kehad saavad sooritada. Energia muundumise mõõduks on töö. Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu (maa ja keha). Keha potentsiaalne energia
tulemust arvutustega. Lähteandmed: Q = 100 l/s t = 20C = 0,1 MPa Leida: Valemid: Lahendus: NPSH=3m (pumba graafikult) (Näitek: Kui on antud lähteandmetes ja soovitakse teada, kas antud kõrgusel hakkab pump kaviteerima, tuleb kasutada sama lahenduskäiku, mis käesolevas ülesandes , jättes selle väärtuse lihtsalt otsitavaks. Käesolevas ülesandes toodud parameetrite järgi hakkab pump 7m kõrgusel kaviteerima, sest 7 > 4,55) Ülesanne 8 Leida pumba võimsus kui: Lähteandmed: Leida: Valemid: Lahendus: ´ Ülesanne 9 Leida pumba jõudlus Q, tõstekõrgus H ja võimsus P, kui pumba pöörlemissagedus on n=960 p/min. Pöörlemissagedusel n=1450 p/min on pumba jõudluseks Q=350 l/s, tõstekõrguseks H=64 m. Pumba kasutegur on 88%. Lähteandmed: Leida: Valemid: Lahendus: Ülesanne 10 Leida pumba pöörlemissagedus n ja võimsus P, kui pumba tõstekõrgus H=10m. Pöörlemissagedusel n=100 p/mim
- Patenteeritud automaatne spindli lukustuse mehhanism - Soonesaag (0°/90°) - Peaspindel 9 kW - 8-kohaline tööriistamagasin ja lõikeinstrumentide etteandeüksus - Kaks Z-telge - Tarkvarapakett - Komplekt lõikeinstrumente "Starter Kit" - Energiasäästu pakett Tehniline informatsioon Töödeldava detaili pikkus 3130 mm Töödeldava detaili laius 1250 mm Töödeldava detaili paksus 100 mm Pendeltöötluse laius 1000 mm Seadme kaal ca 3700 kg Installeeritud võimsus 17,5 kW Omadused CNC-töötlemiskeskus köögi-, kontori- ja täispuitmööbli ning siseuste valmistamiseks. Eelised - Eestikeelne programm - Freesimisulatus Y-telje suunal 1550 mm - Vektorkiirus X/Y teljel 80 m/min - Laserkiire juhtimisel vabalt positsioneeritavad vaakumtallad - Standardvarustuses 24 vaakumtalda - Standardvarustuses teine rida detailide sõrm 0-punkte - Kõigi piirajate elektrooniline järelevalve - Puuriplokk 18 puuriga (12 vertikaalset/6 horisontaalset)
Generaatori ankruahela takistus on 1,33 . Arvutage generaatorit iseloomustavad suurused (mehaanilisi ja lisakadusid mitte arvesse võtta). Kliki küsimuselt märgistuse Vastuseks sisestage õige arv õigesse aknasse: eemaldamiseks 1. Võimsus, mida generaator annab koormustakistusele: Õige 28,362 kW. 2. Võimsus, mida generaator saab võlli kaudu: 31,057 Hinne 1,00 kW./ 1,00 Küsimus 3 Alalisvoolumootori võlli koormatakse momendiga 20 Nm. Mootori klemmidele antakse pinge 230
-tihedus m - mass V - ruumala F - jõud g - raskuskirendus p - rõhk S - pindala h - kõrgus v - kiirus t - aeg s - teepikkus A - töö N - võimsus - kasutegur tihedus raskusjõud rõhk vedeliku samba rõhk üleslükke jõud keha mass kiirus töö võimsus kasutegur
9. Voolu soojuslik toime (Joule'i-Lenz'i seadus) 9. Voolu soojuslik toime (Joule'i-Lenz'i seadus) 10. Alalisvoolu võimsus 10. Alalisvoolu võimsus kus N võimsus (W), A (voolu) töö (J), t ajavahemik mille jooksul tööd tehakse (s), U pinge (V), I voolutugevus (A) ja R takistus () kus N võimsus (W), A (voolu) töö (J), t ajavahemik mille jooksul tööd tehakse (s), U pinge (V), I voolutugevus (A) ja R takistus () 11. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta 11
· Rõhk p · E energia, (J) S · Ep potensiaalne energia · Vedeliku rõhu sõltuvus vedelikusamba kõrgusest p = gh · Ek kineetiline energia · N võimsus, (W) · Archimedese ehk üleslükkejõud Fü = gV · g raskuskiirendus, g = 9,8 m/s2 · G gravitatsioonikonstant, G = 6,67.10 11 N.m2/kg2 · Impulsi jäävuse seadus - · h kõrgus, (m) m1 v1 + m 2 v 2 = m1 v1 + m 2 v2 kasutegur
salvestab energiat, kahanedes annab võrku tagasi, I jääb Ust T:4 võrra maha XL=w*L Mahtuvustakistus põhjuseks kondensaator, ühel plaadil tekib laeng, mis indutseerib laengu ka teisele plaadile, vahelduvvoolu tõttu plaadi laeng muutub ja muutub ka indutseeritud laeng, teisel pool tekib vool, püüab voolu muutumist takistada, soojust ei eraldu, U jääb Ist T:4 võrra maha XC=1:(wC) näiv e kogutakistus Z=sqrt(R2+(XL++XC)2) fii on nurk R ja Z vahel kui XL=XC siis tegu on ressonantsiga e võimsus on maksimaalne P=efektiivväärtus P=Pm:2 P=Im*Um:2=Im*Um: (2*2)=I*U I=Im: 2 Amplituudväärtus on 2 korda suurem effektiivväärtusest Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne alalisvoolu tugevusega, kui takistilt eraldub sama võimsus Reaktiivvõimsus võimsuse neg osa, eelduseks faasinihe (induktiiv või mahtuvustakistus) Võimsuse üldvalem P=U*I*cos fii fii=nurk I ja U vahel · Vahelduvvool elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub.
m − koorma mass, kg m0 − rippvagoneti mass koormata, kg mk − sirgliikuva detaili mass, kg (mk = 480 kg) mn − mootori mass, kg mr − hammasratta mass, kg n − töömasina pöörlemissagedus, s-1 ni − detaili pöörlemissagedus, s-1 nm − elektrimootori pöörlemissagedus, s-1 nn − nimipöörlemissagedus, s-1 nt − töömasina vedava võlli pöörlemissadegus, s-1 Pekv − ekvivalentne võimsus, N∙m Pi − momendi väärtus i-ndas lõigus, N∙m Pn − mootori nimivõimsus, W Pt − rippvagoneti kogu vajaminev võimsus, kW Ptar − võrgust tarbitav võimsus, W R − vedava trumli raadius, m (R = 0,1 m) Rh − hammasratta raadius, m Ts − soojenemise ajakonstant, s t − tsükli kogu kestus, s t1 − aeg teekonna läbimiseks söödahoidlast laudani, s t2 − mahalaadimiseks kuluv aeg, s (𝑡2 = 30 s)
- Kompensaator, mis tagab mootori ühtlase ja probleemivaba käimise ka mustema õhufiltriga -Tööriistavaba avamisega paagikorgid - HD2 keeratav õhufilter koos õhufiltri eluiga pikendava süsteemiga Tehnilised andmed: 50,2cm³ 2,8kw 2-MIX mootor, kaal 5,2kg, juhtplaat 37cm, kett 1,6mm ,325RMC 62hm Stihl MS 660 on Võimas ning vastupidav profitööriist ka kõige nõudlikumale kliendile,ideaalne tööks ka saeraamidel. Tehnilised andmed: 2-taktiline bensiinimootor Mootori võimsus 91,6cm3/5,2kW Kaal 7,3kg Stihl MS 170 Stihl MS 201 Stihl MS 231 Stihl MS 251 Stihl MS 291 Stihl MS 261 Stihl MS 660 MOOTORSAED HUSQVARNA Husqvarna 135 on Uus kerge ja tõhus saag neile koduomanikele, kes soovivad erakordselt lihtsalt käivitatavat ja kasutatavat mootorsaagi. X-Torq® mootor tagab väiksema kütusekulu ning tekitab vähem heitmeid. Kütusepump ja automaattagastusega stopplüliti teevad sae käivitamise lihtsaks. Tehnilised andmed:
Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega ning sellega iseloomustatakse nii energia suuruse muutumist kui ka energia muundumist ühest liigist teise (A=UIt, A=I²Rt, A=U²/R*t, kus A=elektrivoolu töö (1J), U=pinge (1V), I=voolutugevus (1A), t=aeg (1s), R=elektritakistus (1)). Mõõdetakse kaudsel teel, kasutades voltmeetrit, ampermeetrit ja kella. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus ning arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega (N=UI, N=I²R, N=U²/R, kus N=elektrivoolu võimsus (1W)). Mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetri ning otseselt vattmeetriga. Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W
7. Alalisvool Märksõnad: elektrivool, voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus, Joule- Lenzi seadus, Ohmi seadus vooluringi osa kohta, aine eritakistus, takistite jada- ja rööpühendus, vooluring, vooluallikas, vooluallika sisetakistus, elektromotoorjõud, Ohmi seadus vooluringi kohta, voltmeeter, ampermeeter. Oskused: vooluringi joonistamise oskus, tingmärkide (vooluallikas, takisti, reostaat, ampermeeter, voltmeeter, lüliti, hõõglamp, kondensaator) kasutamise oskus, ülesannete
