2 2 kNm kus posti ligikaudne laius on valitud b1 = 0,5 m. Posti ristlõiget arvutame paindetugevusest suurendades tugevuse varutegurit S. M R 355 M = [ ] = eH = 178 W S 2 MPa Posti materjaliks on valitud teras S355J2H (EN10219) [4]. Keemiline koostis: C 0,2%; Mn 1,6%; P 0,035%; S 0,035%. Mehaanilised omadused: voolavuspiir ReH (y) = 355 MPa; tugevuspiir Rm (u) = 490 630 MPa; elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. Siis ristlõike minimaalne telgvastupanumoment 3 M 94 10 3 W = 0,528 10 -3 [ ] 178 10 6 m3 = 528 cm3. Valime ümartoru 323,9 mm seinapaksusega T = 8 mm [4]. Mõõtmed ja ristlõige parameetrid Ümartoru 323,9 mm. seinapaksus T = 8 mm;
Maria Paat LEGEERTERASED REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-21a Juhendaja: T. Pihl Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Teras on sitke ning läikiv metallide sulam, mille põhiliseks komponendiks on raud, kuid sinna on lisatud ka teisi ühendeid nagu näiteks süsinikku kuni 2,14%. Kõik me oleme näinud ja teame mis on roostevaba teras, kuid paljud ei tea, et selline terase liik on saadud just legeerimise teel. Legeerimiseks nimetakse struktuuri muutvate ning teatavaid kindlaid füüsikalis-, keemilis- või mehaanilisi omadusi andvate lisandite, niinimetatud legeerivate elementide manustamine metallisulamile (antud juhul terastele). Roostevaba teras sisaldabki lisaks rauale ja süsinikule ka vähemalt 10,5% kroomi ning tavaliselt ka vähestes kogustes niklit, molübdeeni ja veel teisi ühendeid. Et saada erinevaid omadusi samale materjalile on vajagi materjale legee...
ainet või karbonaate. Vundamentide rajamine rohkesti orgaanilist ainet või karbonaate sisaldavale pinnasele on lubamatu. Tehispinnas on inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas: kultuurikiht, heitmed (prügi, tuhk), aherainekogumid. 6. PINNASE FÜÜSIKALISED OMADUSED. Lõimis-Terastikuline koostis Erimass (tihedus)-kN/m3 Poorsus-Pooride maht/osakeste mahuga Veesisaldus- kaalu % kuiva pinna suhtes Küllastusaste-Piir kus pinnas ei suuda enam midagi endasse võtta 7. VOOLAVUSPIIR WL JA PLASTSUSPIIR WP, LÜHIKE SELGITUS. Savipinnaste iseloomulikke niiskusi, mille juures rikutud struktuuriga savipinnas läheb ühest olekust teise, nimetatakse Atterbergi piirideks. Need on plastsuspiir (rullpiir) ja voolavuspiir. Plastsuspiir (rullpiir) - wp - on niiskusesisaldus, mille tühisel vähenemisel pinnas läheb üle poolkõvasse olekusse. Plastsuspiir-Veesisaldus, mille puhul selle väikenegi vähendamine muudab plastse savi kõvaks.
Sulamistemperatuur 933,15 K (660 °C) Keemistemperatuur 2792,15 K (2519 °C) Tihedus 2700 kg/m³ Omadused-Füüsikalised Alumiinium on suhteliselt pehme, vastupidav, kerge, plastne ja hästi sepistatav metall, mille värvus varieerub olenevalt pinna karedusest hõbedasest matja hallini. Alumiinium ei ole magneetiline ning süttib raskelt. Puhas alumiinium on suhteliselt hea nähtava valguse ning ülihea infrapunakiirguse peegeldaja. Puhta alumiiniumi voolavuspiir on 711 MPa ning sulamite oma 200600 Mpa. Alumiiniumi tihedus ja jäikus on umbes 1/3 terase omast. Alumiinium on kergesti pressitav,valatav ja freesitav. Alumiinium on väga hea soojus- ja elektrijuht. Alumiiniumil on 59% vase soojus- ja elektrijuhtivusvõimest 3 korda väiksema tiheduse juures. Alumiinium on suuteline olemaülijuht. Keemilised Alumiinium peab korrosioonile hästi vastu, kuna oksüdeerumisel tekib õhuke pindmine alumiiniumoksiidi kiht, mis takistab edasist oksüdeerumist
puhul ohutuks loetud pinge: [S ] [S ] kus: []; [] lubatav normaalpinge ja lubatav nihkepinge, [Pa]; lim; lim materjali piirseisundile vastavad normaal- ja nihkepinge (piirpinged, saadud vastavate teimidega), [Pa]; [S] nõutav (normatiivne) varutegur. Sitketele materjalidele: [ ] = voolavuspiir Y ja [ ] = voolavuspiir Y ; [S ] [S ] Rabedatele materjalidele: [ ] = tugevuspiir U ja [ ] = tugevuspiir U . [S ] [S ] 2.6.2. Tugevustingimused Tugevustingimus = pingete väärtused ei tohi ületada lubatavate pingete väärtusi mitte
39. Millised nõuded esitatakse laagriterastele? Peavad olema suure kõvadusega ja väga ühtlase mikrostruktuuriga. Suur kõvadus ja kulumiskindlus. 40. Mis on kiirlõiketerased? Kiirlõiketerased on enimkasutatavaid tööriistateraste gruppe. Kiirlõiketerastest valmistatakse rauasaelehti, keermelõikureid, freese, stantse jpm. 41. Millised nõuded esitatakse vedruterastele? Vedrumaterjalile peamine nõue on kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. 42. Mis on kuumuskindlate teraste roometugevus? 43. Mille sulamid on malmid? Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suuremasüsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. 44. Malmide liigitus vastavalt grafiidiosakeste kujule? hallmalm ( lamelse kujuga grafiit )
sammuga 2,5 m. 5.2 ROSTVÄRGI ARVUTUS Betooni klass C25/30 28 päeva vanuse betooni silindriline normsurvetugevus f ck=25 MPa. Betooni omaduse osavarutegur c=1,5. f ck 25 Betooni silindrilise survetugevuse arvutusväärtus f cd= = = 16,7 MPa. c 1,5 Armatuuri klass A-III. Armatuurterase normatiivne voolavuspiir fyk=390 MPa. Armatuurterase omaduse osavarutegur s=1,15. f yk 390 Armatuurterase arvutuslik voolavuspiir fyd= = = 339 MPa. s 1,15 Põikarmatuuri arvutuslik voolavuspiir f ywd=340 MPa Rostvärgi kõrguseks valin 600 mm ja laiuseks 1200 mm. Vaia ots läheb rostvärgi sisse 100 mm. Sisejõud: q l 2 479 2,5 2
3,5 Komposiit 10,3 2,9 30 50 1,5 50 1,1 37 50 0 8... 1,61 31 ristikiudu 45 Vajalikud valemid arvutuste jaoks: Rm= Rp= A=*100% Tähised: F- teimikule rakendatud jõud S -teimiku pindala(0-alg, 1-lõpp) L- teikiku pikkus(0-alg, 1-lõpp) Rm - tõmbetugevus Rp - tinglik voolavuspiir E materjali vastupanu elastsele deformatsioonile ehk elastsusmoodul A katkevusvenivus (suhteline pikenemine protsentides purunemiseni) Vastupidavus löökkoormusele: Teimiku soone tüüp Nurgad Purustustöö Katsetustemperatuur Purunemispinna kraad KU või KV J iseloom S355 - 198 toatemperatuur Tuhm, kihiline
Vali üks: a. avalõikamine, tõmbamine, puhastamine b. väljalõikamine, avalõikamine, painutamine c. tükeldamine, sügavtõmbamine, äralõikamine d. väljalõikamine, sügavtõmbamine, äralõikamine Küsimus 14 Vale Hinne 0,0 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on nõuded külmsurvetöödeldavate metallisulamite omadustele? Vali üks: a. väike kõvadus, ebaühtlane struktuur b. madal tõmbetugevus, kõrge löögisitkus c. väike elastsusmoodul, kõrge Tsul d. madal voolavuspiir, ühtlane struktuur Küsimus 15 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millistel painutusstantsi elementidil on kõige suurem mõju painutamise jõudule? Vali üks: a. templi ja matriitsi raadiused b. matriitsi ava laius ja matriitsi raadius c. matriitsi ava laius ja templi raadius d. painutusjoone pikkus ja matriitsi raadius Küsimus 16 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst
stantsiterased,kiirlõiketerased),eriterased(roostevabad,kuumuskindlad,kulumiskindlad) Terase tavalisandid: süsinik, räni, mangaan, fosfor. Terase juhulisandid: lämmastik, hapnik,vesinik. Kõvad ja haprad tsementiidiosakesed tõstavad terase vastupanu deformeerimisele, vahendavad terase plastsust ja sitkust. C-sisalduse suurenedes kasvab tsementiidi kogus terase struktuuris ning koos sellega terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir, vähenevad aga plastsusnäitajad (A ja Z) ning sitkusnäitajad (KU), kasvab vastupanu väsimuspurunemisele. C-sisalduse tõusuga kaasneb terase tiheduse vähenemine, vähenevad ka soojusjuhtivus ja magnetomadused. Terast kasutatakse: noad/kahvlid,purgid,piimapaagid,keedukatlad. Terase tähistus on EN10027. 9. Malmid. Malmide struktuur, omadused, kasutamine. Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4
Vali üks või enam: 1. ReH= 615; Rm= 660; A50= 17,5 2. ReH= 400; Rm=800; A50=9 3. ReH=100; Rm=400; A50= 0,5 Küsimus 16 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Arvutada tõmbetugevuse Rm, kui jõud Fm on 9829 N ja teimiku ristlõike pindala Sο on 107 mm2. Vastus anda sajandiku täpsusega. 91,86 Vastus: N/mm2 MPa Küsimus 17 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Arvutada tinglik voolavuspiir Rp0,2, kui jõud F0,2 on 11300 N ja teimiku ristlõike pindala Sο on 159 mm2. Vastu esitada kümnendiku täpsusega 71,1 Vastus: MPa N/mm2 Küsimus 18 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Arvuta katkeahenemine Z, kui teimiku esialgne ristlõike pindala on 96 mm2 ja teimiku minimaalne ristlõikepindala katkemiskohas on 30 mm2. 68,75
pooltoodeteks, valtsmetalliks sorditeras, 13) A% : katkevenivus A% lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted. 2) C- teraste omadused Lo-L Süsiniku sisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning ¿ ; kus Lo teimiku vastupanu väsimuspurunemisele; vähenevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad. Süsinik avaldab (¿¿ Lo)100 mõju ka terase külmahapruslävele, soodustades terase haprumist madalatel temperatuuridel.
Pärast karastamist on tardlahuse struktuuriga sulam madalate tugevusomadustega, ent on suure plastsusega. Vanandamine seisneb karastamisele järgnevas seisutamises toatemperatuuril mõne ööpäeva kestel (loomulik vanandamine) või kõrgendatud temperatuuril alates mõnest tunnist (kunstlik vanandamine). Vanandamise käigus toimuvad üleküllastunud tardlahuses muutused (eraldub CuAl2), mille tulemusena sulam tugevneb. Vanandamisel tõuseb sulami kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir. Seejuures väheneb aga plastsus ja sitkus. Tabel 1.26. Alumiiniumisulamite pehme- lõõmutus EN Tlõõm Kestus tunnusnr. °C min AW-1050 380...450 30 AW-1200 380...450 30 AW-2014 380...420 30 (30°/min) kuni 250 °C
haprad metallid) löökpaindeteim, vahel ka väändeteim. 5.1. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metall- materjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Katsetamisel tõmbele määratakse tugevusnäitajatest: a) tõmbetugevus Rm, see on maksimaaljõule Fm vastav mehaaniline pinge. Rm = Fm/So, kus Fm - maksimaaljõud, So - teimiku algristlõikepindala. Joonis 5. Plastne materjal b) voolavuspiir ReH (ülemine) ja ReL (alumine) – ReH - pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist, ReL - pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel. 7 Joonis 6. Habras materjal 5.2. Löökpaindeteim Katsetamine löökpaindele on materjali sitkus- näitajate määramise põhiline meetod. Katsetamine löökpaindele võimaldab otsus- tada selle üle, kas materjalil on kalduvus haprale purunemisele.
terast traatarmatuuriks, termiliselt või mehaanilise ettetõmbega tugevdatud terast varras- armatuuriks. (a) (b) Joonis 2.1 Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 15 Füüsikalist voolavuspiiri omava armatuurterase σ−ε diagramm on näidatud joonisel 2.1(a). Seda iseloomustavad voolavuspiir fy, tõmbetugevus ft ja tõmbetugevusele vastav suhteline pikenemine εu. Füüsikalist voolavuspiiri mitteomaval terasel [joonis 2.1(b)] käsitletakse voolavuspiirina tera- se 0,2% kontrollpinget f0,2, millele vastav terase plastne deformatsioon on 0,2%. Terase kasutatavuspiiri raudbetoonkonstruktsioonis määrab ära tema voolavuspiir (voolavustugevus), sellest suurema pingega kaasneb konstruktsiooni purunemisele (või kasu- tuskõlbmatuks muutumisele) viiv pragude arenemine
TIG kõik metallid alates 0,15mm ISO International standar organisation EN euronormatiiv EN2871 keevitaja kutsestandard EN-4063 keevitusprotsesside standard Keevituspositsioonid: 7põhipositsiooni + 2lisapositsiooni PA allasend ehk põrandaasend PB allnurk ehk põrandanurk PC horisontaalseinad PD ülanurk ehk laenurk PE laeasend ehk ülapeaasend PF vertikaal alt -> üles PG vertikaal ülevalt -> alla Minimaalne voolavuspiir elastsus läheb üle plastsusele Re Metallide keevitatavus Keevitatavuse põhikriteeriumid külmpragudekindlus tekkivad valdavalt keevisõmbluse kõrval termomõju tsoonis, keevituse ajal või kuni 48h pärast keevitamist. Tekke põhjuseks materjali karastumine kuumpragudekindlus tekkivad keevisõmbluses keevitamise ajal. Tekke põhjuseks materjali liigne elastsus. korduvkuumutuse pragudekindlus tekivad keevise kihtide vahel, vale soojusreziimi tõttu
Millest lähtuvalt valib tehnoloog kuumsurvetöötluse temperatuuri (teraste näitel)? Vali üks: a. sulamistemperatuurist ja faaside piirkondadest b. ainult sulamistemperatuurist c. kasutatavate seadmete piirangutest d. mehaanilistest omadustest Küsimus 9 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on nõuded külmsurvetöödeldavate metallisulamite omadustele? Vali üks: a. väike kõvadus, ebaühtlane struktuur b. madal voolavuspiir, ühtlane struktuur c. väike elastsusmoodul, kõrge Tsul d. madal tõmbetugevus, kõrge löögisitkus Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millist termotöötlusviisi kasutades on võimalik kõrvaldada deformeeritud metalli kalestusnähud? Vali üks: a. noolutamist b. lõõmutamist c. rekristalliseerumist d. kalestumist Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst
· boorteraseid. 5) Masinaehitusterased ja nende omadused. Kasutamine. Tsementiiditavate terastena kasutatakse madalsüsinikteraseid (0,1...0,25%C), mille kõvadus peale tava- karastust on väike. Peale tsementiitimist (pinnakihi rikastamist süsinikuga, C-sisaldus viiakse ca 1%-ni), karastamist ja madalnoolutamist on nende pinnakõvadus 58...62 HRC, südamiku kõvadus aga 30...42HRC. Tsementiiditavate teraste südamik peab olema heade mehaaniliste omadustega, eriti tähtis on kõrge voolavuspiir, mille tagab eelkõige peeneteraline struktuur. Ka pinnakihis on oluline peeneteraline struktuur jämeteraline tsementiiditud kihi struktuur toob pärast termotöötlust pinnakihis kaasa väsimus- tugevuse languse. Tsementiiditud kihi paksus on tavaliselt 0,5...2 mm, mille struktuur sügavuti muutub sujuvalt südamiku struktuuriks. Tsementiiditavaist terastest valmistatakse selliseid masinaosi nagu hammasrattad, ketirattad, nukid jm. Parendatavad terased
Mutter ja polt valitakse samast tugevusklassist. Poldi täielik tähistus: ISO 4014 – M10 × 60 – 8.8 – A2E, kus M 10 – meeterkeere, nimiläbimõõt 10 mm, 60 – poldi pikkus, 8.8 – tugevusklass, A2 – tsingitud (A), kate 5 mkm, E – sile, värvimata ISO 8765 – M20 × 2 × 60 – 8.8 2 – peenkeere, tõus 2,0 mm, 8.8 – Re = 8x8x10 = 640 N/mm2 8 = 1/100 Rm = 800 N/mm2 Tabel 1. Poltide tugevusklassid Tugevusklass Tõmbetugevus Voolavuspiir Rm Re N/mm² (Rp0,2 ) N/mm² 4.6 400 240 5.6 500 300 5.8 500 400 6.8 600 480 8.8 800 640 10.9 1000 900 12.9 1200 1080 Poldipeade kujud 1. Peitpea 2. Ümarpea 3. Kuuskant 4
227 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1. Kohalikud pinged Kohalik pinge = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge ehk pingekontsentratsioon Kohaliku pinge põhjused (allikad): · varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; · väikesele pindalale koondunud koormused ehk punktkoormused; · lokaalsed soojuseffektid ja nende tagajärjed (keevisõmblus); · materjali struktuuri järsud muutused (defektid) jne. 15.1.1. Pingekontsentraatorid Pingekontsentraator = koormatud varda (detaili) geomeetria järsk muutus (Jo...
Külmtöötlus Vähese süsinikusisaldusega terase tõmbekoormamisel üle voolavuspiiri säilivad pärast koormuse eemaldamist jäävdeformatsioonid. Kui sama katsekeha koormata uuesti, on pinge ja deformatsiooni seos lineaarne ca kuni eelmise koormamise lõppkoormuseni. Seega on terase voolavuspiir kasvanud. Korduvalt selliselt toimides on katsekeha saanud uued tugevusnäitajad, kusjuures o voolavuspiirkond on kadunud; voolavuspiir asendatakse nn. 0,2% piiriga; o proportsionaalsuspiir ja elastsuspiir on tõusnud; o kõvadus on suurenenud ja sitkus vähenenud; o kalduvus vananeda on suurenenud; o terase kuumenemisel (näit. tulekahjul) külmtöötlemisega saadud omadused kaovad - seega külmtöödeldud terast ei tohi (välja arvatud erandjuhtudel) keevitada. Külmtöötlus on näiteks o traadi ja varraste tootmine külmtõmbamise teel; o lehtterase ja pleki külmvaltsimine teel. Termiline töötlemine
materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Kulumine on kahjulik nähtus, mida püütakse vähendada kulumiskindlate materjalide või sobivate määrdeainete kasutamisega või muul viisil. Materjalide mehaanilised omadused Materjali vastupanu deformeerimisele ja purunemisele iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Materjalide tugevusnäitajaks on tugevuspiir (Rm). Metallidel veel voolavuspiir (ReH) või tinglik voolavuspiir (Rp) ja väsimuspiir (-1). Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Tuntumad kõvadusteimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsaku (identori) surumisel uuritava materjali pinda. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist.
On põhiliseks legeerivaks lisandiks kiirlõiketerastes W ja Mo kõrval, tõstes terase soojuspüsivust ( tõus kuni 12% Co-sisalduseni). Co takistab kõrgetel töötemperatuuridel noolutamisel karbiidide eraldumist martensiidist. Koobaltit sisaldavad kiirlõiketerasest tööriistad püsivad eriti teravad. Vask -Cu- sisalduse kasvuga kaasneb terase mehaaniliste omaduste tõus. Väikese C-sisaldusega (alla 0,1%) terastes Cu- sisaldusel 1,0...1,5%. Kõrge on ka vaskteraste voolavuspiir (üle 0,9 tugevuspiiri). Parandab oluliselt teraste korrosioonikindlust niiskes õhus. Neil terastel on ka madal külmhapruslävi (alla -40 kraadi Celsiust (C°)). Plii - ei lahustu terases ei vedelas ega tahkes olekus, vaid esineb seal väga väikeste osakestena soodustades seega terase lõiketöötlemisel murduva laastu teket ja määrivat toimet. Sellest tulenevalt lisatakse automaaditerastesse lõiketöödeldavuse parandamiseks väävli ja fosfori kõrval pliid (0,1...0,2%).
Materjaliõpetus Ranner Alasild EL108 Õpetaja: Märt Varul Õppeaasta: 2008-2009 Sissejuhatus Sõna materjal tuleneb ladinakeelsest sõnast materia, mis tähendab ainet. Materjalid mis on märit loodusest on looduslikud materjalid. Tehnikas kasutatakse materjalid tehnomaterjalid. Metall, plast, keraamilised ja kamparitmaterjalid on peamiselt masinates ja aparaatides. Enam levinumalt on kasutusel vähemalt 400. Sorti teraseid, üle 200. Liigi plaste. Materjalide struktuur ja omadused Materjalide aatomistruktuur Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuriühikuks on aatom, mis koosneb põhiliselt laetud tuumast ja seda ümbritsetavatest elektronkattest. Aatomit...
Alumiiniumi tootmine, tema sulamid ja kasutamine REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Tehnikainstituut Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 Sisukord Tiitelleht ............................................................................................................ ..............................1 Sisukord........................................................................................................... 1 Sissejuhatus..................................................................................................... 2 Alumiinium..............................................................................
TÖÖ NR.4 METALLIDE OMADUSTE MÄÄRAMINE Proovikeha andmed d = 0,58 cm F = = 0,26 = 5,80 cm 770 / 0,26 = 2961,54 kg / ; MPa = 7,20 cm = 1150 / 0,26 =4423,08 kg / ; MPa Pv = 770 kg 24,14% = 1150 kg Töö tulemuste vormistamine 1. Pulga ristlõike pindala F = 0,26 2. Voolavuspiir 2961,54 kg / 3. Tõmbetugevus kg / 4. Suhteline pikenemine 24,14 % 5. Terase mark C38/23 2. Metalli kõvadus 2. Pärast katset mõõdetakse ära tekkinud jäljendi läbimõõt d kümnendiku mm täpsusega. Andmed: D= 5 mm ; k = 30 ; d = 2,5 mm 3. Leiame kõvaduse valemiga: P = 30 * 5*5 = 750 (kg) 4. Terase puhul on kõvadus ja tõmbetugevus enam-vähem kindlas seoses 5. Tabeli järgi määratud terase mark on C46/33 ; Nõutud piirtugevus
kesksordimetall (30...80 mm), lihtprofiilid c. õhuke plekk 0,2...3,9 mm, foolium <0,2 mm d. paks plekk 4...160 mm, vardad läbimõõduga kuni 100 mm Küsimus 28 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgistatud Kliki küsimuselt märgistuse eemaldamiseks Küsimuse tekst Millised on nõuded külmsurvetöödeldavate metallisulamite omadustele? Vali üks: a. madal tõmbetugevus, kõrge löögisitkus b. väike kõvadus, ebaühtlane struktuur c. madal voolavuspiir, ühtlane struktuur d. väike elastsusmoodul, kõrge Tsul Küsimus 29 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Alasialuse massi suurendamisel löögitöö (-energia) Vali üks: a. suureneb b. väheneb c. väheneb oluliselt d. ei muutu Küsimus 30 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Igakülgse tõmbedeformatsiooniolek tekib Vali üks:
(S<0,055%, P<0,055%) Ehitusterased (S) – ehituses kasutatav valtsme, mida toodetakse tavaterasest. Materjale markeeritakse voolavuspiiri järgija seetõttu kas.eritähiseid, mis näitavad, et tegemist pole terase R m-ga. J– löökpainde teimi purustustöö 27 J, K – 40 J, L – 60 J. R – sitkuse määramine temperatuurile: R= +20˚C, 0 - 0˚, 2 - 20˚, 3 - 30˚, 6 - 60˚. SFS EN 10025/93 S 235 JR – Soome Eurost.vastav ehitusteras, voolavuspiir 235 MPa, J – löökpainde teimi purustustöö 27 J, R - ruumitemp Süsinikkvaliteetterasest (C) valmistatud detaile kasutatakse termotöödeldult. Õige termotöötluse temp määramiseks on vaja teada terase süsinikusisaldust, seepärast markeeritakse need terased koostise/ C-sisalduse järgi. C-sisaldus sajandik%des. EN 10083 – parendatav C-kvaliteetteras, C>0,25%, seda saab kohe karastada EN 10084 – tsementiiditav C-kvaliteetteras, C<0,25%, ei karastu
Terase termotöötlemine Terase struktuurimuutused termotöötlusel Terase termotöötlemine seisneb terase kuumutamises üle faasipiiri(de) ning järgnevas jahutamises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. Selle põhjal eristatakse kahte peamist terase termotöötluse moodust: · lõõmutamine (kuumutamine aeglase jahutamisega faasimuutused toimuvad täielikult), · karastamine (kuumutamine kiire jahutamisega faasimuutused ei leia aset või toimuvad osaliselt). Lõõmutamine Karastamine Plastsus suureneb Kõvadus tõuseb Sisepinged vähenevad Tugevus suureneb Survetöödeldavus Sitkus väheneb paraneb Kulumiskindlus Struktuur peeneneb suureneb Lõiketöödeldavus paraneb Sõltuvalt temperatuurist on raua- süsin. Sulamites järmised struktuurid:...
..150 °C) vanandamisel ei täheldata üleküllastunud tardlahusest liigse vase eraldumist – toimub vaid vase aatomite ümberpaigutus tardlahuse kristallivõres ja vaserikaste tsoonide teke. Kuumutamisel 200...250 °C toimub stabiilse ühendi CuAl2 teke. [11] Vanandamine põhineb asjaolul, et süsteemi sulamites esineb piiratud lahustuvus, mis erineb suuresti madalal ja kõrgel temperatuuril. [11] Vanandamisel tõuseb sulami kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir. Seejuures väheneb plastsus ja sitkus. [11] Lõõmutamine võib olla homogeniseeriv või rekristalliseeriv. [11] Homogeniseeriva lõõmutamise eesmärk on kõrvaldada dendriitset likvatsiooni(metalli kristallide koostise ebaühtlust). Lõõmutatakse temperatuuril 450...520 °C kestusega 4...40 h ning jahutatakse õhus või koos ahjuga. [11] Rekristalliseeriva lõõmutamise eesmärk on kõrvaldada kalestumine ja peenendada tera. Lõõmutatakse temperatuuril 350...500 °C kestusega 0,5...2 h
28 7 SURVEJÕU JA PAINDEMOMENDIGA KOORMATUD POSTIJALG 7.1 Posti jala alusplaadi arvutus Konstrueerida ja arvutada posti HE 320A jala alusplaat ja ankrupoldid! Ankrupoldid M36 (Ø30 mm, As = 816 mm2- keermestatud osa pindala) Ankrupoldi tugevusklass 8.8 (tõmbetugevus fub = 800 N/mm2). Vundamendi betooni C30/37 (arvutuslik survetugevus on fcd = 20 N/mm2). Alusplaadi terase tugevusklass on S235, mille normatiivne voolavuspiir on 355 N/mm2. Betooni seisukohalt on kõige ohtlikum koormuskombinatsioon, mis tekitab alusplaadi alla võimalikult suurema survejõu. (max Ned+min Med). Ankrupoltide seisukohalt on kõige ohtlikum koormuskombinatsioon, mis tekitab ankrupoltides võimalikult suurema tõmbejõu. (min Ned+max Med). Valime kandepiirseisundis ohtlikumateks koormuskombinatsioonideks (KK): Kandepiirseisundis ohtlikum koormuskombinatsiooniks KK2: Med=179,47 kNm Ned=68,24 kN Ved=40,47 kN
Kuidas neid määratakse Voolavuspiir määratakse Casagrande aparaadiga või sellele lähedasi tulemusi andva rootsi koonusega väiksematest kui 0,425 mm pinnaseosakestest. Selle standardi järgi on plastsusomadustega pinnase liigitamise aluseks joonisel 1.1 toodud Casagrande plastusdiagramm. Plastusdiagrammi kasutamine selgub joonisel 1.1. Näiteks kui pinnas mille Ip=40, wL=60 on tegemist väga plastse saviga. Teimimisel määrtakse pinnase voolavuspiir wL Casagrande aparaadiga ja plastsuspiir wP rullmeetodiga ning plastsusarv IP Voolavuspiiri wL järgi jaotatakse pinnas tabeli 1.1 järgi järgmiselt Tabel 1.1 Pinnase jaotus voolavuspiiri järgi Nimetus Voolavuspiir wL % väheplastne <35 keskplastne 35-50 väga plastne >50-70 üliplastne >70 Plastuspiiriks a) loetakse pinnase sellist veesisaldust, mille juures pinnasemassist rullitud"nöör", mille läbimõõt on 3 mm, hakkab pudenema 5-10mm pikkusteks tükikesteks.
süsiniku (C) 100x sisaldust, nt C35 35 C%x100 · Mittelegeerterased (Mn sisaldusega 1%) Nt 28Mn6 28 C%x100,Mn 1,5% Ehitusteraseid (täht S margi ees, millele järgneb voolavuspiir N/mm2 ), Masinaehitusteraseid (E) Surveotstarbelised terased (P) Malmi,terase tootmise skeem Torujuhtmeterased (L) Tarbeplastid (PE, PP, PVC, PS, PF) Konstruktsiooniplastid (PC, PA, PMMA, EP) Eriplastid (PTFE)
Vertikaalkeevitus 1 2 3 Õhuke materjal 3 1 3 Süütamine/taassüütamine 3 1 2 Räbu eemaldaatavus 3 2 1 Kaare stabiilsus 3 1 2 1=esimene valik 2=teine valik 3=kolmas valik EN491995 E 46 3 1Ni B 5 4 H5 E kattega elektrood kaarkeevituseks 46 tõmbetugevus, voolavuspiir 3 külmhapruslävi 1Ni keemiline koostis B katte tüüp 5 4 keevituse asend H5 veesisaldus 100 g keevitusmaterjali kohta E 19 12 2 R 3 4 E kattega elektrood R rutiilkattega elektrood 12 keemiline koostis Elektroodide ja keevitusparameetrite valik Valiku ülesandeks on majanduslik põhjendus ja kvaliteedinõudeid rahuldavad keevisõmblused. Erandi moodustavad laevad, surveanumad, katlad, kus kasutatakse
armeeritud vuugis fm = 2,5 N/mm2. Kergmördi ja peenmördi survetugevus peaks olema vähemalt fm = 5 N/mm2. Mördis ei tohi olla lisandeid, mis kahjustavad tema kestvust. 3.3. ARMATUUR JA BETOON. Müüritises kasutatav armatuur ei tohiks olla liiga suure venivusega - 2,5%< uk <5% ehk 1,05 < (ft/fy)k < 1,08 , kus uk on armatuuri suhtelise pikenemise normväärtus max tõmbepinge puhul; ft ja fy on vastavalt armatuurterase tõmbetugevus ja voolavuspiir. Armatuurterasena võib kasutada nii siledaid kui ka profileeritud vardaid. Armatuurterase peab omama küllaldast kestvust. Vajaliku kestvuse saavutamiseks võib süsinikterast kaitsta roostetamise vastu galvaniseerimisega (selleks võib olla katmine tsingiga). Müüritises kasutatav betoon peab vastama EPN 2-l. Tabel 4 (3.3 ja 3.4) Täitebetooni tugevusklass peaks olema Täitebetooni normsurvetugevus fck vähemalt C12/15
Voolavus sõltub suurel määral kasutatud solvendist ja selle hulgast. Pilet 4 Rauasulamite omaduste sõltuvus süsiniku sisaldusest. Rauasulamid: Malm (>2.14%.) head valuomadused ja kehv keevitatavus. Teras (kuni 2.14% süsinikku. <0.5% sisaldusega on pehmed terased ja 0.5-1.5% sisaldusega on karastatavad terased), Praktikas kasutatakse teraseid kuni 1.4% ning malme kuni 4.5% süsinikusisaldusega. Süsinikusisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir, samuti vastupanu väsimuspurunemisele. Kahanevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad. Süsinik avaldab mõju ka terase külmahapruslävele, soodustades terase haprumist madalatel temperatuuridel. Süsinikusisaldduse suurenemisega kaasneb terase tiheduse vähenemine, kasvab eritakistus, vähenevad soojusjuhtius ja mõned magnetiliste omaduste näitajad. Silikaattellised, omadused ja eelised. Silikaattelliseid valmistatakse lubja, liiva ja vee kuumutamisel. Võrreldes tsemendiga on
Materjaliõpetus Materjali tihedus.tiheduseks nim antud materjali kaalu ja ruumalasuhet. p = G/V = (g/cm3)(N/m3) Raud = 7,8g/cm3 Vask = 8,9g/cm3 Alumiinium = 2,7g/cm3 Titaan = 4,7g/cm3 Materjali sulamistemperatuur.Sulamis temperatuuriks nim niisugust temperatuuri mille juures materjal muutub tahkest olekust vedelaks. Volfram = 3360C Raud = 1539C Vask = 1083C Alumiinium = 660C Tina = 220C Elektrijuhtivus.Elektrijuhtivuseks nim omadust elektrit juhtida.Selleks,et määrata materjali elektrijuhtivust peab teadma eritakistust.Materjali eritakistust määratakse 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõikega materjali oomides. Soojusjuhtivus.Soojusjuhtivuseks nim materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale Magnetilisus. keha mõõtmete määramine soojenemisel Värvus. Jagatakse mus...
[S ] kus: []Surve; []Tõmme lubatavad normaalpinged tõmbel ja survel, [Pa]; lim,Surve; lim,Tõmme materjali piirpinged tõmbel ja survel (sitketele materjalidele voolavuspiir, rabedatele materjalidele tugevuspiir), [Pa]; [] lubatav nihkepinge, [Pa]; lim materjali piirpinge nihkel (sitketele materjalidele voolavuspiir, rabedatele materjalidele tugevuspiir), [Pa]; [S] nõutav tugevusvarutegur. Priit Põdra, 2004
[S ] kus: []Surve; []Tõmme lubatavad normaalpinged tõmbel ja survel, [Pa]; lim,Surve; lim,Tõmme materjali piirpinged tõmbel ja survel (sitketele materjalidele voolavuspiir, rabedatele materjalidele tugevuspiir), [Pa]; [] lubatav nihkepinge, [Pa]; lim materjali piirpinge nihkel (sitketele materjalidele voolavuspiir, rabedatele materjalidele tugevuspiir), [Pa]; [S] nõutav tugevusvarutegur. Priit Põdra, 2004
poorsustegurit sama liiva teimimisel saadud suurima ja väikseima võimaliku poorsusteguriga: ID = ( max e - e ) / (max e - e ). Liiva tihendatavustegur - IT - on seda suurem mida tundlikum on pinnas loodusliku struktuuri rikkumise suhtes IT = ( max e - min e ) / min e. Savipinnaste iseloomulikke niiskusi, mille juures rikutud struktuuriga savipinnas läheb ühest olekust teise, nimetatakse Atterbergi piirideks. Need on plastsuspiir (rullpiir) ja voolavuspiir. Plastsuspiir (rullpiir) - wp - on niiskusesisaldus, mille tühisel vähenemisel pinnas läheb üle poolkõvasse olekusse. Voolavuspiir - wL - on niiskusesisaldus, mille tühisel suurenemisel pinnas muutub voolavaks. Plastsusarv - IP - on plastsus- ja voolavuspiiri vahe. See arv on aluseks savipinnaste liigitamisel IP = wL - wp. Voolavusarv (konsistentsinäitaja) - IL - savipinnase veesisaldusest sõltuv olek IL = (w - wp) / (wL - wp).
mulla veemahutavus: näitab kui palju vett suudavad mulla veepoorid kinni hoida ja mahutada maksimaalne e. täielik veemahutavus: näitab maksimaalset veemahutavust mullas, mida poorid suudavad kinni hoida kapillaarne veemahutavus, väliveemahutavus: näitab suuurimat seotud ja rippuva kapillaarvee hulka, mida mulda suudab kinni hoida kapillaarvee katkemise veemahutavus: on mulla veesisaldus, mille juures rippuva kapillaarveega täidetud kapillaari mingisse ossa tungib õhk, mistõttu kapillaarvee liikumine mullas katkeb omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus: iseloomustab taimede poolt omastavate vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida vee imendumine: filtratsioon on vee aeglane liikumine pinnases filtratsioonikoefitsient: on kivimite ja pinnaste veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Veejuhtivus: Aurumine: on protsess, mille käigus vei läheb vedelast olekust üle gaasilisse ...
7 DW MDQD. DUDJDQRYD KEEVITUS Lisaõppematerjal venekeelsele kutsekoolile Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti "Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides" raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab Riiklik õppekavarühma nõukogu Autor: Tatjana Karaganova Sisunõustamine: Toomas Pihl Terminitoimetamine: Andres Laansoo Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Pikner Küljendamine ja kujundamine: Aivar ...
Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 3. TERASE OMADUSED TUGEVUSKLASSID N/mm2 Nimipaksus t < 40 mm Terase tugevusklass Voolavuspiir Tõmbetugevus Nihketugevus EC3 Vanem tähis fy fu fv S235 Fe360 235 360 135 S275 Fe430 275 430 158 S355 Fe510 355 510 205
,meislid ,tornid kärnid, vasarad-1,2%C). 25XM(väikese süsinikusisaldusega(0,25%C ) tsementeeritud legeerteras. Suurtel kiirustel ja lõõkkoormustel töötavad detailid).. 12X6H2BA (korrosiooni ja kuumuskindlad terased.Sisaldavad alumiiniumi kroomi ja räni. Kasutatakse masinaehituses ja keemiatööstuses) AA(pehmemagnetteras. Tal on suur magnetiline läbitavus.C 0,004%). EN-järgi teraste markeerimine .18Cr2Ni4MoA (0,18%C, 0,2%Ni, 0,4%Mo -head mehhaanilised omadused,kõrge voolavuspiir ja peeneteraline struktuur-parandav teras), C70W (0,7%C terases teeb selle tera peenemaks, suureneb läbikarastuvus HRC 63MN²-tööriistateras) . 19.Nimetage metallide korrosiooni liigid ja korrosioonikaitse meetodid? kõige tavalisem on elektrokeemiline korrosioon, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Korrosiooni vähendamiseks passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise teel. Rakendatakse
jõududest moodustuks suletud hulknurk või et kõigi süsteemi kuuluvate jõudude algebraline summa igal koordinaatteljel oleks null. Mis on materjali lubatav pinge ja kuidas see leitakse erinevatele materjalidele? Hapra materiali piirpinge on tugevuspiir B, plastse materiali piirpinge on voolavuspiir Mis on rööpjõudude (paralleeljõudude) kese? T. Materiali lubatud pinget kasutatakse selleks, et osata ehitada jõududele vastavat Rööpjõudude kese on punkt, mida läbib rööpjõudude resultandi mõjusirge, sõltumatuna vastupidavat masinat. rööpjõudude suunast ruumis, kui jõudude suunad ja rakenduspunktid ei muutu Materiali tugevustingimus on = F/A<=[], kus F on materialile mõjuv jõud, A jõu
määratakse purunenud osa osatähtsus. ·Deformatsioon materjali kuju või pikkuse muutus, mis tekib välisjõudude toimel. Eristatakse: painde-, tõmbe-, surve-, väände-, nihke- ja löögideformatsiooni. Jagatakse pöörduvateks (elastsed materjali kuju taastub välisjõu eemaldamisel) ja pöördumatuteks (plastsed muudab oma kuju välisjõudude toimel). Elastsuse piir on välisjõud, mille juures tekkiv deformatsioon ei ületa temale antud piirväärtust. Voolavuspiir konstantne jõud, mille juures kasvavad plastsed deformatsioonid. Tugevuspiir maksimaalne pinge, mille juures materjal puruneb. Deformatsioone mõõdetakse: otseselt (pikkuse/mahu muutus), suhtelise muutuse kaudu (pikkuse muutus/esialgne pikkus) ja suhtelise elastsusmoodilu kaudu. Pikaajalisel koormamisel võivad juba väikesed koormused esile kutsuda roomavuse, vibratsioonil pinged kuhjuvad ja materjal väsib. Tehnoloogilised: omadused , mis isel
vett. 65. transpiratsioon - oleneb lehe ja mulla veepotensiaali gradiendist ning summaarsest takistusest vee liikumisel mullast juurtesse, juurtest ksüleemi ja ksüleemist lehtedesse. 66. konsistents - oleneb veesisaldusest ja sellest sõltub, milline on välisjõudude (raskusjõu, tuule, vee, mullaharimisriistade, taimejuurte) mõju mullale. 67. kahanemispiir - vastav mulla veesisaldus piiritleb tahket ja pooltahket mulda. 68. plastilisuspiir 69. voolavuspiir 70. paisuvus - mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. On tingitud kolloid -, ibe - ja saviosakestega seotud veest, mis lõdvendab osakeste või savimineraalide omavaheline seotus. 71. plastilisus - mulla omadus muuta välisjõudude mõjul ilma purunemata oma kuju ja säilitada seda pärast välise jõu lakkamist. 72. kleepuvus - mulla omadus teatud veesisalduse juures mitmesugustele esemetele kleepuda. 73
· kosmoses levinud element Raua füüsikalised ja keemilised omadused · hõbevalge · keskmise kõvadusega metall · plastiline · hea soojus- ja elektrijuht · keskmise aktiivsusega metall · reageerib mittemetallidega (sulfiidide, fosfiidide jne. teke) · leelistega ei reageeri Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) Rauasulamid: teras (kuni 2% C), malm (2-5% C), roostevabateras (lisandiks Cr) Süsinik C-sisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning vastupanu väsimuspurunemisele, vähenevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad. Tavalisandid: Räni, mangaan,Väävel, fosfor, Lämmastik, hapnik ja vesinik. Peale süsiniku viiakse terastesse vajalike omaduste saamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid lisandeid legeerivaid elemente - Cr, Ni, W, V, Mo, Co jt. Korrosioonikindlatest terastest on enam levinud kroomi (vähemalt 12%), niklit jt. legeerivaid elemente sisaldavad terased. Kasutatakse metallitööstuses 10
pinnete või sobivate määrdeainete kasutamisega materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. või muul viisil. Materjalide mehaanilised omadused Materjali vastupanu deformeerimisele ja purune- misele iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Metal- lide tugevusnäitajateks on voolavuspiir, tugevuspiir jt. Eristatakse konstruktsioonitugevust, staatilist, dünaamilist ja kestustugevust. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Tuntumad kõvadusteimid (Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetod) põhinevad kõvast materjalist otsaku (inden- tori) surumisel uuritava materjali pinda. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset)
24. Mis on mehaaniline pinge? Pinge ühikud. Pingeks nimetatakse lõikepunna vaadeldavas punktis pinnaühikule taandatud sisejõudu. Pinge dimensioon on seega jõud / pindala, mõõtühikuna kasutatakse Pa (N/m2) või MPa. Masinatehnikas kasutatakse ka N/mm2, mis võrdub Mpa-ga. 25. Mis on materjali lubatav pinge ja kuidas see leitakse erinevatele materjalidele? Hapra materiali piirpinge on tugevuspiir σB, plastse materiali piirpinge on voolavuspiir σT. Materiali lubatud pinget kasutatakse selleks, et osata ehitada jõududele vastavat vastupidavat masinat. Materiali tugevustingimus on σ = F/A<=[σ], kus F on materialile mõjuv jõud, A jõu mõjumispindala ning [σ] lubatud pinge. [σ] = σlim/S, kus σlim on piirpinge nins S on varutegur, mis annab konstruktsioonile vastupidavise ja ökonoomsuse. S>1 ! 26. Mida iseloomustavad normaal- ja tangentsiaalpinge. Tähistus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
