Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsikaline maailmapilt lahendused V (0)

1 Hindamata
Punktid
Ülesanded V 
Lahendusi 
 
2. Milline on süsteemi lõpptemperatuur, kui 100 g toatemperatuuri juures olevasse vette 
sukeldati 100 g massiga raudnael temperatuuriga 40°C? 
 
Antud 
vee mass m1=0,1 kg 
vee temperatuur t1=20ºC 
J ⋅ kg
vee  erisoojus   = 4190
 
1
K
raua mass  = 0,1 kg  
2
raua temperatuur t2=40ºC 
J ⋅ kg
raua erisoojus  = 470
 
1
K
Leida 
lõpptemperatuur t=? 
 
Lahendus 
Lähtume energia jäävusest soojusülekandel 
 
= 0 . 
1
2
Avaldame soojushulgad massi, erisoojuse ja temperatuuri muudu kaudu ja avaldame 
lõpptemperatuuri t
m c (− ) + m c (− ) = 0
1 1
1
2 2
2
m c t − m c t m c t − m c t = 0
1 1
1 1 1
2 2
2 2 2
 
(m c m c )m c t m c t  
1 1
2 2
1 1 1
2 2 2
m c t m c t
1 1 1
2 2 2
m c m c
1 1
2 2
Arvutame 
0,1⋅ 4190 ⋅ 20 + 0,1⋅ 470 ⋅ 40
4190 ⋅ 20 + 470 ⋅ 40
 
=
≈ 22  
0,1⋅ 4190 + 0,1⋅ 470
4190 + 470
Vastus: süsteemi lõpptemperatuur on 22ºC. 
 
7.  Kujutle,  et  40 000  km  pikk  terasest  toru  paigutati  ümber  Maa-sarnase  planeedi   ekvaatori  
tihedalt  vastu  maad  ning  seejärel  soojendati  toru  terves  ulatuses  1°C  võrra,  mille  tagajärjel 
toru pikenes. Kas roti suurune elukas pääseks nüüd maapinna ja toru vahelt läbi? 
 
Antud 
toru algpikkus 
7
40000  km = 4 ⋅10 m  
0
temperatuuri muut  ∆= 1 

1
terase joonpaisumistegur 
6
α = 12 ⋅10
 
K
Leida 
ringi raadiuse muutus  ∆= ?  
 
Lahendus 
Algul leiame, kui palju toru pikenes.  
 
l
∆ = αl
t
∆  
0
Kuna toru on paigutatud ümber planeedi, siis toru moodustab ringjoone ning toru pikkus on 
võrdne ringi ümbermõõduga Ü
 
Ü = 2π 
Toru  pikenemine  tähendab, et ringi ümbermõõt suureneb: 
 
l
∆ = Ü

= 2π R
∆ . 
Viimasest avaldisest avaldame raadiuse muudu 
l
αl
t

 
0
R
∆ =
.  


Arvutame 
6

7
12 ⋅10 ⋅ 4 ⋅10 ⋅1
480
 
R
∆ =
≈ 76 m  


Vastus: peale pikenemist on maapinna ja toru vaheline  vahemaa  76 m, järelikult roti suurune 
elukas pääseb vabalt läbi. 
 
9. Ööpäeva jooksul langeb Maa mingisse piirkonda Päikeselt tulevat energiat keskmiselt 200 
W/m2. Sa  tahad  ehitada maja, mille võimsuslik vajadus on 3 kW ning energiatoide rajaneks 
vaid Päikeselt tulenevale energiale. Tänapäevase tehnoloogiaga (päikesepaneelidega) saab 
muuta päikesekiirgust  elektrienergiaks kasuteguriga 10%. Kas antud olukorras saaksid 
mahutada  kollektorid  oma õue? 
 
Antud 
W
võimsus pinnaühiku kohta  = 200
 
2
m
kasulik võimsus  N
= 3 kW = 3000 W  
kas
kasutegur η = 10%  
 
Leida 
päikesepaneelide pindala  = ?  
 