Peale seda juhitakse elekter mööda juhtmeid transformaatorini, kus tõstetakse pinge kuni 400 000 voldini. Seejärel edastatakse seda elektriliinide abil trafodeni, kus pinge kohandatakse 220 voldini. Sealt edasi juhitakse elekter majadesse. Tavaliselt on elumajades pinge 220 V. Aina populaarsemaks muutub loodustsäästev elektritootmine. Seda tehakse tänu tuule ja vee voolu energiale. Maailma võimasim elektrijaam, kus kasutatakse vett, on Lõuna- Ameerikas Parana jõel. Ta võimsus on kokku 12,6 miljonit vatti. Kõige rohkem tuulepark on Ameerikas. Texases asub maailma suurim tuulepark, mille võimsus on 735 MW. Võrdluseks Eestis 2002. a Virtsu ehitatud tuulepargi võimsus on 1,8 MW. Hiiumaale plaanitakse ehitada maailma suurimat tuuleparki, kus oleks umbes 1000 tuulikut. Hiiumaal on väga hea keskmine tuule kiirus. See on umbes 7 m/s, mis on tuulikutele väga soodne tuul. Praegu on Eestis 5 väikest tuuleparki.
võimsus Rattad 15x6,0-6 15x6,0-6 16x6,5-8 16x6,5-8 16x6,5-8 16x6,5-8 18x8,5-8 Kinnitus 3-punkti kinnitus Haakelatt Mass 310 340 590 740 820 740 890 kg VAALUTI SAMASZ KAHE PARALLEELSE ROOTORIGA · Eelised · Suur töömaht · Traktori võimsus ei pea olema suur · Miinused · Väiksematesse kohtadesse ei tasu ronida Video samasz Z 2-840 kohta: https://www.youtube.com/watch?v=pNkE3EciFVc&list=PLUIkYqy7AXEbIFC Dr9IHaCt9o_xV-kfv3 Näitajad kahe erineva KAHE PARALLEELSE ROOTORIGA VAALUTI KOHTA: SaMASZ Z 2-780 Z 2-840 Töö laius 7,2-7,8 7,6-8,4 m Vaalu laius 1,5-2,0 2,95 m
7. Alalisvool Märksõnad: elektrivool, voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus, Joule- Lenzi seadus, Ohmi seadus vooluringi osa kohta, aine eritakistus, takistite jada- ja rööpühendus, vooluring, vooluallikas, vooluallika sisetakistus, elektromotoorjõud, Ohmi seadus vooluringi kohta, voltmeeter, ampermeeter. Oskused: vooluringi joonistamise oskus, tingmärkide (vooluallikas, takisti, reostaat, ampermeeter, voltmeeter, lüliti, hõõglamp, kondensaator) kasutamise oskus, ülesannete
s v= kiirus raskusjõud Fr = mg hõõrdejõud Fh = kN = kmg t A N= impulss p = mv töö A = Fs võimsus t m v2 E = mhg E k = pot. energia p kin. energia 2 impulss- keha massi ja kiiruse korrutis. paigalseisval kehal impulss puudub p = mv (kgm/s) p muutub kiirus või mass | F1 = F2 | - vastassuund + samasuund mehaaniline töö- kehale peab mõjuma jõud, mille tagajärjel peab keha liikuma kui = 0° > A = Fs | kui = 90° > A = 0 | kui = 180° > A = Fs | A = Fs cos
8.klass: Valemid, mida läheb kindlasti vaja · Tihedus: = m : V (tihedus = mass : ruumala) põhiühik: g/cm3 · Jõud: F = mg (jõud = mass x 10) põhiühik: N(njuuton) · Rõhk: p = F : S (rõhk = jõ : pindala) põhiühik: Pa(pascal) · Kiirus : v = s : t (kiirus = teepikkus : aeg) põhiühik: m/s · üleslükkejõud : Fü = gV (üleslükkejõud = 10 x ruumala x tihedus) · Töö : A = Fs (Töö = jõud x teepikkus) põhiühik: J(dzaul) · Võimsus : N = A : t (võimsus = töö : aeg) põhiühik: W(watt) · Kasutegur : = A(kasulik) : A(kogu) Vastus protsentides.
Kompressor Labortöö nr 3 Mudel: SIRIO OL 231 CE LUNDAB Võimsus: 1,5 kW 50 Hz 220/240 V 7,5 A Rõhk: 8 atm U/min 2850 Müra: 99 dB Kompressor on algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks. Kompressorit iseloomustab väljuva gaasi rõhk (MPa), rõhutõusuaste kompressorist väljuva gaasi rõhu ja sinna siseneva gaasi rõhu suhe, tootlikkus (m³/s), tarbitav võimsus (kW), kasutegur kompressori teoreetilise võimsuse ja tegelikult tarbitava võimsuse suhe; tüübist ja võimsusest sõltuvalt on kasutegur 0,5 .
Vooluallika kasutegur KATSEANDMETE TABEL Tabel 1: Vooluallika kasutegur ja võimsus Jrk. I I U U N1 -U r R % R/r nr. xmA mA xV V mW V 1 100 50 0 0 0 0,00 2,80 56,00000 0,00000 0,00000 2 95 47,5 1 0,1 4,75 3,57 2,70 56,84211 2,10526 0,03704
või ehk Potensiaalne eneriga= mass x gravitatsiooni konsonant x kõrgus või Potensiaalne energia = Jõud x kõrgus Ühikud: m=kg g= 9,8 N/kg h= m F=N Võimsus Võimsus- füüsikaline suurus, iseloomustab töö tegemise kiirust. N=A : t ehk Võimsus= Töö : aeg Ühikud: N= vatt/ W A= džaul/J t=s Seadme nimivõimsus ja kasutegur. Nimivõimsus- seadme maksimaalne võimsus/ võimsus, mida see seade on suuteline normaalses tööolukorras arendama. Kasutegur- näitab kasuliku töö ja kogu töö suhet. Avalatakse tavaliselt protsentides. η=(kasulik töö : kogu töö) x 100% või η=(väljundenergia : sisendenergia) x 100%
= 210 deg lindi haardenurk B l = 0.6 m lindi laius Sobib ette antud pindsurve tingimusega Trumli pikkus L := Bl + 200mm = 800 mm Leian trumli pöörete arvu rev := 2 rad 1 rpm := min v n tr := = 76.4 rpm (2, lk 212) D 3. Käivitamiseks vajalik elektrimootori võimsus Leian vajamineva elektrimootori võimsuse, kui võimsuse varutegur Kn := 1.25, reduktori kasutegur red := 0.9, veotrumli kasutegur tr := 0.9 (2, lk 212) P v N := Kn = 13.6 kW red tr Valin mootoriks ABB M2QA 180 L6A (3, lk 124), mille võimsus on Nm := 15kW ja pöörete arv n m := 980rpm 4. Ajami ülekandearv nm n m = 980 rpm mootori pöörete arv i := = 12.8
2. Määrata antud tootlikkuse järgi torustiku läbimõõt ja segu kontsentratsioon. 3. Määrata sõltuvalt torustiku trassist torustiku takistus ja vastavalt rõhu lang. 4. Valida vastav elektriajam ja ventilaator. Joonis 1.1 Arvutus skeemi ülesehitus Eesmärgiks on lehtede tõstmine ventilaatori abil ja suunata see läbi sujuva raadiuse, kus peaks rõhulangus tekkima. Arvutusskeemi ülesehitamiseks on vajalik leida sobilik elektrimootor ja tema võimsus P ja valida sobiva õhu tootlikkusega ventilaator. Hetkel olev telgventilaator jääb nõrgaks. Masinale tuleb leida maksimaalne õhukulu V õ ,õhukulu materjali transportimiseks, arvestades õhu liikumistakistusi ja nendest tekkivaid rõhukadusid. Ventilaatoris muundatakse ajami poolt võrgust tarbitav elektrienergia õhu või gaaside liikumisenergiaks (kineetiliseks energiaks) ning ümbruses hajuvaks soojuseks. Ventilaatori peamisteks tehnilisteks näitajateks on
0,5 Ik 0,25 2,3 Patarei 1,0 Ik 0,5 0,75 1,5 Ik 0,75 - Patareid2 on tühjad Rkoormus= 0 0,36 0,032 1.3.1 Allika sisetakistuse väärtus iga kahe mõõdetud koormuspunkti vahemikus, allika sisetakistusel eralduv võimsus; allika poolt arendatav koguvõimsus Tabel 2. Allika sisetakistuse väärtus, allika sisetakistusel eralduv võimsus, allika poolt arendatav koguvõimsus Allikas Koormus Koormus- Allika Rallikas, Psisetakistus Pväljund (W) vool [A] klemmipinge (W) [V] 0 0 13 0 0 0,0 0,5Ik 1 13 0,0 0,0 13,0
............................................................................................................................................... 10 6.Alalisvoolu töö ja võimsus. Joule'i Lenzi seadus. ......................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
