Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Armastus- jõud või nõrkus? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kust maalt siis on?
Armastus – jõud või nõrkus?
Armastusest on kirjutatud palju ning sellest räägitakse veelgi rohkem, kuid vaevalt on kellelgi teada selle sõna tähendus ühe inimese jaoks. Kardan , et täpset seletust teab igaüks ainult oma peas. Armastusel on ka erionevaid liike ning vastavalt sellele ka mõjutab armastus inimest. Inimesed mõtlevad erinevalt ja peavad armastusekski erinevaid tundeid, kuid üks on selge, et sellel on imeline jõud, mis viib inimest sihile ja samas on sellel ka inimest nõrgestav toime.
Üldse arutatakse rohkem armastuse olemasolu või puudumise üle, aga mitte selle üle, kas armastus on jõud või nõrkus. Iga meeldimine ei ole armastus, aga kust maalt siis on? Tegelikult tundub, et kui sind valdab mingi niisugune jõud, mida seletada ei oska, siis see ongi armastus. See on seletamatu. Kui on armastatu , siis on enesekindlus palju suurem. Inimene jõuab rohkem, tahab enamat ja suudab paremini kui tavaliselt.
Jõu saamisega samaaegselt muudab armastus inimese ka nõrgaks. Tekib mingi kaotusehirm. Ei saa just kindlalt öelda, et naise ja mehe vahelises suhtes muutub nõrgemaks kindlalt naine, aga üldiselt on nõrgem sugupool õrnahingelisem ja armudes muutuvad naised veelgi haavatavamateks. Meestel aga omakorda tekib paljudel juhtudel oht kaotada selge mõtlemine ja seetõttu tehakse rumalaid otsuseis, no kasvõi ärilises mõttes. Nii võidki kõik oma maad ja majad ja kogu oma elu naisele anda.
Filmid ja raamatud räägivad inimese imelisest jõust armastatu päästmisel. Elu ise annab kogu aeg meile näiteid armastuse jõu ja nõrkuse kohta. Kui ise selle tunde sees ei ole on hea kõrvalt vaadata. Siinkohal meenub mul sõbraga juhtunu . Oli ta oma armastatuga telkimas ja öösel tuli tal täiesti tõsiselt oma eluga riskides neiu metssea käest päästa. Midagi pole teha, aga tunnistada tuli, et armastus andis jõu, mis oli kartusest suurem. Loom hirmutati ju ära.
Tasakaaluks näide armastuse nõrgestavast jõust. Kui poisil on „oma“ tüdruk ja sellele hakkab liigset tähelepanu pöörama teine poiss, siis kaob igasugune mõtlemine ja nähakse rohkem, kui asi võib väärt olla. Võid kaotada eneseväärikuse, hakata ennast haletsema või tulevad hoopis enesetapumõtted pähe. Need, eriti viimane, on ikka nõrkused küll. Tegelikult peab siis ütlema hoopis, et armastus tekitab armukadedust ja see teeb inimese nõrgaks, haavatavaks.
Tegelikult on ka olukordi , kus võib tõsiselt vaielda . Näiteks võib mõni pidada tihedat lillede kinkimist naisele nõrkuse, teine jälle jõu näitajaks.
Seda, kuidas armastus inimest muudab, näevad eelkõige just lähedased inimesed sinu kõrval. Need suudavad nii öelda kainelt kõrvalt vaadata ja mõelda. Kui ise selle tunde sees oled ei tea kunagi, kas annab see seekord sulle rohkem jõudu või teeb sind arutult nõrgaks.
Armastus paneb meid muretsema selle suhte, selle tunde tuleviku pärast. See tähendab, et armastus teeb haavatavaks – seega armastus on meie nõrkus. Armastatu nimel aga on meil jõud suurem, oleme paljuks valmis ning seepärast saab öelda, et armastus on meie jõud.
Armastus- jõud või nõrkus #1 Armastus- jõud või nõrkus #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor raidooun Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Armastus- jõud või nõrkus
2
doc

Armastus- jõud või nõrkus

Armastus- jõud või nõrkus Armastust, kui mõistet ei saagi defineerida. Seda võib nimetada üheks kõige müstilisemaks loodusjõuks. See on, kui tunnete või emotsioonide rada, mis võib väljenduda mõtetes, käitumises või kus iganes. Armastus on selline asi mida on tundnud absoluutselt iga inimene. Selle võlu ongi tema piiritlematuses. Tunnetepuhang võib tekkida ükskõik mille suhtes. Üks kõige tugevam armastuse liik on ligimesearmastus. Ema armastab alati oma lapsi kõige kirglikumalt ja on nõus nende heaks kõike tegema. Iga inimese jaoks on armastusel jutustada oma enda isiklik lugu. Kellel on see positiivne, kellel negatiivne

Kirjandus
Tsitaadid
17
odt

Tsitaadid

(A. Lamartine) *Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Sta?l) *Mõistus on nõrgaks vastuseks armastusele. ( M. de Scudéry) *Armastus on kõige tugevam kirgrdest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. (Voltaire) Armastuse meeletuses on rohkem tõelist õnne kui kogu filosoofia tarkuses. (H. Fielding) * Armastus nagu tuligi ei püsi õhutamiseta; ta lakkab olemast, niipea kui lakkab lootmast või kartmast. (La Rochefoucauld) * Armastus tekib äkki, ilma mingisuguste kaalutlusteta, kas temperamendi või nõrkuse ajel. (La Bruyére) * Igal maal on armastus inimsüdame troopikavöönd. (B. de Saint Pierre) * Ainult tegu üksinda tõendab armastuse jõudu. (J. W. Goethe) * Kui armastatakse, siis on süda see, kes otsustab. (J. Joubert) * Armastus on nagu palavik; ta sünnib ning kustub, ilma et tahtel oleks sellega midagi tegemist. (Stendhal) *

Kirjandus
Esimene armastus
11
docx

Esimene armastus

...................................................8 4. SUUDLEMINE, SILITAMINE JA NATUKE ROHKEMGI................................................9 5.ESIMENE KORD..................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................11 SISSEJUHATUS Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista. 2 Sõna "armastus" kasutatakse paljudes erinevates seostes ning pole selge, kas tegu on ühe asjaga, mis avaldub erinevalt, või mitme eri asjaga. Seetõttu ei saa armastust üheselt ning ammendavalt defineerida. Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või

Isiksusepsühholoogia
Armastus
14
docx

Armastus

Täheteadlased väidavad, et kõik armastus on tähtedesse kirja pandud, ajaloolised usuvad, et armastus on müstiline, seletamatu asi. Mõned teadlased räägivad, et armastus on täielik jama, väljamõeldis. Iga inimese jaoks on armastus erinev, väljendub erinevalt. Mõned tunnevad, et just see inimene on tema elu armastus ning elavad elu lõpuni koos, mõned aga otsivad seda õiget, vahetades pidevalt enda kaaslaseid. Vahel nad ei leiagi seda õiget. Siis jäävad nad üksi või on kellegagi, keda nad tegelikult ei armasta ning elavad lihtsalt harjumusest koos. Muidugi, on ka armastust, mis ei tähenda seda, et sa peaksid temaga koos elama. Sa ju armastad enda vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi vahel isegi lemmiklooma. Võib-olla armastad sa mõnda kuulsust, kes on bändis laulja, või hoopis mõnda raamatu tegelast? Sa võid armastada enda mängukaru, sa võid armastada mingit kindlat juttu. Sa võid armastada paljusid asju, lihtsalt mõni kord

Eesti keel
Armumine
9
doc

Armumine

saame luua ja säilitada intiimse suhte eelistatud paaritumiskaaslasega? Fisher võtab selle kokku nii, et romantiline armastus pole muud kui inimese baasiline tung paarituda soovitud kaaslasega. Mis on tung? See on neutraalne seisund, mis annab energiat ja juhib käitumist. Meil on näiteks tung kustutada janu ja saada sooja ­ neid tunge ei saa summutada enne, kui need on rahuldatud. (Sugutungi, nälga ja emainstinkti saab ümber suunata või isegi maha suruda.) Järgnevalt mõned mõtted toetamaks arusaama, et romantiline armastus on tung, mitte emotsioon. · Romantiline armastus on visa nagu tungid, seda on sama raske lämmatada. Emotsioonid aga vahelduvad üsna kiiresti. · Romantiline armastus on suunatud ühele kindlale tasule nagu tungidki: nälg toidule, armumine armsamale. Emotsioonid on aga seotud paljude objektide ja ideedega. · Romantiline armastus pole seotud ühegi kindla näoilmega, nagu tungidki. Kõigi peamiste

Eesti keel
Surm – probleemide eest põgenemine või lahendus
3
doc

Surm – probleemide eest põgenemine või lahendus?

Surm ­ probleemide eest põgenemine või lahendus? A. H. Tammsaare ''Tõde ja õigus'' I, III ja IV osa Mõne lähedase lahkumine või kadumine on alati valuline protsess. Ma ei kujuta ette, et keegi tunneks rõõmu sellest, et kaotab kellegi, kes talle lähedane. Kuidas saada üle oma kõige kallimate kaotusest? Iga inimene leevendab oma valu erinevalt. Armastatu lähedus tavaliselt aitab, kuid kui ta ei pööra asjale tähelepanu või tegeleb oma asjadega, siis võib see tekitada masendava tunde. Miks lastakse armastusel minna nii kaugele, et keegi saab viga või surma selle tulemusena? Oma tõelisi tundeid mõistetakse liiga hilja ja siis ei anna enam midagi teha. Hoolimatus põhjustab sageli kibestumist ja ka soovi teiste elu põrguks teha. Miks tekib inimestel tahtmine teistele kätte maksta? Võibolla tahetakse hingevalust nõnda vabaneda või seda kergendada

Kirjandus
Inimeseõpetuse kursus-Perekonnaõpetus-
292
ppt

Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus“

s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad  Perekond  Püsisuhe  Abielu  Lapsevanemaks olemine  Laps  Kodu ja argielu  Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused  Mis on perekond?  Miks on perekonda vaja?  Millised on perekonnatüübid?  Perekonna funktsioonid.  Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on

Pedagoogika
Aforismid
12
doc

Aforismid

" - Will Rogers 15. "Meie ei ole inimesed vaimsel teekonnal. Me oleme vaid vaimsed olendid inimlikul teekonnal." - Stephen Covey 16. "Tõde on jumalate jook, see on liiga kange inimese jaoks. Ja sellepärast ei pea temale mitte tõtt rääkima, vaid teda tuleb armastada." - A.H. Tammsaare 17. "Maailm on täis tarkusi, mida me võime küll teada, kuid millega me enamasti kunagi midagi ei tee, sest meil pole piisavalt püsivust või lihtsalt jõudu, selleks et neid kasutada. Ja sellised teadmised, tähendused, seosed pole iseenesest mingi vägi." - Argo Moor 18. Otsekohe, kui teate täie kindlusega, et miski muu ei või põhjustada teile muresid, kui vaid teie enda meelepete, ei võta te enam tõsiselt oma himusid ja hirmusid, oma mõtteid ja vaateid, vaid elate ainuüksi tõest. 19. Kui kõik on kord lõpetatud ja kõikidele küsimustele vastatud, siis pole muud teha kui maha istuda ja lõbustal naerda. 20

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun