BÜTSANTSI MOSAIIGID JA SEINA MAALID. IKOONID Bütsantsi kunstil oli suur mõju vanavene kunstile. IKOONID Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel (isalmi usk ei lubanud ju elusolendeid kujutada). Ikoonid ususlise sisuga pildid. Ikonoduulid ikoonide pooldajad, pidasin selliseid pilte pühadeks objektideks. Usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata. Ikonoklastid pildieitajad olid samal meelel mis islamiusulisedki. Jumal ja kõik pühad nähtused on nähtamatud ja nende kujutamine pildil on patt. 8saj
Charles Barry (1795 1863). Neobarokk · Stiili hoonete tellijad olid eelkõige uusrikkad, kes määrasid maitset Prantsusmaal. · Kuulsaim ja luksuslikum näide neobarokist on Charles Garnier´i projekteeritud Pariisi ooperiteater (1861 - 1875). (8) · Samuti esindavad neobarokki Brüsseli Justiitspalee ja Vittorio Emanuele II monument Roomas. Neovene stiil · 19. sajandi teisel poolel hakkas Vene tsaarivalitsus soosima eriti vanavene arhitektuuri jäljendavat stiili · 1880.aastail alanud venestuspoliitika tõi ka Eesti neovene stiili (7) · Selles stiilis püstitati Eestis mitmeid õigeusu kirikuid, neist väljapaistvamal kohal Aleksander Nevski katedraal Eklektika · Erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. (9) · Hakkas 19. sajandi teisel poolel fassaadikujunduses ajaloolisi stiile välja tõrjuma
Euroopa kangelaseepostest kõige traagilisem ja süngem. Lugu Igori Sõjaretkest ekr 1965. Tundmatu autor, loodud 1185-1187a vahel. Meenutab lääne-Euroopa teoseid, tähtsal kohal rüütliau, patriotism, ka kangelaste idealiseerimine. Vene kangelaslaulu paganate rollis on polovetsid. Idealiseerib peategelase rüütellikust, patriotimi. Iseärasuseks on see, et autor kirjutas peale sündmusi ja neile, kes ise sündmustes osalesid. Teoses peitub kriitiline suhtumine Igorisse, esinevad vanavene jumalad, kosmogoonilised sümbolid ja hingestatud loodus.
7. Mis on bütsantsi tähtsaim ehitis? (saj. valitses) Bütsantsi tähtsaim ehitis on Hagia Sophia, mis ehitati 6. sajandil pKr; keiser Justinianus. 8. Mille poolest on see ehitis kuulus? Hagia Sophia on kõige tähtsam katedraal Rooma riigis. 9. Mis on ikoon ja ikonoplastide liikumine? Ikoon on pühapilt. Ikonoplastide liikumine on ikoonipooldajate liikumine 8.-9. sajandil. 10. Milliseid kultuure on bütsants enam mõjutanud? Bütsants on mõjutanud Itaalia vararenessansi ja vanavene kunsti. 11.Kirjelda bütsantsi mosaiiki. Mida ja kuidas on kujutatud? Mosaiigid sarnanevad vara kristliku mosaiigiga. Nad on ametlikud, ranged poosid ja pikaks venitatud figuurid. Näoilmed on karmid.12. Millistes linnades on näha Vana-Vene kunsti? Kiievis, Novgorodis, Pihkvas ja Petseris. 13.Mis on iseloomulikud nendele? Oli kuni 17. saj lõpuni sõltumatu ja erinev lane kunstist. See on bütsantsi kunsti jätk. 14. Nimeta Vana-Vene kuulsamaid ikoone. Jumalaema ikoon Vladimiris. 15
Barokkstiilis arhitektuur eestis ja venemaal Martin Märtson ja Denis Krusinin 8.C klass Tallinna Pae Gümnaasium Õpetaja Pavel Alonov Barokk-kunst Eestis Jaotatakse kaheks: Rootsiaegne barokk 17sajand. Veneaegne barokk 18sajand. Rootsi barokk: Vene barokk: Kõige tähtsam arhitektuur. Peale põhjasõda läks Eesti Rootsiaegne arhitektuur keskus Venemaa koosseisu. oli Narva. Peeter 1 hakkas arendama Taastati ainult Narva raekoda. Tallinna ja Paldiskit. Silmapaitsvaim ehitis Kadrioru loss. 1718-1723 ehitati Peeter 1 poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss. Arhitektuuriks oli itaalne Niccolo Michetti. See oli märatud Katariina 1 suveresidentiks. Kadrioru loss on itaalia stiilis ehitis(kolme korruse funtsioon on fassaadilt selgesi loetav, fassaad on maliliselt lahendatud ja rikkalikult dek...
Barokkstiilis arhitektuur eestis ja venemaal Martin Märtson ja Denis Krusinin 8.C klass Tallinna Pae Gümnaasium Õpetaja Pavel Alonov Barokk-kunst Eestis Jaotatakse kaheks: Rootsiaegne barokk 17sajand. Veneaegne barokk 18sajand. Rootsi barokk: Vene barokk: Kõige tähtsam arhitektuur. Peale põhjasõda läks Eesti Rootsiaegne arhitektuur keskus Venemaa koosseisu. oli Narva. Peeter 1 hakkas arendama Taastati ainult Narva raekoda. Tallinna ja Paldiskit. Silmapaitsvaim ehitis Kadrioru loss. 1718-1723 ehitati Peeter 1 poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss. Arhitektuuriks oli itaalne Niccolo Michetti. See oli märatud Katariina 1 suveresidentiks. Kadrioru loss on itaalia stiilis ehitis(kolme korruse funtsioon on fassaadilt selgesi loetav, fassaad on maliliselt lahendatud ja rikkalikult dek...