Lahendus 
Kui päikesepaneelide pindala on S, siis nende koguvõimsus on 
 
kS 
Kasutegur on kasuliku võimsuse ja koguvõimsuse suhe 
N
N
 
kas
kas
η =
 
N
kS
Viimasest avaldisest avaldame pindala S 
N
 
kas
=
 
kη
Arvutame 
3000
 
2
=
= 150 m  
200 ⋅ 0,1
Vastus: vajalik päikesepaneelide pindala on 150 m2. 
Füüsikaline maailmapilt lahendused V #1 Füüsikaline maailmapilt lahendused V #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 21aastat Õppematerjali autor
Ülesanded 5

Sarnased õppematerjalid

FAASISIIRDED
12
pdf

FAASISIIRDED

KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Soojendamisel vajaminev soojushulk arvutatakse valemist Q = c m T , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja T temperatuuri muut. Sulamiseks vajalik soojushulk Q =m , kus m on sulatatava keha mass ja tema sulamissoojus. Sulamine toimub kindlal, igale ainele iseloomulikul sulamistemperatuuril. Aurustumiseks vajalik soojushulk Q = rm , kus m on aurustatava vedeliku mass ja r aurustamistemperatuurile vastav aurustumissoojus. Aurustumissoojus sõltub temperatuurist ja tavaliselt antakse see aine keemistemperatuuri jaoks. Aine põlemisel eralduv soojushulk Q =m , kus m on põletatava aine mass ja aine kütteväärtus. 1 Näidisülesanne 1. Kui suur on 3 kg alumiiniumi soojendamiseks temperatuurilt 20 0 C temperatuurini 80 0 C vajaminev so

Füüsika
Füüsika ülesanded lahendustega
4
pdf

Füüsika ülesanded lahendustega

LIIKUMISHULK 1. Kui suur on 10 tonni kaaluva veoki liikumishulk, kui ta kiirus on 12.0 m/s? Kui kiiresti peaks sõitma 2-tonnine sportauto, et ta liikumishulk oleks sama? p 10t p m v v1 12.0m/s p m v 1000kg 12.0m/s 120'000kg m/s p2 2t . p 120'000kg m/s v2 ? v 60 m m 2'000kg s 2. Pesapall massiga 0.145 kg veereb y-telje positiivses suunas kiirusega 1.30 m/s ja tennispall massiga 0.0570 kg y-telje negatiivses suunas kiirusega 7.80 m/s. Milline on süsteemi summaarse liikumishulga suurus ja suund? v2 7,80m/s p1 m1 v1 0,1885kg m/s m2 0.0570kg

Füüsika
Füüsika lahendused 45-86
38
pdf

Füüsika lahendused 45-86

LIIKUMISHULK JA JÕUIMPULSS 45. Pall massiga 0.40 kg visatakse vastu kiviseina, nii et ta liigub horisontaalselt edasi- tagasi. Tema kiirus enne põrget on 30 m/s ja pärast põrget 20 m/s. Leida liikumishulga muut ja keskmine jõud, mida sein avaldab pallile, kui põrge kestab 0.010 s. Lahendus: Joonis. Palli mass m = 0,4 kg Palli kiirus enne põrget v1= -30 m/s Palli kiirus pärast põrget v2= 20 m/s Põrke kestvus t = 0,010 s Liikumishulk e. impulss (vektor) ⃗ ⃗ ⃗ 0,4 30 / = 2 / ⃗ 0,4 20 8 / Liikumishulga muut avaldub ⃗⃗⃗⃗⃗⃗ ⃗ ⃗ 8 2 / Keskmise jõu leiame järgmiselt ⃗⃗⃗⃗⃗⃗ / ⃗⃗ = 2000 / = 2000 N

Füüsika
Nimetu
13
doc

Nimetu

JUHEND VEEBOILERI SOOJUSLIKUKS JA HÜDRAULILISEKS PROJEKTARVUTUSEKS Veeboileriks on antud juhul 1-sektsiooniline kesttorusoojusvaheti. Arvutamisel tuleb arvestada lähteandmetega, mis on toodud eraldi lehel. Enne arvutuste teostamist tuleb tutvuda kesttorusoojusvaheti ehitusega ja tööpõhimõttega (vt. loengumaterjale). Töö- ja arvutuskäik 1. Sissejuhatus Esitada töö eesmärk ning kirjeldada aparaadi tööd koos tähtsamate parameetritega. 2. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Enne temperatuuride graafiku (joonis 1) koostamist tuleb kindlaks teha mõlema keskkonna alg- ja lõpptemperatuurid. Toote (kuuma vee) puhul on teada nii alg- kui lõpptemperatuur (t1, t2). Auru temperatuur on aga protsessis konstantne (ta). Juhul kui on antud ainult auru rõhk (pa), siis tuleb temperatuur leida aurutabelist. Näide. Oletame, et sekundaarauru rõhk pa = 0,39 ata. Sellele vastab temperat

Kategoriseerimata
Veeboileri soojuslik ja hüdrauliline projektarvutus
32
pdf

Veeboileri soojuslik ja hüdrauliline projektarvutus

Eesti Maaülikool VLI Toiduainetööstuse tehnoloogilised protsessid ja üldseadmed Veeboileri soojuslik ja hüdrauliline projektarvutus Projektarvutus Koostaja: Maarja Laur Juhendaja: Tauno Mahla Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe........................................4 2. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused.....................5 3. Vee voolukiirus aparaadis.................................................................................................................5 4. Aparaadi soojuskoormus..........

Tehnoloogia
Veeboileri ülesanne
9
doc

Veeboileri ülesanne

1. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Vee algtemperatuur t1= 20 °C Vee lõpptemperatuur t2= 87 °C Auru temperatuur tuleb leida aurutabelist. Primaarauru rõhk pa = 1,2 ata. Sellele vastab temperatuur ta = 105 °C. Keskmine logaritmiline temperatuuride vahe kütteauru ja vee vahel: t 2 - t1 87 - 20 67 67 t = = = = = 43,2 ta - t 1 105 - 20 ln ( 4,722 ) 1,552 °C ln ln ta - t 2 105 - 87 t= 43,2 °C Joonis 1. Boileri töö temperatuuride graafik 3. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused Vee keskmine temperatuur: tkesk = ta ­ t ; °C tkesk = 105 ­ 43,2= 61,8 °C tkesk = 61,8 °C Selle temperatuuri järgi leian veetabelist järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur = 0,567 kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = 983,2 kg/m3 Erisoojus c = 1,004 kcal/kg°C Kinemaatiline visko

Tööstuslikud protsessid
Füüsika valemid
16
doc

Füüsika valemid

U=E*d (U-pinge, E-väljatugevus) Wp=qU/2 > Wp=cU2/2 (Wp-pot.en, q=e-laeng=-1,6*10-19c, c-mahutavus) Coulomb`i seadus-F=k*q1q2/r2 (F-jõud, k=9*109N*m2/c2) Mahtuvuse-C=q/U> q=C*U> U=q/C Takistuse sõltuvus materjalist ja mõõtmetest-R=*l/s (l-juhi pikkus, s-m2) Ohmi seadus seadus I=U/R. Voolutugevus I A, mA, kA I=U/R Pinge U V, mV, kV U=IR Takistus R , k, R=U/I Elektrivoolu töö J, kJ A=Pt A=IUt Elektrivoolu võimsus P W, kW, MW P=IU P=A/t Elektrivoolu toimel soojushulga Q J, kJ Q=I2 Rt arvutamine Tihedus kg/m3, g/cm3 =m/v Erisoojus c J/kg, °C c=Q/mt Soojushulk

Füüsika
Boileri arvutus
10
doc

Boileri arvutus

Eesti Maaülikool VLI Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakond VEEBOILERI SOOJUSLIK JA HÜDRAULILINE PROJEKTARVUTUS Praktiline töö nr 5 Koostas: Gerda Niilo Juhendas: Tauno Mahla Tartu 2010 1. Sissejuhatus Töö eesmärgiks on välja selgitada veeboileri kaod tootmise liinis,peamised ehituslikud näitajad, küttepinna arvutused ja veel välja tuleb selgitada pumba tootmisvõimsus. Need kõik andmed on olulised kui planeerida tootmisliini või ükskõik , kus kasutatakse veeboilerit. Veebolieri töö ülesanne on 25 kraadine vesi, mis pumbatakse boilerisse, üles soojendada 80kraadini. Selleks tehakse vajalikud arvutused, võttes arvesse vee füüsikalised omadused, vee voolukiirus aparaadis, aparaadi soojuskoormus, auru kulu antud protsessi läbiviimiseks, sooju

Tööstuslikud protsessid




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun