midagi. Mõnikord suudavad isegi veenda, et ohver on ise süüdi, et selline olukord tekkinud on. Füüsilise vägivalla puhul on sekkumine natukene kergem. Väärtegu on silmaga nähtav ning tagajärjed ohvri kehal püsivad nädalaid. Füüsilisest vägivallast kardab ohver kõige rohkem rääkida, sest kardab uuesti ja hullemini kuskil nurga taga peksa saada. Samuti ei julge kõrvalseisjad sellest rääkida, sest kardavad ise ohvri rolli sattuda. Koolivägivallast vaevalt, et täitsa lahti saab, aga seda saab kindlasti oluliselt vähendada. Esimene samm oleks see, et koolis räägitakse sellest tihedamini. Samuti tuleb kasuks kui õpetajad on selleteemalise loengu läbinud, et neil oleks mingi ettekujutus, mida sellises olukorras ette võtta. Lastele peab selgeks tegema, et kooliõpetajad ning juhtkond on usaldusväärsed ning neile võib oma probleemidest rääkida. Koos saab mõelda lahenduse välja
Presidendi poolt Valgetähe IV klassi teenetemärk, pärimusmuusika edendamise eest. Tema kohta on ka tabavalt öelnud saatesarja ,,Ööülikool" toimetaja Jaan Tootsen: ,,Ta on mees, kes ei ole trüginud suurele pildile, aga keda ikka nagu teatakse." Kontserdil puudus kindel kava ja muusik esitas laule vastavalt enda ja publikumi soovile, osaliselt improviseerides. Taoline pingevaba lähenemine võiski olla põhjuseks, miks see kõik nii loomulikult välja kukkus. Kontsert kestis vaevalt tunnikese, mille jooksul kandis Johanson ette palju vapustavaid teoseid nagu ,,Tiiu, Tiiu" ja ,,Ei Tea" (Raimond Valgre), ,,Suure Näoga", ,,Tuhat tänu", ,,Kiisu läks kõndima, müts oli peas..." jt. Johansoni hääl, saateks vaid kitarr ja ümbritsev õrn linnulaul, oli fantastiline. Ja mida muud temasuguselt professionaalilt ka oodata. Tuleb muidugi tunnistada, et osad sõnad läksid kõlakoja puudumisel kaduma, ent üldine mulje oli siiski suurepärane. Seda ma ei saa muidugi
peale minu inimesi,kes usuvad saatusesse. Saatus tundub olevat nii reaalne nähtus,et sellest mööda vaadata on tõesti võimatu.Aga kes suudab seda kõike paika panna?! tekib küsimus millele ilmselt ka kõige targem filosoof vastata ei oska. Väga tihti juhtub meie elus asju,mis on kindlasti juba kellegi poolt varem ette määratud.Nagu näiteks surm-sa ei saa selle eest põgeneda.Kui ühel hetkel on nii,et oled enda arvates kõige ohutumas kohas maailmas siis vaevalt küll.Sa ei tea kunagi,mismoodi või millal midagi juhtuda võib.Kui inimesega juhtub õnnetus,näiteks kukub kuskilt alla.Siis ju õeldakse ka,et see oli tema saatus.Ja mis muu see siis olla saakski.Saatusega on inimestel nii palju huvitavaid lugusi.Kui sul hakkab mingi hetk väga halvasti minema,siis on see su saatus.Sa nagu üritaks seda iga hinna eest muuta aga see ei muutu,sest lihtsalt nii ongi koguaeg olnud. Mina aga tahaks teada kuhu me lähme pärast surma
Kooli ajal asutas Dali koolilehe ja tegi sellele usinalt kaastööd. Lapsepõlve suved veetis Dali koos noorema õe Ana- Mariaga suvilas, mis paiknes ühes kalurikülas. Sealne loodus, kõrged kaljud ja meri, avaldasid noorele kunstnikule mõju. 12 aastaselt asus Dali õppima kunstikooli, kus katsetas eelkõige impressionistlikku laadi, mis seguneb fovismi ja kataloonia rahvakunstiga. Pärast gümnaasiumi lõpetamist alustas Dali õpinguid Madridi Kuninglikus Kunstiakadeemias. Vaevalt õpinguid alustanud, visati mässuline tudeng määratud ajaks koolist välja. (korraldas meeleavalduse ühe professori vastu) Varsti pärast seda toimus Dali esimene personaalnäitus, mille arvustused olid väga kiitvad. Sellest tiivustatuna keeldus osalemast eksamitel (väitis, et eksamineerijad ei ole tema hindamiseks piisavalt kvalifitseeritud) ja visati lõplikult koolist välja. Ülikooli ajal katsetas Dali mitmeid erinevaid kunstistiile. 1929.aastal jõudis Dali sürrealismi.
Taasiseseisvunud Eesti on sama vana kui ennesõjaaegne: Kuidas edasi? Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991. aastal. See teeb Eesti riigi kahekümne ühe aasta vanuseks, mis on sama palju kui kestis Eesti esimene iseseisvumine. Vaevalt, et ajalugu kordub ning kaotame taas iseseisvuse kuid kindlalt seda väita ei saa. Pigem tuleks mõelda tulevikule ja jätta möödunu minevikku. Kindlasti paljude eestlaste peades mõlgub mõte ,,Mis suunas liikuda ja kuidas seda teha kõige paremini?" Meil, eestlastel ja Eesti riigil pole nii suurt kogemust olnud olla iseseisvunud kui näiteks Soome, mis on 92 aastat juba iseseisvunud. Soome inimeste enesekindlus on siinkohal kindlasti suurem, kuna hetkeseisuga on neid rohkem (ligikaudu 5,4
Sellest hoolimata oli see minu jaoks kõige õnnelikum aeg suve jooksul, sest sain olla looduses ja tutvuda uute kohtadega. Seega ei määra õnne mitte raha suur hulk, vaid oskus seda rakendada ning sellest saadavad emotsioonid. Öeldakse, et inimesi ja armastust ei saa osta. Igapäevaelu näitab aga vastupidist ja see on igati kahetsusväärne. Tihti näeme meediast, et igal rikkurist vanamehel jookseb järel kahekümneaastane silmarõõm. Seda aga vaevalt keegi muu kui rahaga seletab. Samuti on levinud korruptsioon ja see, kuidas inimesed ennast ja oma põhimõtted lihtsalt maha müüvad, seda muidugi omakasu eesmärgil. Seda teemat kajastab ka Nikolai Gogoli teos ,,Surnud hinged", kus iga lepingu ja kokkuleppe tähtsaks osaks oli pakk sularaha ning kõrgemate sidemete olemasolul saadi kõik oma tahtmised. Selge on, et raha mängib elus põhirolli, sellest ei saa üle ega ümber. Küll aga ei ole raha õnn ja armastus
Erinevates eluetappides on väärtushinnangute kujundajad erinevad. Näiteks noorukieas on suurteks mõjutajateks vanemad, sõbrad ning kool. Kui vanemad ja kool räägivad sellest, kui tähtis on haridus ning miks peab õppima, siis sõbrad mõjutavad jätma kooliasju unarusse selleks, et osaleda mõnes huviringis või teha midagi kuritegelikku. Just sõbrad võivadki olla elutee kujundajaks, nii positiivselt kui ka negatiivselt. Vaevalt, et see 16-aastane poiss, keda politsei novembri keskpaigas Tartu-Tallinn maanteel taga ajas, oleks sattunud sellisesse situatsiooni ilma sõprade innustuse ja toetuseta. Võrreldes tänapäeva ja eelmise põlvkonna noori, siis tegelikult pole nende väärtushinnangud väga erinevad. Lahknevus võib tekkida küll nende järjekorras, aga põhiväärtused on endiselt sama. Suur vahe on muidugi selles, et praegustel
Presidendi poolt Valgetähe IV klassi teenetemärk, pärimusmuusika edendamise eest. Tema kohta on ka tabavalt öelnud saatesarja ,,Ööülikool" toimetaja Jaan Tootsen: ,,Ta on mees, kes ei ole trüginud suurele pildile, aga keda ikka nagu teatakse." Kontserdil puudus kindel kava ja muusik esitas laule vastavalt enda ja publikumi soovile, osaliselt improviseerides. Taoline pingevaba lähenemine võiski olla põhjuseks, miks see kõik nii loomulikult välja kukkus. Kontsert kestis vaevalt tunnikese, mille jooksul kandis Johanson ette palju vapustavaid teoseid nagu ,,Tiiu, Tiiu" ja ,,Ei Tea" (Raimond Valgre), ,,Suure Näoga", ,,Tuhat tänu", ,,Kiisu läks kõndima, müts oli peas..." jt. Johansoni hääl, saateks vaid kitarr ja ümbritsev õrn linnulaul, oli fantastiline. Ja mida muud temasuguselt professionaalilt ka oodata. Tuleb muidugi tunnistada, et osad sõnad läksid kõlakoja puudumisel kaduma, ent üldine mulje oli siiski suurepärane. Seda ma ei saa muidugi
Anton Hansen Tammsaare teoses ``Tõde ja õigus`` ütles Andres lause ``Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus``.Igal inimesel on elus erinevad eesmärgid ja arusaamad, erinevad unistused ja lootused.Inimestel on erinevad ideaalid. Näiteks õpetaja amet olla klassi lemmik, austatud ja lugupeetud, on tema unistuseks. Kui selline staatus kunagi saavutatakse, ollakse oma töö üle uhked ning seda hakatakse ka armastama.Andres ``Tõest ja õigusest`` vaevalt seda ise uskus, sest terve oma elu rabas ta tööd teha, ent armastuses ja pereelus tal hästi ei läinud.Selle armastuse võib iga inimene omale meelejärele tõlgendada.Kellele on see materiaalne kasu, kellele moraalne. Tänapäeva ühiskonnas on haridus ja töö edu aluseks. Kui inimesel on piisavalt hea haridus, tähendab see seda, et tal on hea töökoht, kus on positiivne atmosfäär töötamiseks.Eestlane on väga töökas rahvas, kes kunagi ei löö tööle risti ette
Panfilo armastust ning selle traagilist lõppu. Kümne sajandi jooksul enne Boccacciot ei olnud kirjutatud midagi sellelaadilidt. Naisi võidi jumaldada ja ülistada, kuid keegi polnud püüdnud kujutada nende hingeelu. Boccaccio tõi esimesena naise maa peale. Kuida Boccaccio õnnepäevad lõppesid varsti. Fiametta hülgas ta ning kirjaniku vaimustuse sekka hakkas ta kostma kurbi ja kaeblikke noote. Armastuse idüll oli kestnud vaevalt kolm aastat. Ajavahemikul 1340-1350 elas Boccaccsio poliitiku ja diplomaadi elu. 1350. aastal kohtus ta esmakordselt Petrarcaga. Kahe suure humanisti tutvus muutus peagi lähedaseks sõpruseks. Eriti sidus neid vaimustatud austus antiikkultuuri vastu. Vahepeal valmis Boccacciol rida teduslikke töid, mille tase tõendab, et ta oli saanud küllaltki mitmekülgse teadusliku ettevalmistuse filosoofias, ajaloos, füüsikas ja astronoomias. Aastail 1348-1353 lõi Giovanni Boccaccio sajast novellist
vähem.Selged ja aredad ideed tekivad siis, kui ta uurib ja pöörab üksikasjadele tähelepanu. 8) Mis põhjusel on inimesel raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi? Lapsed kasvavad üles, hoides alalise tähelepanu all väliseid aistinguid, mõtlevad inimesed enne küpsesse ikka jõudmist harva tõsiselt järele selle üle, mis toimub nende sees, ja mõned sellega vaevalt et kunagi üleüldse tegelema hakkavad. Vastsündinud lapsi ümbritseb maailm täis uusi asju, mis nende meeli pidevalt ärritades [solicitation] tõmbavad pidevalt enda poole seda vaimu , mis ihaldab märgata uut ning on aldis nautima muutuvate objektide mitmekesisust.
Peremees ei ole kohtus kohtuniku silme all ega teatris, kus publik kritiseerib tema filosoofilisi järeldusi. Samas, räägitakse, et kui peremees vaadelnud taevakehasid ja vaadates üles kukkus ta kaevu, siis teenijatüdruk naernud tema üle, sest peremees tahtvat teada, mis on taevas, aga mis on tema ees ja jalge all ta ise aga ei märka. Selline pilge käib kõigi kohta, kes veedavad oma elu filosoofiaga tegeledes. Tõsi on, et peremees ei tea, mis tema üleaedne teeb ning teab vaevalt sedagi, kas too olend on üldse inimene. Ta piinleb küsimuste kallal, mis on inimene ning millised võimed ja omadused eristavad sellist loomust kõigist teistest. Oma kogenematusest käib peremees pimedalt ja kukub auku. Kohmakuse tõttu näib ta rumal, ta ei osale solvangutevahetuses, sest ta ei suuda kedagi hingepõhjani haavata. Enamik inimesi naerab filosoofi välja, sest neile tundub, et ta on ülbe, kuigi ta ei tea lihtsaid asju ning kaotab pea igapäevastes olukordades.
Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC. Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32oC, idarannikul ka üle 32oC. Itaalia asub soojas vöötmes ja sooja vöötme aktiivsete temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem sajab Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna-Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid. Vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima, siiski saadakse aastas kaks saaki. Itaalias esineb vihmane ja pehme talv, kuid põuane ja kuum suvi. Viljakad mullad on tundlikud vihmavee tekitatava erosiooni suhtes. Itaalia peamised mullatüübid on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad, paakunud mustmullad, alluviaalmullad (mägimullad). Itaalias ja Hispaanias on Euroopa Liidu ulatuslikemad jõgede baasil rajatud niisutussüsteemid. Märkimisväärne
ulatas talle raha ja ütles väga armas ja lahke naerdes: „Võta!” pakkuda oma raha ka teistele, kuigi ka tema vajas seda väga. 2. Nad tormasid salgana Ilus kirjeldav lause ja 10 ette, - muusika kasvas huvitavad väljendid. kui meta müha, - ja jälle keerlesid õrnad muruneitsid, vaevalt jalgu maha puudutades, käsi kui õitsvaid oksi õhku sirutades. 3. Ahaa, see oli türklase See oli teistsugune 16 raibe, kelle ta oli õhtul lause ja erines kägistanud. teistest lausetest hästi. 3. 4 sõna, mis iseloomustavad novelli. 1. Seikluste rohke 2. Põnev 3
Valguse ja varju piiril Valgus ja vari on tihti võrdluseks heale ja halvale. Inimesed sildistavad tihti inimesi, olukordi ja tegusid, kas heaks või halvaks. Kes paneb piiri hea ja halva, valguse ning varju vahele? Inimesed, kas me nende puhul ei tee ennatlikke järeldusi? Kas saab olla üdini positiivset olevust, või hoopis negatiivset? Vaevalt, nii on see nii reaalses elus kui ka raamatukangelaste puhul. Tüüpilise näite näiliselt halvast, kuid nagu tegelikult välja tuleb sugugi mitte nii halvast tegelasest võib tuua Bulgakovi romaanist ,,Meister ja Margarita". Woland, kes kehastas romaanis kurjemat poolt, kuid kas ta oli läbinisti halb tegelane? Minu arvates ei olnud, kui esmapilgul tunduvad ta teod koledad ning kõhetud, siis tegelikult oli tal kindel eesmärk ta soovis ahnetele inimestele anda õppetunni
Seda tuleb teha, et meie ja meie isamaa saaksime olla vabad ja sõltumatud mõjutustest, millel võib olla halb eesmärk. „Haridus teeb vabaks“ – see väljend kuulub Vana-Kreeka filosoofile Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsingusse „only educated are free“ (ainult haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof Epictetus (55 – ca 135), kes nii ütles, sündis orjana, oli pealegi veel füüsilise puudega – ja vaevalt ta õnnelik oli. Aga kuna ta õppis filosofeerima ning hakkas ka teistele filosoofiat õpetama, vabastati ta lõpuks raskest orjatööst. Väljend, „Haridus teeb vabaks” peegeldas otseselt Epictetuse enda elukäiku. Tänu haridusele sai ta vabaks raskest füüsilisest tööst, kivide tassimisest, maaharimisest. Haridus kergendas elu väga praktiliselt. Küllap mõistsid hariduse ja vabaduse seost samal viisil ka eesti talupojad. Nad tulid linna
Mõisapidamist juhtis valitseja oma abilisega, lisaks töötasid mõisas veel näiteks kokad, õllepruulijad, rehepapid, metsavahid, mitmesugused käsitöölised, virtin jt. 3. Loe läbi õpikust lisatekstid 5 ja 6, lk 65. 1)Kirjelda, millisena näeb Fabricius Liivimaa talurahvast. Mida ta näeb nende juures laidu,- mida kiiduväärset? Ta arvab, et talurahvas tundub lihtsameelne ja harimatu, kuid nad on osavad valetajad. Ta leiab, et rahvas on erakordselt töökas ja viljakas, nad puhkavad vaevalt mõne tunni ning toimetavad nii päeval kui ka öösel. Nad kardavad võõraid, aga on heatahtlikud tuttavate vastu. 2) Kirjelda, kus pidas mõisarahvas pulmi ja millised olid pulmakombed. Nad pidasid pulmi linnades ja suurtes alevites, kuhu olid ehitatud suured gildimajad. Pärast söömist hakati kohe tantsima, amelema, jooma ja priiskama. Kes kõige paremini lakkus, priiskas, lõi, torkas ja
Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb-naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, isegi enesehaletsemises? On olnud ainult üks Juhan Liiv ja vaevalt tuleb teist samasugust inimest kunagi veel. Meie võime üksnes lugeda tema teoseid ning neid ka enda hingeeluga põimida.
viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed kõvad mehed! Kaire Leibak, kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi. Seni nigelalt kulgenud hooaeg tekitas võistluse eel pigem pessimistlikke arvamusi, ent piiga ilmutas tugevat närvi ja tõestas, et astub juba maailma keskmike kannale. Samas oli Leibakul õnne, kuna kolmikhüppe ülitugevaks osutunud tipule järgnes suhteliselt keskpärane tase. Mikk Pahapill, 10-võistluse 11. Vaevalt oli kevadel palju neid inimesi, kes uskusid, et Pahapill on Pekingi olümpial stardis. Kuid koostöös treener Remigija Nazarovienega tehti sisuliselt imet Pahapill jõudis olümpiale ning püstitas suurvõistlusel isikliku rekordi. Pisikese tõrvatilgana paistab meepotist aga teadmine, et omal tasemel joostes võinuks ta lõpetada koguni esikaheksas. Aleksander Tammert, kettaheite 12. Vanameister tõestas veelkord, et suudab ka
-1227. aastani. Sel ajal toimusid suured ristisõjad peaaegu kõikjal Euroopas ning lõpuks tabasid need ka Eestit. Vabadusvõitlusesse sekkusid nii mitmedki rahvad, kes olid sõdinud eestlastega ka varesematel aegadel. Samas mõned neist, kes varem olid olnud vaenlased, ühinesid nüüd Eestiga. Miks siis eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse ? Kindlasti üheks põhjuseks on see, et sõjaline ülekaal oli vaenlastel. Kui eestlased said vaevalt oma väe kokku, siis vaenlastel oli see ammu koos ning pea kaks korda suurem, kui eestlastel. 1211. aastal toimusid vallutused Suure-Jaanis. Ristisõdijad kogusid Metsepoles suure sõjaväe, lükkusid mere äärde ja läksid piki randa, pöörates seejärel sakalaste maakonna suunas ning jõudsid külade juurde. Jagunesid mööda kogu maad laiali ja tapsid väikese väe, mille eestlased kokku ajasid. Vastastel oli tõepoolest sõjaline ülekaal, eestlasi oli väga vähe mööda maad laiali
Järve keskel nägid nad väikest saarekest, millel oligi kogu mõisniku varandus. Nii palju, kui vendade silmad seletasid, nägid nad, et seal on kuld- ja hõbemünte, kalliskive ja ilusaid riideid. Nad hakkasid ringi vaatama, millega võiks üle järve saada, ja nägid eemal paati, kuhu ainult üks inimene sisse mahtus. Kuna kõik kolm venda olid aga peenikesed nagu piitsavarred, surusid nad ennast sellesse paati. Varsti jõudsidki nad saareni. Vaevalt jõudsid nad paadist välja astuda, kui leidsid end kogu leitud varandusega oma koduhurtsiku eest. Järgmisel päeval korraldasid vennad suure peo. Rahvast tuli kokku Sõrvest ja Säärest kõik tahtsid näha vana mõisniku varandust. Kohal olid isegi need, kes arvasid, et neile kärbseid pähe aetakse. Vennad jagasid pool varandust pidulistele, nii et nendel , kellel olid lapsed kodus paljad kui porgandid, oli nüüd palju uhkeid riideid. Söömisest said kõigil kõhud
inimelusid. Paljud inimesed on sattunud suhtlema valede ja halbade inimestega ning see on neile saatuslikuks saanud, makstes selle eest oma eluga. Pole siis ju ime, et lapsevanemad kardavad nõnda oma võsukeste pärast, on ju põhjust. Paljud vanemad peavad vajalikuks kontrolli laste arvuti kasutamise järgi, kas siis piirates arvutis oldud aega või lihtsalt laste järgi nuhkides. Viimane variant on muidugi halvem kuna kes meist tahaks, et keegi meie eraelus tuhnib? Vaevalt küll, et selliseid inimesi väga palju leidub. Ainuke lahendus sellises olukorras on tõesti lapsi juba varases eas õpetama käituma halbade inimestega internetis, õpetada kuidas end selles keskkonnas kaitsta. Esimesed sammud on juba astutud, jääme seekord jällegi lootma kiirele progressile selles valdkonnas.
von Knorringite käes. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Ludwig von Knorring. 3 Joonis 2. Uugla mõisa peahoone varemed. Mõisahoone esist piklikku ovaalset väljakut ääristasid peahoonega sümmeetriliselt paiknenud kõrvalhooned. Kaasajal on need hävinud, varemeis või tundmatuseni ümber ehitatud. Park on risustunud, algne suurejooneline ovaalne auring on vaevalt äratuntav, kuna on tugevalt kinnikasvanud. Joonis 3. Vestibüüli sisevaade 4 Uugla küla geoloogiline ehitus ja pinnavormid Uugla küla paikneb Lääne-Eesti madalikul valdavalt 20 m kõrgusel merepinnast. Pinnavormidest peamised on moreen- ja sootasandikud. Uugla küla aluspõhja moodustavad ülemordoviitsiumi ladestiku kivimid, pinnakatteks on moreen ja limneamere setted.
· arvamust väljendas kindlalt · kirglikult arendas oma mõtteid Lapsepõlv · 1819. aastal viis isa Ferenc'i tuntud Viini klaveripedagoogi Czerni juurde · Czerni ei saanud varjata oma hämmastust, sest noor Liszt mängis lehest võõraid kompositsioone nagu oleks ta neid juba kaua harjutanud · Lisaks sellele oli ta veel suurepärane improvisaator Viinis · Isa oli kogunud väikese rahasuma, et pojale haridust anda · Raha jätkus aga vaevalt elamiseks · Czerni ja Salieri õpetasid noort Liszti tema andekuse pärast tasuta · Aastal 1822 toimus Viinis 11-aastase Liszti esimene avalik kontsert, mis kutsus publikus välja üldise vaimustuse Pariisis · 1823.aasta lõpul seisis Adam Liszt oma geniaalse pojaga Pariisi Konservatooriumi direktori ukse taga · Liszt jäi konservatooriumi ukse taha, sest kehtis seadus, mis keelas välismaalastel õppida selles õppeasutuses · 1824
mitte pettumust valmistada. Iga hetkega kasvav pinge ning kartus läbi kukkuda võivad aga mingil hetkel välja viia stressi, depressiooni või koguni inimese kokkuvarisemiseni. Tugevad persoonid suudavad aga sellest kõigest üle olla ning saavutada oma unistus - olla edukas superstaar. Oma elu superstaarid võib aga üldistavalt jagada kaheks: ühed, kes on saanud ise enda silmadega nautida oma kuulsust ning edu, ja teised, kes on saanud tuntuks ning armastatuks alles peale oma surma. Vaevalt tuleks keegi vastu vaidlema, kui väita, et Madonna ning Michael Jackson on oma elu superstaarid - nad on tohutult edukad, neil on hunnikute viisi raha, nad on pidevalt meedia tähelepanu all ning ei ole olemas inimest, kes neid ei teaks. Ent ometigi ei suuda isegi surm lahutada maailmakuulsat superstaari tema kuulsusest. Kes meist ei oleks näinud Pablo Picasso tuntud maale, kuulnud Wolfgang Amadeus Mozarti kauneid
käitumine sõltub inimesest endast. Seega ei määra moraalse või ebamoraalse käitumise ära mitte seadused või jumalikud määrused, vaid inimese enda käitumine ja valikud. Eetiline käitumine pole antud inimesele sünnipäraselt, see ei ilmu ka mehhaaniliselt mingi ühe põhjuse mõjul. Sellist lähenemist on peetud Aristotelese eetika üheks olulisemaks jooneks. Aristotelese ideaaliks näib olevat täiuslik isiksus ning selline arusaam vaevalt et kellelegi päris võõras on. Iseasi muidugi, milliseid loomutäiusi keegi oluliseks peab.
Repsi arvates peaksime me võtma enda vigadest õppust. Paarteist aastat tagasi madala sündimusega aastatel suletud lasteaiad on hea näide. Me peaksime kõik üheskoos optimaalset kooli võimu säilitama ootuses ja ka teadmises, et sündimus Eestis nii madalaks ei jää. Nõustun Mailis Repsiga , ka mina leian, et praegune korraldus on parim, mis olla saab. Kui teha Tallinnasse neli suuremat gümnaasiumi, siis hariduse tase lihtsalt langeks. Näiteks Tallinna Reaalkoolis peavad vaevalt vastu ka need õpilased, kes on sinna hoolikalt valitud, aga kui seal hakkaks käima üks neljandik Tallinna noortest, siis oleks seal väga palju koolistväljalangejaid. Selleks, et vältida niivõrd suurt väljalangevust, lükataks kooli taset madalamale ja hakataks õpilastelt vähem nõudma. Selle all, aga kannataks need, kes tuleks toime sellises tempos ja suurema materjali hulga õppimisega. Veel tundub reform imelik, sest see on loodud selleks, et raha kokku hoida.
1 - 2 - 3 - 4 - 5 - 6 - 7 - 8 - 9 - 10 - 11 - 12 - 13 - 14 - 15 - 16 - 17 - 18 - 19 - 20 - 21 - 22 - 23 - 24 - 30 - 40 - 50 - 60 - 70 - 80 - 90 - 100 - 200 - 300 - 400 - 500 - 600 - 700 - 800 - 900 - 1,000 - 1,000,000 - 1,000,000,000 - - esmaspäev - teisipäev - kolmapäev - neljapäev - reede - laupäev - pühapäev - täna - homme - eile - päev - nädal - kuu - aasta - jaanuar - veebruar - märts - aprill - mai - juuni - juuli - august - september - oktober - november - detsember ? - Mida? ? - Kuidas? ? - kui palju? ? - Kes ? - Miks ? - Millal? ? - Kus? (Kasutatakse kui midagi otsitakse : kus on pank?) ? - (kuni) Kus? (näitab liikumise suunas midagi. "Kuhu sa lähed? ") ? - (alates) Kus? (näitab algatusel eemal midagi. "Kuhu sa pärit? ") ? (m), ? (f), ? (n) - Milline? Millist? ? (m), ? (f), ? (n), ? (pl) - Kelle? abivalmis - aeg-ajalt - aeglane - ahne - ainulaadn...
jõuks on olnud naiste püüdlused saavutada meestega võrdseid valikuvabadusi ning eneseteostusvõimalusi. Kuidas on muutunud naiste roll viimaste aastate jooksul? Vanas Kreekas oli naise positsioon mehe omast väga erinev. Naistel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus. Nad kuulusid kogu oma eluga isa, abikaasa või mõne muu meessugulase eestkoste alla. Naine oli kui mehe ori, ta võis omada oma seisukohta, aga kindlasti ei võinud seda avaldada ja vaevalt et ta seda julgenudki oleks. Tänapäeval on õnneks asjaolud muutunud, enam ei lase endast lugupidav naine enesega niimoodi käituda, nüüd on ta ise oma peremees. Minevikus suhtuti naisesse kui haprasse olevusse, kelle ainus eesmärk on järglaste saamine ja nende üleskasvatamine. Nüüd, aja möödudes,on naised mõistnud, et ainuke läbilöömise võimalus on enesekehtesamine ning iseloomu kasvaatmine,
Võib arvata, et paljud ei tea isegi sõna ,,loor" tähendust. Sama on ka, kui võrrelda tänapäeva kõnepruuki. Vanasti selliseid sõnu muidugi ei tuntud ja ma arvan et kui nende tähendust oleks saanud tolleaegsetele inimestele seletada, poleks nad ka raha eest olnud nõus selliseid sõnu oma kalleimale ütlema. Sest just noorte sõnad, nagu näiteks sõna ,,seksikas" ei ole ju tegelikult mitte mingisugune kompliment võrreldes nendega mida öeldi 1000 a. eKr. Nendele vaevalt oli oluline see ,,seksikus" Nemad leidsid sadakond muud asja mida ülistada. Esmapilgul ütleks, et mida aeg edasi, seda lühemaks ülistused lähevad. Aga muidugi on meil tänapäeval palju rohkem sõnu ja lauseid mida öelda oma kalleimale, mis tema südant soojendaksid
tahtmist ühegagi nendest tüdrukutest kokku jääda.Tema põhimõte oli teha tüdrukud õnnelikuks. Aga kui ta oleks pidanudki kellegiga neist kokku jääma mingiks ajaks, siis suve lõpus oleks naine teda otsima tulnud ja Nipernaadile aru pähe pannud, et kodu on kuskil mujal, kus ootavad teda lapsed.Kuid kui ta oleksgi kellegiga kokku jäänud, siis üsna tõenäoline on see, et Nipernaadi valed oleks päevavalgele tulnud ja vaevalt tüdrukud oleks tahtnud Nipernaadiga tegemist teha peale seda, kui tema valed olid ilmsiks tulnud...