VANAVENE ARHITEKTUUR Kiievi-Venemaa vürstiriik oli tekkinud juba 9.sajandil. Piirnedes ristiusu maadega, otsustas Kiievi vürst Vladimir 988.aastal vastu võtta ristiusu ning kuulutas selle Kiievi- Venemaa riigiusuks. Bütsantsi õigeusu kasuks otsustamine kandis aga riigi ortodoksesse kultuurisfääri, mille mõju kestab tänapäevani. Ristiusu vastuvõtmisega sai alguse ka üle 700aasta kestnud vanavene kultuuri periood, mis sisuliselt tähendas Venemaa keskaega. Seda ajavahemikku võib jaotada veel järgmisteks perioodideks: 10.-11.saj. Kiievi-Venemaa: 12.- 14.saj. feodaalse killustatuse aeg ning sellele järgnenud Vene tsentraliseeritud riigi arenemine, mis kestis kuni 17.saj. lõpuni, mil Venemaa troonile tõusnud Peeter I keeras ajaloole sootuks uue lehekülje. Kiievi-Venemaa ehk Vana-Vene riik oli 11.sajandil, Vladimiri ja Jaroslav Targa
retke oma seniste liitlaste polovetside vastu. Polovetsid purustasid nende väiksearvulise maleva ning 4 vürsti lagesid vangi korraga. Igor küll põgenes polovetside khaani Kontsaki juurdest, kui abiellus peagi Kontsaki tütrega ning neist said taas liitlased. * Tegelased: vürst Igor, Igori poeg, vend ja vennapoeg, polovetsid, Kontsak, Kontsaki tütar. * Huvitavad faktid: Autor kirjutab vahetult pärast sündmusi ja neile, kes ise sündmustes osalesid või neist teadsid. Teoses esinevad vanavene jumalad, kosmogoonilised sümbolid, samuti hingestatud loodus.
tema iseärasusi ja põlvnemist. Antropoloogia on ka teadus inimesest kui ühiskondlikust olevusest, kultuurikandjast. Eristatakse kultuur- kui ka füüsilist antropoloogiat. Esimene uurib inimeste põlvnemist mingi teatud kultuuri raames, tema käitumistavasid ning -mustreid. Teine uurib bioloogilist evolutsiooni ning seda võib nimetada teisiti ka inimbioloogiaks. Mina uurin, aga kuluurantropoloogiliselt vanavene usulisi ning setusid. Vanausulised tekkisid, kui Nikon hakkas Venemaal tegema uusi usureforme, siis olid inimesed,kes olid selle vastu ning nendest inimestest saidki vanaveneusulised. Vanausulised löövad siiani risti ette kahe sõrmega kuigi Nikoni reofrom näeb seda ette kolme sõrmega. Nad kasutavad siiani reformieelset pühakirja ja lauluraamatut. Koorilaul on ühehäälne ning neile on omane kreekapärane arhailiste nootidega noodikiri.
Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid Bütsantsi maalikunst Bütsantsi maalikunsti arengus vahelduvad õitsengud langusaegadega Maalikunsti on katkendlikult säilinud, sest Väike- Aasia ja Kreeka jäid alates 15. sajandist islamiusuliste türklaste võimu alla Islamiusk keelas elusolendite kujutamise kunstis, mis mõnel juhul hävitas Bütsantsi kunstipärandit Ikoonid Ikoonid olid usulise sisuga pildid Ikoonide pooldajaid nimetati ikonoduulideks Ikonoduulid pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks Pildieitajaid nimetati ikonoklastideks Ikonoklastid lähtusid samast põhimõttest millest islamiusulisedki Nende arust olid Jumal ja pühad nähtused ülemeelelised Trooniv Jumalaema. Ikoon 8. sajandi alguses muutusid ikonoklastide seisukohad riiklikuks poliitikaks Keisrid toetasid ikonoklaste, et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati 9. sajandi keskel said ikonoduulid uuesti ...
Sõjaline tase 11. sajandi keskkpaiku rajati ringvall- linnuseid Malev = ratsamehed + jalamehed Põhiline väeüksus oli malev Relvastus Odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid Muinasaja haldusjaotus. Märkige kaardile muinasaegsed maakonnad. Suhted naabritega.Kes olid Ingvar, Jaroslav Tark, tsuudid, sossolid Ingvar- Rootslaste kuningas Jaroslav Tark- Vana-Vene suurvürst Tsuudid- vanavene kroonikates eestlaste ja vadjalaste kohta tarvitatud nimetus Sossolid- eestlaste nimetus Vene kroonikais Kiviaeg Eestis 1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest jää alles taandus Eesti aladelt ja inimasutus puudus 2.Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest?' Neoliitilised tööriistad olid paremini töödeldud Pronksiaeg ja rauaaeg Eestis 1.Missugused muistised iseloomustavad pronksiaega? Pronksist tööriistad,ehted 2
Historistlik arhitektuur 11. klass 19. sajand Algas linnastumine Transpordi areng Valgustus- sajandi alguses gaasilaternad ja sajandi lõpul juba elekter Leiutati uued sidevahendid- telegraaf ja telefon. Historism Historitsismiks nimetatakse minevikustiilidest eeskuju võtmist, eelkõige Antiik-Kreeka ja Rooma omadest Historismil on palju vormisüsteeme, nagu näiteks neogootika, noorrenessanss ja neobarokk Esimesi historistlike ehitisi hakati ehitama Inglismaal, kus eelistati neogootikat Neogootika Levis Inglismaal ja Saksamaal, mõnevõrra hiljem ka Prantsusmaal Inglased, sakslased ja prantslased pidasid kõik ennast gootika loojateks Neogooti stiilis hoonete peamiseks tellijateks olid monarhistlikud valitsused Neogooti elemente võib näha 19. saj. ehitatud luterlikel kirikutel Eestis peetakse tuntumateks neogootika stiilis mõisahooneteks Alatskivi ja Sang...
24. Milleks oli (lisaks ilule) vaja kirikuid kaunistada freskode ja mosaiikidega? 25. Millist uudset ehitustehnilist lahendust kasutati Bütsantsi kuulsaima kiriku Hagia Sopia kiriku ehitamisel? 26. Missugune oli enamasti büts. kiriku põhiplaan? 27. Mille poolest on eriti kuulsad Ravenna kirikud? Miks need kunstiteosed on just seal nii hästi säilinud? 28. Kuidas tunned ära büts. mosaiigi? Värv, materjal, kujutis, teemad? 29. Missuguse eelneva kultuuri kunsti järglaseks peetakse vanavene kunsti? Miks? 30. Missugused olid Novgorodi stiilis kirikud? (põhiplaan, kaunistused jms) 31. Mille poolest olid omapärased Vladimiri kirikud? 32. Missugune piirkond tõusis esile tatari-mongoli ikke järgi? Nimeta kirik, kirjelda? 33. Nimeta 2 ikoonikoolkonda, mille poolest erinesid? 34. Kes on islami ainujumal ja kes tema prohvet? 35. Kuidas nimetatakse nende pühakirja? 36. Kuidas veel islamiusulisi nimetatakse? 37. Kuidas nimetati Hispaania muhhameedlasi? 38
Linnamägi- enim levinud linnusetüübid mägi-ja neemiklinnused, mida kohtab peaaegu kogu Eesti mandril Maalinn- ringvall-linnuste rahvapärane nimetus Saaremaal, Muhus ja mujal Lääne-Eestis. Nimi tuleneb seosest antud piirkonna maaga, olles ühtlasi piirkonna keskuseks. Maalinnad ehitati tavaliselt madalale kühmule või ka tasasele maale kokkukuhjatud ringvallile. Tsuudid- nimetus, mida on algul läänemeresoomlaste ja seejärel ainult eestlaste kohta tarvitatud vanavene kroonikates Malev- Muinas- Eestis põhiline väeüksus maakonnas, mis koosnes nii ratsa- kui jalameestest Vägi- muinasusundi põhimõiste ja element. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu, väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Mõõgavendade ordu- kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 12021237. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega.
Looduslahedased. Kuulsamad tood : · ,,Milo Venus" · ,,Nike" · ,,Lakooni" grupp. Vana-Rooma 1. Leiutati betoon. Opiti ehitama kivist volve , kaari ja kupleid. Hakati kasutama morti, poletatud telliste kasutusele vott . 2. Colosseum . mahutas korraga 50.tuhat pealtvaatajat. 3. Termid Avalik saun Vana-Roomas. Akveduktid veejuhtmed. 4. Vaepealikele ehitati voidu e. triumfi kaari. 5. Ratsamonument on hobusekuju. VARAKRISTLIK JA VANAVENE KUNST 1.Ristiusk kuulutati Rooma riigiusundiks. 2.,,Kuninglik koda" , tavaliselt pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega löövideks jaotatud hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ning kõrgem. Basiilikasse langeb valgus ülemistest , akendega osast ehk valgmikust ja lõpeb harilikult apsiidiga. 3.Väikestest tükkidest kokku pandud tervik, mis moodustab pildi . tänapäeval tuntakse seda ka kui puslet. 4.Kõige iseloomulikum tunnus oli sibulkuppel.
Pildieitajad e ikonoklastid lähtusid aga samast põhimõttest millest islamiusulisedki. Ikonoklastide seisukohad muutusid riiklikuks poliitikaks 8.saj alguses. Varase bütsantsi kunsti kuulsad näited on Ravenna kirikute mosaiigid. Nende sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline. Varase bütsantsi kunstiga võrreldes hoopis suurem hingesoojus iseloomustab hilist ikoonimaali. Bütsantsi tarbekunst oli väga rikkalik. § 23. Vanavene arhitektuur ja maalikunst. Vanavene kunst hakkas kujunema 9.10.sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis. Kuni 17.saj lõpuni säilitas vanavene kunst iseseisva ja LääneEuroopa kunstist oluliselt erineva ilme. Slaavlaste läbikäimine Bütsantsiga kiirendas neil riigi tekkimist. Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri. Vanavene kunsti võibki pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ja edasiarenduseks. Kiievi suurvürstid kutsusid oma linnadesse Bütsantsist ehitusmeistreid
väljakujunenud nõudeid.Mõned tuntumad ikoonid on Õnnistav Kristus, Peaingel Miikaeli imetegu,Vladimiri Jumalaema.Viimane sai oma nime selletõttu,et seda hoiti Vladimiri linnas ning tänapäeval asub see Moskvas Kremlis või mõnes muuseumis. Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uueõitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes. See ei tähendanud aga bütsantsi kunsti täielikku lõppu, sest see elas edasi vanavene kunstis. Bütsantsi kunst on tugevasti mõjutanud teiste õigeusumaade kunsti.Näiteks: Bulgaarias, Serbias, Rumeenias, Armeenias, Gruusias ja Venemaal. Bütsantsi riik kestis kuni 1453.aastani, mil türklased vallutasid Konstantinoopoli. Bütsantsil oli suur mõju itaalia vararenessansile ja eriti vanavene kunstile.
Kunstiajalugu 11.03.10 LK 93 1.Millal tekkis ristiusk? Aastal 313 3.Mille poolest erines ristiusk roomlaste seistest usunditest? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. 10. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Pärgamendist 11.Räägi raamatumaali e. miniatuurmaali tekkest Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid. Roomas hakkas levima ka töödeldud loomanahast pärgament. See sobis pühade tekstide säilitamiseks. Sellest sai köita raamatuid, sinna sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal. 12. Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunsti...
Egiptuse (päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2. sajandil e.m.a.) 6. Rooma kunst 753 e.m.a 476 7. Etruskide kunst 8. saj e.m.a. 4. saj e.m.a 8. Varakristlik kunst (313 Rooma riigiusund; ) 9. Bütsantsi kunst (395 - 1453) Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. 10. Vanavene kunst (X saj lõpp XVIII saj alguseni) 11. Karolingid, merovingid ja viikingid (476(keskaja algus) 814(K.Suure surm)) 12. Romaani kunst (X saj XII saj/ Saksamaal XIII saj keskel) 13. Gooti kunst (XII saj II pool 16. saj) 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. 14. Renessanss (sünd. XV saj Itaalias XVI saj keskpaik)
Sven jne) · Väike osa sõnadest esines 2/3 nimetamis- juhtudest · See on sõnavara olulisim osa, mille põhjal tehtud ka järeldused Emotsioonisõnavara vorm · Substantiivid (ligi kolmveerand), adjektiivid, verbid · Omasõnad · Morfoloogiliselt komplekssed Emotsioonide põhinimetused · Viha, armastus, rõõm ja kurbus · Viha algne tähendus mõru, kibe · Rõõm algselt onomatopoeetiline (helisid jäljendav) keelend · Kurbus laenatud vanavene või balti keelest · Armastus tuletis tüvest arm, mis tähendab halastust Emotsioonisõnavara iseloomulikud jooned · Palju keelendeid sarnase tähendusega, sama tüvega, ent morfoloogiliselt erikomplekssusega Nt armastus, armas, armastav, armastama, armumine, armatsema, emaarmastus, loomaarmastus, hästi suur armastus Nt viha, vihkama, vihastamine, vihkamine, vihkan, äkkviha, viha välja valama, püha viha, vihavaen Vormiliste erinevuste põhitegurid:
RAHVUSROMANTISM 19.-20. sajandi vahetus Iseloomulik: 1. Ideaale otsiti rahva minevikust 2. Kujutati rahvuslikke süzeesid 3. Vormis kasutati tihti rahvuskunsti ornamenti vms dekoratiivseid detaile Soomes Gallen-Kallela: traagika ja karmus; leedus Ciurlionis; Venemaal Roerich: vanavene teema värvikalt ja dekoratiivselt; Eestis Uurits, Kallis Arhidektuuris juugend+rahvusromantism: 1. Vanemuist hoone Tartus 1906 Lindgren 2. Estonia hoone Tallinnas 1909-13 Lindgren, Lonn 3. Pauluse kirik Tartus 1913 Saarinen 4. Kalevi seltsimaa Pirital 1913 Burman 5. Eesti Draamateater 1910 Vassiljev, Bubõr NAIVISM e. Pühapäevamaailjad. Ehk primitisvm
Stiil Aeg Rooma 8. saj e.m.a - 5. saj m.a.j. Barokk 16.-18. saj Manerism 16. saj Egeuse 26.-12. saj e.m.a. Mesopotaamia 36.-6. saj e.m.a. Merovingid 6.-9. saj Romaani 10.-12. saj Vanakreeka 8.-3. saj e.m.a. Klassitsism 18.-19. saj Varakristlus 1.-6. saj Egiptuse 31.-1. saj e.m.a. Rokokoo 18. saj Bütsant 4.-15. saj Hellenism 330.-30. a. eKr Karolingid 6.-9. saj Renessanss 14.-16. saj Vanavene 10.-17. saj Romantism 19. saj Gootika 12.-16. saj Realism 19. saj Etruski 8. saj eKr Impressionism 19. saj Iseloomul...
Ehitamine toimub korruste viisi, kusjuures maapinnal asetsev aluspalkidest raam on toeks. Kandva süsteemi moodustavad tugevad nurgasambad ja täiteplangud nende vahel. Vana-Vene kleerus - vaimulikkond terem - Venemaal nn. haarem, ei käida tihti väljas, palju teenreid vojevood - sõjajuht suktsessioon - järgnevus, kus üks õigusjärglane asendab teist vastavas õigusvahekorras tjak - vanavene kirjutaja, ametnik arhimandriit - kloostriülem, peaabt prior - mungakloostri eestseisja, abti abi või harukloostri ülem iguumen - kloostriülem metropoliit - peapiiskop ornaat - pidulik ametirüü vaimulikel öördaja - pealekaebaja skomorohhid - Vana-Vene rändnäitlejad tsareevits - Vene prints sutaan - katoliku vaimuliku pikk must kuub apanaaz - valitseva dünastia mittevalitsevaile liikmeile riigi poolt anatav elatis bojaar -vürsti lähikondlasest ülik
Leiutati betoon. Õpiti ehitama kivist võlve , kaari ja kupleid. Hakati kasutama mörti, põletatud telliste kasutusele võtt . 2.Mis on V-Rooma suurim teater? Colosseum . mahutas korraga 50.tuhat pealtvaatajat. 3.Mis on termid ja akveduktid ? Termid Avalik saun Vana-Roomas. Akveduktid veejuhtmed. 4.Mida ehitati kuulsatele väepealikele ? Väepealikele ehitati võidu e. triumfi kaari. 5.Mis on ratsamonument ? Ratsamonument on hobusekuju. VARAKRISTLIK JA VANAVENE KUNST 1.Mida ristiusk kuulutas ? Ristiusk kuulutati Rooma riigiusundiks. 2.Mis hoone oli basiilika ja milleks seda kasutati ? ,,Kuninglik koda" , tavaliselt pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega löövideks jaotatud hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ning kõrgem. Basiilikasse langeb valgus ülemistest , akendega osast ehk valgmikust ja lõpeb harilikult apsiidiga. 3.Mis on mosaiik ? Väikestest tükkidest kokku pandud tervik, mis moodustab pildi
kus maad olid väheviljakad. Viikingid olid osavad laevaehitajad: nende pikklaevade drakkarite plangutus ja suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingid Islandile, Gröönimaale ja isegi Põhja-Ameerika rannikule. Euroopas rajasid nad mitmele poole oma asulaid ning sulandusid kohaliku elanikkonnaga. Ida suunas mööda jõgesid seilanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nii kutsutakse viikingeid vanavene kroonikates. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist osa Kiievi-Vene riigi tekkimisel. Viikingite osatähtsus vähenes 11. 12. sajandil. Põhjused: 1. ristiusu levik 2. viikingite ühiskonna nõrk poliitiline organiseeritus 3. uute sõdimismeetodite ja uue sõjatehnika levik, millega viikingid kaasa ei läinud. Viikingiretkedega tegelesid ka eestlased, eelkõige saarlaed. Aastatel 2008 ja 2010 leiti Salme alevikus kahe laevavraki jäänused
ühiskonna minevikku etnogenees mingi rahva kujunemise protsess vägi muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat Billingeni katastroof - Balti jääpaisjärve ühinemine Atlandi ookeaniga, mis tõi kaasa suure ja väga kiire veetaseme languse Läänemere nõos, mis omakorda tähendas suure osa Lääne- ja Põhja-Eesti vabanemist vee alt tsuudid vanavene kroonikates nimetati läänemeresoomlasi nii, hiljem eestlasi rehielamu - eestlaste vana traditsiooniline elamu, täitis elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid. irdmuistis - sellised tarberiistad ja ehted ning muud vanad asjad, mis välja kaevatakse liikumatutest mälestusmärkidest või leitakse juhtumisi nii maast kui ka veest alepõllundus - maaharimise viis, kus põldude rajamiseks raiutakse mets maha ning põletatakse
dots. Tallinn 2010 Esialgne pealkiri: Sümboolika vene ikoonides Töö eesmärk ja põhiidee: Töö eesmärgiks on välja selgitada mis on ikoon. Samuti pöörame suurt tähelepanu ikooni põhilisele küljele - sümboolikale ja üritame mõista selle tähtsust usklikele ning selgitada mida annab meile sümboolika teadmine. Vaatlust piirame vaid vene antiiksete ikoonidega. Sissejuhatus: Vanavene ikoonimaal on suur ja keeruline kunst. See sisaldab palju sümboolseid pisiasju, mida märkab vaid asjatundja. Sukeldugem siis ka meie sellesse põnevasse maailma ning selgitagem asjatundjate abil, kuidas saab ikooni lugeda kui avatud raamatut. Sisu: 1) Mis on ikoon? Ikooniks peetakse sakraalset eset , mis on mõeldud uskliku kristlase palveliseks suhtluseks Jumalaga. Kujutamine ikoonidel on paljuski tinglik kuna Jumalat ei saa näha ega kujutada
Keskaeg (5 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. S.)arenesid rüütli-ja rahvakirjandus Keldi eepika Ristiusu võtsid keldid vastu 5. sajandi keskel. Filid ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad. Bardid lõid mütoloogilisel ainestikul ja esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate, kangelaste auks. Seda hakkasid iiri mungad üles kirjutama 7.saj. uusaja kirjandusse jõudis keldi mütoloogia ,,ossiani laulud" kaudu. Ossian poollegendaarne keldi bard. Iiri kangelaslood on kirjutatud proosavormis. Lüürilised ja poeetilise rütmiga. Islandi eepika Võtsid ristiusu vastu 11. saj. Islandi eepiliste laulude kuulsaim kogu:,,Vanem Edda" (edda luuleõpetus)Koondab 11-12 saj. Kirjapandud mütoloogilisi laule. Tegelasteks jumalad( aasid ja vaanid (ühisjooned kreeka jumalatega)), kurje jõude kehastavad hiiud,kangelased, müütilised loomad. Kangelased pole ideaalsed, palju vägivalda...
kolmeks osaks (lööviks).Keskmine osa suurem ja kõrgem. Põhitunnus keskmise löövi ülaosasse jäeti aknad, Valgmik. 6.Sakraalehitis- usu või kirikuga seotud ehitis, (kirik, kabel). 7.Frangi riigi kuningas Karl Suur hakkas teadlikult kultuurile tähelepanu pöörama, tema loss- omamoodi kultuurikeskus, õppis kõrges eas lugema. 8.Miniatuuriks nimetati- raamatute käsitsi maalitud pildid, kasutati punast värvimulda mennikut. Bütsantsi ja Vanavene kunst. 1.Bütsants-kunagise kreeka asula Byzantioni kohale rajatud (ida-Rooma riik). 2.Konstantinoopol-tänapäeva Istanbul Türgis. 3.Keel Bütsantsis-mindi üle ladina keelelt kreeka keelele. 4.Bütsantsi kunst esindab rohkem idamaist kultuuri. 5.Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis-kuppel ehitati nelinurkse ruumi peale esmakordselt, enne olid ümmargused. 6.Ristkuppelkirik oli tsentraalehitis ( ümmargused või hulknurksed, keskosas kuppel). 7.Ikoon-puutahvlile maalitud pühapilt. 8
Kuressaare Ametikool Uurimistöö Vene rahvusköök Juhendaja: Irina Arhipova Koostaja: Rasmus Lember ja Janno Valge Kuressaare 2015 Sisukord 1. Vene rahvusköögi ajalugu 1.1. Vanavene toidud 9. - 16. Sajand 1.2. 17. sajand ja 18. sajandi algus (Moskva periood) 1.3. 18. sajandi keskpaigast kuni 19. saj. esimese kümnendini (Peterburi periood) 1.4. 19. sajandist tänapäevani 2. Venemaale iseloomulikud toiduained 2.1. Piimatooted 2.2. Puu- ja köögiviljad 2.3. Liha 2.4. Kala 2.5. Leib ja teraviljad 2.6. Maitseained 2.7. Toitude valmistamine 3. Traditsioonilised road 3.1. Traditsioonilised söögid 3.2. Traditsioonilised joogid
Kultushooned(sakraalehitised)alles 4.saj.(Varakristlaste koosolekud katakombides- seina ja laemaalid) Basiilikad-kolme lööviga honed(lääned itta).Miks? Kellatornid ehitati hiljem,keskajal. Varakristlik kujutav kunst Algselt oli visuaalne kunst kristastel keelatud Hiljem arenesid välja tingmärgid ja sümboolika(kala,tuvi,ankur jne) Esimesed säilinud käsikirjad 5.sai. Katakombide seintel seina ja laemaalingud Skulptuure loodi vähe,rohkem reljeefid. Bütsantsi ja vanavene kunst 395 jagunes Rooma riik kaheks(Ida-Rooma Bütsants,mis kestis 1453.a ja Lääne- Rooma. Bütsantsi keeleks sai kreeka keel Keiser oli piiramatu võimuga valistseja. Suur idamaade kultuuri mõju. Ristiusk lõhenes õigeusu ja kaotiliku usuks. Arhitektuur Kirikud peamiselt tsentraalehitised 6. saj ehitati Konstantinoopolis Hagia Sophia kirik. Bütsantsi mosaiigid,seinamaalid,ikoonid Islam on palju hävitanud, ka ikonoduulid(piltide pooldajad) ja ikonoklastid(pildieitajad).
pühaduse teotamine. 3. Mis on ikoon? Ikoonid on usulise sisuga pildid. 4. Milliseid omadusi usuti ikoonidel olevat? Ikoonidel usuti olevat omadus imet teha ja usklikke aidata. 5. Mida kujutati ikoonidel kõige enam? Pühasid asju. 6. Kuidas nimetatakse kirikute ikoonidega pildiseinu? Mosaiikideks 7. Millises Itaalia linnas leidub palju bütsantsi mosaiike? Ravennas 23.PEATÜKK Vanavene arhitektuur ja maalikunst 1. Millal hakkas kujunema Kiievi-Vene riik? 9.-10.sajandil 2. 10.sajandi lõpul astus Kiievi vürst Vladimir ristiusku ja abiellus Bütsantsi printsessiga. Millised tagajärjed sel olid? Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi ja selle kaudu ka antiikaja kultuuri. Vanavene kunsti võibki pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ja edasiarenduseks. 3. Millise kuulsa kiriku laskis ehitada Kiievi suurvürst Jaroslav Tark?
ÜRGAEG Koopad: Lascaux, Altamira Stonehenge Inglismaal 2000a eKr MESOPOTAAMIA Istari värav: sinine värav Babülonis Tsikuraat, astmeline ehitis, otsas tempel EGIPTUS Püramiidide areng: · mastaba · astmikpüramiid · püramiid · kaljuhaud Egiptuse poos: reljeefidel, silm ja õlad eestvaates, jalad ja nägu külgvaates. Reeglid, mis ei muutunud. Sfinks: inimese pea, lõvi keha. VANAKREEKA Antiik- Vana-Kreeka ja Vana- Rooma Skulptuurid: · Odakandja · Kettaheitja · Milose Veenus · Odakandja Kreeka kultuuri ja kunsti mõju tänaseni ulatuv roomas, renessansis, klassitsismis, proportsioonides, vormides, materjalides. VANAROOMA Panteon: esimene kuppelehitis Triumfikaar: võidukaar mälestuseks Amfiteater: suurim on Colosseum Mosaiik: pisikestest kivikestest või klaasitükikestest pilt VARAKRISTLIK Basiilika 3 löövi BÜTSANTS Hagia Sophia kate...
8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate - ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad - ikonoduulid. Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uue õitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes. See ei tähendanud aga bütsantsi kunsti täielikku lõppu, sest see elas edasi vanavene kunstis. Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt ka kirikute ja ikoonide tüübid. Hiljem hakkasid vene meistrid neid küll iseseisvalt edasi arendama. Bütsantsi kunstiga on mõningases suguluses ka kõrgetasemeline vanaarmeenia kunst. Ristkuppelkirik Ateenas. Hagia Sophia katedraal praeguses Istanbulis. San Vitale kirik Ravennas. Justinianus saatjatega. Mosaiik San Vitale kirikus Theodora kaaskonnaga. Mosaiik San Vitale kirikus Monreale katedraali maalingud Õnnistav Kristus.
soome-ugri rahvana. Vepsalaste elamispaik ulatus arvatavasti sel ajal Laadoga kagurannikult Valgjärveni. I ja II aastatuhande vahetumisel liikusid vepsalased põhja poole, üle Sviri jõe. Sinna poole minnes segunesid nad karjalastega ja tänu sellele sai karjalaste keel endale juurde kaks murret: aunuse ja lüüdi murde. 9. sajandil osalesid vepsalased Kiievi-Vene loomisel. See riik asus tänapäeva Venemaa, Valgevene ja Ukraina aladel ja riigi keeleks oli vanavene keel, mis ilmselt slaavistas teatud osa vepsa keelest. Peale 13. sajandit said vepsalastest riigi talupojad, lõuna pool aga mõisa talupojad. Kapitalism tungis vepsalaste ellu 19. sajandil. 1926. aastal oli vepsalasi NSV liidus 32 800 ning nede arv oli kasvamas. 1920. aastal loodi vepsalaste asualadele 24 rahvus külanõukogu, millest osa aga kaotati 1937. aastal. Sõja ajal, neljakümnendatel, jagati vepsa lastele soome keelset haridus. Ka sõja ajal
BÜTSANTSI KUNST Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks.Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks.. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. ARHITEKTUUR Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia ...
neile kes sündmustekeerises osalesid või kes sündmustest teadlikud olid. Autori jaoks peegeldab see teos Kiievi-Vene killustumise tagajärgi. Kuigi Igor on kangelane suhtutakse temasse kriitiliselt, sest teda peetakse Vene ühtsuse lõhkujaks, aga samas ülistatab autor tema rüütliomadusi ja teeb temast terve Venemaa eest võitleja. ,,Lugu Igori sõjaretkest" peaaegu puudub religioosne aupaiste. Teoses esinevad vanavene jumalad, kosmogoonilised sümbolid ja hingestatud loodus. Ühegi nende nelja teose autorit ei teata. Kangelaseeposed panid aluse erinevale rahvuskirjandusele. Tänu neile sai alguse rüütlikirjandus. Need on pakkunud ainest hilisemale kirjandusele. Näiteks Pierre Corneille näidendile ,,Cid" esimese suure klasisstliku dramaturgi. Need teosed annavad aimu ka sellest millised võisid olla tolleaegsed müüdid. Seda
Referaat Agne Nurs 11T 2009 Sissejuhatus Pärast Rooma keisririigi lagunemist arenes selle idapoolses osas juba 6. sajandil tugev ja ulatusliku mõjuväljaga bütsantsi kultuur, mis püsis vanavene kunsti kaudu elujõulisena kuni 17. sajandini. Lääne-Euroopa aga jõudis kõikehaarava ühtse stiilini alles 10. sajandil. Selleks oli romaani stiil. Oma vaimult oli romaani stiil aga täiesti teistsugune. Kirik pidi olema tugev ja mõjukas nii seest- kui väljastpoolt. Sajandite jooksul hakkas kirikute kaitsefunktsioon vähenema ja nad muutusid aina kunstipärasemaks, nagu me näeme seda hilisgooti ehitistest. 12. sajandi algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil
BÜTSANTSI KUNST Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks.Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks.. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. ARHITEKTUUR Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia So...
Uks asus alati läänepoolses osas. 6. Skraalehitis on kirikuehitis( basiilika kasutuselevõtt). 7. Karl Suur hakkas teadlikult kultuurile tähelepanu pöörama. Tema loss oli Saksamaal Aachenis( see muutus omamoodi kultuurikeskuseks). 8. Käsitsi maalitud raamatumaale nimetati miniatuurideks, sest neis kasutati punase värvimulla mennikut. 9. Tallinnas on basiilikatüüpi näiteks Niguliste kirik. Bütsantsi ja Vanavene kunst 1. Bütsantsi riik sai oma nime Byzantioni järgi, mille rajas Rooma keiser Constantinus Konstantinoopolisse. 2. Konstantinoopolis asub tänapäeva Türgis ja linna nimi on Istambul. 3. Bütsantsis kõneldi algul ladina keelt, hiljem mindi üle kreeka kellele. 4. Bütsantsi kunsti näitab Euroopaliku ja Idamaise kunsti segu. 5. Hagia-Sophia oli Konstantinoopolis esimene bütsantsi kunsti suurim saavutus kuna
SIMBERGi (18731917) looming. Ka tema toetus rahvaluulele, kuid käsitles selle tõsiseid teemasid, sealhulgas surma, veidravõitu fantaasia ja nukra huumoriga. Põhjamaade rahvusromantismiga sarnaseid ilminguid oli ka vene kunstis. Soome arhitekte võeti eeskujuks. 19.sajandi lõpul Peterburis kujunenud rühmitus ,,Mir iskusstva" seostus juugendstiili ja sümbolismiga. Selle kunstnikerühmituse liige NIKOLAI ROERICH (18741947) maalis Põhjamaade rahvusromantikutega sarnases stiilis pilte VanaVene legendidega segatud ajaloost, eriti varjaagidest. Hiljem Indiasse siirdunud Roerich sai kuulsaks idamaa ainelise sümbolismiga. Munthe ja GallenKallela stiile käsitleti omal ajal puhtrahvuslikena, kuid tänapäeval tunnustatakse neid üleeuroopalise juugendstiili omapäraste variantidena. Mõned rahvusromantilised kunstnikud (näiteks Akseli GallenKallela) maalisid ka teoseid, mis kuuluvad pigem rahvusvahelise sümbolismi hulka. Põhiliselt sümbolistlik on aga
Pärast Rooma keisririigi lagunemistarenes Ida-Roomas välja 6.sajandil tugev Bütsantsi kultuur, mis elas edasi kuni 17.sajandini vanavene kunstis. Lääne-Euroopa jõudis aga kõikehaarava ühtse stiilini alles 10.sajandil Romaani stiil. Põhilised konstruktsioonid pärinesid küll Vana-Rooma ajast, aga vaimult oli hoopis teistsugune. Kristlik kirik pidi ära mahutama suure rahvahulga, hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakkuda kaitset. Kirik pidi olima tugev ja mõjukas seest-kui ka väljastpoolt. Sajanditega hakkas kaitsefukntsioon vähenema. Kujutava kunsti ülesandeks peeti Jumala teenimist. 12
· Ristvõlv neljaosaline võlv, mis tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel · Roidvõlv roitele toetuv võlv, peamiselt gooti arhitektuuris · Roosaken kunstipärase raamistikuga suur ümmargune aken keskajal · Rosett ümar, pealtvaates õit meenutav kaunistus · Sarkofaag kivist, savist, puust, metallist kunstipäraselt kujundatud surnukirst · Sfinks inimese pea ning lõvi kehaga muinasjutuline loom, egiptuse kunstis · Sibulkuppel sibulakujuline paisutusega kuppel, vanavene arhitektuur · Staatua ümarplastiline seisvat inimest kujutav skulptuur · Zanrimaal maal, millel kujutatakse sündmusi inimeste igapäevasest elust · Tahvelmaal transporditav pilt, mille aluseks on puuplaat või lõuend · Tempel pühakoda · Teravkaar gooti stiiline iseloomulik kaarekuju, kus kaare küljed omavahel ühinedes moodustavad ülal teravnurga · Termid avalik saun VanaRoomas · Triumfikaar algselt võidukaile Rooma väejuhtidele püstitatud auvärav
Stiil Aeg Iseloomulikud Näited: jooned tuntumad esindajad Rooma kunst 8.saj e.m.a.-5.saj Rooma kunst avaldus Kapitooliumi m.a.j. kreeka templitüübi emahunt, Panteoni mõõtude suurendamises ja tempel, Colosseum ehitise üksikosade sidumises kindlamaks tervikuks, kusjuures alal hoiti põhiline selgus osade vahel. Barokk 16. saj lõpp-18. saj Hoogsus, liikuvu...
