Eesti rahvas Euroopas aastal 2050 (0)

Eesti rahvas Euroopas aastal 2050
Hetkel on aasta 2014, kuid kõigest 36 aasta pärast elame 2050-s. 36 aastat tundub mulle igavikuna, kuid tegelikult jõuab see aeg kätte kiiresti. Eesti rahvaarv, loomulik iive, rahvastikutihedus, rahva vanuseline koosseis ja paljud muud tegurid on selleks ajaks paljuski muutunud.
Aastaks 2050 prognoositakse Eesti rahvaarvuks 1 213 261 inimest1. Aastal 2013 oli see 1 320 174 inimest2. Kui võrrelda neid kahte aastat, siis me näeme üle 100 000 inimese võrra suurust langust. Tekib küsimus, kuhu need inimesed kõik kaovad? Arvan, et selline prognoos osutub üpris tõeseks. Rahvaarvu vähenemisel on kindlasti üheks suureks teguriks väljaränne, mida põhjustavad Eestis mõnevõrra halvemad töö- ning elamistingimused kui välismaal. Noored pered võivad samuti välismaal näha paremaid võimalusi laste paremaks kasvatamiseks ja harimiseks. Kindlasti on ka väiksema rahvaarvu põhjuseks vähene järelkasv. Hetkel on Eesti keskmises peres 1-2 last. Loomulikult on ka erandeid , kuid see peaks olema palju suurem, et tulevikus rahvaarv kasvama hakkaks.
Veidi positiivsemaks küljeks võib pidada seda, et rahva vanuseline koosseis on aastatega kasvanud. Usun, et see kasv ka jätkub, sest vanurite elamistingimused on tunduvalt paranenud . Pension on suhteliselt korralik ja näiteks Võrus on kõik poed käe-jala juures. Samuti võib plussiks pidada seda, et pidevalt töötatakse välja uusi ravimeid. Meditsiiniteaduse ning üldse tehnika igapäevase arenguga on ka imikusuremus kõvasti vähenenud. Arvan, et aastaks 2050 on imikusuremus väga madal, sest tänu uudsele tehnikale ning teadmistele oskavad arstid paremini imikute eest hoolt kanda ning vajadusel ka ravida.
Rahvastikutihedus Eestis on aastani 2014 langenud või üldiselt stabiilseks jäänud, kuid mingit erilist kasvu näha pole. Loogiliselt võttes näeme seda, et kui rahvaarv väheneb aastaks 2050 rohkem kui 100 000 inimese võrra, siis ei saa kuidagimoodi rahvastikutihedus ka kasvada. Aastal 2011 oli Eesti rahvastikutihedus 30,9 inimest ruutkilomeetri kohta3. Vaevalt , et see ka tulevikus kasvab. Eesti rahvastik hakkab jagunema ebaühtlaselt, sest inimesed tulevad maalt ning kolivad linnadesse elama. Täpselt see toimub praegu Tallinna ja Tartuga, samas kui mõnikümmend kilomeetrit eemal võib näha praktiliselt tühju külasid, kus veel mõni üksik vanamemm elab. Kuid on ka neid inimesi, kes tahaksid minna maale elama erinevate põhjuste tõttu, aga neil pole see võimalik, sest väheste inimeste tõttu on selles piirkonnas kõik koolid suletud.
Eestlaste rahvaarv ning rahvastikutihedus aastaks 2050 on kindlasti vähenenud, kuid positiivsete külgedena saab vaadata vanurite elamistingimuste paranemist ning moodsa ja areneva tehnikaga vähenevat imikusuremust. Eesti rahvas on palju rahvaarvu vähenemisi üle elanud, küll NSVL ajal, kui ka teistel aegadel ning arvan et see väike rahvas jääb siia püsima veel väga pikaks ajaks.
1 http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=tps00002
2 http://www.stat.ee/72428
3 http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=tps00003