7) Kindlasti käitub Carmen enda arvates õigesti, kui laseb don Josél end tappa, sest see oli tema teadlik valik. Ta oleks võinud põgeneda, kuid ei teinud seda, sest uskus saatusesse ja tahtis olla vaba. Naise käitumine väljendab usku saatusesse, sest mustlanna väitis mitu korda, et teadis juba ammu (arvatavasti ennustustest), et nad surevad koos, kuid tema ennem kui don José. Samuti mainis ta midagi rom'i õigusest oma romi'd tappa, seega mustlaste seas oleks see isegi lubatud. Vaevalt Carmen midagi seadusekuulekusest tegi, seega oli peamine põhjus siiski vabaduseihalus. Ta ei armastanud José'd, kui too ei olnud enam tema armuke, vaid mees, ning ei tahtnud temaga koos elada ja pigem suri. Seega oli ta ka küllaltki põikpäine ning just selle viimase asjaolu tõttu ei tundu lugejale tema käitumisviis ehk õige, kuid kui vabadus oli talle nii tähtis, siis oli tema jaoks see ehk kõige parem lahendus. 8) P. Mérimée ,,Carmen" ja A. S
tohutu võim. Praeguse aja nutitelefonid on sama võimsad kui parimad arvutid kuuekümnendate lõpus kui saadeti inimesed kuule, aga kõik mida enamus soovib on see, et saaks muusikat kuulata ja pilte vaadata. Teaduse ja tehnika areng ning välja töötatud masinad on tohutult kaasa aidanud ühiskonna kujunemisele, muutumisele ja toimimisele. See, et inimesed on elektroonikast ja tehnikast niivõrd sõltuvad ei ole minu arvates midagi kohutavat, sest inimkond ongi pidevas muutumises. Vaevalt saaks tänapäeval hakkama ilma kella, telefoni või navigatsiooniseadeteta ilma milleta on pea võimatu õhus liikuda. Arenev teadus ja tehnika võimaldavad meil maailmast aru saada, kui ühtsest tervikust. Meil on võimalik suhelda ja kursis olla sündmustega üle terve maailma. Enam ei mõelda linna või riigi, vaid globaalsel tasandil. Kui tahetakse rajada edukas äri, siis see luuakse ülemaailmsele turule. Ärimees tahab, et tema toodet ei ostetaks mitte ainult naabervallas, vaid
67. ц 37. 38. 39. 40. n ( - 10 Nimi: 8. Lõpetuseks üks valem ka. vaevalt õnnestub teil seda tekitada muul kujul, kui valemiredaktoriga. Terve valem ÜHES TÜKIS, olge palun kenad. 16. Eriala: Tehnika ja tehnoloogia, 1.kursus, 1.rühm t2 t2 [ ] 2 2 t2 1 1 1 t −t b 17. c´ | =
Väljaränne Eestist kas lahendus või probleem? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema noorte seas. Hoogustus see aga 2010. aastal, kui esines ka ohtralt sisserännet, kuid siiski jäi Eesti miinustesse. Aastal 2009 oli emigreerumise näitaja isegi kolm korda väiksem. Kuid kas see on Eestile probleem või mingil määral hoopis lahendus? Kuidas osutub väljaränne Eestile probleemseks näitajaks? Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Otsustatakse rajada pere hoopis seal, kus on paremad palgad ning lastetoetused. Parimaks näiteks võib tuua Soome, sest sinna toimub peamine ränne, küll palkade pärast, kuid kus lastetoetus esimesel lapsel on 100 ning kolmanda lapse toetus 141, mis on pea kolm korda suurem Eestis oleva kolmanda lapse toetusest. Lisaks on üksikvanematel l...
nähtused. Kõige tuntum sellenimeline on Egiptuse valitsejanna Kleopatra VII Ptolemaios. Kleopatra VII oli hellenistliku Egiptuse viimane valitseja aastatel 51–30 eKr. Ta on ilmselt Ptolemaioste dünastia tuntuim liige.Ta polnud tüüpiline egiptlanna, temas oli suur annus kreekapärasust, aga samas oli ta viimane valitseja, kes praeguseks väljasurnud egiptuse keelt kõneleda oskas. Oma surmaks valis ta vabasurma, vaevalt kolmekümne aastasena. Kleopatra oli oma elus seotud kahe suure roomlasega Gaius Julius Caesariga, kellega oli tal laps nimega Caesarion, ja Marcus Antoniusega, kes samuti nagu Kleopatragi valis vabasurma. Kleopatra loo taustaks oli Rooma kujunemine suureks impeeriumiks ja keisririigiks. Terve Euroopa ajaloos oli see väga tähendusrikas aeg, sest varsti pärast võimuvõitlust ulatusid Rooma riigi piirid muistse Britanniani välja. Seal võib praegugi näha Rooma keisririigi aegseid
Armastus – jõud või nõrkus? Armastusest on kirjutatud palju ning sellest räägitakse veelgi rohkem, kuid vaevalt on kellelgi teada selle sõna tähendus ühe inimese jaoks. Kardan, et täpset seletust teab igaüks ainult oma peas. Armastusel on ka erionevaid liike ning vastavalt sellele ka mõjutab armastus inimest. Inimesed mõtlevad erinevalt ja peavad armastusekski erinevaid tundeid, kuid üks on selge, et sellel on imeline jõud, mis viib inimest sihile ja samas on sellel ka inimest nõrgestav toime. Üldse arutatakse rohkem armastuse olemasolu või puudumise
33. Nüüd olete kasutanud sarnaseks otstarbeks kahte erinevat programmiga töötamise mugavaks. tekstiredaktorit. Kumba eelistate ja miks? 34. Kirjutage päisesse (header) oma nimi ning jalusesse (footer) eriala, kursus ja rühm. 35. TT 4. RÜHM 9. Lõpetuseks üks valem ka. Vaevalt õnnestub teil seda tekitada muul kujul, kui valemiredaktoriga. Terve valem ÜHES TÜKIS, olge palun kenad 1/ 2 1 ln 1 1/ 2 2
02.11: Iraagis hukkus meeleavalduses 15 inimest · ERR Uudised 04.03.11: Iraaklased nõuavad Bagdadis suuremat palka · ERR Uudised 14.12.11: Obama kuulutab Iraagi sõja lõppenuks Varia · 1997. aasta lõpus oli umbkaudu veerandmiljardilise rahvastikuga Iraagis kasutusel 4,85 miljonit raadiot ja 1,75 miljonit televiisorit. · Eestis ei ole Iraagi suursaadikut ja Iraagis ei ole ka Eesti suursaadikut. · Üks kahekümnest vastsündinust sureb. · Vaevalt üks viiesajast iraaklasest kasutab internetti. · Kahe iraaklase kohta on üks mobiiltelefon. Kasutatud materjalid · Õpik "Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile" · http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel251_217.html (vaadatud: 18.03.2012) · http://et.wikipedia.org/wiki/Iraak (vaadatud: 21.03.2012) · http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel62_41.html (vaadatud: 18.03.2012) · http://www.infoplease.com/ce6/world/A0858895.html (vaadatud: 18.03
Tõe või siis vajaliku tõe kättesaamiseks on eri aegadel kasutatud mitmesuguseid meetoteid. Keskajal.inimesi piinati, näljutati ja hukati. Tänapäeval võib piinajateks paljudel juhtudel ajakirjandus osutuda. Põhjuseid on olnud alati miljoneid - või siis üks - panna inimene rääkima seda, mida ta rääkida ei taha. (Ehk tunnistama seda, mida ta tunnistada ei taha.) Piinamine on alati vägivallaakt ja inimmõistus on piiritu ning seega on äärmiselt suur ka erinevate piinaviiside ja vahendite arv. Keskajal võeti pea kõik abivahendid kasutusele, et piinatav oma teo üles tunnistaks, kas ta siis tegi tegelikult seda või mitte. Näiteks nõidade leidmiseks langetati kahtlusalune keevasse vette ja tihtilugu ei jäänud piinataval muud üle kui anda vastus, mida piinajad kuulda tahtsid, sest valu oli kannatamatu. Lisaks seoti inimestel käed-jalad kinni ja visati vette. Usuti, et kui inimene ära ei upu, siis ta on nõid ja kui upub, siis pole. Kuigi keegi kun...
ning teadmistele oskavad arstid paremini imikute eest hoolt kanda ning vajadusel ka ravida. Rahvastikutihedus Eestis on aastani 2014 langenud või üldiselt stabiilseks jäänud, kuid mingit erilist kasvu näha pole. Loogiliselt võttes näeme seda, et kui rahvaarv väheneb aastaks 2050 rohkem kui 100 000 inimese võrra, siis ei saa kuidagimoodi rahvastikutihedus ka kasvada. Aastal 2011 oli Eesti rahvastikutihedus 30,9 inimest ruutkilomeetri kohta3. Vaevalt, et see ka tulevikus kasvab. Eesti rahvastik hakkab jagunema ebaühtlaselt, sest inimesed tulevad maalt ning kolivad linnadesse elama. Täpselt see toimub praegu Tallinna ja Tartuga, samas kui mõnikümmend kilomeetrit eemal võib näha praktiliselt tühju külasid, kus veel mõni üksik vanamemm elab. Kuid on ka neid inimesi, kes tahaksid minna maale elama erinevate põhjuste tõttu, aga neil pole see võimalik, sest väheste inimeste tõttu on selles piirkonnas kõik koolid suletud.
Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega (skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb- naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, isegi enesehaletsemises? Elulugu Juhan Liiv pärineb Peipsi äärest Alatskivilt kehvast ja lasterohkest usklikust taluperest. Sellest perest tuli teinegi luuletaja vanem vend Jakob Liiv. Pere seitsmest lapsest noorimat
peaaegu igas koduaias. Köögiviljana viljeletakse peamiselt kahe liigi: kurdlehise rabarberi ja hariliku rabarberi sorte. Eestis kasvatatakse ja tarbitakse porgandit laialdaselt. Äriotstarbelise viljelemise kõrval on ta esindatud pea igas koduaias. Eestis on söögipeet samuti väga hinnatud köögivili. Porgandi järel on ta meil üks enim tarvitatav juurvili. Teda on lihtne kasvatada ja ta säilib hästi. Eestis on redis laialdaselt viljeletav ja tarbitav köögivili. Vaevalt leidub meil koduaeda, kus ta suuremal või vähemal määral esindatud poleks. Meie kliimaoludes saab redist edukalt kasvatada nii avamaal kui katmikalal. Eestis on söögikaalikas nii kasvupinna kui kogusaagi poolest küllaltki tähtsal kohal ning kaalikat on meil hinnatud ka väärtusliku loomasöödana. Eestis on kurk tähtis köögiviljakultuur, mida kasvatatakse nii avamaal kui katmikalal. Eestis kasvatatakse kõige rohkem õunapuid, arvukuselt teisel kohal on ploomipuud. Pirni- ja
kujunenud eestlaste identiteet, mis pole ainult positiivne, vaid milles nähakse eestlast ka tema sisemises vastuolus.. Iseloomusta Tammsaare-aegset matsi ja vurlet. Mats on traditsiooniline, püsiv, visa, alalhoidev. Mis tal on, sellest peab ta kinni, sest selle on ta omandanud mitte uisapäisa, vaid tasa ja targu. Tema armastab isegi seda, mille käest ta kannatab ja millega peab verist võitlust.,Vurle ei kipu kõige hingega millegi küljes ja tema tunneb vaevalt võitlust elu ja surma peale. (Parem paneb ta hõlmad vöö vahele ja läheb Austraaliasse või Brasiiliasse. Vurle seab end iga tuule järgi, puhugu see idast või läänest. Üleöö saab temast venelane, sakslane, prantslane või inglane. Aga seda ainult keele, riiete, mööbli või näovaaba poolest.) Oma sisemises olemuses pole ta ei see, teine ega kolmas, sest tema on ainult vurle loomutuse ja vormituse kehand.
Mida teha ühiskonna heidikutega? Kes üldse on ühiskonna heidik? On see kodutu, keda võib kohata igal kella-ajal ja iga ilmaga Balti Jaamas, või mingi joodik, kes elab, et juua ning keda polekski nagu kellelegi vaja? Kuid kas pole siis tegelikult ühiskonna heidik iga inimene, kes on teiste kodanike poolt eemale tõrjutud või lihtsalt ühiskonnast eraldatud? Kuna nad tekitavad teistes kodanikes ebameeldivust ning vaevalt et nende eluviis ka neile endile meeldib, siis tekibki kohe küsimus: mida teha, et meie seas ei oleks enam selliseid mittetäisväärtuslikke kodanikke? Ühiskonna heidik on inimene, kes ei suuda oma eluga toime tulla ning selle tulemusena saab temast kas asotsiaalne isik või kurjategija. Sellega kaasneb enamikel juhtudel alkoholism või narkomaania ning tavaliselt nad põhjustavad teineteist. Inimesel pole kodu, sest ta joob ja ta tarbib alkoholi sellepärast, et tal pole kodu
Mardikad Sissejuhatus Mardikad, keda on kirjeldatud 360 000 liiki (Eestis ligi 3000), moodustavad ligikaudu 40% kõikidest teadaolevatest putukatest. Kõigist senituntud loomadest kuulub iga kolmas putukate klassi mardikaliste seltsi. Kirevatäpiline lepatriinu, kes on üks tuntumaid mardikaid, liigitatakse koos paljude teiste putukatega mardikaliste seltsi. Suuruselt on mardikad väga erinevad pihumardikad on vaevalt 0,25mm pikkused, titaansikk kasvab aga 16 cm pikkuseks. Mardikad on hõivanud kõik vähegi kujutletavad elupaigad ning söövad väga mitmesugust toitu, sealhulgas taimi, seeni, teisi putukaid ja surnud loomi. Osa liike peetakse lausa nuhtlusteks, näiteks kartulimardikas hävitab kartulisaagi, üraskid ja siklased on aga metsakahjurid. Paljud on aga olulised bioloogilises aineringes. Nad lagundavad kuivanud lehti, loomade laipu ja muud orgaanilist ainet. Kehaehitus
liikumiseks. Eesmärke võib sõnastada mitmeti: - Õpetaja tegevusena. (Õpetada, kinnistada..) - Sisu/teema nimetusena. (põhivärvid, koduloomad..) - Lapse tegevusena/eeldatava arengu-/õpitulemusena. (Laps tunned ära ja nimetab..) Oluline on see, mida pedagoogid tegelikult mõtlevad, milline on nende arusaam õpetamisest, väärtustest, lapsest. Õppekava eesmärkide ja eeldatavate arengutulemuste ühel või teisel moel sõnastamine neid arusaamu vaevalt muudab. Mitmed autorid soovitavad kirjeldada eeldatavaid õpitulemusi hinnatava käitumisena: - Tegevust, mida laps demonstreerib. - Tingimusi, milles ta seda demonstreerib. - Mininaalse soorituse taset, mis on veel vastuvõetav. Õppekavades on võimalik kirjeldada: - Miminaalset tulemust. - Keskmist tulemust. - Head või väga head tulemust. Õppesisu on võimalik esitada ainetena/valdkondadena, teemadena või tegevustena.
Eestlane kes ta on? Eestlasi on vähe, kokku vaevalt üks miljon. Kuigi enamus maailma inimesi ei tea, kus meie väike riik paikneb, siis paljudele, kes ikkagi on eestlastega kokku puutunud, on jäänud meist hea mulje. Kes on siis eestlane ja mis teda iseloomustab? Meie ajalugu on olnud keeruline ning see on kindlasti jätnud jälje eestlaste iseloomu ja olemuse kujunemisele. Lähiaastakümnetel ida poolt tulnud mõjud on olnud tugevad ja püüdnud meid igati murda ning oma võimule allutada. Läbi aegade on eestlased palju erinevatele võimudele ka vastu astunud. Enamik kordadest oleme siiski lõpuks lüüa saanud, sest meid on arvuliselt nii vähe. Vaatamata sellele oleme suutnud jäänud iseendaks ja vahelduva eduga ka iseseisvaks. Eestlast iseloomustab töökus. Ta oskab tööd teha. Alati ta ei viitsi, küll aga rabab ta eriti siis, kui teeb midagi iseendale või oma pere heaks. See annab jõudu pingutusteks, et oma eluga hakkama saada. Paljudel eestlas...
liikumiseks. Eesmärke võib sõnastada mitmeti: - Õpetaja tegevusena. (Õpetada, kinnistada..) - Sisu/teema nimetusena. (põhivärvid, koduloomad..) - Lapse tegevusena/eeldatava arengu-/õpitulemusena. (Laps tunned ära ja nimetab..) Oluline on see, mida pedagoogid tegelikult mõtlevad, milline on nende arusaam õpetamisest, väärtustest, lapsest. Õppekava eesmärkide ja eeldatavate arengutulemuste ühel või teisel moel sõnastamine neid arusaamu vaevalt muudab. Mitmed autorid soovitavad kirjeldada eeldatavaid õpitulemusi hinnatava käitumisena: - Tegevust, mida laps demonstreerib. - Tingimusi, milles ta seda demonstreerib. - Mininaalse soorituse taset, mis on veel vastuvõetav. Õppekavades on võimalik kirjeldada: - Miminaalset tulemust. - Keskmist tulemust. - Head või väga head tulemust. Õppesisu on võimalik esitada ainetena/valdkondadena, teemadena või tegevustena.
Zarathustra, olles jõudnud kõrgema mõistmiseni, tahtis inimeste maailmapilti ja mõtlemist arendada. Aidata inimestel jõuda inimeksistentsi järgmise tasandini on väga suur eesmärk ja kindlasti mitte vähem tänuväärsem kui Prometheuse poolt inimestele loodud tuli. Nõnda aga kui Prometheus vangistati jumalate poolt ja määrati igavesse piina ei ole ka inimene üliinimeseks valmis. Hullus on see nimi mille nad panevad sellel ülimale eesmärgile. Vaevalt tahaks keegi ju tunnistada, et ollakse ainult arengu keskastme üks väike osake. On ju inimene valik, kellest kasvatatakse äravalitud rahvas ning kellest kasvab üks kord üliinimene. Nii on nõnda uudne mõtlemine, mis nõnda kaugele ette näeb tavainimesele kui hullus. Hulluse üks drastilisemaid näiteid on võimujanu. Üks kõige kriitilisemaid probleeme inimese arengus on riik. Riik juhib ja suunab inimest selles suunas, nagu on riigile kasulik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