BÜTSANTSI KUNST Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks. Hiljem sai Ida- Rooma pealinnaks Ravenna, Lääne-Rooma pealinnaks aga Konstantinoopol. Pealinna järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks, mis on kr k-s Konstantinoopol. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul. Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalitsejad-despoodid; neil oli tohutu võim. Ka bütsantsi kunst sõltus suuremal või vahemal määral õukonnast. Kunst areneb edasi kristlikus vaimus ja sellega kaasnevad ka mitmed idamaade kunsti elemendid. ...
Varakristlik kunst Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas ristiusk, mis levis tasapisi üle kogu riigi. Esialgu oli ristiusk keelatud nagu ka teised mitteametlikud usud. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on kõik võrdsed ja see ei meeldinud valitsejatele, sest nad kartsid selle usu levimisel alamate ülestõusu. Seetõttu kiusati kristlasti taga ja nad pidid tegutsema salaja Oma kogunemisteks kasutasid nad maa-aluseid katakombe, mis olid sageli mitmeid kilomeetreid pikad looduslikud või pinnasesse kaevatud käigud.. Katakombid Katakombide seintesse uuristati hauad kuhu maeti oma surnud aga seal asusid ka kabelid, koosoleku- ja söögiruumid ning isegi magamise kohad. Hakati ka vähesel määral kunstiga tegelema. Seintele ja lagedele maaliti sageli nn Hea Karjus - Jeesus Kristus lambatall õlal. Hea Karjus Ristiusk Kui esialgu oli ristiusk levinu...
Nagu Lotman viitab, "eraldus Euroopa kultuuris kunst teadusest ja käsitööst suhteliselt hiljuti - renessansiajastul; teisalt näib kunst olevat kultuuri universaalne komponent: pole teada ainustki vähegi arvestatavat kultuuri, kus puuduks kunst üldse. Paljudel meie poolt kunstiteostena tajutavatel muistsete või eksootiliste kultuuride tekstidel või esemetel oli oma kultuuris aga põhimõtteliselt teine funktsioon. Nii ühendame üldmõiste vanavene kirjandus alla nii kroonikad kui pühakute elulood, juriidilised dokumendid jne." (Lotman "Poeetika lühikursus") Kitsas kirjanduse mõiste "ilukirjandus" mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas; Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks Laiem kirjanduse mõiste Kirjandus hõlmab ka nt selliseid mittefiktsionaalseid tekste, nagu nt
Keskaja kirjanduse kokkuvõte. Keskaeg (5 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. Saj. ) arenesid rüütli-ja rahvakirjandus · Keskaeg algas 5.saj (Lääne-Rooma riigi lagunemine, lõppes 15.saj (renessansi algus). · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne rahvustunnet eitav ideoloogia. · Maise olemuse määras inimese seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg). · Hingelise olemuse määras see, et inimene on Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. · Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,...
Nii, nagu igakord juba tavaks on saanud, trükkisin ka seekord kõik teemad rõõmsalt Google otsingusse ja vaatasin, mille kohta kui palju infot on. Pärast seda ,,rituaali" vajusid Merovingide ja Karolingide kunst kohe valikust välja. Sisetunne ütles, et ilmselt meeldib teisele teema ,,Sküüdid, keldid, viikingid" ning kuna ma polnud kindel, et see teema juba paari inimese poolt võetud ei ole, lükkasin ka selle kõrvale. Kaks esimest teemast Vanavene kunst ja arhidektuur ning Islami kunst meelidisd mõlemad nii teema kui ka materjali rohkuse poolest. Niisiis valisin Islami kunsti lihtsalt ehku peale välja minnes, et kui ei sobi, saan poole referaadi pealt ju teemat muuta. Aus selgitus teemavalikule on ehk parem, kui välja mõeldud pikk ja ilus jutt sellest, kuidas Islami kunsti mind juba lapsest peale huvitanud on ning teemavalik tänu sellele suurele kunstikirele sündinud oleks. Teada sain muidugi palju
Millises Itaalia linnas leidub palju bütsantsi mosaiike? Millal hakkas kujunema Kiievi-Vene riik? 9.-10. sajandil 10. saj. lõpul astus Kiievi vürst Vladimir ristiusku ja abiellus Bütsantsi printsessiga. Millised tagajärjes sellel olid? Millise kuulsa kiriku laskis ehitada Kiievi suurvürst Jaroslav Tark? Kuidas ta oli seotud Eestiga? Kiievi Sofia katedraal, sarnanes Pihkva ehituskunstiga Millistes Eestile küllalt lähedal asuvates Loode-Venemaa linnades leidub suurepäraseid näiteid vanavene ehituskunstist? Novgorod Mida erilist on Vladimiri linna kirikutes? Kasutati erandlikult reljeefseid kaunustusi Võrdle Vladimiri Dmitri peakirikut ja Kizi saare kirikut. Leia erinevused nende ülesehituses. Milline sündmus katkestas pikaks ajaks vene kultuuri arengu? Mongolite kallaletung Milline linn sai 14. Saj. Venemaa keskuseks? Moskva Milliselt maalt pärinesid meetmed Moskvas töötanud ehitusmeistrid? Itaaliast, bütsantsist Nimeta tuntuim kindlusehitis Venemaal. Aristotele Fioravanti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
